Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laser" - 326 õppematerjali

laser –  (valguse võimendumine stimuleeritud  kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata  kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi  valguskimpe (võivad olla ülieredad).  Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus.  Laseri tööpõhimõte seisneb pöördhõive  tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud 
Laser

Kasutaja: Laser

Faile: 0
thumbnail
2
pdf

Tootmisseadmed ja -süsteemid, 1. test

Hinne 10 / 10 1. Stereolitograafia - kasutatakse fotopolümeerset Flag question vaiku, mis teatud valguse juures tahkub. Vaik on vannis, mida kiht-kihi haavalt läbib laser, mis joonistab mustreid ning millest tekib detail. 2. Solid ground curing (kogu pinna kõvastamine) - erinevalt stereolitograafiast, kus kasutatakse laserkiirt polümeerikihi kiht-kihiliseks

Tehnika → Tootmisseadmed ja süsteemid
148 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Laseri leiutamine

nagu näiteks: muusikakeskused, CD mängijad, laserprinterid ja skännerid. Iseasi on ainult see kas inimene ise ka on teadlik sellest, et nendes igapäevastes vahendites on lasertehnoloogai kasutusel. Käesolevas uurimistöös on lähema vaatluse all laserid, koos nende kasutamise, tööpõhimõtte, ajaloo ja erinevate liikidega. Uurimistöö eesmärgiks on leida informatsiooni laserite ajaloo kohta, (kes selle leiutas ja millal?)mis põhimõttel töötab laser ning millistes valdkondades ja kuidas on võimalik seda kasutada. Uurimistöö hüpoteesiks on, et lasertehnoloogia on küllaltki uus asi ja et ei ole olemas eriti palju laseri liike. Uurimistöös on kasutatud allikmaterjalidena Tolansky S raamatut Revolutsioon optikas, Käämbre H Laseri raamat ja raamatut Kalender 1999. Lisaks raamatutele on saadud materjali ka internetist. Töö koosneb kuuest peatükist ja alajaotustest, kokku mahus 17 lehekülge. LASERI LEIUTAMINE

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Infoühiskond

Tänapäeval aga põhiline meediakanal ­ Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogia Tehnoloogia 21. sajandil 1. Energia säästmine (Energy conservation) 2. Ressurside kaitse (Resource protection) 3. Toidu ja vee tootmine ning selle jaotamine (Food and water production and distribution) 4. Jäätmekäitlus (Waste management) 5. Haridus ning õppimine (Education and learning) 6. Meditsiin ning eluiga pikkendamine (Medicine and prolonging life) 7

Ühiskond → Ühiskond
17 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Holograafia

Klass: 11 Holograafia Holograafia on fotograafia keerukam vorm, mis lubab kujutist salvestada kolmemõõtmelisena. Sõna "hologramm" moodustub kreekakeelsetest sõnadest holos `täielik' ja gramma' üleskirjutis'. Holograafia teooria lõi 1948. aastal Ungari füüsik Dennis Gabor, mille eest sai ta 1971. aastal Nobeli füüsikapreemia. Rakenduskõlblikuks sai holograafia alles 1960. aastal, mil leiutati laser. Hologramm Hologrammil on jäädvustatud interferentsmuster, mis tekib valgusvihkude koosmõjul. Hologramm koosneb tumedaist ja heledaist triipudest, mis kätkevad endas infot valguse kohta, mis objektilt fotoplaadil langes. Hologrammide valmistamiseks on vaja laserit, sest see annab vajaliku koherentsusega valgust. Hologrammi salvestamisprotsess Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Valguslaine, difraktsioon, interferents

intensiivsem) 12. Mida nimetatakse koherentseteks laineteks? Liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 13. Mis põhjustab lainete mittekoherentsust? Lainepikkused on erinevad; erineva kestvusega pausid lainetes 14. Kirjelda valguse kiirgumist aatomitest. Aatomid kiirgavad valgust mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul, pausidega. 15. Võrdle laserit ja hõõglampi. Laser ­ ühevärviline, pidev, koherentsed valguslained; Hõõglamp ­ mitmevärviline, pausidega. Sarnasused: valgusallikad, kiirgavad laineid 16. Miks ei saa interferentsi ja difraktsiooni hästi jälgida hõõglambi valguses. Sest, et hõõglamp on mittekoherentne (pausidega) ning kiirgab kõikvõimalike lainepikkustega laineid kõikides faasides. (Difraktsiooni või interferentsi jälgimiseks peavad valguslained olema koherentsed.) 17

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Füüsika kt 9.klass soojusliikumine

1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...

