[,,Laserid" lk.8-9] Laserist elupäästja Laserid võeti meditsiin kasutusele kohe pärast nende leiutamist. Tavaliselt kasutatakse operatsioonidel meie keha kudede lõikamiseks äärmiselt teravat nuga skalpelli. Kuid nüüd kasutatakse mõnedel tähtsamatel operatsioonisel laserskalpelli, mis võimaldab teha eriti täpseid lõikeid. Laserskalpelli kiirt võib fokuseerida viisil, mis lubab seda kasutada ka silma- ning ajuoperatsioonide puhul. Meditsiinis kasutatakse juba mitut erinevat laserid. Ühel neist on aktiivelemendiks süsihappegaas. See laser suleb lõiget tehes kuumuse abil veresooni, mis vähendab haava veritsemist. Argoonlaseriga, mille aktiivelemendiks on gaas argoon, eemaldatakse teatud sorti sünnimärke. Ksenoonlaser aurustab kõva luukoe. Seda kasutatakse ajupoeratsioonidel koljust läbi puurimiseks. Laserikiir kandub edasi ka mööda kiudoptilist toru ehk endoskoopi, mis sisestatakse patsiendi kehasse. Sel moel võib laserikiire abil lõigata ning kokku ,,õmmelda"
emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei kiirga valgust spontaanselt ja neil on valguse või elektrienergia allikas aine pumpamiseks erutatud olekusse. Lasereid liigitatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. Konkreetset laseritüüpi iseloomustavad tema kiirguse lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk,
Laseri valgus on KOHERENTNE e. võnkumised või lained on kooskõlastatud ajas ,lained on ühesuguse pikkusega. Laseri valgus on KOLLIMATIVNE s.t. et valguskiir ei haitu ruumis. Laserkiirel on suur võimsus Koherentsus Koherentsed lained (a) võnguvad ühistaktis (muutumatu faasi- vahega), levivad kõik samas suunas, mittekoherentsed (b) võn- guvad kõik eri taktis (faasivahe ei püsi) ja levivad suvalistes suundades. Koherentseid valguslaineid kiirgavad laserid, mittekoherentseid tavavalgustid (elektripirn, küünal.... ka Päike) 10 Tavalise valguse ja laserikiirguse võrdlus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
luminestsentslamp, neoontoru jt) sellepoolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja võivad olla ülieredad (intensiivsed). Lasereid kasutatakse erinevates eluvaldkondades mitme sugustes toimingutes Laserite kasutamine tööstuses Laseriga tehakse tänapäeval tööstuses väga mitmeid operatsioone. Näiteks lõigatakse metallitahvleid tükkideks. Vastupidiselt kasutataks laserid tööstuses metallosade kokkukeevitamiseks. Laserkiirega saab teiste töötlemisviisidega võrreldes tunduvalt kiiremini materjali lõigata, detaile ülitäpselt mõõdistada, neid markeerida ning toodangu kvaliteeti kontrollida. Laserite plussiks tööstuses on nende ökonoomsus, sest nad võimaldavad materjale tootmisjääkideta kasutada. Laserite miinuseks seevastu on nende suhteliselt kallis soetamismaksumus ja hooldusele minevad suured kulutused. Laserite kasutamine elektroonikas
rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed. Näiteks esimene toimiv laser oligi rubiinlaser (vt pilt 2), kus kasutati rubiini, mis olemuselt on kroomiga rikastatud korund. Pöördhõive tekib sel juhul lisandis, rubiini korral kroomis. Selleks, et tahkislaseris saavutada pöördhõivet, pumbatakse kristalli valgusega, mille lainepikkus on lühem laseri lainepikkusest. Tahkislaseriks loetakse kristalli või klaasi kasutavad laserid, aga pooljuhtlasereid (laserdioode) tahkislaseriks ei loeta, sest neid pumbatakse elektrivoolu abil. [2] Dielektriklaseritele on iseloomulik impulsside ülilühike kestus (110 ps), nende väike kordumissagedus ja ülisuur võimsus (maksimaalselt 110 TW). Selliste laserite kasutegur on väga pisike, umbes 1, aga impulsi erienergia võib olla mõni J/cm³. [2] Neodüüm on levinud lisand mitmes laserkristallis, need laserid annavad võimsat infrapunakiirgust lainepikkusega 1064 nm
Laseri ehitus ja tööpõhimõte Laseri põhiline osa on peeglite vahele paigutatud pöördhõive seisundis keskkond. Lihtsaimal juhul liigub valgus optiliselt aktiivses keskkonnas edasitagasi, kusjuures üks peeglitest on osaliselt läbipaistev, mille kaudu siis laserkiir laserist väljubki. Sobiva lainepikkusega valgus võimendub optiivselt aktiivses keskkonnas. Peeglite tõttu läbib valgus võimendavat keskkonda korduvalt ning seetõttu võimendub mitu korda. Osa valgusest läbib poolpeeglit ning väljub laserkiirena. Selleks, et võimendavas keskkonnas püsiks pöördhõive, on sinna vaja pidevalt energiat juurde anda. Seda protsessi nimetatake pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist Põhilised osad: 1....
