Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse, et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad, et sellega on olukord lahendatud ja saatus üle kavaldatud. Kuid nad ei tea kogu tõde. Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad kohtuvad mägiteel. Oidipus ei tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle ta
Elu oligi selline ning kõige parem seda inimestele selgeks teha ongi läbi julmade stseenide. Näiteks on raamatus kirjeldatud väga palju julmust kuid ka seda, mida võib teha armastus inimesega. On inimesi, kes on valmis armastuse nimel tegema kõik, mida tüüpiline harju keskmine inimene ei oskaks uneski näha. Näiteks lasi Aliide oma õe ning õe lapse küüditada, sest ta armastas oma õe meest Hansu. Lõpuks mõistab Aliide, et Hans ei armasta teda ning laseb tal konkus ära lämbuda. Ma pole ei enne ega peale raamatu lugemist veel millegi nii julma ning südametuga kokku puutunud. Sofi Oksaneni teos tõesti vapustas mind ja ma ei oleks osanud arvata, et armastus millekski selliseks võimeline on. Teos ei ole küll puhtalt dokumentaalne, kuid põhineb peamiselt suguvõsalool. See teadmine annab lugedes juurde ahastusse ning sisemise paanika "kas tõesti on see võimalik?". Tundub uskumatuna,
R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad.
Grit Sadeiko on Eesti tuntuim naismitmevõistleja. Ta on sündinud 29. juulil 1989. aastal Sakus. Oma kergejõustiklase karjääri alustas ta 1998. asstal Leonhard Soomi juhendamisel. Alates 2006. aastast, ajast, kus läbisaamine eelmise treeneriga muutus halvaks, on ta treener Anne Mägi. A.Mägi iseloomustab Griti kui head ja lahket inimest, kes on eluaeg nooremate õdede eest hoolitsenud. Ta kardab, et kui Gritil Gretega tõeline konkurents tekib, laseb ta Gretel lihtsalt võita - on harjunud tegema nii, et teistel parem oleks. Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse. Gritil on ka noorem õde Grete, kel on küll Gritist väiksemad saavutused, kuid isiklikud rekordid on paremad kui Gritil omal ajal. Perekonnast on kergejõustikuga tegelenud ka
tempos ,mitteverbaalsed signaalid on kooskõlas jutuga ,miimika väljendab tähelepanu ja hoolivust; tuleb rakendada aktiivset kuulamist , kõneleja peab teadma, millest räägib. Enesekehtestava käitmuse plussid on need, et inimene jääb inimeseks , et ta austab teist inimest ja lugupidamisega proovib leida lahendust kui on vastuolune situatsioon. On ka olemas Alistuv käitumine. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Inimene justkui asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja või teevad seda sellisel viisil (arglik, andekspaluv), mis võimaldab suhtluspartneril nende ignoreerimist. Aga kui rääkida agresiivsest käitumisest , siis agressiivse käitumise puhul on
Kratt hakkas metsas ringi uudistama ning leidis ühe majakese . Hakkas sealt raha ja palju muid huvitavaid asju Elisabethile koju tooma. Tüdrukule see muidugi ei meeldinud et kratt teistelt raha ja asju varastas. Tütarlaps läks linna selle sama poisi juurde ja küsis et kuidas ta kratist täiesti lahti saaks , poiss rääkis et kui panna kratt tegema midagi võimatut siis kratt kaob. Koduteel tüdruk mõtles et kuidas kratist lahti saada ja jõudis selgusele et ta teeb ämbri katki ja laseb oma lilli selle ämbriga kasta , nii kui kratt vee ämbrisse paneb ja lillede juurde kõnnib voolab ämbri august vesi välja ja kui kratt lillede juurde jõuab on ämber tühi ja ta peab uuesti minema. Tütarlaps tegigi nii nagu ta oli plaaninud ja kratt kõndis kümneid ja kümneid kordi lillepeenra juurde ja igakord kui ta sinna jõudis oli ämber tühi , lõpuks väsis kratt nii ära et kadus lõplikult tüdruku elust. Tütarlaps kutsus tolle
sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered. Niisiis olid sellel planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, delfiinid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju
Valitsejana lasi ta teha oma nime järgi linna: Alexandria, millest sai väga suur ja uhke linn, teisi samanimelis linnu lasi ta veel teha, kuid need ei olnud nii silmapaistvad. Ta sai palju kulda ning oli rikkaim mees maailmas. Ta kasutas pärslaste kombeid, kuid ei andestanud neile – ta hoopiski süütas Persepolise paleed kättemaksuks Ateena eest. Ta oli nii palju alasid vallutanud, kuid tahtis veel. Avastades, et Dareios on surnud, laseb Alexander argpüksist valitseja surnukeha hauakambrisse viia, uskudes, et isegi temasugune väärib pärast surma austust. Inimesena oli tal hea süda. Oma parima sõbra surma leinas ta sügavalt. Ta tegi kõik, et oma truud hobust tagasi saada, makstes varastele isegi tasu hobuse tagastamise eest. Alexandril oli naine, kellesse ta kiindus sügavalt, ka see näitab tema siirust inimesena. Kuid Alexander haigestus malaariasse ning teda ei suudetud päästa. Ta lubas