Füüsika → Soojusnähtused
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Spektrid.Spontaanne ja stimuleeritud kiirgus

1.Spektriialaparaat koosneb kollimaatorist,prismast ja pikksilmast(Fotoplaadist või fotoelemendist).Valgus pääseb läbi kitsa pilu kollimaatorisse,mille teises otsas on lääts.Pilu asub läätse fookuskaugusel.Selle tulemusena tekitab lääts paraleelse valgusvihu mis suunatakse prismale.erinevat värvi valgused murduvad erinevate nurkade all ja prismast väljuvad eri suundades levivad paraleelsed valgusvihud mis läätse abil koondatakse fokaaltasandi eri piirkondadesse ja tekib spekter. 2.PidevspekterÜks värvus läheb sujuvalt üle teisele.Pidevspektri tekitavad kuumutatud vedelikud,tahked ained ja suure tihedusega gaasid. Joonspekter a) kiirgusspektridüksikud värvilised jooned tumedal taustal b)neeldumisspektridüksikud tumedad jooned pideva spektri taustal Joonspektori tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud. 3.SpektraalanalüüsLuuakse uuritava seg...

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
3
docx

APJ Lehetöötlus seadmed

tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist toodete valmistamisel, samuti ei pea partiid olema suured. Laserlõikus Laserlõikus on universaalsuse, suure jõudluse, täpsuse, hea kvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltöötluse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt soovitava geomeetria osas peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogilisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt lihtsustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne. Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal

Masinaehitus → Masinatehnika
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Füüsika stopid

14. -Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirusega. -valguslaine on ristlaine. -valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. -valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali just elektriväli -valguslaine elektri- ja magnetvälja muutused toimuvad samas faasis. -valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis jääb vahemikku 380-760nm. 19. -kõiki värvusi on võimalik saada põhivärvuste abil. -põhivärvused on punane, roheline ja sinine. -valge valgus on Päikese valgus. -inimesed võivad tajuda värvusi erinevalt. -Värvipimedad ei näe kõiki värvusi. -inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele. 22. -infravalguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. -infravalgust nim ka soojuskiirguseks. ...

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keevitamine faktid

Arvud, materjalid, eri viiside omadused (eelised, puudused), kõige suuremad ja väiksemad, mis millest sõltub, mis milleks ja millega koos kõige paremini sobib, mis mida tähendab, kui mitu varianti võimalik anda. Keevitus · Õmblusmetalli hapnikusisalduse tõustes mehaanilised omadused halvenevad. · Rahuliku terase hapnikusisaldus on 0,003...0,008% O. · Keeval terasel 0,01%...0,02% O. · Sulas keevismetallis lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab voolavust. Ala keskmine laius mm Termomõju Keevitusviis Ülekuumutus- Normali- Osalise tsooni laius ala seerimisala normaliseerimise mm ala Kaarkeevitus 2,2 1,6 2,2 6,0 paksukattelise elektroodiga Räbustis ...

Materjaliteadus → Konstruktsiooni materjalid ja...
148 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL

sest kaugusest oleneb palju soojuskiirgust jõuab uuritava pinnani ja vaja on ühtlast valgusjaotust. lambi kõrgust tuleb muuta, sest kolvi tipp peab olema samal kõrgusel uuritava pinnaga ja tabelis paiknevad värvused erineval tasandil. 5. Vaja on juhinduda ohutusnõuetest, sest laserkiirgus võib kahjustada silmanägemist, pimestada inimesi ja kahjustada/hävitada keskkonda. 5.1. IP termomeetri laser on alla 1 mW. 5.2. Teaduses/tööstuses kasutatakse väga erineva võimsusega lasereid alates alla 1 mW laseritest lõpetades mitmekümne GW laseritega. 5.3. Laserid alla 1 mW pimestavad ja häirivad silmi. Laserid1mW kuni 5mW võivad nägemist tõsiselt kahjustada, kui otsa vaadata. Laserid üle 5mW kahjustavad silmanägemist kõrvetavad katmata nahka ja kahjustavad erinevaid materjale. 6. Saadud tulemustest saan järeldada, et mida suurem on värvuse lainepikkus ja mida