kiirusest sõltumatud. 4 4. Laser meditsiinis Laseritega diagnoositakse mitmesuguseid haigusi, lõigatakse silmi ja närve, õmmeldakse kokku veresooni, purustatakse põie- ja sapikive, tehakse plastilisi operatsioone, ravitakse nahahaigusi. Füüsikud ja meedikud on seejuures välja selgitanud, millist laserit on ühe või teise haiguse puhul otstarbekam kasutada. On olemas kuumad ja külmad laserid. Kuumad laserid lõikavad, söövitavad ja hävitavad. Külmad ehk pehmed laserid töötavad väiksemal võimsusel ja stimuleerivad rakufunktsioone mittetermiliselt ja mittehävitavalt. Külmad laserid saavad välja saata ainult üht sagedust monokromaatilist valgust (monokroom tähendab ühtainust värvi). Tegelikult on monokromaatilise valguse tekitamiseks kaks võimalust: a) külmlaseriga, b) valgusdioodiga (LED light emitting diode). Monokromaatiline
Laserist elupäästja Laserid võeti meditsiin kasutusele kohe pärast nende leiutamist. Tavaliselt kasutatakse operatsioonidel meie keha kudede lõikamiseks äärmiselt teravat nuga skalpelli. Kuid nüüd kasutatakse mõnedel tähtsamatel operatsioonisel laserskalpelli, mis võimaldab teha eriti täpseid lõikeid. Laserskalpelli kiirt võib fokuseerida viisil, mis lubab seda kasutada ka silma- ning ajuoperatsioonide puhul. Meditsiinis kasutatakse juba mitut erinevat laserid. Ühel neist on aktiivelemendiks süsihappegaas. See laser suleb lõiget tehes kuumuse abil veresooni, mis vähendab haava veritsemist. Argoonlaseriga, mille aktiivelemendiks on gaas argoon, eemaldatakse teatud sorti sünnimärke. Ksenoonlaser aurustab kõva luukoe. Seda kasutatakse ajupoeratsioonidel koljust läbi puurimiseks. Laserikiir kandub edasi ka mööda kiudoptilist toru ehk endoskoopi, mis sisestatakse patsiendi kehasse. Sel moel võib laserikiire abil lõigata ning kokku
Laserid Laserite liigid ● Gaaslaser- tööstuses laserlõikamises ja -keevitamises ● Vedeliklaser ● Pooljuhtlaser- pumbatakse elektriliselt, laserprinterites, CD/DVD lugejates ● Dielektriklaser- spektroskoopias, värvlaserite pumpamiseks Kasutusalad ● Fotokeemia ● Interferomeetrias- mõõdab vahepikkuste ja keskkondade erinevusi ● Militaartehnoloogias- kauguste või sihtmärgi määramiseks, kaitsemeetmeteks, kommunikatsiooniks ja suunatud energia relvadeks. ● Laserlõikus ● Laser valgusshow ● Mikro- ja nanopindade töötlemine- silmakirurgias ja nahahaiguste ravimisel Ehitus 1. Optiliselt aktiivne keskkond 2. Energia pöördhõive loomiseks 3. Peegel 4. Poolpeegel 5. Laserikiir Videod: http://www.youtube.com/watch?v=woiTedSKPrk - laserite ehitus http://www.youtube.com/watch?v=oUEbMjtWc-A - mida laser teeb? http://www.youtube.com/watch?v=8v2YLjQsdu8 -kuidas teha ise laserit http://www.youtube.com/watch?v=uwk-XskXCI4 -lasers...