ähvardab toimuda ning hädakaitseolukord kestab seni, kuni ründe oht on reaalne. Hädakaitseks loetakse ka seda, kui keegi teine läheb abivajavale appi ja aitab selle isiku õigushüvede kaitsmisel kaasa. Näiteks märkab keegi vägistamist - tormab seepeale appi, lüües ründajat seni, kuni oht on kõrvaldatud. Samas, kui rünnatav on juba vägistatud ehk õigusvastane tegu on kurjategija poolt lõpule viidud ja siis märkab mööduv isik abivajajat, mille peale võtab relva ja laseb kurjategijat - tegu pole hädakaitseolukorraga, sest tegu oli lõpetatud. Seaduses on välistatud hädakaitse poksijatel ja maadlejatel. See on jällegi märk sellest, et hädakaitsepiirid ei ole selged. Näiteks, kui isikut, kes tegeleb maaldusega, ründab kurjategija. Siis sellisel situatsioonil ei tohi maadleja midagi ette võtta. Ma ei mõista seda. Kas ta peaks siis laskma endale peksa anda, ulatama veel oma rahakoti ja kurjategijale järele lehvitama? Ma arvan siiski, et kõikidele
ähvardatakse pidevalt surmaga. Zara elab teiste inimeste võimu ja mõju all, kuid tal pole valikut. Ta peab tegema nii nagu kästakse. Üksi on ta liiga nõrk, et vastu astuda oma ülemustele. Tihtipeale arvatakse, et üksi on siin maailmas raske midagi muuta. Kui väga tahta, on kõik võimalik. Iseenese maailma saab muuta vaid inimene ise. Tuleb leida endas see jõud, mis aitab võidukalt lõpuni minna. Maailmavaade on täpselt selline, milliseks inimene selle kujundab või kujundada laseb. Selleks, et meil ei tekiks probleeme iseendaga ning raskuste ületamisega, peaksime jääma endale alati kindlaks. See, mida inimene ise arvab, on alati kõige õigem. Maailmavaade on see, mis meist teistest eristab. Inimene peaks elama oma põhimõtete järgi, kuid vajadusel olema valmis neid ka muutma. Väärtused ja elupõhimõtted on kaitsmatu vara. Mitte keegi ei saa meilt neid ära võtta. Kui tahad parandada maailma, alusta iseendast.
Ekraan koosneb kolmevärvilistest (punane, roheline, sinine) erinevatest tükikestest, erineva tugevusega helendudes on võimalik saada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone 16. Millistest elementidest koosneb teleri ekraan ja kuidas tekivad ekraanile erinevad värvid? Televiisori ja arvuti ekraanid tekitatakse värviline pilt kolme põhivärvi abil: punane, sinine, roheline 17. Mis on valgusfilter? Valgusfilter on materjal mis laseb läbi ainult enda värvi valgust, teised värvid neelduvad Ülesanded Muud mõisted: Valge valgus- valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest Värviline valgus- värvilised valgused, mis üksteisele küllalt kiiresti järgnevad või vahetuvad, liituvad aditiivselt?????? Valgus- valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad Spektrivärvid- punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne
Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, siis tavaliselt ei tea ta, kuidas see lõpeb. Kirjanik üllatab ennastki, kui ta laseb teosel end ise kirjutada ja kuhu raamat lõpuks välja jõuab. See ongi nagu reaalses elus, et inimene ei tea täpselt, mis teda ees ootab. (read 16-26) 2) Viivi luigele on mureks see, et sõna „kirjanik” on devalveerunud. Ta arvab, et sõna „kirjanik” tähendab võltsi, edevat ja tüütut nähtust. Sellel sõnal on kadunud sisu, sest kõik võivad kirjutada raamatu ja see ei ole enam suur kunst. Devalveerunud on ka sõna „demokraatia”, sest see on Viivi
Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep üks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama." Üks paremaid võimalusi rõhutada tegelase võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41 Kross seda võtet Timo puhul ei kasuta, mistõttu ei teki ka võõrastavat efekti. Timot saadavad n-ö aadellikud tegevused: ta ratsutab, laseb märki, mängib klaverit. Samas on teda kujutatud kui ebatüüpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe käega kätt, kui need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti
muidu poleks Dunja mingil juhul tema täiesti isoleeritud korterisse läinud. Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati olnud ainuke keda ta tõeliselt armastanud on jne. Dunjal on aga revolver kaasas (Marfa Petrovnalt saadud). Esimesel korral laseb mööda, riivab vaid meelekohta. Teisel korral kiilub püstol kinni. Kolmandat võimalust Dunja ei kasuta, teeb vanamehele selgeks, et ei saa teda eales armastama ja see laseb tal minna. Dunja läheb Sonja juurde ja räägib talle kõik ära. Hiljem annab Svidrigailov talle palju raha et ta suu kinni peak,. siis sõidab oma 15aastase pruudi juurde ja annab ta vanemate kätte 15000rbl. Revolver taskus, veab end mööda kõrtse, teadmata eriti isegi, mida teeb. Peatub mingis väikeses võõrastemajas, kus ainus tuba talle anda on trepialune sahver. Näeb öö läbi luupainajaid ja läheb varahommikul välja, laseb end ühe tunnimehe ees maha.
