on probleeme. Seega, mitmekultuurilise lasteaia põhivõimalusteks on toetava hariduse pakkumine ning lastevanemate arvamuse muutmine. Peamised tugevused on teisi kultuuri tolereerivad ja mingit võõrkeelt peale inglise keelt rääkivad lapsed. Väljakutseteks on esialgse keelebarjääri ületamine ja võõrast kultuurist pärit lapse võimalik tõrjutus. Tegelikult on neid võimalusi, tugevusi ja väljakutseid veel, kuid nimetatud on suuremad ja põhilisemad, mida üks mitmekultuuriline lasteaed omab. Olen lugenud Khaled Mosseini „Lohejooksja“. 3 KASUTATUD KIRJANDUS Muldma, M. & Nõmm, J. (s.a.). Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas. http://www.cs.tlu.ee/filcore/wp-content/uploads/Helena%20projekti%20asjad/_ppimine %20ja%20_petamine%20mitmekultuurilises%20_pikeskkonnas.pdf [14.03.2016] Lapse õiguste konventsioon. (1991). Riigi Teataja II. 1996, 16, 56. [14.03.2016]
tubli koori juhid => tublid koorijuhid mitmuse omastavas olev vigade parandus, teaduste akadeemia, NS + järgnev NS sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri NS + kahesilbiline lasteaed, meestesärk, häälteenamus, mitmuse omastavas olev keeltekool, vanadekodu, maadeuurija NS kindlakskujunenud hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall, ühendite puhul ka teenetemärk, võõrastemaja pikemad mitmuse omastavas olevad NS ka mõnes muus käändes rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine,
Töökohtade arv väheneb. Et ülikool toimiks, on vaja palju erinevaid töötajaid ning töökohti: lektorid, õppejõud, infoesitajad, loengute pidajad, koristajad jm. Kui ülikoole poleks, ei oleks ka neid töökohti, see oleks juba häving, sest niigi on kuulda pidevast tööpuudusest. Ja pealegi ei saa vältida tõsiasja, et kõik lektorid ja õppejõud peavad oma hariduse ka siiski ülikoolis omandama. Eestlaste haridus. Lasteaed, põhikool, keskkool ning kutsekool annab meile küll mingisuguse põhja, kuid sellest jääb väheks. Et midagi elus saavutada, peab teadma enamat. Ülikool võib seda pakkuda ning pealegi on teada-tuntud asi, et meie mainet peab ka siiski üleval hoidma. Kui ikka keegi võõramaalane meiega rääkima tuleb, peame oskama talle vastata ning informatsiooni anda. Kui me seda ei oskaks ainult sellepärast, et meil ei ole Eestis ülikoole, on midagi ikka väga halvasti
Iseseisev töö ,, Õppekasvatustegevus lasteaias". Eesmärk : esitada ülevaade lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise, korraldamise ja läbiviimise alustest ning analüüsimise võimalustest. 1.Ülesanne Otsi internetist kahe erineva lasteaia õppekava. Uuri, kas õppekavades on esitatud kõik seitse punkti (vt loetelu all) ,mis seadusega ette nähtud on. Riiklikust õppekavast lähtuvalt tuleb koolieelse lasteasutuse õppekavas esitada: 1) Lasteasutuse liik ja eripära 2) Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti 3) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise k...