Sel juhul sunnitakse elektron võnkuma madalama ja kõrgema seisundi vahel, seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 26. Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 28. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 29. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 30. Lasereid kasutatakse kõiges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid toodavad
Tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Nt : valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon jne. 24. Elektroni naastes tasemele Em, kiirgab aatom ise footoni h*f km. See on ineeneslikult tekkiv vabakiirgus. Vabakiirgus-aatom annab energia ära ja läheb tavaliseks (vabaolek) tagasi 25. Footon stimuleerib elektroni ,,alla" hüppama, võnkuma seisundite k ja m vahel. Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga h*f km. 27. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. 29. Laserikiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud ja võib olla üliintensiivne. Laserikiirgust saab tugevasti kontsentreerida nii ajas kui ruumis. 30. Laserseadistega puutume kokku iga päev. Kasutatakse näiteks näitustel ja muuseumites (holograafia) ruumpilte ehk hologramme. Kauplustes loeb laserkassaator kauba ribakoodilt hetkega selle hinna ja
Laserid meelelahutuses Liina, Artur, Mona, Kaisa 2015 Lasershowd Kasutatakse peamiselt värvilisi monokroomseid lasereid. Sai alguse 1970ndatel Sünkroonitakse muusikaga, kasutatakse tossu Murdumise- ja difraktsiooniefektid, peeglid RGB ehk “white light” Ohutusnõuded http://youtu.be/uDpojAGsthw?t=1m31s Visuaalkunst Valgusmaalid Fotograafia alaliik Kasutatakse mingisugust valgusallikat või lasereid objekti valgustamiseks pimeduses Pikk säriaeg (alates 15 sekundit) Gianclaudio di Cecco Laseritega valgustamine Alasti modellid Holograafia Holograafia on optikavaldkond Leiutaja - Dennis Gabor 1947. a. Hologramm - kolmemõõtmeline kujutis Hologramm - nagu “päris” ese Liikuvad ehk videohologrammid http://youtu.be/TGbrFmPBV0Y 3D-skannerid Kasutatakse 3D-printeritega koostöös Võrreldes modelleerimistarkvaradega tunduvalt kiirem Lennuaja 3D-skanner Aitäh tähelepanu eest!
footon sama energiaga. Nii kulgeb aatomist edasi 2 ühesugust footonit. 24. Millal tekib tava-, millal pöördhõive? Tavaolukorras moodustavad alati suurema osa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. See on tavahõive. Selles toimuvad vähesed kiirgussiirded on valdavalt spontaansed. Kui kunstlikult õnnestub saavutada ergastatud aatomite ülekaal, on tegemist pöördhõivega ning kiirgussiirded on enamasti stimuleeritud. 25. Mis on laserid? Laser on seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 26. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. 27. Milliste omadustega on laserite kiirgus? Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. 28. Kus ja milleks lasereid kasutatakse?
Esitlus söjatehnikas kus kasutatakse lasereid
3 Lasereid saab kasutada mitmel pool, kuid kõige rohkem kasu on nad toonud meditsiini alal. Laseritega diagnoositakse mitmesuguseid haigusi, lõigatakse silmi ja närve, õmmeldakse kokku veresooni, purustatakse põie- ja sapikive, tehakse plastilisi operatsioone, ravitakse nahahaigusi. Füüsikud ja meedikud on leidnud iga protseduuri jaoks külmade ja kuumade laserite hulgast sobiva laseri. Kuumad laserid lõikavad, söövitavad ja hävitavad. Külmad ehk pehmed laserid töötavad väiksemal võimsusel ja stimuleerivad rakufunktsioone mittetermiliselt ja mittehävitavalt. [1] Lisaks saab UVlaseriga ravida ka ägedat tuberkuloosi, sest ultraviolettkiirgusel on bakteritsiidne toime. Sellisel puhul suunatakse kopsuhaige haiguskoldesse ultraviolettkiirgust, mis tapab bakterid ja kiirendab paranemist. ,,Arst kõigepealt peab olema tuvastanud haige kopsu viga saanud osa, selle kaverni nö.
