Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuule. Briisid - maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul. Asukoha järgi eristatakse mere- ja maabriise. Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Soe õhk üleval jahtub. Idatuuled saavad alguse poolustel kõrgrõhualalt. 7. Merevee soolsus mis seda mõjutab ja kus paiknevad keskmisest tunduvalt soolasemad ja magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse
-Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo- ning litosfääri(pindmiseid) ja atmosfääri(alumisi kihte). 39. Muldade jaotuse tsonaalsus maakeral. Olulisemad mullatüübid. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool mullas, lahustuvate ainete ümberpaiknemine allapoole, ülemised horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet- gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Hallmullad esinevad kõrbetes
muutumatuks. Eeltoodud väide väljendab energia jäävuse seadust mehaanilistes protsessides. Seadus tuleneb Newtoni seadustest. Summat E = Ek +E p nimetatakse mehaaniliseks koguenergiaks. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib üksnes siis, kui suletud süsteemis olevad kehad mõjutavad üksteist konservatiivsete jõududega, s.t. jõududega, mille puhul võib kasutusele võtta potentsiaalse energia mõiste. Energia jäävuse seaduse rakendamise näiteks on künkast laskuv jalgrattur, kelle potentsiaalne ja kineetiline energia muutub künka jalamil liikumise energiaks (hõõrdumisega ei arvesta). Reaalsetes tingimustes mõjuvad liikuvale kehale peaaegu alati konservatiivsete jõudude kõrval veel hõõrdejõud ja keskkonna takistusjõud. Hõõrdejõud ei ole konservatiivne. Hõõrdejõu töö sõltub teepikkusest. Kui suletud süsteemi moodustavate kehade vahel mõjuvad hõõrdejõud, siis mehaaniline energia ei säili
Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes. Okaspuudel harilikult puuduvad, lehtpuupuidus esinevad. 2.5. Juhtkoed ja juhtkimbud Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi temamaapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks nimetatava juhtkimbu piirkonna kaudu. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime (joonis). 2.5.1. Floeem Floeem koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest
või vabaskulptuurile. 9. Vana Kreeka ehituskunsti iseloomustus. (õp. Lk. 50-53) Teateri plaan · Teatrum - ismtete osa · Orkestra - ringi või pool ringi kujuline lava ilma kõrgendita, kus oli 3 näitlejat ja suur koor · Skeene riietusruumid, sealt ilmusid välja näitlejad · Proskenion - kõrgendiga lava, skeene ees Teatrum oli laskuv, mäe nõlvale ehitatud. Näitlejad kandsid maske ja koturjaid ning esialgu olid näitlejad ainult mehed. Kreeka templid. · Templeid on ehitatud tunduvalt rohkem kui teatreid. · Templi tüübid määrati sammaste arvu järgi. Kokku oli 7 tüüpi (+2 mis olid ringi kujulised). o I tüüp oli antidega tempel, mis lähtub üksüheselt Mükeene megaraust ja mis on
Potentsiaalne temperatuur on selline temperatuur, mille vedelikuosake omandab adiabaatilised tõstmisel merepinnale. Üleslükkejõud õhuosakese jaoks kui õhuosakese ja ümbritseva õhu tihedus pole võrdsed, siis hakkab ta tõusma vi laskuma summaarse üleslükkejõu toimel. Õhu tiheduste erinevus on tingitud tavaliselt temperatuuride ja/või niiskuse erinevusest. Tõusev õhuosake paisub, sest kõrgemal on õhurõhk väiksem ning jahtub, sest õhk teeb paisumisel tööd. Laskuv õhuosake surutakse kokku ning seetõttu soojeneb ning muutub väiksemaks. Mõlemal juhul eeldatakse adiabaatilist protsessi see tähendab, et õhuosake ei vaheta ümbritseva õhuga soojust. Kuni õhuosakeses on niiskus küllastumata, on adiabaatilise soojenemise/jahtumise kiirus jääv = 9,8oC/1km on kuivadiabaatiline gradient. Kui õhu soojenemisel/jahtumisel leiab aset kondensatsioon, siis nimetatakse seda märgadiabaatiliseks gradiendiks