Pärast vestlust Lasteaiaõpetaja ning lapsevanem kinnitavad oma allkirjaga arenguvestluse kokkuvõtte , näidates, et nad on kokkulepetest selgesti aru saanud. Lapsevanemal on õigus saada vestluse kokkuvõttest koopia. Nii lapsevanem kui lasteaiaõpetaja peavad kõik ettetulevad muudatused kokkulepitud eesmärkide täitmises läbi rääkima võimalikult operatiivselt nn miniarenguvestluste vormis. Arenguvestluse olulisemad teemad Lapse iseloom ja harjumused Laps ja lasteaed Laps ja kodu Probleemid seoses arenguvestlusega Arenguanalüüsi tabelid on subjektiivsed. Muukeelsed lapsed rühmas. Lapse sage puudumine. Kõik ei ole vestluseks avatud. Kasutatud kirjandus Tiko, Anne; Almann, Sirje 2006. Arenguvestlused lasteaias.Tallinn: Kirjastus Ilo http://lasteaiad.rae.ee/wp-content/uploads/2014/08/Arenguvestluse- l%C3%A4biviimise-kord-lasteais.pdf 09.04.2018
mis teistel mitmerühmaliste lasteaedade kasvatajatel. Töö segarühmas on raskem kui eri vanuserühmades, kuid omab sealjuures ka palju positiivseid jooni. Erinevad vanuseastmed loovad soodsa pinna tähelepanelikkuse ja sõbralikkuse kasvatamiseks. Noorematel lastel on kõne arenemine tavaliselt edukam, mis on tingitud suhtlemisest vanemate lastega. Rühmas tuleb arvestada lapse anatoomilis- füsioloogilisi iseärasusi ja kohandada lasteaia sisustus neile vastavalt. Segarühmaline lasteaed peab olema varustatud vajalikkude vahenditega, mänguasjade ja materjalidega. Kasvatustöö segarühmalises lasteaias kulgeb edukalt, kui kasvataja hoolitseb selle eest, et laste tegevused ja mängud oleksid kasulikud ja huvitavad. Kasvataja peab lapsele omast uurimis ja teadmishimu ülal hoidma ja arendama. Kuid seejuures ei tohi lapse arengut forsseerida ja last koormata liiga keeruliste teadmistega. See, mis on jõukohane 6-7 aastastele on arusaamatu väikesele 3-4 aastasele lapsele ja
tegevuskava, nädalakava, päevik Pideva õppimise ja parendamise tsükkel PDCA - Plaani (plan): tulemuste parendamiseks kavanda või muuda tegevusi. - Tee (do): rakenda plaan ja hinda selle toimivust - Kontrolli (check): hinda tulemusi - Tegutse (act): otsusta, millised on protsessi täiustamiseks vajalikud muudatused Pedagoogilised suundumused F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja Friedrich Fröbel (1782 1852) ja esimene lasteaed · Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Montessori ·Põhimõte innustada last enesekasvatusele, iseõppimisele ja enesearendamisele, sest täiskasvanuks ei saa iseenesest. ·Tugineb lapse vaatlusele ja oskusele tema arengut jälgida.
tutvustavad vahendid. Waldorfi pedagoogika loojaks on Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Tema pedagoogika kõige tähtsamaks osaks on see, et laps õpib läbi loomise ja kogemuse maailma mõistma. Arvestatakse lapse individuaalsusega tema igapäeva elu kujundamisel. Lastel lastakse vabalt mängida ja kogu õppetöö kavandatakse samuti läbi mängu. Kuna igapäevaelu tänapäeval on küllalt kiiretempoline ja stressirohke, siis peaks just lasteaed olema stressivaba paik. Waldorfi lasteaiad asuvad looduskaunis kohas, linna ääres. Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta
· Kui kaks sõna moodustavad kokkukirjutatult uue mõiste, siis tuleb nad kokku kirj. N: sõnajalg, seenelkäimine · Kui täiend sõna on lühenenud tüvega, siis kirj. see järgmise sõnaga kokku. N:võõrkeel, põhikool, naislaulja · Kui täiend sõnal on omakorda täiend, siis kirj. kõik sõnad lahku. N: suure puu oks, pika kruusa tee · Kui täiendsõna on mitmuse omastavas käändes ja näitab põhisõna liiki, siis kirj. need sõnad kokku. N: lasteaed, koertekuut · Kui täiendsõna on mitmuse omastavas ja näitab kuuluvust, siis kirj. sõnad lahku. N: laste aed, koerte kuut NB! Kui täiend sõna on mitmuse omastavas aga sa ei suuda otsustada, kas see näitab liiki või kuuluvust, siis kirj. lahku. N: õpetajate tuba, mägede tipud · Kui täiendsõna on mingis muus käändes peale nim. ja om. , siis kirj. sõnad lahku. Kuid jälgime sõna tähendust. N: peata olek, kõige pealt, kõigepealt esiteks.
jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
Lektüürileht Varesele Valu Leelo Tungal 95 lk Illustraator: Cathrine Zarip Tegelased: Toomas Tarm, Marge Manoff, Iisi Pärn, Katrin, Andres Pärn, Kalev, Cathy , Merle, Väike Kairi, Vares Pedro, Mariin, õp. Hõbemägi, Robert, Marko Kalmer, Aleksandr Bernstein 1. Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida? Raamat vöiks rääkida, mingisugusest varesest kel on väga raske elu ja kellele kogu aeg haiget tehakse. Millest tegelikult rääkis? Rääkis ühest tüdrukust Iisist, kes elab üksinda oma korteris, ta on alles 14 aastane, kuid juba on ta isa surnud ja ema käib välismaal tööl. Et kellegiga rääkida , südant puistata hakkab ta oma kõnelusi linti võtma ja seal kõnelustes ta vötab oma kujutlusisikuks oma ema Marge.Ükspäev leiab ta omale varsese Pedro ja hakkab tema eest koos Robiga hoolitsema. Samuti satub Iisi ka haiglasse nin...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus. 8
Vahel tundsin, et enam ei suuda tema kõrval istuda ja teda magama panna, siis oli suureks abiks mulle rühma õpetajaabi, kes lasi mu sel hetkel lihtsalt ära minna ja ennast maha rahustada. Õnneks sujus meil õpetajaabiga meeskonnatöö väga hästi ja koos saime iga olukorraga hakkama. Kõige rohkem muserdas mind see, kui igal õhtul ema tulles ei saanud ma lapse kohta ühtegi head sõna enam öelda, olukord oli väga negatiivne. Olen väga kurb, et nii lapse ema, kui lasteaed püüdsid leida abi, et lapsel oleks parem, kutsusime lasteaeda erinevaid eripedagooge, logopeede ja arste, et laps saaks abi, et saaksime edasi tegutseda. Kirjutasime kümneid iseloomustusi ja lapse tegevustekirjeldusi, kuid tulutult, keegi ei pidanud last haigeks, keegi ei võtnud vastutust, et laps vajab abi. Poolteist aastat vaeva ja lõpuks hakkas asi liikuma. Lõpuks saime abi TÕNK spetsialisti Linnu Mae käest, kes võttis ohjad enda kätte
Johannese kool ja lasteaed Rosmal 6.klass Nimi:peidetud Saksamaa Referaat Juhendaja: peidetud Koostatud:2017 Saksamaa Bundesrepublik Deutschland, eesti keeles Saksamaa Liitvabariik Pindala: 357 022 km (Teistel andmetel 356 854 km) Rahvaarv: 82 milj. Pealinn ja suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Essen Keeled: saksa Rahaühik: Euro, enne 2002 aastat Saksa Mark (DEM) Asukoht: Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas ma...
päeval Päeviku täitmise üle teostavad kontrolli lasteasutsue direktor ja õppealajuhataja! Päevikut säilitatakse viis aastat! VII. Pedagoogilised suundumused- F. Fröbel, kui eelkoolikasvatuse süsteemi looja; M. Montessori, Reggio Emilia ehk Saja keele pedagoogika; Waldorfpedagoogika ideed, põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid; Hea alguse metoodika põhimõtted ja pedagoogilised lähenemisviisid. F. Fröbel (1782-1852) ja esimene lasteaed. Esimene eelkooliasutus "lasteaed" · 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. · Mängupedagoogika alused · "Gaben" (annid) süsteem · Loodusmetoodika · Lasteaednike koolitaja (1849) · Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli ,,lasteaed" ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. ...