Muu → Riski- ja ohutusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

C Dioodid

(Komponendid2) 1.2. Dioodid Ühesuunalise elektrijuhtivusega seadised. Kasutatakse alaldamiseks, signaalide muundamiseks, elektriahelate kaitseks jne. Töö aluseks eri tüüpi pooljuhtide või pooljuhi- metalli kontakt. Ideaalne ja idealiseeritud diood (diagramm) a) Pooljuhid Tavaliselt kristallstruktuuriga, kovalentne side kristallvõre aatomite vahel (diagramm). Enimkasutatav pooljuht räni Si. Elektrijuhtivus metalli ja dielektriku vahepealne. Juhtivus sõltub temperatuurist. - Omapooljuhid; elektronid ja augud; pi = ni. pini = ni2 = const = f(t°), ni 1010 cm-3 (Si). Pingestatult j = jn + jp; - Lisandpooljuhid. Aktseptorlisandid NA (3-valentsed Al, B) ja doonorlisandid ND (5- valentsed P, As); (NA, ND 1015...1019 cm-3). Lisandjuhtivus >> omajuhtivus p-pooljuht pp = NA toatemperatuuril. Augud p on vabad l/k, ionis...

Elektroonika → Rakenduselektroonika
10 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Isikukaitsevahendid

1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hoolda...

Ehitus → Ehitus
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse dualistlik käsitlus. Difraktsioon ja interferents.

Interferentsijärk ­ täisarv k: max=2k /2, kus k=0,+-1, +-2,... Interferentsi maksimum - liituvad samas faasis olevad lained. Interferentsi miinimum:kui lained liituvad vastupidustes faasides. Difraktsiooni ja interferentsipildi nägemise tingimused - saab jälgida, kui valguslained on koherentsed, st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused ei tohi olla palju suuremad valguse lainepikkusest. Koherentne valgusallikas: nt laser, elavhõbedalamp. Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust). Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida nt hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Interferentsi rakendused: 1)selgendava kattena fotoaparaadi või mikroskoobi objektiivil. 2)Holograafid. 3)Optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks. Difraktsiooni rakendused: 1)Mikroskoop: objekti valgustamiseks kasutatav valgus

Füüsika → Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Keskkonnamärgised S.N LUII

Keskkonnamärgised Sigmar Naudi LU II Tartu 2014 Keskkonnamärgis? Annavad teavet toote või teenuse soodsate keskkonnaaspektide kohta. Keskkonnamärgiste eesmärgiks on: 1. Edendada tooteid, 2. Aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele, 3. Keskkonnateadlikkuse tõestamiseks, 4. Turu mõjutamine. Märgised... Riiklikud ja eramärgised. Kohustuslikud ja vabatahtlikud. Sertifitseeritavada ja ise deklareeritavad märgised. Ökomärgised. Energiamärgised. Informatiivsed märgised. Jäätmekätilusele mõeldud märgised. Märgised teenustel. Ökomärgis... Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgise taotlemine on vabatahtlik. http://www.bioneer.ee/static/files/081/t2_nordi ...

Loodus → Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Projektorid Rivo

Data-Videoprojektorid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PLC-XU4000 PLC-XU4000 on kompaktses vormis Intelligentne lambi juhtsüsteem muskelprojektor, mis pakub kasutajale Automaatne pildi seadistamine tuntud headuses LCD projektorite Turvafunktsioonid pildikvaliteeti. 4000 ANSI luumenit Projektoril on suurepärane 2000:1 Kontrasti suhe 2000:1 kontrastisuhe, lambi eluiga ulatub kuni XGA resolutsioon 5000 tunnini ja sealjuures on projektori ...

Informaatika → Arvutite lisaseadmed
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vask - Cu

SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. ...

Keemia → Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Polümeeride amorfse faasi eksperimentaalne kirjeldus Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Amorfset faasi polümeerides iseloomustab kaugkorrastatuse puudumine. See tähendab, et makromolekulide ruumilises paiknemises puudub regulaarsus, orientatsioon või ahelaosade konstantne vahekaugus. Korrastatuse puudumise tõttu ei hajuta ainult amorfsest faasist koosnevad polümeerid nähtavat valgust (lainepikkus 0,4 ­ 0,7 m) ja seetõttu on need materjalid tavaliselt läbipaistvad ja kirkad. Kuna nii sulanud (amorfsete) kui ka tahkestunud (amorfsete) makromolekulide struktuur on sarnane, siis nimetatakse amorfset faa...