Aleksei Agesin IS14 VIKK 1.06.2015 iPooljuhtlaserid ja laserid referaat Pooljuhtlaserid Laserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiskielektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne,
Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut ,,Revolutsioon optikas",
Tööstuses materjalide täpseks lõikamiseks, laserkeevituseks. Elektroonikas CDseadmetes, laserprinterites, laserhiirtes, laserskännerites, lasersihikutes. Meditsiinis hambaravi, silmalõikused, laserkirurgia, laserteraapia. Meelelahutuses holograafias, visuaalkunstis Laserite kasutusala Sõjaväes Sidetehinka valguskaablid Mõõteseadmetes maamõõtmine Ehituses laserniverlliirid Valveseadmetes Laseri tüübid Laserid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. alalislaserid neodüümlaser välklaserid argoonlaser tahkislaserid heeliumneoonlaser rubiinlaser krüptoonlaser kristalllaser süsinikdioksiidlaser gaaslaser eksimeerlaser värvlaser vedeliklaserid kemolaserid pooljuhtlaserid
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserid elektroonikas Üks suurimaid valdkondi, kus tänapäeval lasereid kasutatakse on elektroonika. Elektroonikas kasutatakse lasereid enamasti info edastamiseks või jäädvustamiseks. Tänu valguse kõrgele võnkesagedusele, mis miljoneid kordi ületab raadiosagedusi, saab koherensetele valguslainetele salvestada ülisuuri teabehulki. Lasereid kasutatakse arvutite kompaktkettamälu lugejais ja kirjutajais, laserprinterites, skännerites, arvutihiirtes
ergastamine toimub pidevalt, siis peagi on ergastatud olekus elektrone rohkem kui neid on põhiolekus. Sellist olukorda nimetatakse pöördhõiveks, sest tavaliselt on elektrone põhiolekus rohkem kui ergastatud olekuis. Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel
Laser Laser (Ligth Amplification by Stimulated Emission of Radiation - valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirgata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus. Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines. Laseri ehitus Laseri sünteetiline rubiinkristall töödeldakse silindriks, mille telje pikkus ületab tublisti läbimõõtu. Veel on oluline, et ta asetatakse teljega risti rihitud tasapatalleelsete peeglite vahele, optilisse resonaatorisse. Kiirgurkristalli telje suhtes kaldu levivad footonid väljuvad peagi kristallist, kuid telje suunas kiirgunud footonid stimuleerivad üha uusi ja uusi egastanud kroomiioone. Esimesel stimuleeritud kiirguse tekkeaktil saab ühest footonist 2, järgmisel 2-st 4n edasi 4-st 8, 8-st 16 jne. Kiiresti paisub ühesuguste, koherent...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Laserid (referaat) Sigrit Link 12B/R Tallinn 2010 2 Sisukord Mis on laser?............................................................................................................................... 4 Laseri tüübid............................................................................................................................... 4 Laserkiire omadused................................................................................................................... 4 Laseri kasutusvaldkonnad........................................................................................................... 5 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 ...
Heaolu riikide võrdlev analüüs Tallinna Tehnikagümnaasium Ühiskonna õpetus Silver Kalmus 12.a 14.12.12 Heaoluriikide võrdlev analüüs Alustuseks mainiksin ära üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 1) Vaesuse leevendamine 2) Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 3) Aktiivne kodanikuühiskond 4) Ametiühingute rolli palga- ja töötingimuste läbirääkimistel 5) Igale indiiviidile tasuta võimetekohase hariduse tagamine Inimõiguste kaitse 6) Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid 7) Kodanike võimekkus tulla oma eluga toime 8) Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi rahastamsieks on progressiivne tulumaks Heaoluriik ja ühiskond on laialdaselt mõistetavad terminid. Heaoluriigi võib jagada kolme kategooriasse: liberaalne, sotsiaalne ja konservatiivne. Oleneval...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost........................