Kumbki pole teisest iseenesest parem, kuivõrd olulise tähtsusega on viinamarjade kvaliteet ja veinitegemise protsess. Vana Maailma veinid olid varemalt enamasti segud ja Uue Mailma veinid ühest sordist tehtud, kuid tänapäeval sellist vahet enam ei eksisteeri. Veini serveerimine MILLINE KLAAS? Ükskõik, kas degusteerite veini või joote seda niisama, on igale veinile sobiv klaas sibulakujulisele kerega ning kergelt ahenevate külgedega. Selline klaas ülaossa ja laseb teil veini lõhnabuketti täiel määral nautida. Täitke klaas poolenisti või kahe kolmandiku ulatuses, nii pääseb lõhn liikuma. Värvitu klaas laseb veini värvil mõjule pääseda ja klaasi jalg võimaldab veini klaasis keerutada, ilma et selle temperatuur tõuseks. Millist suurust valida? Valige selline klaas, nagu teile meeldib, peaasi, et selle kere oleks mahukas ning laiem kui klaasi ülemine serv. HOOLITSEGE VEINIKLAASIDE EEST Peske ja kuivatage klaasid kohe pärast kasutamist
Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis pole. Leviku viis Puugid passivad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge. Enamasti varitseb puuk rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Tihtipeale märkame putukat alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale. Enne kui puuk asub verd imema laseb ta haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samuti sisaldab see ainet, mis takistab vere hüübimist. Puugi arengustaadiumid (vasakult: vastne, nümf, täiskasvanud isane, täiskasvanud emane) Puuk võib nakatada nii vastse-, nümfi- kui ka täiskasvanustaadiumis ja kõigis nendes staadiumides omakorda haigust edasi kanda.
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
selles sisalduv väävel raskendab raua väljasulatamist. Rauda leidub taimedes ja inimeses. Inimese veres oleva hemoglobiini keskmeks on raua aatom, mis seobki hapniku, mille veri organismi laiali kannab. Nii vee kui liiva kollakas ja pruunikas värvus on tingitud rauaühendeist. Omadused Puhas raud on hallikas valge keskmise kõvadusega raske (tihedus 7860 kg/m³) metall, mille sulamistemperatuur on 1540°C. Puhtal raual on hea plastilisus, mistõttu ta laseb end hästi sepistada ja valtsida. Raual on väga head magnetilised omadused. Rauamaagid Rauamaagid on looduslikud rauatoorained, maavarad. Peamised rauamaake moodustavad mineraalid on hematiit, magnetiit, limoniit ja sideriit. Eristatakse peamiselt magmalisi ( NSV Liidus Kussa ja Katskanar, Rootsis Lapimaal), kontakt- metasomaatilisi, hüdrotermaalseid, settelisi ja moondemaardlaid. Tööstuses kasutati rauamaaki, mille rauasisaldus on vähemalt 30%; väävli- ja fosforisisaldus madaldab
Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. 3. Teos kajastab inimeste omavaheliseid suhteid. Samuti käsitletakse ka pagulase teemat. Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega. Ta elas tänases päevas, ega mõtelnud homsele. Joan Oli planeerija ja unistaja tüüp. Ta tahtis oma elu rajada kindlale plangule, mitte aga elada juurteta ja teadmatuse, mida edasine elu toob.
Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda. Elab lossi kõrval jõekese juures. Seal ka salajas ta 18a tütar Gilda. Monarh läheb siis üliõpilasena uksele ja palub juua. Käsib teenritel tüdruku kinni võtta ja lossi tuua. Andis aega ja võrgutas.Tundis uusi tundeid. Mõne aja ärast selgub et nad oid armunud. Rigoletto otsustas oma ülemuse tappa. Meelitas Duke onni ja laseb palgamõrtsukal tappa. Tappis esimese tulija , Gilda , ja ajas kotti. Rigoletoo näeb naastes kotti ja avastades sisu jätkab ise. Rigoletto tapab ballil duke ja paari päeva pärast hukatakse. Traviata Dumasi ,, kameelia daam" põhjal. Jutustab kõrgest soost mehe armastusest alama neiu vastu. See purustatakse julmalt. Ooper kutsus esile skandaali väheste dekoratsioonide tõttu. Aida Lavalejõudmine on triumf. Telliti suessi kanali avapidustusteks 1871. Viib antiikegiptusesse,
Riiniga, kes samuti reaalsuse välja vahetanud illusioonide vastu, siis Nipernaadi pahaneb: enda peegelpilti ta näha ei või. Kõigiti püüab ta tütarlaste illusioone purustada, selgitades Maret Vaale pärilaeva saabumise võimatust ja paljastades Pille Riinile unistusmaailma kõledust. Miski ei häiri teda rohkem kui Maret Vaa unistuste samastamine enda fantaasiaga. Nipernaadi-lugude juures ei saa ka kuidagi mööda minna faktist, et mõnikord pole ta midagi muud kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, käitus Nipernaadi täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks eluga edasi, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine.
Pimeduse ja valguse, ebausu ja mõistuse riigi vahel eksleb tõde otsiv inimene, eksootiline prints Tamino. Öökuninganna vannutab printsi oma tütart Paminat Sarastro võimusest päästma, andes talle saatjaks jutuka linnupüüdja Papageno ja võluflöödi ning võlukellad, mis peavad neid ohtlikul teekonnal aitama. Sarastro riiki jõudes toimub kõnelus preestri ja Tamino vahel, mille tulemusel juhitakse viimane koos oma saatja Papagenoga katsumuste templisse. Kuigi lihtsameelne Papageno laseb end kõigutada mitmesugustest kiusatustest ja ähvardustest, jääb Tamino kindlameelseks ning saab tasuks Pamina armastuse ning ülla õiguse olla Tarkuse Templi preester. Võidab valgus, headus ja armastus ning oma õnne leiab ka Papageno. Ooperis kajastub 18. saj valgustusaja filosoofidele ja vabamüürlastele omane usk maailma valutusse ümberehitamisse, milles kangelane peab läbima terve rea individuaalseid katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928
Tekivad soojendamise käigus. 7. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide lisandjuhtivus? nublu ütles tellerile sakki tulli aitäh 8. Selgita n-tüüpi pooljuhi tekkimist. Selgita p-tüüpi pooljuhi tekkimist? N-tüüpi elektrivoolu kannavad elektronid ja p-tüüpi augud. 9. Millist materjali nimetatakse pn-siirdeks? Mis teeb selle materjali eriliseks? Mis ülesanne on dioodil? Kahekihiline pooljuht, mis tekib n- pooljuhi ja p- pooljuhi kokkupuutel. Ta laseb elektrivoolu ainult ühes suunas ja kui ühendada juhtmed vastupidi, siis ta ei lase elektrit läbi. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine. 10. Mis on valgusdiood? Mida peab valgusdioodi ühendamisel jälgima? Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode valgust
Anastasie tuleb ka kurtma, Eugene pakub raha aga põhjustab õdede vahel hoopis tüli Goriotile on see liiast ja ta valmistub surema, Bianchon tunnistab seda (200) Anastasie läheb järgmine hommik veel külla, see teeb olukorra hullemaks, Goriot käis veel viimaseid asju müümas Anastasie heaks Dolphinet isa olukord ei huvitanud, tema jaoks oli tähtis vaid ball Beauseant on Eugene nähes õnnelik, laseb tal el´Ajudaga kirju vahetada, ise kolib Normandia? Ainukesd sureva Gorioti kürval on Bianchon ja Eugene, Goriot soovib enne surma tütreid näha Cristophe teatab, et tütred ei tule, Eugene proovib neid samuti kohale saada aga tulutult (219) Goriot on nende peale pahane, arvab, et kui poleks neid hellitanud ja oleks rikas, siis teda austataks Dolphine lubas tulla, isa valmistatakse surmaks ette, Anastasie jõudis natuke liiga hilja (232)
Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli. Lisaks on ta saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrufestivalil Kontakt '92. 4 Lugu räägib sellest, kuidas kuurvürst on palunud parun Wepsil korraldada metsseajaht, kui salaküttidest talupojad olid mets tühjaks varastanud ning talupojad lepivad Wepsiga kokku värvida tavaline siga mustaks ja leida auneitsi. Wepsi vennapoeg Stanislaus on Wepsile võlgu ning kuna külas kuurvürsti polnud nähtub laseb Weps Stanislausil esineda kuurvürstina. Samal ajal ei tohi linnukaupleja Adam Kristeliga kihluda, kuna tolle isa ei luba. Kristelit nähakse Stanislausi jahimajakesse sisenemas ja sellest rääitakse Adamile, kes seepeale otsustab, et tema abiellub hoopis Mariega (külatüdrukusk ümberriietunud vürstinna). Kristel tunneb Stanislausi õukonna ees ära ning kogu intriig paljastatakse, Adam saab teada, et Kristel ei petnudki teda ning nad abielluvad.5
II Vaatus V Pilt Saabub kolmas kiri , kus vihjatakse Churstonile ning 30ndale kuupäevale ja Poirot ja Haistings tormavad rongile. Kohale jõudes saavad seltsilised teada, et mõrv on toimunud. Kohtutakse Franklin Clarke`i ja Thora Grey`ga ning Poirot asub asja uurima. Londonisse tagasi jõudes peab detektiiv kõne , mida kutsub kuulamainspektor Crome`i , Franklin Clarke`i , Thora Grey, Mary Drower`i ning Donald Fraser`i . VI Pilt Neljas kiri, Doncaster. Poirot laseb kõigil kokku kutsutud tegelastel mõrvarit kirjeldada. Minnakse Doncasterisse, kus oli toimunud juba uus mõrv. Detektiiv uurib asja ja küsitleb paari inimest. Pöördutakse tagasi Londonisse, Scotland Yardi nõupidamisele. VII Pilt Hercule Poirot on õigetel jälgedel ning ajab asju nii Londonis kui ka teistes kohtades. Küsitleb veel mõnd vajalikku inimest. III Vaatus VIII Pilt Poirot pikk vestlus Alexander Bonaparte Custiga. IX Pilt Poirot annab seletusi
sulanud ja jääst tekkis vesi. Vesi vajus aga aukudesse. Nendest tekkisid järved, ookeanid, jõed ja mered .Niisiis olid selle planeedil ainult suured künkad ja veekogud. Tulnukad tulid taas tagasi ja võlusid sinna planeedile vette vetikaid, liiva ja muudki, mida peab olema meres ning teisteski veekogudes. Taaskord lendasid tulnukad minema. Kuid vees hakkasid arenema veeloomad. Tulnukad olid pannud vist taimedele ja muudele asjadele, mis on veekogudes, juurde ka võluainet, mis laseb hakkata arenema veeloomadel. Sealt nad siis arenesidki - haid, raid, vaalad ja muud sellised elukad. Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on
"imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Arvan, et Kross väljendab ka läbi Masingu ühte selle raamatu olulist mõtet- ,,Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte- tema võib imesid valmis mõtelda". Teose pöördepunktiks on vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkona esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Pertersoni.
Kui me hävitame metsa oma hüvanguks, siis hukkub ka metsakoosluses elanud elanikkond. Viimase saja aasta jooksul oleme energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi kivistunud ehk fossiilse kütuse varudest oleme lasknud atmosfääri kiiresti tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole piisavalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seetõttu satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalguse, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustab planeedi aeglase temperatuuri tõusu. Ülemaailme soojenemine võib kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. Seetõttu võivad tekkida põuailmad, mis põhjustavad veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see tekitada torme ja orkaane. Kui inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui
KIRJANDUSE I ARVESTUSTÖÖ (II KURSUS) Mis sajandil ja kus tekkisid barokk ja klassitsism? Barokk 17. sajand, Hispaania, Itaalia, Saksamaa Klassitsism 17. sajand, Prantsusmaa Nimeta vähemalt 1 baroki esindaja. Gongora (1561-1627) Sündis Adaluusias, oli preester Gordobas ja Madriidis. Tegeles peamiselt luuletamisega. Tema luule sai tuntuks kujundirikka väljenduse poolest. Tema luulet nimetatakse ,,Kultsism" ehk ,,gongorism". Peamiselt kirjutas ta lühivorme: sonetid, romansid ja letriljad. Letrilja luulevorm, kus iga rida lõppeb refrääniga. Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik ...
Peategelasel on koguaeg viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks. Peategelase toakaaslane, Straddler, käis kohtamas Holden'i vana sümpaatia Jane Gallagher'iga. Holden pärib temalt hulga küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb teda kauaks piinama. Küsitavale ei meeldinud need küsimused ja nende vahel tekkis tüli. Nad hakkasid kaklema ning Holden jäi alla.
