Väliseestlaste koolid Annika Mägi Väliseestlased · enne Eesti iseseisvumist 1918 · seoses Teise maailmasõjaga · peale Eesti taasiseseisvumist 1991 Eestlased maailmas Eesti koolid maailmas · 33 kooli Ameerika Ühendriigid Soome Rootsi Saksamaa Venemaa jne. Täienduskool · Eesti keel · Kultuurialgmed · Vabatahtlik · Koolieelikud · Kooliealised · Teine õppeasutus New Yorgi Eesti Kool · 1939. aastal · Täiendõpe · 2 päeva kuus · Eesti keele arendamine · Kultuuri tutvustamine · eel-lasteaed · 9 klass Stockholmi Eesti Kool · 1945. aastal · Rootsi õppeplaani alusel · Eesti keel · Rootsi keel · Kooli koor · Ekskursioon Kuidas toetab Eesti välise...
INTEGREERITUD TEGEVUSED MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA TEGEVUSKAVA LASTEAED KASEKE LASTE VANUS: 4.a. Läbiviija: Ljudmila Lillemets KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad). VAHENDID: 3. Raamat ,,Kas sa r...
tagasihoidlikkus. Kasvatuse abil vormime inimest sarnaseks ideaalkujule ehk teisiti öeldes täiuslikuks. Kuid kas see on õige? Kasvatus kestab inimese eluea lõpuni, see ei kesta vaid nii kaua, kui kasvataja annab teadmisi edasi. Inimene ise on suur arenguprotsess kasvatuses. Alguses teised - pärast ta ise, ümbruskond ja keskkond. Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik osaleme ühises suures keelemängus. Kasvatajalt - kasvatatavale on alati suunatud kasvatuslik mõjutus
4)Täiend kuulub põhisõna juurde kivihunnik, leivaviil 5) nim. Sõn. Kokku kui uus tähendus tekib see koerakuut, need lambatalled 6)Mit. Omast. Olev täiendsõna on 2 silbiline või omaette tähend. Kondikava, konnasilm, emakeel, isamaa 7)3 sõn. Nimis. Kirj. Kokku lasteaed,naiseriided,meestesokid,hingedepäev 8) Sõna osa jäetakse ära siis kui kasutatakse selle asemel - kaerahelbepuder,metalltreipink kase- ja vahtramahl, koolipoisid ja - tüdrukud Tegusõnad 1)Alati kir
TUBAKAS JA TUBAKAAKTSII S LII KONTS FS 130 TUBAKAS • Tubakas on taim, mis kasvab peaaegu kõigis maailmajagudes. • Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat ja nuusktubakat. • Tubakas sisaldab nikotiini. • Nikotiin on värvitu vedelik, mis põletamisel omandab iseloomuliku pruuni värvuse ja tekitab tugevat sõltuvust. • ATKEAS § 15 kohaselt on tubakas taim perekonnast Nicotiana. TUBAKATOODE • TubS § 3 lg 1 kohaselt ontubakatoode kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. • TubS § 3 lg 2kohaselt rühmitatakse tubakatooteid suitsetatavateks ja suitsuvabadeks. • Suitsetatavateks tubakatoodeteks on sigaret, sigar, sigarillo ja suitsetamistubakas ATKEAS § 16 lõigete 2–4 tähenduses. • Suitsuvabadeks tubakatoodeteks on närimistubakas ATKEAS § 16 lõike 5 tähenduses ...
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
EESTI KEEL SISEHÄÄLIKUD III KOOLIASTE LEA MÄNDMETS VARSTU KESKKOOL VÕRUMAA KOOLITAJA: MAIDO MÄNDMETS SISEHÄÄLIKUD ON SÕNA PEARÕHULISE SILBI TÄISHÄÄLIKUST JÄRGMISE SILBI TÄISHÄÄLIKUNI rät-sep lil-le pi-nal trei-al hii-re pa-ber kor-vi Leia sõna sisehäälikud NB! Kahe sõna sisehäälikutest moodustub uus sõna! Näiteks: pakane + vene aken ümbrus pika ümbrik pimedus tikud imik pilv pesu ilves uba lina ubin karbike muusika arbuus Leia sõnade sisehäälikutest vanasõna viga ma üks viga ma soni koma üks soni ta õnnega koma pesa lepp ta õnnega pesa lepp Igaüks on oma õnne sepp tuhkur musi tuhkur maja saba musi maja supist kakuke saba vile me supist kakuke vile me Uhkus ajab upakile VÕÕRSÕNADES MÄÄRATAKSE SISEHÄÄLIKUD RÕHULISES SILBIS arme...