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
3) täiendsõna mitmuse omastavas - tavaliselt LAHKU, nt vigade seal, tere-tere (Eesti-Vene läbirääkimised, prantsuse-eesti sõnaraamat); parandus, ekspertide komisjon, sisehaiguste kliinik 7) pikemad liitsõnad - korvpalli-meistrivõistlused, elektri-veesoojendi; Erandid: a) täiendsõna kahesilbiline - KOKKU, nt lasteaed, naistepäev, 8) liitsõna piiril 3 või enam ühesugust tähte - maa-ala, plekk-katus. meestesärk, noorteõhtu, käterätik; b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, HARJUTUS hingedepäev. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega. 4) täiendsõna mingis teises käändes - nt vetelpääste, hädasolija, peataolek, 1
inimlikkuse saavutust. Kuid kas see on õige? Kasvatus ei kesta nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi kasvatatavale vaid see kestab inimese eluea lõpuni. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada
välja üks tavaline tööpäev mõisas? (erinevate töötegijate ja mõisaomanike rollid) Milline on teie arvates kõige huvitavam lugu, mida jutustaksid ka teistele Olustvere krahvide kohta? Olustvere peahoone Oli oma ajal moodne kuna omas keskkütet, elekrtit, telefoni. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis loss valmis 1903. Projekti autoriks oli Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Lossis on asunud kool, lasteaed, ühikatoad, elanud õpetajad Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa esimese naise Olga Stroganova pildid Olustvere mõisapark Olustvere mõisapark plaaniti rajada Prantsuse stiilis. Park rajati aga inglise stiilis maastikupargina. Olustvere pargis on palju alleesid sellepärast et Krahv Nikolai Ferseni ema olevat armastanud alleesid. Olustvere park on üks paremini säilinud
elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära. Kõige suurem tarbimise erinevus linnas ja maal elavate elanike vahel on siiski toit. Kuna maal elavatel elanikel on poetoidule raksem ligipääs ja linna sattudes varutakse toitu suuremates
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Esitamiskuupäev: 15.02.2017 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Moisei Ginzburg ( 23. mai 1892 Minsk, Valgevene 7. jaanuar 1946 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidreid. Joonis 1. Moisei Ginzburg, 1920 a. Ta sündis 23. mail Minskis, Valgevenemaal juudi peres. Lõpetas Kaubanduskooli, pärast kolis välismaale, kus õpis Pariisi Kunstiakadeemias, Toulouse Arhitektuurikoolis ja Milano Kunstiakadeemias. 1914. aastal tuli Venemaale tagasi ja jätk...
jaekaubandus ja teenindus. Suurimad ettevõtted ja tööandjad Värska vallas on AS Värska Sanatoorium, AS Värska Vesi, AS Värska Veekeskus, Verska Mineraalvee OÜ ja OÕ Värska Laht. Värska on 1971. aastal tunnistatud ühest viiest Eestis asuvast kuurortpiirkonnast. Värska valla positsioon asustussüsteemis tõuseb, eeskätt tänu turismisektorile. Värska vallale on iseloomulik elanike suur hõivatus avalikus sektoris, kuna Värska vallas on kaks kooli, lasteaed ja muuseum. Piiriäärse asukoha tõttu on palju hõivatuid Piirivalveametis (Värska, Koidula, Saatse) ja Maksu-ja Tolliametis. Primaarsektor sh Kalandus Sekundaarsektor sh Mäetööstus sh Töötlev tööstus Teenindussektor sh Hotellid ja restoranid Joonis 17 Hõivatute jagunemine tegevusalade lõikes 17 7. Inimvara
· Emotsionaalse heaolu tagavad armastust, julgustus ja järjekindlad leebed meeldetuletused, mis on õige ja vale. · Arengu tagab suhtlemine, võimalus roomata, kõndida, joosta, ronida ja mängida ning uute kogemuste saamine. Lasteaeda mineku ajaks on pere õpetanud lapsele hulga oskusi alates sellest, kuidas tassist juua või palli visata kuni selleni, kuidas mõnuga lugusid kuulata. Lasteaed toetub lapse ja pere suhetele ning pakub peredele võimaluse ühistegevuses osaleda Hea Alguse programm on rajatud veendumusele, et perede osalemine mängib olulist rolli rühmas õpitu kinnistamisel ja laiendamisel ning kodusel õppimisel ja huvide tekitamisel. Selline õpikeskkondade kodu ja lasteaia vastastikune seos peegeldab üksteisest lugupidamist ja arvamuste jagamist. 3.2 Koostöövõimalused Pereliikmetele pakutakse palju erinevaid võimalusi programmis osalemiseks
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD ...
UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOL Pingviinid Referaat Piia Tomingas Juhendaja: õp Triin Nöör UUEMÕISA 2011 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1. Pingviinlased....................................................................................................................5 1.1 Süstemaatika.............................................................................................................. 5 1.1.1 Aptenodytes........................................................................................................ 5 1.1.1.1Kuningpingviin......................................................