imetajad). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Lõõtsutamine nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub alati vedelikus vesikeskkond, munas või emakas ühes lootekestas. 6. Vesi kindlustab meeleelundite töö. a
langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest. 18. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
Veel võib Samal ajal võib kõrval jahedama pinna kohal hügroskoopsed ega vees võetakse vertikaalsihis pikkusühikuks liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. kujuneda laskuv vool. Kui tõusva voolu kohal lahustuvad ning ainult suuremad 100m.Adiabaatilisel tõusmisel langeb nii tekiv pilv,siis laskuva voolu kohal selline pilv neist võivad märja välispinna kohal kuivas kui ka küllastamata niiskes õhus
parenhüümsed kivisrakud ◦ Niinekiud – nõrgalt puitunud ◦ Puidukiud – alati puitunud Juhtkoed Ainete transport taime maapealsete ja maaaluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid; Juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, nimetatakse ksüleemiks ehk puiduosaks – toimub tõusev vool; Juhtkimbu osa, mida mööda kanduvad orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, nimetatakse floeemiks ehk niineosaks – toimub laskuv vool. Floeem Koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest; Ained liiguvad erinevas suunas Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest – moodustuvad elusate rakkude vertikaalsest reast. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad – enamasti ühe aasta. Sügisel sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga; Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Ksüleem
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Maapind soojeneb ja selle kohal olev õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tekivad sademad. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja
pühast) ja lõikuslaulude jaoks; teine viis kõigi pulmalaulude jaoks. Töö- ja tavandilauludes on selgesti välja kujunenud iseärasused piirkonniti (vt p 5.3). Regiviiside vanemat kihistust iseloomustavad järgmised tunnused: · · Viis on kitsa ulatusega, koosnedes enamasti 35-st üksteise lähedal asuvast heliastmest. · · Heliastmed on sageli ebamääraselt intoneeritud. · · Viisi iseloomustab astmeline liikumine, laskuv suund ja ühehäälne mõtlemine. · · Üsna palju on üherealisi viise, mida erinevate värsiridadega lauldes varieeritakse. · · Kaherealise viisi puhul kordab teine viisirida esimest suhteliselt väikese erinevusega. 6.1. Töölaulud Töölaulud soodustasid töö tegemist, neil oli maagiline ja inimlikult kergendav (ergutav, töö rütmi korrastav) otstarve. Põhilised töölaulude rühmad seostuvad eestlaste peamiste tegevusalade põllupidamise ja karjakasvatusega
18. SELGITAB ÜLDIST ÕHURINGLUST ( KAGU- JA KIRDEPASSAADID, PARASVÖÖTME LÄÄNETUULED, POLAARALADE KIRDE- JA KAGUTUULED, MUSSOONID); Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13. Mullaprotsessid 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel 2. Kamardumine maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine pidev liigniiskus 4. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille
Saolme nõustub ja tantsib. Tantsu lõppedes kuulutab ta: "Ma tahan vastutasuks Johannese pead!" Herodes on õudusest haaratud, kuid lõpuks on sunnitud nõustuma. Salomele tuuakse hõbekandikul Johannese pea. Ekstaasis Salome suudleb Johannese veritsevat pead. Herodes käsib valvuritel Salome tappa. Salome sureb valvurite kilbilöökide all. Salome'le iseloomulik muusikaline materjal: . romantiline tõusev ja laskuv meloodiakäik . valsilisus, 3/4 taktimõõt . tertsimotiiv, suur ja väike terts – seotud tantsu ja ristija Johannese pea nõudmisega „Elektra“ (1909, Dresdenis) Sophoklese tragöödia Hofmannsthali töötlus Reinholdti lavastus Elektra on Straussi kõige ekspressionistlikum ooper. Samal ajal kirjutab oma esimese ooperi Schönberg, ka ekspressionistlik. • Agamemnon – karakter, keda laval ei näe, aga partii kõlab orkestris. Elektra isa.