Ühendus, õppejõudude soovitused). Vt ka lisa 5 (valimi tutvustus). Vaatlused ja intervjuud viidi läbi järgnevates ökokülades ja lasteaedades: • Damanhuri vaimses ja ökoloogilises keskuses Põhja-Itaalias ja nende lasteaias. • Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal ning nende metsalasteaias. • Tamera kogukonnas ja nende lastele mõeldud piirkonnas „Laste Koht”, kus asub nii kool kui Montessori põhimõtetega laste vaba õpperuum. • Lasteaed „Pallipõnnis“ Mustamäel. Täpsemalt viidi läbi intervjuu „Karlssonite“ rühma õpetajatega. • Rosma Johannese waldorflasteaias Põlvamaal. • Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal. Empiiriline uurimus II valim koosnes 7-st suunatud valimi alusel väljavalitud alushariduse valdkonnas tegutsevat või tegutsenud õpetajast. Nendega viidi läbi struktureeritud elektrooniline intervjuu. Vt ka lisa 6 ja 7. 23 2.3
ROTAVIIRUS Selgitus · viirus, mis põhjustab peensoole põletikku (enteriiti), mis avaldub kõhulahtisuse, oksendamise ja palavikuna · viirus on väga nakkav ja levib haige väljaheidetega saastunud käte vahendusel. Selline väljaheide võib olla nakkav kuni 2 nädalat · viirus levib toidu, joogivee ja pesemata käte teel Väike poiss, kes tunnetab rotaviiruse esimesi tunnuseid Ülevaade · Rotaviirus on lastel levinuim ägeda kõhulahtisuse tekitaja viirus · Rotaviiruse esinemine on seotud aastaaegadega haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel · Tõsist probleemi põhjustavad rotaviirused arengumaades Clostridium difficile nimeline bakter Sümptomid ehk avaldumine · Rotaviiruse põhjustatud kõhulahtisusele on omane plahvatuslik algus · Tagajärjel tekib väikelapsel kiiresti suur vedelikukaotus · Vedeliku ja mineraalainete kiire kadu on ohtlik just lapse organismile...
Haapsalu Tootsi lasteaed Põhikool Kristjan Blande Haapsalu üldandmed 1.Haapsalus on 13 142 elanikku 2. Haapsalu pindala on 10,59 km 3.Haapsalu vapp on kuldse põhjaga heraldiline kilp, mille paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast Haavasalu või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu teist oletust. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis piisk...
Tootsi Lasteaed- Põhikool Jägala jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar 9. klass November 2012 Asukoht Jägala jõgi on jõgi Eestis, mis algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja-Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Väike osa Jägala jõest. Veestik Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkamim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 97 km, valgala 1570 ruutkilomeetrit. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82 m, suudmes 0, keskmine lang 0,84 m/km. Lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km k...
Tere hr. president Mina olen Agnes Adamsoo ja õpin Maidla Põhikooli üheksandas klassis. Kirjutan teile sellest mis võima Tänapäeval käib suur kära selle ümber,millised võimalused lastel ja noortel on.Laste ja noorte elu keerleb ümber hariduse. Kõikidel lastel on õigus tasuta haridusele,mida ka võimaldatakse.Samas hakkab lapse haridustee juba lasteaiast,mille eest peab vanem paraku päris suure summa raha välja käima. Siit järeldus,et lasteaed võiks olla tasuta. Koolis saavad lapsed tasuta õppida ja õnneks on võimaldatud ka tasuta lõunasöök kuni põhikooli lõpuni.Koolis on võimaldatud ka erinevaid huviringe,mille eest maksma ei pea.Seega saavad kõik lapsed tegeleda sellega,millega nad soovivad oma aega sisustada. Keskkooli haridus on ka kõikidele noortele kättesaadav.Ning samuti võimalus eriala haridust saada. Probleemid on praegusel ajal ülikoolidega,mille õppemaksud küündivad väga kõrgele.See saab
ÕENDUS Õed on terviseala professionaalid, kel on kõige "püsivam ja tihedam kokkupuude vanematsüklis olevate naistega". Õed on vastutavad tervise edendamise eest perede ja laste seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist ku...