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tapab haake ja tunneb, et on õigesti teinud. Vahepeal lähevad ka Joan ja Ravic riidu ja Joan läheb näitlejast mehe juurde elama, kuigi ta ei armasta meest ja üritas Ravic`iga ära leppida. Need katsed ei vii kuhugi ja tema tollane alukaaslane tulistab ähvardusel kogemata Joani. Mees kutsub Ravic`i, kuid teda päästa pole enam võimalik. Stseen annab kinnituse, et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end ükskõikselt arreteerida. 3. Teos kajastab inimeste omavaheliseid suhteid. Samuti käsitletakse ka pagulase teemat. Ehk, mis teeb pagulase elu raskeks. 4. Ravic Oli ükskõikne ja tundus, et klapib kõikide inimestega, kuigi ise boheemlasliku ja ükskõikse käitumisega. Ta elas tänases päevas, ega mõtelnud homsele. Joan Oli planeerija ja unistaja tüüp. Ta tahtis oma elu rajada kindlale plangule, mitte aga elada juurteta ja teadmatuse, mida edasine elu toob.
päevaplaanis aega ette nähtud. Kalastusretk ja grupiteraapias tekkinud kaklus Charlie sigarettide pärast on vanemõele liig. Ratchet'i soovitusel jätab peaarst McMurphy selle asemel, et ta tagasi kolooniasse saata, haiglasse. McMurphy hakkab planeerima põgenemist ja sobiv hetk saabub jõulude paiku. Ta kutsub haiglasse oma kaks naistuttavat koos alkoholiga ja räägib pehmeks haigla öövalvuri Mr. Turkle'i, kes naised aknast sisse laseb. Pidu väljub peagi kontrolli alt ja hommikul ärkavad haiglas viibinud ülesse sanitaride ja Ratchet'i saabumise peale. Billy't, kes on öö veetnud ühega naistest, ähvardab vanemõde emale teatamisega, mille tulemusena Billy ennast klaasikilluga tapab. McMurphy,kes näeb Billy surnukeha ja kellel oleks võimalus põgenemiseks, ründab lahkumise asemel õde Ratchetit. Karistuseks on lobotoomia, mis muudab ta elusaks ,,juurviljaks".
Maaliks valisin "Tõusev päike" , mis on Claude Monet'I maal. Selle järgi on nime saanud -impressionism. Maal on valminud aastatel 1872-1873. Maal asub Pariisi muuseumis Musee Marmottan Monet. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile (mõõtmed: 48*63cm). Laiemalt on tegu tahvelmaaliga. "Tõusev päike" on maastikumaal. Maali tagataustal on kujutatud sadamat, mis paistab uduselt. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Kaugelt on näha, kuidas päike tõuseb. Eestaustal on kujutatud paati, mis triivib sadamasse või on just lahkunud sadamast. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on hästi ära tabanud värvi kasutusega hommikuse päikese tõusu ajal. Kuid kunstnik on olnud suhteliselt hoolimatu detailide suhtes.
1. Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale. See näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Hamlet saab vaid riivata mürgise mõõgaga, Laertes saab samuti surmava haava, kuid enne surma jõuavad nad siiski ära leppida ning Hamlet tapab veel enne surma Claudiuse ning jõuab määrata ka oma pärija. Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani
KOLM PÕRSAKEST Tegelased: Niff-niff A Naff-naff B Nuff-nuff C Hunt A (Tuleb hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Niff-niff !(näitab käega endale) B ( Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Naff-naff! C (Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Nuff-nuff! A,B,C koos: Ja meil on lõbus elu! (moodustavad ringi, võtavad kätest kinni ja liiguvad hüpaksammul) Me ei karda hunti! (pöörduvad väljapoole, viibutavad sõrme) Ei, ei, ei! (ringis hüpaksammuga) Me anname talle peksa! (sõrme viibutades) Jaa, jaa, jaa! A (läheb, jalgu vedades, lava äärele istuma): Oeh, mina väsisin ära! B (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! C (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! A (haarab kätega peast ja vaatab üles) Oi! Minule kukkus leht pähe! B (sama) Oi! Minule kukkus ka leht pähe! C (sama): OI! Minule kukkus ka leht pähe! A (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on külm! B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdis...