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
2. Lessiveerumine ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 3. Savistumine bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 4
hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 65. Näivleetumine
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
Fassaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 1. Ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsi/alt ekvaator poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga
suuda organism vastavalt ägenemist. Organismi jahtumine soojuskiirguse teel on palju vajadusele reageerida vähem tunnetatavam võrreldes näiteks õhu tõmbevoolust tekkiva jahtumisega ja on seetõttu ,,salakavalam" põhjus külmetushaiguse tekkeks. Halvasti soojustatud välispiirde või akna, mille all puudub küttekeha, sisepinda mööda tekib külmal talveilmal laskuv jahe õhuvool, mille kiirus võib ulatuda kuni 0,3 m/s. See tõmbevool jahutab eriti jalgu, mida tuleks kindlasti vältida. Eesti ehitusnormides lubatakse talvetingimustes õhu liikumise kiirust kuni 0,2 m/s. Tegelikkuses õhu liikumine ruumis sõltub 18 ventilatsiooni väljatõmbe intensiivsusest, küttekehade asetusest
kliima · Leetumine on protsess, kus happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa laguneb ja lagusaadused liiguvad koos laskuva veevooluga sügavamatesse kihtidesse. Mulla ülaosa vaesub mitmetest keemilistest ühenditest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning mulda kujuneb leethorisont (E). Leetumine tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus on happeline, lähtekivim on alustest vaene ning vett hästi läbilaskev, veeliikumine on laskuv. Iseloomulik parasvöötme okasmetsaaladele. Eestis Lõunaosas, Peipsi ääres ja Vahe-Eestis. · Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku rauaühenditest. Moodustuvate rauaühendite reageerimisel mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülagleistumine,
Horisontide tüsedus ja iseloom muutub nii ruumis kui ka ajas- mulla arengu käigus. Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata mulla lähte- või aluskivimini. 6. Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.). Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-
hoolikalt vältida selliseid mõtteid ja tegusid, mis põhjustavad halba karmat. Ka kõige igapäevasemat argitoimetust püüab ta õigesti teha. Karmas pole pattu ega süüd. Eelmise ja praeguse elu vahelist suhet selgitatakse karma tagajärjena (mitte hinge rändamisena), kuna budism ei tunnista personaalset hinge. Eelmises elus sooritatud nii head kui halvad teod kannavad uuestisünnis vilja. Seda võiks piltlikult kujutada spiraalina, mis võib olla kas tõusev või laskuv, teisisõnu mis toob kaasa kõrgema või madalama elu. Nii saab inimene järelikult oma tulevast elu planeerida ja ette valmistada. Budistidel pole olemas ühtset tseremooniat lapse sünni tähistamiseks. Budistlikud pered järgivad kohalikke tavasid, kuigi neil tavadel võib olla väga vähe pistmist budistlike uskumustega. Budistid usuvad, et iga sündiv laps on ka varem juba sündinud. Vanemad kasvatavad oma lapsi Buddha õpetuse vaimus ning õpetavad neile inimeste armastuse,
Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades. Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef) Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km. Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad. Sukelduvate puhul on lisaks kurru kallutusele ka kurru ,,telg" viltu ja laskuv. Antiklinaalne kurd paine maapinna suunas, Sünklinaalne kurd paine allapoole. Kurde liigitatakse ka kurru lainete kalde järgi. Kuppelkurrud. Kurdmäestikud = orogeenid = kurdvööndid. kanada kaljumäed, apalatsid, alpid. Kurdmäestikud tekkivad kokkusurvepingete väljas ja amrkeerivad oma tekkeaegseid laamade kokkupõrke piire. Üle 540 Ma vanad mäestikud on kulutatud ja mattunud. 540-250 Ma vanad on ,,vanad kurdmäestikud". 250 Ma ja nooremad on ,,noored kurdmäestikud"