Kadrioru kohvik...................................................................................................... 19 Postmodernism.......................................................................................................... 21 Tallinna Linnahall.................................................................................................... 21 Kaasaja arhitektuur (avalik hoone)............................................................................23 Hiinalinna lasteaed Lotte........................................................................................ 23 Kaasaja arhitektuur (erahoone)................................................................................. 26 Tartu kortermaja Siili 6........................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus................................................................................................... 28 Pildid......................................
ARENGUKESKKOND Mõjutegurid enne lapse sündi: - Ravimid, alkohol, nikotiin, narkootikumid - Nakkus- ja kroonilised haigused - Keskkonna mürgid - Ema vanus, elustiil ja traumad - Sotsiaalsed suhted perekonnas Füüsilised (ruum, vahendid) ja sotsiaalsed (inimesed, tegevused) tegurid: 1) Kodu ja perekond 0-1,5a : turvalisus ja mitmekesisus, füüsiline kontakt 1,5-7 (8)a : kogemusega seotud tegevused, kõik pereliikmed (mitte ainult 1 hooldaja), 5.ast sõbrad 2) Lasteaed ja õpetajad 1,5-3a : esemeline tegevus, ei oska jagada! (ühesugused asjad) , suureks üleelamiseks on arusaamine et ta on teistega võrdne, sõimeõpetaja (ühiselureeglid) 3-7 (8)a : rühmaruumi kujundamine rollimänguks, välised vahendid aitavad last rollis püsida 3) Meditsiini- ja rehabilitatsiooniteenused Polikliinikud ja haiglad Rehabilitatsiooniasutused Õppenõustamiskeskused 4) Huviringid
3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset leiab, on lasteaiad, mängutoad, lastehoiud jms lasteasutused. Need on kõik küllalt sarnased, kuid tihti tõstetakse lasteaed neist kõige kõrgemale, sest see on riiklik asutus ehk siis on lapse areng selles asutuses tagatud. Kahjuks jäävad niiviisi lasteaedade varju lastehoiud, mis on järjest tihemini hakanud arenema välja juba tuntud stereotüübist, kus lapsed omapäi hoidja valve all mängivad. Minu uurimistöö eesmärgiks seadsin olukorra, kus tahan täiesti nullist avada säärast lastehoidu, mis pakub asendust lasteaedadele, kus laps saab täpselt sama hea alghariduse enne kooli minekut.
jutustamine ja lavastamine; vaikuseelamuste võimaldamine; kasvatajate inimlik heatahtlik suhtlemine. Lapsele luuakse rõõmsameelse, kaasaelamist ja jäljendamist võimaldava igapäevaelu, sest koolieeliku peamine õppimisviis on matkimine. Lastele pakutav toit on tervislik ja pärineb enamasti mahepõllumajandusest. Waldorflasteaiad Eestis Aruküla Waldorflasteaed Eralasteaed Kaur 13 Ilmapuu Waldorflasteaed Lasteaed Täheke Meelespea Waldorflasteaed MTÜ Meie Mängurühm Tartu lasteaed Ploomike Viljandi Waldorflasteaed Tartu Maarja Kooli Lasteaed 14 6 Kokkuvõte Waldorfpedagoogika on humanistlik lähenemine pedagoogikale, millele pani aluse Austria filosoof ja esoteerik Rudolf Steiner. Waldorf-pedagoogika on seega terviklik, kogu lapsepõlve ja noorust haarav hariduskontseptsioon. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas
Curriculum-õppekursus New methods of teaching-uued meetodi õpetamisel Continuum-hüpotees Primary school- algharidus Coprehended-tavaline Public school- riigikool Compulsory-kohustuslik Private nursery-eraalgkool Comprehensive school- tava-, üldkool Pre-school playgroups-algkooli lasteaed College-kolledz Preparatory schools- ülikool Co-educational-segakool Preps-eraalgkool, ettevalmistus kool Complete a degree course at a university- Peculiar-iseäralik Chivarly-rüütellik Recive a certificate- saama tunnistust Charge fees-maksma makse Required subjects-kohustuslikud ained
Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik, liitmine-lahutamine, inglise keel Hindeid ei panda Olulisel kohal väljendusoskuse õppimine Põhikool e ungdomsskole
Põltsamaa Ühisgümnaasium, 24 h 2005 märts Guidance in Educational System and Labour Market, rahvusvaheline noorsoovahetus Prahas Leonardo da Vinci programmi raames, 40h 2004 2005 Inglise keele kursus, Põltsamaa Keeltekool, 80 h 1995 2003 Klaveri eriala, Põltsamaa Lastemuusikakool TÖÖKOGEMUS 2006 juuni-juuli Põltsamaa Lasteaed ,,Tõruke", kasvataja abi Tööülesanded: rühmaruumide korrashoid, lasteaiaõpetaja abistamine tundide läbiviimisel ja lastega tegelemisel. 2005 -2006 Perekond Kask, lapsehoidja Tööülesanded: 3-aastase tüdrukuga tegelemine 2 korda nädalas. 2004 august AS Bureno, ehitaja abi. Tööülesanded: ehitaja abistamine erinevate tööülesannete täitmisel (plaatimine, krohvimine, transporditööd)
HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid
59. Vene vanasõnad 60. värviline purskkaev 61. Eesti kodakondsus 62. lõputunnistus 63. pärast kooli lõpetamist 64. linnad - 65. rippsild 66. sampoon - 67. suitsusaun , 68. käima - 69. Vene köök 70. keskharidus 71. pannkoogid (õ) - 72. bussijaam 73. Vene muinasjutt 74. emakeel 75. infrapunasaun 76. vigade parandus 77. vene keel 78. Vene roog 79. haridussüsteem 80. tugev eesti perekond 81. lasteaed , 82. kutsekool , ( ) 83. ülikool - 84. kutseharidus 85. rakenduslik kõrgharidus 86. õppimine - , , 87. lõpueksamid 88. koolieksamid 89. elukutse valik 90. erialad - 91. ametikoht - 92. töötu 93. töötud - 94. õpetaja (2) , (, ) 95. sportlane (2) , (, ) 96. laulja (2) , (, ) 97. lendur (2) , (, ) 98. kirjanik (2) , (, ) 99. andmed - 100. õppeasutused 101. elulookirjeldus - 102. sünniaeg 103. abielus , 104
XXXX Linnavalitsuse 23.novembri 2011.a määruse nr YY ,,XXX linna koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord" L i sa1 XXXX Lasteaed............................ juhatajale avaldus Palun võimaldada minu lapsele /lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood/ Koht XXXX Lasteaias alates /lasteasutuse nimi/ /kuupäev/ Lapse vanemad: Nimi Isikukoo Töökoht ja amet, Elukoha
teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/ Kiusamisest vaba lasteaed (alates 2013. a ka koolides): http://www.kiusamisestvabaks.ee/ Sihtasutus Kiusamise Vastu: www.kivaprogram.net ja www.facebook.com/Kivaeesti
1) Eduactional charities - Hariduslikud heategevusasutused 2) Universal education - Üldkättesaadav haridus 3) Compulsory education - Kohustuslik haridus 4) Full-time education - Päevane õpe 5) Home schooling - Koduõpe 6) Maintained schools - Riigikoolid 7) National Curriculum - Rahvuslik õppekava 8) Independent schools - Erakoolid 9) Foundation subjects - Alusained 10) School hours - Koolitunnid 11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction col...
Leelo Tungal Leelo Tungal on sündinud 22.06. 2947 Tallinnas. Ta on abielus helilooja Raimo Kangroga ning neil on peres kolm õppivat tütart. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, eesti filoloogia (1996-1972), Tallina 42. Keskkoolis (1962- 1965), Ruila 8-kl. Koolis (1954-1962). Keelteoskus: vene k. (valdab vabalt), soome k. (valdab vabalt), inglise keel (kõne- ja kirjakeel), itaalia k. (kõne- ja kirjakeel), saksa keel (tõlgib sõnastiku abil). Ta on töötanud eesti keele õpetajana Ruila 8-klassilises koolis ja Tallinna 36. keskkoolis, ajakirjade "Pioneer" ja "Täheke" toimetuses, filmilaenutuskontori korrektorina, väljaande "Meie Repertuaar" toimetajana, Nukuteatris kirjandusala juhatajana, ajalehe "Eesti Maa" kultuuritoimetajana. Alates 1994 ajakirja "Hea Laps" peatoimetaja. Kirjanike Liidu liige alates aprillist 1979. Looming: 8 luulekogu täiskasvanutele ( 1966 1993), lastejutustused "Kartul, lehm ...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
Vanatehnikast on esindatud ka muu hulgas ENSVaegsed sõidukid, põllutöö, teetöömasinad, tuletõrjetehnika. Tuletõrjemuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level JärvaJaani haridus ja kultuur tänapäeval JärvaJaani Gümnaasium. JärvaJaani lasteaed Jaanilill. JärvaJaani Raamatukogu, Karinu Raamatukogu. JärvaJaani Kultuurimaja. JärvaJaani asukoht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Lagedi Lasteaed-Põhikool Referaat Eesti klassitsistlikud mõisad 18-19 sajandil Risto Tõldsep VIII klass Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis uurin Eesti klassitsismi ja Eesti klassitsistlike mõisate kohta. Toon paarist mõisast näite ja tutvustan neid. Klassitsism Eestis Klassitsism on antiikaja eeskujudele toetuv stiil arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. See rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust.1 Antiikaja eeskujud ilmnesid tihti just klassitsistlikus arhitektuuris. Klassitsistlike ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe.2 Arhitektuuris kasutati rohkesti kupleid, sambaid ja kolmnurkseid viile. Eestis oli kõrgklassitsismi periood üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Klassitsismi...