Keemia → Ploüümeeride keemia ja...
13 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Büroo projekt

TV väljund, integreeritud 8-kanaliga helikaart, 10/100/1000 võrgukaart, FireWire, kirjutav DVD ja Blu-Ray lugeja, Miditorn must SilverStone KL01 ATX korpus, 650W 2.0 toiteplokk, Windows Vista Hind: 26 990.- krooni Ultimate, Kaspersky Anti-Virus 1a, Logitech G15 SWE klaviatuur, Logitech G9 Laser hiir koos MicrOptic Winner 3 matiga, 3a garantii, sellest 1a ekspress garantii. Kaasa Far Cry 2 ja Tom Clancy's Rainbow Six Vegas! PAVILION dv7-1250en C2D T6400 17" WXGA HD AG 4096MB 320GB DVD+/-RW WLAN BT GF9600MGT 512MB IFPR Cam TV-Tuner VistaHPKeybEN-2YW Hind: 14 665.- krooni

Informaatika → Informaatika
74 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Printerid

Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...

Informaatika → Arvutiõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Andmekandjad2

Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD). Kasutusel on olnud 8, 5,25 ja 3,5 tollise läbimõõduga diskette, kirjutustiheduse järgi 3 tüüpi diskette: topelt- (DD - double density), kõrg- (HD - high density) ja eritihedusega (ED - extra density), mille 3,5 tollised kettad mahutavad vastavalt 720 kB, 1,44 MB ja 2,88 MB infot. Praeguseks on neist kasutusele jäänud 3,5 tollise läbimõõduga HD disketid, mille m...

Informaatika → Arvutiõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kutsealane oskussõnastik

· Data / multimedia projector ­ data projektor · LCD projector ­ uue põlvkonna projektor · TV ; VCR / VHS ­ televiisor, videomakk · Screen ­ ekraan · Broadband internet access ­ ülikiire internet · Speakers ­ kõlarid · Headphone ­ kõrvaklapid · Tabletop microphone ­ lauamikrofon · Wireless microphone ­ juhtmevaba mikrofon · Lapel microphone ­ riiete külge kinnitatav väike mikrofon · Standing podium ( lectern ) ­ kõnepult · Laser control ­ laserkiir · Remote control ­ pult · Additional equipment ­ lisavarustus · Whiteboard and whiteboard markers­ valgetahvel ja valgetahvel + markerid · Head table ­ moderaatori laud · Registration table ­ registreerimis laud · Stacking chairs ­ virnastatavad (konverentsi) toolid · Stationary ( including a stapler and puncher ) ­ bürootarbed ( klammerdaja ja auguraud ) · Flip chart + stand / easel ­ pabertahvel + alus

Turism → Hotellimajandus
36 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Difraktsioon

 Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle läbimist laine muster ja intensiivsus. See juhtub superpositsiooni tõttu. Tekib interferents, mille korral erinevad laine osad pärast objekti läbimist jõuavad vaatlejani, pärast erineva teepikkuse läbimist. Laser kiir, mis on lastud läbi difraktsioonivõre  Difraktsiooni formalismi saab kirjeldada ka nii, et lained levivad piiratud ulatuses vabas ruumis. Kasutades difraktsiooni võrrandeid, saab uurida laserikiire profiili laienemist, radariantenni kiire kuju ja vaatevälja ning ultraheliandurit. Kahe pilu difraktsioonist interferentsimustri genereerimine Näited

Füüsika → Optika
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Võrdluste töö

6 kõlarid · sagedusvahemik · suurus · tüüp · takistus · võimsustaluvus · filtrite olemasolu korral nende lõikesagedused · hind 7 hiir · hind · suurus · juhtmega või juhtmeta · kaal · valgustus · liides · mis kasutajatele sobib VÕRDLUS: Printerid: HP Laserjet HP Canon LBP Cano Broth HP HP Sams 1010 Laserj 2900 n LBP er Laser Laser ung et 5000 HL- Jet 4V Jet ML12 1020 215N 5M 10 Trüki 600x600 dpi 1200 600x600 dpi 9600x 24x6 600x6 600x6 600x6 kvalit dpi 600 dpi 00 dpi 00 dpi 00 dpi eet dpi