Thompsoni aatomi mudel- Positiivne laeng täidab ühtlaselt kogu aatomi, seal sees on üksikud negatiivsed laengud. Seee mudel ei osutunud tõeseks.Rutherfordi katse- Kasutas -kiirgust, mille osakesed olid läbitungimisvõimega ja pos. Laenguga. Ta kiiritas nende osakestega õhukest kuldlehte. Peaaegu kõik osakesed läbisid kuldlehe, osad kaldusid oma teelt kõrvale ja osad ei läbinud lehte. Järeldus: Kulla aatomis peab olema palju vaba ruumi ja seal peavad olema pos. Laenguga osakesed. Planetaarne aatomimudel-1) aatomi keskel asub tuum, kuhu on koondunud enamus aatomimassist; 2)tuumas asuvad pos. Laenguga proontonid ja ilma laenguta neutronid; 3) tuuma ümber tiirlevad neg. Laenguga elektronid; 4)aatom tervikuna on neutraalne. Bohri postulaadid- a) aatom on statsionaalsetes olekutes, milles ta energiat ei kiirga;b)Aatomi üleminekul ühest statsionaalsest olekust teise kiiratakse või neelatakse energiat. Spektrite liigid- 1)pidespekter-spektris on...
Laserravi Mida mõistame sõna all LASER · Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse abil Laserid meditsiinis · Süsinikdioksiid laser · Argoonlaser · Heelium-neoonlaser · Pooljuhtlaser ehk dioodlaser Laserite tüübid · Ablatiivsed laserid mittekontaktsed · Mitteablatiivsed laserid kontaktsed Laservalgus vs. tavaline valgus · Laseri valgus on monokromaatiline kindla sagedusega · Koherentne lained on ühesuguse pikkusega · Kollimatiivne valguskiir ei haihtu ruumis Näidustused · Stomatoloogias (parodontoos) · Nina- kõrva- kurguhaiguste puhul (põskkoopa põletik, kõrvapõletik, mandlipõletik) · Seedetraktiorganite haiguste puhul (mao- ja limaskesta põletik, maksa- ja sapiteede põletik, kõhunäärme põletik)
korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (näiteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar+, Cd+-aur), molekullasereis molekulid (CO2). Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Niisuguste molekullaserite kasutegur on 10-30%. Gaaslaseritega on saadud valguse seni ületamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 104-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui
Laserite kasutamine silmakirurgias Millest hakkan rääkima ? Ajalugu Laserid Laseri kiirguse bioloogiline toime Nägemishäired Kuidas saab neid ravida laserite abil LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification
valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist, pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 5.2. Teaduses/tööstuses kasutatakse väga erineva võimsusega lasereid alates alla 1 mW laseritest lõpetades mitmekümne GW laseritega. 5.3. Laserid alla 1 mW pimestavad ja häirivad silmi. Laserid1mW kuni 5mW võivad nägemist tõsiselt kahjustada, kui otsa vaadata. Laserid üle 5mW kahjustavad silmanägemist kõrvetavad katmata nahka ja kahjustavad erinevaid materjale. 6. Saadud tulemustest saan järeldada, et mida suurem on värvuse lainepikkus ja mida tumedam, seda rohkem neeldub temas energiat. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Laserid [www] http://staff.ttu.ee/~krustok/Uurimismeetodid/Laserid.pdf (13.02.2013)
Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest. Optilise meediumi eelkäijaks olid Diskettid, mis salvestasid andmeid kasutades magnetismi. Iga ODD tähtsaimaks osaks on pooljuht laser, lääts ja fotodioodid, mis on mõeldud peegeldunud valguse tuvastamiseks. Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning Blu- Ray kasutab 405nm lainepikkust. ROM optiline meedia (Read only media) puhul ei saa kasutaja sinna midagi kirjutada, sinna on andmed juba eelnevalt kirjutatud. Andmete kirjutamine aga ei toimunud nende puhul laseriga. Plaadile, mis on tasane pind surutakse sisse väikesed augud. Kuna iga augu sügavus on neljandik
1.Tahke keha füüsika Aatomeid seob molekulideks ja kristallideks keemiline side, mille põhiliigid on ioon- ja kovalentsside. Ioonside tekib positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel. Kovalentsside tekib elektronpaaride ühistamisel. Kristallid on makroskoopilised hiidmolekulid, milles aatomid või ioonid on paigutanud korrapärasesse ruumvõresse. Tahke keha omadusi saab uurida, kui on teada Fermi nivoo asukohta. 1.1 Ioonilisesideme teke Iooniline side- üks aatom võtab teiselt elektroni ära, iooniline side moodustab kristalli, kuna struktuur võib jätkuda lõpmatuseni. Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis seostab ioonilise sideme. Kloor tõmbab naatriumi elektroni, et ma pilve aatom oleks ühtlasem ja energia väiksem. 1.1.1 Kristallid Aatomid/ioonid on paigutatud kindlas korras, moodustades ruumvõre . Võre konstandi saab määrata lainepikkuse kaudu. Kristallides on aatomid paigutatud väga tihedalt. Kristallide difrakt...