Kõne on inimeste oluline väljendusvahend. Kõne on ka suhtlemisviisiks inimeste vahel. Lapse kõne arengu kohta on erinevaid teooriaid. Järgnevalt tulebki lähemalt juttu lapse kõne arengust ja kõne arengu teooriatest. LAPSE KÕNE ARENG Lapse esmaseks eneseväljenduse viisiks on Ray Cattelli meelest nutt. Nutt on ellujäämise seisukohalt vaga oluline selleparast, et vastsündinu ei suuda ennast ise aidata. Cattelli väitel on kindlad nutu rekvisiidid olulise tähtsusega lapse kõne arengus. Näiteks korduvate hääle- või helipursete rütm ning erinevad helikõrgused, mis saavutatakse häälepaelte vibratsiooni abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. La...
saada ümbritsevast maailmast piisavalt uusi kogemusi ja mängida. Last ei tohiks takistada mängimast ja ümbrust avastamast. Kui lapsel on vaja uurimiseks ja avastamiseks ajada segi mõni ruum või isegi kui laps riided ära määrib, siis ei tohiks last keelata. Keelamine võib viia lapse punkti, kus tema mänguinstinkt kustub ning sellel on negatiivsed tagajärjed. Lapsel ei tohiks olla tunne, et ta ei jõua ära teha seda, mida õpetaja temalt ootab. Pigem peaks lasteaed olema koht, kus lapsele antakse võimalus ja ka keskkond arendada kõiki meeli ning ka aidata lapsel ennast ja oma emotsioone tundma õppida. Samuti on oluline luua alus väärtushinnangute ja maailmapildi tekkeks, mis on ka väga olulised edaspidiseks eluks. Laps ei õpi mitte täiskasvanute ja õpetajade sõnadest, vaid tegudest. Halbadel tegudel on lapsele ka negatiivne mõju. Laps õpib matkides. Esialgu oma vanemaid, siis juba tuttavaid ning ka õpetajaid
Õigusakt Lasteasutuse liigid Õigusnormi väljendusvorm. Dokument, milles *Lastesõim (kuni 3a); *Lasteaed – (kuni 7a); riigiorganid kehtestavad ühiskondlikes suhetes *Erilasteaed – (kuni 7a hälviklastele) osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Arengukava koostamine Sisekontroll ja enesehindamine Õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas. Koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja *Sisekontroll on õppe- ja kasvatustegevuse üle Isikuandmete kaitse seaduse põhimõtted pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava, teostatav õppeasutusesisene kontroll, mis tagab Turvalisuse pm – isikuandmete kaitseks, et kaitsta milles määratakse: *Arenduse põhisuund ja nõuete täitmise (nt päeviku täitmise kontroll) neid volitamata töötlemise,...
2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti meloodiat. Sellest hetkest alates hakkasingi ma huvi tundma ise sellise muusika loomise vastu. 3. Kas TKG on kuidagi selle ala avastamis mõjutanud või suunanud? Ei ole, see polnud TKG-s vaid hoopis Tallina Kristiine lasteaed algkoolis. 4. Mis on su stiil milles põhiliselt muusikat teed? Oled ka sa mõelnud selle muutmisele? Mu stiil on laiemalt hip-hop ning kõik mis sinna alla kuulub: vana kool, uus kool, trap, gangsta rap jne. Olen küll mõelnud selle muutmisele aga siiski pole plaanis seda teha. 5. Kellega oled juba koos töötanud? Kellega sooviksid veel tulevikus koos muusikat luua? Olen koos töötanud juba korraliku peotäie inimestega nagu Suur
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotisaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning...