Informaatika → Arvutiõpetus
23 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

liigub sihtmärgi suunas (umbes üks minut) (vt lisa nr. 1). Ballistilise raketi trajektoor meenutab parabooli. Rakette varustatakse mitmete lõhkepeadega mis liiguvad eri suundades. Mis suurendab jälgitavate objektide arvu ja lõhkepeade kindlakstegemine on sedavõrd väiksem. Seega sellise raketiga toime tulla on keeruline. Kõige soodsam aeg raketti hävitada oleks srardifaasis- siis on objekt ühes tükis. Üks mõte oli Maa orbiidile viia ülivõimas laser, mille kiirgus suunatakse peeglite abil raketile. See polnud ara võimalik sest, laser ja peeglisüsteem on väga suur ja seda pole võimalik Maa orbiidile viia. Lisaks maksaks see miljardeid dollareid. (Loide) Tähesõdade programm oli kaugel reaalsest tulemusest ning seega paralleelselt arendati programmi, mida kutsuti tähesõdade pojaks (son of star wars). Tähesõdade poja eesmärk oli avastada vaenlase rakett enne õhku tõusmist ja see ennem kahjutuks teha. (Doward, 2011)

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laineoptika

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiire...

Füüsika → Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Printer ja plotter

Printerid Palju on olnud juttu paberivabast kontorist , kuid tänase päeva seisuga tundub , et selle idee juurdumine võtab veel aega. Paberiväljundil on kaasaegses büroos kandev osa , seepärast pöörame suurt tähelepanu printerile . Tootevalik on lai , pakume vastavalt töö iseloomule nii nõel-,tind-,laser kui ka värvilaserprintereid . Nõelprinterid.Võiks arvata , et neid aeglaseid ja lärmakaid printereid tänapäeval enam ei kasutata . Siiski on rakendusi , kus nendeta läbi ei saa . Paljud kaubandusfirmad ning pangad kasutavad arvete,saatelehtede ja muude dokumentide printimiseks isekopeeruvad blankette . Pakume maailmas tuntud printeritootja Epson nõelprintereid . Epsoni printerite valik on mitmekesine - alustades lihtsatest 9-nõelastest lõpetades mitme trükipeaga ...

Informaatika → Arvutiõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Arvutivõrgud

Mõisted: · Node ­ seade millel on võrgumoodul/-id · Segment ­ liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) ­ side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) ­ andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal ­ füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ­ ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal ­ elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal ­ infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal ­ metall traat o Valgus ­ valgusimpulss · Topoloogia ­ arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS ­ Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD ­ Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection ­ Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus

Informaatika → Arvutiõpetus
50 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Optika küsimused ja vastused

Mittekoherentsus on tingitud, kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. 55. Kuidas tekib valgus? Valgus tekib, kui ühinevad erinevates faasides lainejadad ja kui muutuvad lainejadad, siis muutuvad ka lainete liitumise tulemus, kuid interferentsis muutuvad nad sellises tempos, et inimsilm ei suuda neid eristada ning tulemuseks on , et me näeme valgustatud pilti, mitte interferentsioonipilti. 56. Milliseid valguslaineid kiirgab laser? Laser kiirgab koherentseid valguslaineid 57. Mis on suured kaugused optikas? Optikas on suured kaugused sellised, mis on palju suuremad valguse lainepikkusest. 58. Millal võib lainete asemel kasutada kiiri? Kui avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused on valguse pikkusest suuremad, siis võime kasutada valguskiiri ja kehtivad nn. geomeetrilise optika seadused. 59. Interferents kiledes? Kilesse läheb sisse valgus, millest osa peegeldub kile pinnalt,

Füüsika → Füüsika
415 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Veenilaiendid Referaat

Nii operatiivsele ravile kui ka skleroteraapiale peab järgnema elastsete sukkade või elastsete sidemete kandmine. Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu. Kõige efektiivsemaks ja patsiendisõbralikumaks meetodiks peetakse siiski haigete veenide sulgemist laseri abil. Endovenoosne laserravi on uusim meetod veenilaiendite kõrvaldamiseks ja võimaldab veenide ravi ilma neid kõrvaldamata. Kohaliku tuimestuse all viiakse veeni peenike sond, mille otsas asuv laser kuumutab veeni sisekesta, misjärel puuduliku funktsiooniga veen tõmbub kokku ja sulgub. Ära jäävad operatsiooniga kaasnevad nahaalused hematoomid ja patsiendi taastumine on kordi kiirem. Endovenoosne laserravi 5 kõrvaldab varikoosi põhjuse ­ vere ebanormaalse kogunemise ja tagasivoolu jalgades, ilma üldnarkoosi vajaduseta ­ see on patsiendile ohutum ning ennetab narkoosi ebasoovitavaid