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud. Kuulsaimad teosed Tšaikovskilt on...
o Geenisaaste o Allergeenide valk võib sattuda toiduainesse, kus teda tavaliselt ei leidu Geeniteraapia · Inimesel on teada üle 3000 päriliku puude · Kaks võimalust 1. Asendada haige geen tervega 2. Vaigistada haige geen Haigused vale nukleotiidide järjestuse tõttu Kui teada, kus see defektne geen on, siis lisatakse sinna üks genei jupp, mis ei laseb geenil korralikult töötada · Siiratakse sama liigi geene · Geenid siiratakse somaatilistesse rakkudesse · Ei pärandu järglastele Geeravi · Normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse 1. Haige luuüdi eraldatakase tüvirakud 2. Koekultuuris sisestatakse neisse normaalgeen geenivektori (kullapüstol, viirus jne) abil 3. Rakud kloonitakse ja plajundatakse 4
need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka loomset toitu Vaenlased Paljud kängurude looduslikud vaenlased on juba välja surnud Koos inimestega on tulnud kängurudele ohtlikud dingod ja goannad Ohtlikud on ka liivakärbsed ja inimesed MIDA TEEB EMAKÄNGURU NÄLJA AJAL? Kui põuaperioodidel tekib toidunappus ja ema ei suuda piisavalt piima toota, heidab ta poja pikema jututa kukrust välja ning laseb tal nälga surra. On igati mõttekas, et ema kogu toidu enda jaoks ära kasutab. Järglane tarvitaks emapiima kaudu ära need toitained, mida ema ise ellujäämiseks vajab. Kui ta nälja tingimustes hakkaks veel ka poega toitma, lõppeks see tõenäoliselt mõlema surmaga. Poega välja visates on emal aga suuremad võimalused näljaaeg üle elada ning edaspidi, mil toitu jälle rohkem leidub, uus poeg ilmale tuua MIKS ON EMAKÄNGURUL ALATI ÜKS POEG KAASAS?
(Andurid, kvartskell) 7. Mahtuvus näitab , kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele, tekib kehade vahel ühikuline pinge. C = q/U 1F = 1C/1V 8. Mahtuvus sõltub vaadeldava kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest läbitavusest. C = (o**S)/d (ühik F) 9. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Alalisvoolu ei lase läbi, vahelduvat laseb. Kondensaatorite rööpühendusel on kogu mahtuvus võrdne üksikute mahtuvuste summaga. C = C1 + C2 + C3 ... Jadaühenduse korral on mahtuvuse pöördväärtus võrdeline üksikute mahtuvuste pöördväärtuste summaga. 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 10. Elektriväljaenergia sõltub välja tugevusest ja potentsiaalist. Laetud keha võib elektriväljas omada energiat. Elektriväljas sõltub energia nii laengu suurusest kui ka elektrivälja tugevusest. Wp = (CU2)/2 11
Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus).
Raamat rgib perekonnast, kus isa on kooli direktor, ema laseb mingi tantsijaga jalga ja lapsed peavad ise oma probleemidega hakkama saama. de on kooli lpetanud ja lheb Tartusse ppima. Tema vend kib 5. klassis ja teda kiusatakse, sest ta isa on kooli direktor. Mirjam ei viisti koolis kia ja hakkab oma hikakaaslastega koos pidutsema. Mikul saab krini ja ta otsustab kooli plema panna ja ise kodunt ra pgeneda. Mirjam hakkab suhtlema oma sprade tuttava Marioga, kes kaasab tdruku mngu. Mikk hletab Tartusse, tal pole kusagil elada ja temast saab tavaline
linna peale hulkuma. Ta tahtis edasi lükata ülestunnistust vanematele selle kohta, et ta välja visati. Poisi käitumine on väga impulsiivne- tegutseb vastavalt hetke mõtetele ega arvesta tagajärgedega. Salinger on teinud Holdenist väga fantaasiarikka poisi. Pärast vahejuhtumit, kus Holden sai liftimehelt rusikaga kõhtu , kujutab noormees ette, et tal on kuul kõhus. Tema fantaasiat on rikkunud filmid. Poiss kujutleb, kuidas ta läheb püstol taskus kätte maksma ning laseb liftimehele kuus kuuli kerre. Püstoli puhastab ta sõrmejälgedest, mis näitab filmidest mõjutatud kuritegelikku mõtlemist. Pärast sellist pettekujutust tekib tal tahtmine enesetapp sooritada. Teo hoiab ära noormehe mälestus endise koolivenna aknast alla kukkunud surnukehast. Holdenil on peas väga palju surma- ja põgenemismõtteid. Ta tahab koos kunagise tüdruksõbra Sallyga põgeneda Coloradosse, et seal alustada uut elu. Mujal ei tunneks