energia, mis antud aines kutsub esile fotoefekti. Fotoefekti punapiir- on minimaalne footoni sagedus, mis kutsub esile fotoefekti(Võib defineerida ka minimaalse sagedusena, mis on võimeline fotoefekti esile kutsuma. Seega tekib fotoefekt siis kui pealelangeva valguse sagedus on suurem või võrdne punapiirile vastava sagedusega) Fotoefekti rakendused- 1. vanaaegses fotograafias, 2. laserid ( ka meditsiinis ja lõpetades cd ja dvd-mängijatega 4. päikesepaneelid 5. fotoaparaatide sensorid
Pooljuhid - pooljuht · Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. · Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid. · Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. · Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni välisel elektronkihil. · Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. · Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esim...
Alustasime ekskursiooni tehase tagumisest otsast, kus tegeleti keevitamisega ja stantsimisega. Seal olid väga suured pressid millega oli võimalik välja lüüa erinevaid autode detaile. Kasutati nii robot keevitust, kui ka käsitsi keevitamist. Olemas oli nii MAG, MIG kui ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid, millega eemaldati lõikusest tekkinud teravad ääred. Edasi liikusime painutuspinkide juurde, kus kasutati laseritest tulnud materjali. Kõige rohkem jäi meelde selline lihtne töö nagu poleerimine, kus läheb vaja üllatavalt palju inim tööjõudu ja mida minu arvates saaks kindlasti efektiivsemalt teha.
Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests.footonid tekivad siiretel lisandiaatomis või ioonis *kristallfosfoorid katavad luminests.lampide,teleri,arvutikuvari ekraanide sisepinda !!!!1.kui footon energiaga hf=Ek-Em tabab aatomit ergastustasemel Ek stimuleerib ta aatomit kiirgama.stimuleeritav ja kiiratud footon on omavahel koherentsed(teineteise koopiad) !!! 2.Kiirguslikud siirded (aatomi vm kvantsüst.energiatasemete vahel):1.footoni neeldumine2.vaba ehk...
Oksüdeerunud veri paistab punasena tänu oksüdeerunud hemoglobiinile. (http://en.wikipedia.org/wiki/Red#In_nature ) Läbi ajaloo on punast värvi saadud põhiliselt ookermuldasid ja raudoksiite kasutades. On ka kasutatud meritigusid ja korsenilltäisid aga ka veripuud ning siiltsesalpiiniat. (http://et.wikipedia.org/wiki/Punane#Punase_saamine ) Tehnoloogia: Punase värvi lainepikkus on oluline faktor laserite tehnikas punased laserid, CD-d. Kuigi punaseid lasereid on hakatud asendama sinistega, sest punase pikem lainepikkus toob kaasa rohkema ruumi hõivamise CD-l. Punast valgust kasutatakse ka pimedas nägemiseks, kuna kepikesed inimese silma võrkkestal ei ole punasele värvile nii tundlikud. Värve kasutatakse ka ekraanides. Kasutatakse RGB lähenemist, kus piksel on jagatud kolmeks- punaseks, roheliseks ja siniseks. Värv saavutatakse valgusfiltritega.