Tegelikult saab meie käitumise maneerid alguse kodust, lapsepõlvest ja keskkonnast mis on meie ümber. Kui laps saab oma lapsepõlves 9 piisavalt armastust ning hoolt ja pole pidanud nägema vanemate vahelisi tülisid või veel hullem vägivalda ei hakka ta agressiivselt käituma ega tundma rõõmu teiste inimeste kiusamisest. Laps on kodu peegel nii nagu ütleb vanasõna. Lapse agressiivsuse arengut mõjutab kõige enam perekond. Oluliselt mõjub ka lasteaed seal töötajana olles saame aru kui lapsel on kodus midagi viltu, siis laps käitub teisiti. Lasteaias tunneme agressiivselt käituva lapse ära sellest, et ta lükkab teisi, hammustab või lihtsalt võtab asju ära ning see pakub talle lõbu kui teine selle peale nutma puhkeb, ta naudib seda päevast päeva erirates talle osaks saanud noomitusi. Loomulikult on ka selliseid juhtumisi, mis tulenevad lihtsalt kohmakusest ning sellisel juhul ei saa me rääkida agressiivsusest
tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid alati päästjad ja printsessid vajavad päästmist, st õpikud peaksid olema valitud sellised, mis annaksid nii tüdrukutele kui ka poistele edasi aine, ilma laskumata soostereotüüpidesse. Ruumiline paigutus: Viinis, Austrias 1999. aastal avatud lasteaed kasutab väga edukalt uut moodi siseruumide paigutust: tüüpiliste nuku- ja ehitusnurkade asemel on loodud avatud mänguruumid, et vältida mängulise tegevuse etteantust ja raamistamist. Näiteks võib mänguruumiks olla kodu, haigla, kool või kauplus. Ruumis on ka erinevad mängud, mida on võimalik omavahel kombineerida. Personal: Ka personali valik lähtub Viini lasteaias soolisest tasakaalustatusest igas lasteaiarühmas töötab õpetajana üks mees ja üks naine
Meditsiinilised probleemid õppekäigul/väljasõidul Lapse haigestumine · Informeeri lapse haigestumisest tema vanemaid või hooldajat. · Koostöös vanematega lepi kokku võimalike üldtuntud ravimite kasutamises. · Koostöös vanematega lepi kokku võimalikud viisid lapse koju toimetamiseks. Õpetaja haigestumine · Informeeri õpetaja haigestumisest lasteaia juhtkonda. · Haigestunud õpetajale korraldatakse transport väljasõidult lahkumiseks. · Lasteaed saadab väljasõidule asendusõpetaja. Kerge vigastus · Anna vajalikku esmaabi. · Informeeri juhtunust lapse vanemaid või hooldajat. · Vajadusel/võimalusel korralda vigastatud lapse transport koju. Raske, üliraske vigastus · Fikseeri olukord ja jaga tegutsemisjuhised kõikidele täiskasvanud saatjatele (esmaabi andmine, abi kutsumine ja informeerimine, tegelemine ülejäänud lastega). · Alusta vajalikku esmaabi andmist.
4 kaitset ja arengustimulatsiooni. Oma esimesed sammud teeb laps peres, esimesed sõnad kuuleb ta emalt ja isalt, esimesed ettekujutused maailmast saab ta oma kodust. Perekond on koht, kus laps kasvab Inimeseks (Tuulik 2001:151). Perekond on seega lapse kasvatuse koht kõige pealt tema koolieelses eas, mille kõrvale võiksid astuda surrogaadina või täiendusena laste varjupaik ja lasteaed. Pärastpoole, kui laps kooli astub, ei vabane perekond tema eest hoolitsemisest ega tema kasvatuse juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua, kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras, vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd kutses ja kodus; ilmavaates ja hinnanguis, mis antakse väärtustele, huvides, mida seatakse
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................
Seega paljud kolleegid eeldasid, et mul on töökohustuste täitmisel eeliseid ning mulle on alati tagatud paremad töötingimused ja –ülesandeid olgugi, et tegelikult see nii ei olnud. Kuna seal muutusid kolleegide omavahelised suhted pingeliseks otsustasin kasvatada endale kesta ümber ning vahetada töökohta. Eelkõige oli töövahetuse põhjuseks siiski motiveerivam palganumber. Praegu töötan ma ühes väikeses lasteaias õpetajana. Lasteaed asub väikeses külas, suhteliselt linna lähedal. Kui ma siin aasta tagasi tööd alustasin olin õpetaja abi. Esialgu oli kõik väga hästi, kolleegid olid toredad ja töö ei murdnud konte. Ühel päeval sain aga teada, et peaaegu terve lasteaia kollektiiv välja arvatud mina, koristaja ja veel üks õpetaja abi on omavahel varasemaltki tuttavad ning eelnevalt kõik koos pikka aega töötanud. Ega see mind ei häirinudki kuna tegelikult on ju igal pool nii-öelda onupoja poliitika
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Ee...
Jean Piaget Piaget lähtub seisukohast, et laps läbib oma arengus staadiume, milleks ta on eelnevalt ette valmistatud ja mis on vajalikud järgnevale tasemele jõudmiseks. Ta toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad omakorda alajaotustesse: 1. Sensomotoorse arengu staadium toimub lapse sensoorsete ja motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu: 1.1 Kaasasündinud reflekside staadium Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3. Formaalsete operatsioonide staadium laps võib hakata mõtlema ilma konkreetse toeta. Algab abstraktse mõtlemise staadium. Piaget´i teooria kohaselt on inimese tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inime...
hulgas tuhkatriinuna ja ta ei teinud nendega lähemalt sõprust. Kooli ajal tuli tal mitmeid kordi kolida ja viimane peatus oli haritud perekond, tänu kellele sai ta kultuurieluga tutvuda ja seeläbi oma luulemaailma avardada. Peale kooli lõpetamist 1885. aastat tuli leida tööd kodukooliõpetaja diplomiga. Isatallu tagasi minna ei saanud, kuna sealgi polnud asjad ammu enam korras. Seega sai tema esimesks töökohast üks heategevuslik lasteaed. Kuid sellest jäi väheseks ja peagi tuli tal vend Rudolfi eest hoolt hakata kandma ja Anna võttis lisaks temale ka lellepojad enda juurde ja asutas üürikorterisse kostikodu, kuhu võttis lisaks sugulastele ka võõrad inimesed. Peale kooli lõpetamist hakkas ta kontakti otsima eesti rahvuslike ringkondadega. 1885. astus ta Hermanni laulukoori, kust leidis esimese loominguperioodi armastuse. Varjunime all ,,üks eesti neiu" avaldas ta Postimehes oma esimese luuletuse ,,Koidulale"
Tootsi Lasteaed Põhikool Pärnu jõgi referaat Kaupo Klemmer 9.klass 2012 Tootsi Sisukord Paiknemine..........................................................................................................................3 Majandustegevus ja inimjõud............................................................................................. 3 Elustik................................................................................................................................. 5 Suurus..................................................................................................................................6 Aluspind......................................................................................................................
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
Tootsi Lasteaed- Põhikool JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA Referaat Kaupo Klemmer 8 klass Tootsi 2012 SISUKORD Lk.2 Sisukord Lk.3 Asukoht Lk.4 Maa-ameti kaart Lk.5 Pinnamood ja pinnavormid Lk.6 Veestik Lk.7 Taimestik, loomastik Lk.9 - Majandustegevus Lk.10 Kokkuvõte Lk.11 Kasutatud kirjandus 2 Asukoht Järvselja looduskaitseala asub Tartu maakonnas Meeksi (Haavametsa ja Järvselja külas) ja Võnnu vallas (Agali ja Ahunapalu külas). Kaitseala suurus on 184 hektarit. 17.augustil 1924 Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud Järvselja reservaat on eesti vanim metsakaitseala. Seal paikneb praegu eesti Maaülikooli alla kuuluv sihtasutus Järvselja Õppe- ja katsemetskond. ...
näiteks hoolivus ja sallivus, suudavad siiski käituda selliselt vastavalt olukorrale ja vajadusele. Samuti ei usu ma, et me oleme oma iseloomu eest vastutavad, kuna teaduslike uuringute käigus on tõestatud, et inimese iseloom areneb välja ja juurdub esimese viie eluaasta jooksul ning hiljem on ainult võimalik õppida neid omadusi eirama või võimendama. Laps ei saa olla vastutav oma iseloomu eest, kuna seda mõjutavad nii paljud tegurid nagu vanemad, sugulased, lasteaed, sõbrad jne. Võin oma kogemusest öelda, et on võimalik õppida julgem või tänulikum olema. Voorused ja pahed on küll õpitavad, kuid siiski üldiselt lähtutakse moraalireeglitest ja südametunnistused nende kasutamisel. Analüüsides enda tegusi ja otsusi sain aru, et lähtun peamiselt kohuse- eetika ja tagajärje-eetikast. Teooriatest lähtumine sõltub olukorrast, mis sellel hetkel vajab lahendamist. Peamiselt kasutan kohuse-eetikat kuna
Tootsi Lasteaed-Põhikool Referaat I maailmasõja mälestusmärgid Eestis Katrin Klemmer 9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument ......................................................................................................... lk 6 Orava monument...
Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele ko...
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal Juhan Liiv Referaat Põlva 2016 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1.Üldinfo................................................................................................................. 3 2.Elukäik................................................................................................................. 4 3.Looming....
Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