suutelised toime tulema muutustega. · Motoorsed oskused. Kehalise aktiivsuse käigus kinnistuvad varem omandatud ning kujunevad uued liigutusoskused (Kaldmäe&Piisang: 2003). 1.3 Lapse jalgade areng Inimese keha võib võrrelda mitmekordse majaga, milles iga korrus vajab hoolt. Eelkõige sõltub maja korrasolek aga vundamendi seisukorrast st jalatalla seisundist (Hermlin 2001:72). Kui vundament on viltu, siis on viltu ka kogu maja (Laps ja lasteaed 174). Inimese jalalaba koosneb 26 luust, 55 liigesest, 107 liigesesidemest ja 26 lihasest. Terve jalalaba kontuur on sirgjooneline, kitsa kannaosa, laia esiosa ja otse ette suunatud varvastega. Eriti tuleb see esile lapse jalalabade kujus (Liukkonen & Saarikoski 2008: 20- 21). Lapse jalgade luustumine toimub lõplikult 18.-20. eluaastaks (samas, lk 28). Seetõttu on oluline lapse jalgadesse eriti tähelepanelikult suhtuda. Arstide väitel on enamus laste
Suhteliselt liikuva eluviisiga – meeldivad kõige rohkem energilised tegevused (pallimängud, jooksmine, kiikumine jms). Paigal eriti püsida ei taha. On enamus ajast rõõmsameelne ja positiivne. Aga kui vihastab, siis see möödub kiirest (niipea kui on leidnud uue tegevuse). Õpetaja sai siis endale kasulikku infot (pole tarvis last meelitama minna, tal möödub viha kiiresti ja ilma tõsiste tagajärgedeta). Lasteaeda läheb alati suurima heameelega ja rõõmsana. Mulje järgi pakub lasteaed talle palju põnevaid tegevusi, sest õhtul kodus räägib palju huvitavatest asjadest, mis lasteaias päeva jooksul tehtud on. Vanem räägib, et on kodukorra ka enam-vähem lasteaiaga ühtlustanud (söögiajad, lõunauinak jms). kodus tegelevad kõik pereliikmed antud lapsega – isa käib temaga ujumas, vend käib temaga rattaga sõitmas, ema tahab ta aidata köögis. Kodus meeldib talle palju aega koos vennaga veeta, kes on 13 aastane, nad kuulavad koos palju muusikat, tantsivad.