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mida toob kaasa ilmastumine

Mida toob kaasa ilmastumine? Mida ollakse saavutatud 21. sajandiks? Tuleb tõdeda, et palju. Taevas vuhisevad ka helist kiiremad lennukid, elekter on peaaegu igas kodus, ümber maailma tiirlevad satelliidid, sündmusi saab vahendada reaalajas, laialdaselt levivad mobiilside ja Internet. Inimkond on kasutusele võtnud nii laser-kui geenitehnoloogia. Osatakse kloonida elusolendeid. Peaaegu igas kodus on arvuti või kaks, tööle sõidetakse autodega. Ületarbimine võtab järjest hoogu, ainult tagajärgedele ei taheta mõelda. Harva meenub see, mis on olemas, kuid tihti ollakse mures selle pärast, mida ei ole. Tundub, et motoks on saamas loosung: võidab see, kellel on surres rohkem asju. Hoolega jälgitakse teisi. Kui naaber ostab uue ning võimsama sõiduki , siis tekib enamasti tahtmine omale veelgi uhkem muretseda. Teaduse areng on meeletu see on kaasa toonud palju probleeme. Räägitakse nii öko-...

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89

76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...

Füüsika → Füüsika ii
406 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tori vald

19.sajandi algul saavutati uus universaalne Tori hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea veotahtega ja kergesti õpetatav. Tori hobuste tähtsamad saavutused: kõrgushüpperekord on 2 meetrit (mära Helve), 1989.aastal NL absoluutne tsempion on mära Aroonia, NSVL-i rekord suhtelises veojõus kuulub täkule Laser veojõuga 126% oma kehamassist ning Eesti sammurekord kuulun täkule Aaker. Praegu on 900 hektaril Tori Hobusekasvanduse maal umbes 100 hobust, neist 35 mära, kellelt saadakse 10-20 varssa aastas. Tori põrgu- Toris paljandub devoni liivakivi. Jõe vasak kallas moodustab kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede jäänuseid

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
11 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Erialane riskianalüüs

Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anestees...

Muu → Karjääriõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Keevituse liigid, kaitseriietus.

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Marko Mõttus Keevitamine. Iseseisevtöö Juhendaja:Üllar Kivi Tartu 2012 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle. Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võ...

Masinaehitus → Keevitamine
45 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Elektroodkeevitus

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioo...

Materjaliteadus → Metalliõpetus
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Printeri tööpõhimõte

muudetakse seal raster-protsessori abil rasterkujutiseks. Seejärel pühib kummist tera eelmistest töödest ülejäänud tooneri trumlilt ja siis, kas kustutuslampide või trumli laengu abil, puhastavad selle elektrostaatiliselt, neutraliseerides kõik eelnevatest töödest jäänud elektrilaengud. Peale puhastamist valmistab printer trumli ette järgmise pildi vastuvõtmiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu -600V. Järgmisena suunatakse trumli peale erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner, neutraliseeritakse laeng u -100V peale. Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrtostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puudutavate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevalt oli jäänud negatiivne laeng

Füüsika → Rakendusfüüsika
28 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Füüsikalised materjalitehnoloogiad eksami küsimuste vastused 2015

Vaakumaurustus Kilematerjal aurustatakse vaakumis ning vaakum laseb auruosakestel otse objekti pinnale liikuda, kus aine läheb uuesti tahkesse olekusse ja moodustab õhukese kile. Molekulaarkimp epitaks Protsessi viiakse läbi vaakumis ja tänu väga madalale sadestumiskiirusele saab see toimuda epitakselt ehk sarnaselt kristallide moodustumisele. Protess ise keeruline... Impulss-laser sadestus Selle tehnika puhul fokusseeritakse suure energiaga pulseeriv laser materjalile, mida tahetakse kileks sadestada. Laserkiir aurustab materjali ja see sadestub materjali vastas asuvale pinnale. Protsess toimub vaakumis. Keemilise aurufaasi sadestus (CVD) Kasvatusalused asuvad reaktoris, kuhu lastakse termiliselt ebastabiilset ja kasvatavat komponenti sisaldavat gaasi. Reaktori temperatuuri tõstetakse kuni gaas laguneb ning eraldunud tahke osa sadestub kilena alustele ja jääkgaas imetakse reaktorist välja. Tööstuses levinuim õhukeste kilede sünteesimisviis