võtta Antonio kehast ühe kilo liha. Väiksemad rollid on Merle palmistel Portia toatüdruku ja sõbranna Nerissana, Märt Avandil Lancelot Gobbona ning Kersti Heinlool Shyrlocki tütre Jessicana. Taavi Teplenkov lisab koomilisust armastuse teemadel ja Roland Laos Jessica kallimana romantilisust. Tõnu Kark mängib humoorikat rolli Lanceloti isana. Näidend pakub kindlasti suurt kultuurilist elamust, sest viib vaataja peaaegu Veneetsiasse ja laseb süveneda täielikult näitlejate teksti. Ka teiselt rõdult vaadates, oli tunne et tükk haarab kaasa ja tõmbab endasse. Värsstekst oli kergesti kuulatav ja dialoogid huvitavad. Näidendi idee- võlgu olemisest ja laenamisest pani mõtlema ning teatrielamus jääb kindlasti tükiks ajaks meelde. Paula Johanna Rõuk
õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Aastal 2010 avaldas Delfi Rahvahääl Rosalie Vee artikli ,,Kas Eesti on õigusriik?". Antud artikkel oli väga teravameelne. Autor tõi välja kõik põhjused, miks Eesti ei ole õigusriik ning kritiseeris suuresti ka meie poliitikuid ja suurärimehi. Ta heitis ette poliitikutele, et nad on teinud hulgaliselt salajasi kokkuleppeid ning eiravad meie seadusi. Lisaks veel, et riik laseb liiga kergekäeliselt eraisikutel erastada linna haiglaid, lasteaedu, vanadekodusid jne tuues siis põhjenduseks rahalise kriisi. Saan aru autori pahameelest ning sellest, miks ta antud probleemi tõstatas. Õigusriigis ei tohiks olla sellistel poliitilistel kokkulepetel elujõudu. Tundub, et poliitikud ja kõrged ametnikud justkui sülitaks seaduste peale. Sülitavad isegi põhiseaduse peale. Ja õiguskantsler nendib, et põhiseadust tõesti rikutakse, aga majandussurutise ajal on selline
Purjus peaga autoga sõitma minnes on õnnetus justkui garanteeritud, õnnetuse käigus jääb juht näiteks jalgadest halvatuks, siis selle asemel, et ennast ülejäänud elu sellepärast vihata on vale. Keegi pole täiuslik, tähtis on jääda iseendaks ning igas olukorras oma parim anda. Mõnikord tuleb kriisist välja tulemisega palju vaeva näha, teinekord tuleb aga üle kriisi minev sild otse sülle. Augus olles ulatab saatus meile mõnikord redeli, teinekord laseb ta meil august ise välja ronida. On olemas palju näiteid üleöö miljonäriks saanud inimestest, kes on pidanud elama kitsikuses ning suure lotovõiduga on nad oma elu parema järje peale saanud, samas on ka lugusid, mis räägivad justkui allakäigust, kuid lõpptulemus on hämmastav. Kummaline näide selle kohta on mehest, kes kukkus ülikoolist välja ja hakkas aga oma asja ajama ning hetkel on maailma rikkaim inimene- Bill Gates
Saatuslik uudishimu Katriin Saar 7.b Oli aasta 2145. Ja Eesti uueks presidendiks valiti Oskaaro. Tema esimesel tööpäeval Kadrioru lossis märkas ta, et seinu kaunistasid pilvede motiivid. Kui ta oli pool päeva oma kabinetis istunud ja neid seinu jõllitanud otsustas ta, et laseb uue seinakatte panna. Seda ta ka tegi. president lasi panna valge tapeedi mustade triipudega. Peale kabineti uuendusi, hakkas kummalisi helisid kostuma. Nimelt kirjutuslaua tagant oli kuulda kriipimist, nagu keegi tahaks seina tagant välja tulla. See häiris Oskaarot väga ning ta lasi seda uurida. Tulid ehitajad ja lammutasid seina maha. See, mis nad leidsid oli hämmastav. Nad avastasid kitsa käigu maa alla, mida ei olnud mitte ühelgi majaplaanil. President oli väga julge ja uudishimulik
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal. Teose ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele. Esines sümfooniaorkester ja baleriinid
maailmas isegi teatud liikide väljasuremisohtu sattumist. Nagu näiteks bambusmetsade raie on tohutult suur ning seetõttu pole pandadel ehk bambuskarudel enam piisavalt toitu ning nende arvukus on väga väikseks jäänud. Samuti põhjustab probleeme ka nafta puurimine. Selle tõttu kasvab ka kütuse tarbimine ning see sunnib inimesi järjest rohkem naftavarusid tühjaks pumpama. See kõik tekitab suurel hulgal süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi mis küll laseb valgust ja soojust maale kuid soojus enam tagasi minna ei saa, sest süsihappegaas takistab seda. Seda nimetatakse „kasvuhoone efektiks“. Maale jääv soojus tõstab keskmist õhu temperatuuri ning see põhjustab jäämägede sulamist. See omakorda põhjustab üleujutusi üle kogu maailma. Samuti põhjustab see ka paljude liikide eluala vähenemist. Näiteks jääkarudel on seetõttu üha vähem ruumi kus elada ning üha raskem toitu hankida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