dektekteerimiseks. Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel. Valgusdioodid leiavad tööd indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid. Mis on transistor? Kus kasutatakse? Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimises. Valmistatakse ränist. Kasutatakse binaarkoodi modelleerimiseks. Mis on kiip? Kus seda kasutatakse? Kiip on pooljuhtplaadike, millesse on tehtud suur hulk
Taipoh kui kõik maha copyd. Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool Uurimustöö 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Voyager 1 ja Voyager 2 3. Raadiolained ja laserid 4. Kepleri teleskoop 5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on
vahel konstantsena ent lambi kõrgust lauast tuleb pidevalt muuta? Selleks, et valguse langemine kõikidele pindadele oleks sama kaugelt ja sama nurga alt. 5. Miks on oluline laserite kasutamisel (seda isegi nii madalate võimsuste korral nagu on laser kaardikepil ehk pointeril2 ja ka antud töös kasutatava IP termomeetri indikaatorlaseril) juhinduda ohutusnõuetest? Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Isegi nõrk laser võib lühikese ajaga põhjustada silmale püsivat kahju. 2 Üldiselt on laserpointerid vähem kui 1 - 5 mW, ent võimalik soetada ka võimsamaid. 8 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5.1
PTC-termistoridel on temperatuuriteguri absoluutväärtus enamasti kuni 30 %/K, negatiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk NTC-termistoridel 2 ...10 %/K.. Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks, muundamiseks ja lülitamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Laserid on eriliiki valgusallikad, milles rakendatakse stimuleeritud kiirgust ja mis kiirgavad koherentvalguse kitsaid kimpe. Laserites saavutatakse pöördhõive kasutades abitasemeid, mille kaudu saab kuhjata aatomeid kõrgemale tasemele. Laserite kiirgus on koherentne, monokromaatne, suunatud kitsasse vihku ja võib küündida ülivõimsusteni. Lasereid kasutatakse kõiges, kus on vaja selliste omadustega kiirgust nagu laserid toodavad.
Andmed Gaasiline, lõhnatu, värvusetu, maitsetu Iseloomulikud oksüdatsiooniastmed: II, IV, VI, VII Reageerib hästi fluoriga (F) 54 elektroni ja prootonit, 77 neutronit Sulamistemperatuur: -111,0°C Keemistemperatuur: -108,1°C Aatommass: 131,29 Leidumine atmosfääris: 0.0000087% 2)8)18)18)8) Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lisatud keelatud ainete nimekirja) - Röntgen Mujal: - Mullkamber (kiirete laetud osakeste registeerimiseks) Isotoobid Isotoop:aine aatomi tüüp, mis erineb teisest massiarvu poolest, järjenumber ehk aatomnumber on sama (erinevad ainult neutronite arvu põhjal) Ksenoonil on kokku 37 isotoopi (110Xe-147Xe) Neist 9 on stabiilised isotoobid ehk püsivad
Kuna lambid kiirgavad üksikuid lainejadasid, nende liitumine ehk interferents muutub nii kiiresti ja juhuslikult , et meile tundub, nagu oleksid toa põrand , lagi ja seined ühtlselt valgustatud. 22. Missugust valguse omadust kinnitab interferentsi nähtus? 23. Missuguseid valguslaineid nimetatakse koherentseteks? Selliseid, mille lainepikkus, sagedus ja faaside vahe ajas ei muutu. 24. Millised valgusallikad tekitavad koherentset valgust? Laserid, ka gaasilahenduslambid koos ühevärvilist valgust läbilaskvate valgusfiltritega. 25. Kui Päike kiirgaks ainult sinist valgust, siis millist värvi oleksid maapinnal olevad esemed? Sinist
Meie arvutite CD lugejates ja ka CD kirjutajates, mis peaks enamustes arvutites ka olemas olema, kasutatakse lasertehnoloogiat. Samuti on too sama tehnoloogai kasutusel muudes meile tutavates ja igapäevastes asjades nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas,
temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist(relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saksamaal koolis käies oli Albert Einstein üpris õnnetu. Kooliõpetajad kurjustasid temaga, sest nende meelest polnud ta küllalt tark. Kui ta aga 26-aastaselt asus elama Zürichisse Sveitsis, avaldas ta mitu teadustööd, mis muutsid täielikult teaduslikku mõtteviisi. 1914. aastal läks ta koos perekonnaga Berliinitagasi. 1933
harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega. Elementaarkiirgureiks on neis aatomid (näiteks Ne), ioonlasereis ioonid (Ar +, Cd+-aur), molekullasereis molekulid (CO2). Molekullasereis rakendatakse võnkeseisunditevahelisi siirdeid. Niisuguste molekullaserite kasutegur on 10-30%. Gaaslaseritega on saadud valguse seni ületamatud koherentsus, monokromaatilisus ja suunatus. Võimsamad ja suurimad gaaslaserid on jugalaserid ehk gaasidünaamilised laserid (võimsus 10 4-105 W). Neis lastakse tuline aktiivgaas läbi düüside ülehelikiiruslikult paisuda, kusjuures ta järsult (adiabaatiliselt) jahtub. Gaasi (enamast CO 2) molekulide madalamad võnketasemed tühjenevad seejuures kõrgemaist kiiremini, tekib pöördhõive. On leitud, et heeliumi ja neooni teatud vahekorras segu võib tekitada laserefekti. Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile
Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Painutus Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise tähtsamaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus
Mitmekettalised lahkamissaagpingid ehk pikilõikesaagpingid PikilõIKEsaagpingid Mõned pikilõikesaagpingid: MRS-300A, CPT GRS-300, CPT GRS-320, CPT GRS-320S (on mõeldud väiksema paksusega saematerjalile), Pinheiro AMA2-410, Pinheiro AMA2-314A, Prem 261, Shanghai Fuma MJ145, Shanghai Fuma MJ153 jpt. Mitmekettalisi lahkamissaagpingid on ette nähtud saematerjalide pikijuurdelõikamiseks peenprussideks, liistudeks või ribideks. Mööblitööstuses kasutatakse neid parkett ja laminaad toodete valmistamiseks, uste poolvalmis detailide tegemiseks, ukseraamide ja kergete paneelide tegemiseks. Pikilõikesaagpinke on mitmesuguseid: Ühe saelehe või saekettaga, mitme saelehe või saekettaga, liikuvate ja fikseeritud saeketastega, arvutiteel või käsitsi kontrollitavad jne. Pikilõikesaepingi tootlikus sõltub järgmistest tingimustest: 1. Etteande ja väljastus automaatikast 2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4...
siiski on suhteliselt puhas energia ,sest väikesest tükist uraaniumist või plutooniumist jätkub energiat väga kauaks. Bioenergia on ka väga puhas, sest kasutatakse naturaalset kütust nagu puit mis tuleb metast või põllumehe sõnnikut. Tänapäeval on projekte mis üritavad luua palju energiat laserite abil. USA-s on projekt kus üritatakse laserite abil ühendada kahe heeliumi aatomi tuum. Laserid tekitavad olukorra mis tekib igapäev päikeses ja aatomid ,,sulavad" kokku. Laserite töötamine võtab palju energiat ,kuid energia mis vallandub aatomite sulamisel on palju suurem sellest kui palju on vaja laserite töötamiseks. Kui see saavutatakse siis paarikümne aasta pärast võib olla meil väga hea energiaallikas mis on puhas. Aatomite ühinemisel tekkiv energia on palju suurem kui nende lõhestumisel tekkiv, nii et see oleks suurem saavutus kui tuumaelektrijaam.
Eesti publik suutis Metallicalt meeletute ovatsioonidega välja meelitada ka kolm lisalugu. Esitlusele tulid mitmed palad bändi viimaselt albumilt ,,Death Magnetic", näiteks ,,That Was Just Your Life", ,,The End of Line", ,,Cyanide", ,,Broken, Beat & Scarred" ja teised. Samuti kõlasid Metallica varasemad tuntud lood nagu ,,Nothing Else Matters", ,,Enter Sandman", ,,Master of Puppets" ja ,,Seek and Destroy". Thrashmetali maailma superstaaride show'le lisasid vürtsi laserid, meeletu valgusmäng ja pürotehnika, mis mulle isiklikult meeldisid selle kontserdi juures kõige rohkem. Lugudest meeldis mulle kõige rohkem ,,Nothing Else Matters", mis on ka üks mu lemmiklauludest. Metallica andis Tallinnas kontserdi suurejoonelise maailmaturnee "World Magnetic Tour" raames. Esmakordselt Eestis andis bänd võimsa sisekontserdi, samuti sai esimest korda Eestis näha 360° produktsiooni, kus lava oli paigutatud Saku Suurhalli saali keskele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