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seksuaalsus

Seksuaalsus Seksualsuus on viis mille kaudu me väljendame ja tajume ise ennast ja partnerit.Seksuaalsus on rohkem kui vahekord kaheinimese vahel see on nii füüsiliste kui ka emotsioonalsete tunnete mäng. Seskusaalsus läbib kõiki inimesi sünnist surmani.Seksuaalsus on suur osa meie elust ja olust. Seksuaalsus vanasti oli väga palju piiratud kirikupoolt. Tänapäeva seksuaalsust on mõjutanud väga palju meedia ja eriti televisioon nagu õeldakse ,et seks müüb on ka tänapäeva seks mood muutunud kui võrrelda vanaaja unistuste naist ja võrrelda tänapäeva mõnda modelli on ikka erinevus katastroofiline kui võtame aluseks sellise väikse kuju nagu Venus ja näiteks Carmen Kassi. Seksuaalsus ei ole mitte oma arvamus vaid on ideoloogia mida näidatakse telekast ja mis on muutunud aegadega kas tõesti on seksuaalsus kõigest üks ürg tung või kas seda muudavad meedia ja tänapäevased arusaamad? Kas tõesti vanasti a...

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Arvutid 1 EXAM Vene keeles

Trigerid Trigerid (RS,JK,MS,D,T) - - . . : "0" "1" . . . . - ., S R. RS ­ RS- 1 R - 0, S - 1. . S R Qt-1 0 0 Qt 0 1 0 1 0 1 1 1 _ RS- . 0. . RS- , S R, . 1 . 1. ­ - ­ -. - . 1 , . R Qt+1 0 Qt 1 Qt - C T Qt+1 0 x Qt 1 0 Qt 1 1 Qt - D- ( ) - , . C D Qt+1 0 x Qt 1 0 0 1 1 1 JK- , RS-, 1,2,3,4. RS- J K. RS- . , RS- . RS-. JK- D, T RS-. Konveier protsessoris ja mälus PROTSESSOR: : 1. (. Instruction Fetch); 2. (. Instruction Decode) (. Register fetch); 3. (. Execute); 4. (. Memory access); 5. (...

Informaatika → Arvutid i
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika kontrolltööks

Aatomifüüsika 1) de Broglie hüpotees osakeselainetest. Elektron pole mitte osake,vaid laine.Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat´ printsiibiga optikas,kui keha impulss p=mv asendada lainearvuga valemi p=hk abil.EHK omistades liikuvale osakesele lainepikkuse lambda=h/p,võime trajektoori leidmisel kas interferentsivalemeid. 2) .Mikromaailma täpsuspiirangud(määramatuse relatsioonid).Määramatus on seotud mõõtmisega.Mõõtmine vigadega.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta aega&energiat(mikromaailmas).Kui määrata 1 täpsex,jääb teine määramatux.Meil ei ole üheaegselt võimalik mõõta impulssi(kiirust)&asukohta. 3) Bohri aatomimudel.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel.Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.Ringorbiidil avaldub seisulaine: L=n x lambda lambda=(2Pii x R)/h.Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi,üleminekul ...

Füüsika → Füüsika
93 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vask ja vasesulamid

VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e...

Keemia → Keemia
55 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Spektroskoopia

magnetväljas. Ergastatakse mikrolainega 10000MHz 5.2 Spektroskoopia aparatuur Tüüpilise spektraal instrumendi skeem Valgusallikad: valgusallikas peab olema intensiivne ja stabiilne (päike 10-16 W/(m sr Hz), impulsslaser 1014 W/(m sr Hz) ). vesiniku vôi deuteeriumi gaaslahendus lamp hôôglamp wolframist filamendiga (sisaldab joodiauru, mis puhastab lambi sisepinda) laser (monokromaatne valgusallikas, kus täiteaine ergastatakse metastabiilsele nivoole ("negatiivne temperatuur") ja footoni spontaanne emissioon käivitab teiste footonite kiirguse, mida vôimendatakse peeglitega laseri otstes) Protsessid laseris (vasakul) ja laseri ehitus (all)

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Postscript

DIGITAALNE ORIGINAAL POSTCRIPT · PostScript on programmeerimiskeel graafiliste objektide (tekst, vektorina kirjeldatud objektid nagu ring, ruut, joon jms ning rastergraafika) kirjeldamiseks sõltumata tulemust realiseerivast seadmest (printer, kuvar vms). Ajalugu · John Warnock 1976. aastal firmas Evans and Sutherland. · 1978 hakkas Warnock tööle Xerox PARC- is koos Martin Newell'ga. Disainimissüsteem nimega JaM Arendati edasi - InterPress · Warnock lahkus ettevõttest koos Chuck Geschke'ga ja rajas Adobe System'i aastal 1982. · InterPressi põhjal lihtsam keel - PostScript, mis tuli turule 1984. · 1985 tuli turule esimene laserprinter (Apple LaserWriter) PostScripti toetusega. See oli revolutsiooniline. · Sellest peale muutus PostScripti kasutamine laserprinterites tavaliseks. · 2001 ei olnud väga paljud printerid enam PostScripti toetusega, sest selle lisamine printerisse ...