52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54
glükogeen mis läheb-> glükoosiks ja kaitseb madala temp. Eest. Seentel: madalate temp. eest kaitseb trehaloos. Bioloogilised limad kaitsevad hõõrdumise, veekaotuse, mikroorganismide eest. · Glükuroonhape eritub maksas, see aitab kaasa keha võõrandite lagundamisele(energiajookides). 6. Transport · Taimedes on transportsuhkruks sahharoos(aeglasem) ja protsessiks on tõusev laskuv vool. Loomades on transportsuhkruks glükoos(0,75...1,05 g/l). 65kg inimesel ringleb umbes teelusikatäis glükoosi. 7. Toiteline · Piima laktoosi sisaldus (imetajate piimas), lehmapiim = umbes 5%, rinnapiim = umbes 7%, elevant = umbes 13%. 8. Ainevahetuslik · Monosahhariidides sünteesitakse oligo- ja polüosahhariide · Süsivesikuid on vaja teiste ühendite sünteesiks, näiteks: pentoose on vaja
3. Füüsikalised muutused: silmnähtavalt vastupidava struktuuri moodustumine, poorsuse Eeltingimused: suurenemine Peab olema savi, mida ümber paigutada (samad eeldused kui savistumiseks) Peab olema laskuv vee liikumine Tekib saviakumulatiivne profiil: A Bm C Lähtekivimis või mullamassis peab olema võimalik filtratsioon Eestis keskmise sügavusega rähkmuldadel (K´´´) ja leostunud muldadel (K0) Leiab aset: Endla Reintam, 2009 7
enamikul USA popkunstnikest, muidugi kavatsuslik. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülistust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus ja intensiivsus. Teoseid: „Praeahi lihaga“ (1962), „Kummituslik tualett“ (1966). Claes Oldenburg (sünd. 1929): Kook põrandal (1962) Claes Oldenburg (sünd. 1929): Tõusev ja laskuv huulepulK (1969) ● ROY LICHTENSTEIN (s. 1923) Lichtenstein oli töötanud tarbegraafikuna. Kuulsaks sai ta suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, eriti aga koomiksitest. Erinevalt Euroopa uusrealistidest või neodadast, kus assamblaažide elementidena kasutati fotosid ja banaalset trükimaterjali, on Lichtensteini teos mõne üksiku kujundi suurendus. Lichtensteini
(taimed aurustavad vett). TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel :
vee ja mineraalainete spiral- ja rõngastrahheed liikumine taimes ülespoole Sõeltorud on üksteisega otsapidi Niines lehtedesse, õitesse, ühinenud elus rakud, kuid viljadesse), nimetatakse erinevalt trahheedest puiduosaks e ksüleemiks, rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog ei puitu. Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud. alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu.
Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega. Niineosa olulisemad rakud on sõeltorud, millistes toimub assimilaatide laskuv vool teistesse taimeorganitesse. Sõeltorude kõrval leidub palju väikesemõõtmelisi ja elusaid sõeltoru saaterakke, millised on täidetud protoplasmaga. Niineosas leidub ka mehhaanilist tugevust andvaid niinekiu rakke ja kogu niineosas hajusalt paiknevaid niineparenhüümi rakke. Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad juhtkimpude vahel ja ühendavad tsentraalse säsiosa perifeerse kooreosaga. Säsikiirte
Ning mis kõige tähtsam: võimalus aeg maha võtta ja elumured unustada. Jõudsite vaikusest ja rahust väsida? Võtke ette reis Lissaboni, kuhu on Olhos de Aguast oivalised ühendusteed. 182 Euroopa laskub Portugalis kaljuna ookeani Margus Kruut AT Kinnisvarabüroo hindaja 17.06.2005 00:00 Portugalis on põhjamaalastele sobiv kliima, head veinid, palju kirikuid ja kindlusi ning järsu kaljuna ookeani laskuv Euroopa läänepoolseim tipp. Vaade Porto vanalinnale Portugal ja Eesti on mõnes mõttes täielikud vastandid, teise külje pealt vaadates aga üpris sarnased. Näiteks asuvad mõlemad riigid Euroopa äärealadel. Kui euroliidu läänepiir lõpeb Portugaliga, siis Eesti on üks idapoolsetest piirimärkidest. Samuti tunduvad mõlemad maad Euroopa suurriikide kõrval pisikesed, kuigi Portugal ligi kümne miljoni elanikuga paistab Maarjamaa kõrval lausa suurriigina.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