PAULIINE PÕLD 37B Liiva St Pärnu 88301, Estonia Tel: +372 55 83987 e-mail: [email protected] Objective: To obtain a position of a responsible, caring and certified babysitter in the Agent Nanny. Career: Kindergarten teacher in Lepatriinu Lasteaed in Tallinn July 1997- Nov 1997 ·Gave children in different age groups English, Music ·and dance lessons Babysitter- McGregor family with two children in the UK Mar 1998- Jan 2000
KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE NIMISÕNA + NIMISÕNA 1. Liiki ja laadi näitav. Missugune? KOKKU NT: Pildiraamat 2. Kuuluvust näitav. Kelle? Mille? LAHKU NT: Venna raamat 3. Esimene sõna on mitmuses. LAHKU NT: Vigade parandus Erandid: · 2sipli, levinud sõnad. · Noorte - noortekeskus · Naiste - naistepesu · Meeste - meestesokid · Laste lasteaed 4. Tekib uus mõiste. KOKKU NT: Ehtelaegas 5. Lühenenud tüvi või S-lõpuline. KOKKU NT: Kirjutuslaud, kurvameelne. 6. Esimene sõna sihitislik. Kelle? Mille? Keda? Mida? KOKKU NT: Avaldab rõõmu rõõmuavaldus. KOKKU JA LAHKU KIRJUTAMINE OMADUSSÕNA · Omadussõna kirjutatakse harilikult teistest sõnadest lahku, selleks, et seda teise sõnaga kokku kirjutada on vaja reeglit. 1
Kui suvel sõita Savala poolt Maidlasse on näha paljusid inimesi, kes hoolitsevad põldude eest, võtavad kartuleid, sõidavad jalgratastega ja rulluisutavad-sellepärast Maidlas ei olegi palju heitgaase. Rohelust on näha väga palju-mets, põllud, kraavid, kus on näha rohelisi taimi, jõgi, mis on puhas, hoolitsetud aiad, majad, puud, põõsad, mis on talveks puhtaks tehtud. Rohelust asub igal pool, kuhu minna-kool, lasteaed, spordihoone, spordihooneplats, kus on sügisel ja kevadel näha paljusid õpilasi kehalise kasvatuse tundides jpm. Vähe on näha prügi kusagil maas, ainult bussijaam, mis on täis soditud, aga milliseid bussijaamu tänapäeval ei sodita? Rohelust Maidlas on näha küllaga, sest küla ümbritseb loomade kodu-mets ning näha on ka inimesi, kes hoolitsevad aedade, kooliümbruse, spordihoone ning noortekeskuse eest nii väljast kui ka seest. Rohelust külla on alati vaja, sest siis
ALUSHARIDUSES KASUTATAVAD MÕISTED Alusharidus on teadmiste, oskuste vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis (KLS § 2). Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist (Ü. Vooglaid. 1996. Alushariduse õppekava projekt). Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes, funktsioonides või käitumises. Kirjanduse põhjal koostas J. Treier Enesehindamine (self-assessment, self-evaluation) - protsess, milles õppeasutuse personal jälgib süstemaatiliselt ja regulaarselt õppeasutuse tegevusi ja tulemusi. Enesehindamise objektideks võivad olla kogu õppeasutus, selle personal või mõni selle rühm/liige. Enesehindamise põhieesmärk on soodustada nii indiviidi kui kollektiivi tasandiltoimuvat õppimist, a...
Kõhulahtisuse sündroom lastel .ee www.tlu Koostasid: Ele Ostrat, Ailiis Põllu ja Greete Undrits Kõhulahtisuse mõiste Kõhulahtisus on sümptom,mille puhul roojamissagedus on üle kolme korra ööpäevas ja/või on suurenenud rooja kogus. Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega. et.iliveok.com Kõhulahtisust võib põhjustada kõige sagedamaks põhjustajaks on rotaviirused võib olla põhjustatud bakterite poolt antibiootikumide tarvitamise tagajärjel võib kaasneda neeruvaagnapõletiku ja kopsupõletikuga laktoositalumatus tsöliaakia-gluteiinitalumatus Kõhulahtisus põhjustab mitmeid terviseprobleeme rotaviirusliku kõhulahtisuse korral vedel roe (oksendamine ja palavik) bakteriaalse kõhulahtisuse korral kõrge palavik, ver...
Retsensioon – emadepäeva kontsert Käisin pühapäeval 10.05.2015 kell 16.00 Vormsi saare rahvamajas emadepäeva kontserdil. Emadepäeva teemaks oli „ Puruvigased Vormsi flikkad“. Esinesid lasteaia lapsed ja põhikooli esimese osa õpilased ühislauluna „Kauges külas“ – Curly Strings. Lisaks esinesid rootsi-eesti keelse lauluga Vormsi Lasteaed- Põhikooli kaks eesti keele õpetajat Kadi Kivilo ja Annika Adams. Lauluga „Kauges külas“ oli ligikaudu 15 last, kes laulusid. Neid toetas kitarri saatel muusikaõpetaja Malle Hokkonen ja 8. klassi õpilane Annika Põder. Rootsi-eesti keelne laul on traditsioonidega vana Vormsi rannarootslaste laul, millel pealkiri puudub. Laul räägib kosjas käimisest. Kaks tüdrukut ootasid omale suurepäraseid kosilasi. Kui nad ei leidnud omale neid kosilasi ja tulid sellised, kes neile ei meeldinud teesklesid nad vigaseid – lonkasid ühte jalga, teesklesid pimedaid ja mängisid hulle. Laul „Kauges külas“ jäi minu arvam...
korterid olid väikesed, pigem keskenduti tööle, kus veedeti umbes 14 tundi ja kodus käidi ainult magamas. Nädalavahetuseti käidi kõrtsides, peod olid vabamad, pidutseti väljas kuna korteris polnud ruumi. Tekkisid lasteaiad, vanadekodud, kasiinod, teater, kino, laulupeod. Pered olid väikesed. Kultuurid hakkasid linnas segunema ning tekkis suurem mitmekesisus Postindustriaalses ühiskonnas säilitab ja õpetab kultuuri meedia, eakaaslased ja avalikud asutused nagu lasteaed, kool. Vanemad ei tea asjadest eriti palju. Usklikke on väga vähe, usu tähtsus väheneb, sellest ei räägita. Usk ei kontrolli inimesi nagu agraarühiskonnas, pigem kontrollib meedia. Inimesed kannavad mida tahavad. Pidude eest makstakse, tohutu valik kuhu minna, erinevad klubid. Elatakse korterites, linnas kui ka maal ning eramajades. Laste saamist planeeritakse pikalt ette ja pered on väikesed. Peale pikka rasket töönädalat otsivad inimesed põnevust – ostetakse naudingut
ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja avastamisvõimalusi pakkuvad, kuid need võivad samuti olla arengut pärssivad. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende
SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Ettevõtte sisesed tugevused Ettevõtte sisesed nõrkused Madalad püsikulud Kohapealsed ettevõtjad vajavad Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine Loodud on motivatsioonisüsteem Koostöö töötajate ja vallavanemai vahel Haridusasutused (kool, lasteaed) on nõrk; vähene infovahetus, töötajatelt Olemas teenuse võrk: toidukaubandus, ei ood...
Matkiv tants Teiste ainevaldkondade mõistetega lõimine Kindla liikumisega tants Mängureeglitega arvestamine Kombineeritud tants ERINEVAD SPORDIALAD: Oskab nimetada erinevaid spordialasid. Eesti sportlasi Mängib jalgpalli, korvpalli, rahvastepalli, juurdeviivaid mänge Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;
Eneseanalüüs ,,Mina koostöös lapsevanemaga." Kõige tähtsam lasteaia eesmärkide saavutamiseks on koostöö. Aktiivne ja pingevaba suhtlemine lastevanematega on tugevaks aluseks omavahelisele koostööle. Lasteaia õpetaja ja lastevanemate koostöö on oluline selleks, et kodu ja lasteaed suudaksid luua tingimused, kus oleks toetus lapse arenguks. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Selleks, et tekiks minu ja lapsevanema vahel hea koostöö, peab olema üksteise suhtes usaldus. Sageli valdab lapsevanemaid hirm, tuues laps uude lasteaeda, kus on uued õpetajad ning võõras keskkond. Seetõttu pean oluliseks luua usaldus lapsevanemaga. Vanem peaks oma last lasteaeda jättes tundma, et laps on turvalises kohas
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused
Maarja Lepind Peremajandamise ABC 1) PEREKOND KASK 4- liikmeline pere (Ema 35 aastane; isa 40aastane; laps 5 aastane; laps 15aastane) Sissetulekud: ema 500 eurot isa 900 eurot lastetoetus 100 eurot KOKKU: 1500 eurot Väljaminekud: eluase 200 eurot toit 400 eurot lasteaed 75 eurot transport 120 eurot huviringid 100 eurot pangalaen 200 eurot majapidamine 50 eurot riided + jalanõud 200 eurot. KOKKU: 1345 eurot Ootamatu sündmus: Bingo Lotoga võit 80 000 eurot. Koostajad: Janyka Vellak, Heli Keiv, Laura-Liisa Raag Kuidas nüüd targalt majandada? Antud juhul tuleb perekond ilusti toime, sest sissetulek on suurem kui väljaminek. Lisaks
Ka mina olen mõelnud, milline võiks mu tulevane kodu olla. Mul võiks olla umbes 1500-ruutmeetrine krunt, kus on mõned marjapõõsad, paar õuna- ja kirsipuud; saunamajake, kus on väike terrass ja grill; majast eraldi, sissesõidu värava juures, küttega garaaz kahele autole; värava juurest majani viiks kividest laotud tee. Maja peaks asuma kindlasti mõne linna piiril või umbes kahe kilomeetri kaugusel linnast, et kauplus, treeningvõimalused, kool, lasteaed, perearstikeskus, apteek jne oleks häda korral lähedal. Kindlasti võiks läheduses olla naabrid, aga samas mitte nii, et nad aknast sisse saaksid vaadata. Ideaalis asuks krundi ligidal ka järv, kus oleks hea ujumas käia. Maja võiks olla kahekorruseline palkmaja. Eluruumide põrandad oleksid puidust, pesuruumides keraamilise plaadiga kaetud ja kindlasti oleks pesuruumides põrandaküte. Maja üldine küttelahendus võiks olla maaküte.
probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine Õpetajate Kolleegium. · Õpetaja kokkulepitud piirides autonoomne. Waldorfkooli Struktuur · 7-aastane rütm 1. Lasteaed ehk eelkool (4-6a. lapsed) 2. Kooli keskaste klassid 1-8 (6-13 a. noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised Suhted kogukonnaga · Üldkoosolekud · Kord veerandis klassi õpilaste vanematega koosolek · Õpetaja koduvisiidid · Samuti kutsutakse sõpru ja vanemaid kooli ka muudel puhkudel näidendid, jõululaadad, kontserdid. Välis ja sisearhitektuur, disain. · Kool peab nägema välja nagu
Vanemad teevad oma lastele karuteene, õpetades neile, et nad peavad olema uhked oma päritolu üle ja sellest mitte mingi hinna eest lahti laskma. Jah, olge uhked, aga ära unustage, kus te elate. Kui vanemad ise keelduvad eesti keelt rääkimast, annavad nad samad moraalid edasi oma lastele ja nii ei lõppe see nõiaring kunagi. Kuigi keeleõpe saab alguse eelkõige kodust, ei tohiks unustada ka lasteaedu. See ei ole ju normaalne, et 21. sajandil asub keset iga suuremat Eesti linna lasteaed, kust kuuleb ainult venekeelseid hõiskeid. Harjutades maast-madalast lapsi austama riiki, kus nad elavad, aitavad vanemad oma järglastel valmistuda justnimelt Eestis elamiseks. Kui me jätkame vene keele välja juurutamisega, ongi tulemuseks eesti keele mitteoskajate halvemad võimalused tööturul ja igas muus eluvaldkonnas meie riigis.
Erakonnad,kes tahavad võimule,esitlevad meile enne suuri valimisi oma maailmavaadet,mis peaks looma meile rõõmsama pildi asjadest,mis peaksid hakkama meie elujärge parandama,ning sellest tulenevalt valib rahvas missugune vaade nende arust on niiöelda õige ning selle läbi oma hääl anda. Maailmavaate kujunemine algab meie siia ilma tulemisega. Juba lapsest saati tehakse vanemate poolt lastele selgeks,mis on õige ja mis väär ning sealt omakorda hakkavad seda kujundama lasteaed ja kool ning sealt tulenevalt ka sõbrad ja ümberkaudsed inimesed. Seda kui palju meie laseme maailmavaate kujunemise ajal seda mõjutada,sõltub meist endist. Mõjutajaid võib olla mitmeid,aga et lasta seda mitte häirida,tuleb jääda kindlaks endale ja oma põhimõtetele. Minu jaoks tähendab maailmavaade seda,millesse ma usun,missugused on minu väärtushinnangud ning mida ma oskan tunnetada. Kuna minu elust puuduvad hetkel veel
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti pidi linn piiramiseks korral saatma müürile või mõne väeava juurde kaitsesalga. Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 200...
TPS Aine Mäng Mapp Mängude kogumik Mängude kogumiku koostan sõimelastele, kuna siis saan mänge ehk tulevases praktikas kasutada. Enda vaatamine Eesmärk: Mäng aitab lapsel erinevaid kehaosi tundma õppida ning arendada oma vaatlusoskust. Ütle lapsele: ,,Kui sul on kingad jalas, siis hüppa üles-alla." Last võib aidata suunavate küsimustega, näiteks: ,,Kas sul on kingad jalas? Näita, kus kingad on?" Osuta lapse kingadele ja palu tal üles-alla hüpata. Võib-olla peab lapsele ette näitama, kuidas üles-alla hüpata. Iga kord, kui esitad küsimuse, osuta küsitavale kehaosale ja näita liigutusi ette. Teisi võimalusi: -Kui sul on sokid jalas, siis keeruta. -Kui sul on kleit seljas, siis plaksuta käsi. -Kui sul on püksid jalas, siis nooguta pead. Väike armas jänkupoeg Eesmärk: Selle mängu abil saab omandada ruumilisi mõisteid. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