Tehnika → Trükitehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aine ehitus

madalamale energiatasemele. Stimuleeritud kiirgus ­ välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus (kui footon taba ergastatud aatomit või elektroni, siis ta sunnib seda üle minema madalamale energiatasemele ja sealjuures peab ta kiirgama täpselt samasugust footonit) Tavahõive -olukord, kus aines on ülekaalus madala energiatasemega aatomid Pöördhõive ­ olek, kus enamik aatomeid on ergastatud olekus Laser - seade valguse saamiseks, kus kasutatakse optilist võimendust footonite stimuleeritud kiirgumise läbi. 2. Aatomimudelid Thomsoni aatomimudelid ­ nö ,,keeks" - aatom koosneb ühtlaselt jaotunud positiivsest laengust ja negatiivse laenguga elektronidest (,,rosinad") Planetaarne aatomimudel ­ aatomi keskel on väike positiivselt laetud tuum, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid (sarnane

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Elektroonika Alused

kuumutamist) ei saa selle magnetvälja muuta, paramagnetilises seisus on aga kandja kergesti ümber magneteeritav. Andmete kirjutamine MO kettale käib kolmes faasis: 1. Teatud ala kettal kuumutatakse laseriga Curie temperatuurini. Seejärel muudetakse kõikise magneetiliste doomeenide suund selliseks, et see vastab lugemisel suurusele "0". Ühesõnaga kustutatakse kogu informatsioon valitud ala pealt. 2. Järgmise sammuna käib kuumutab laser jälle üle ketta, kuid seekord kuumutab ainult alasid kuhu tuleb kirjutada väärtus "1". Üle ketta käib ka magnetiseeriv pea, mis muudab nende alade doomeenid teistpidi. Seega on teisel ringil välja valitud alad polarisatsiooniga, mis vastab olekule "1". 3. Kontrollitakse kirjutatu üle. Andmete lugemine toimub ainult laserikiire abil, ilma magneti osavõtuta. Selleks kasutatakse Kerri efekti, mis seisneb polarisatsioonitüübi muutumises valguse

Elektroonika → Elektroonika alused
149 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Veenilaiendid

Õigeaegselt ja korrektselt opereeritud veenilaiendid üldjuhul ei kordu. Laserravi: kõige pisemate kapillaarsete laiendite (teleangiektaasiad) likvideerimine on võimalik kogu kehal. Laserravi alla kuuluvad eeskätt kapillaarsed võrgud jalgadel ja näol. Töödelda saab neid veresoonte võrke, mis koosnevad peenikestest veenidest, mille diameeter ei ületa 1.5 . Operatsioon viiakse läbi kohaliku tuimestuse abil ja ta võtab umbes 10-15 minutit aega. Laser tekitab veenis ,, keemise" efekti, mis ,, keedab" veeni seinad kokku. Peale operatsiooni peab haige kandma 10-14 päeva ravisukki, mille tulemusel veeni seinad tihenevad ja aja möödudes kaovad. Endovaskulaarse laser-koagulatsiooni suureks eeliseks on lõikehaavade puudumine, mis ei traumeeri närve ning operatsioon kulgeb valutult. Skleroteraapia: skleroteraapiat kasutatakse enamuste nahasiseste ja ­aluste veenilaiendite raviks juba alates 1930. aastast

Meditsiin → Meditsiin
16 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Keevitus

1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevit...

Masinaehitus → Keevitamine
119 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Valgus

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. Kiired- sirged, mis näitavad laine levimissuundi. Valgus- elektromagnetlained,...

Füüsika → Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tehnokeraamika

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Taavi Ragul TEHNOKERAAMIKA Referaat Juhendaja:Helmo Hainsoo Tartu 2010 1 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2.TEHNOKERAAMIKA LIIGITUS......................................................................................4 2.1Oksiidikeraamika........................................................................................................... 4 2.2Mitteoksiidikeraamika...............................................................................

Varia → Kategoriseerimata
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun