lapsele kaasa koju ka eestikeelseid töölehti näiteks, millega laps saaks siis tutvuda- seda aga kindlasti mitte kohe alguses, vaid siis, kui laps on lasteaia ning uue kultuuri, kasvukeskkonnaga tutvunud ning harjunud. Lasteaia ning vanemate tihe koostöö tagab lapse kiirema kohanemise lasteaias. Lapse kohanemise ajal tuleks anda ka lapsevanemale võimalus, et ta saaks kasvõi pool päeva koos lapsega rühmas viibida. Isegi, kui lapsevanem eesti keelt ei kõnele ja aru ei saa, mis rühmas toimub, siis saab ta ülevaate, et tema lapsel on seal hea olla. Ning ehk motiveerib see ka lapsevanemat kiiremini eesti keelt ära õppima. Ja lisaks on lapse jaoks tähtis ka see, kui laps näeb, et tema vanem ja õpetaja omavahel suhtlevad ning hästi läbi saavad. Lapsevanemaid tuleks kaasata aktiivselt ka erinevatesse lasteaia tegemistesse. Nii saavad nad ka osaks rühmast ning ka teised lapsevanemad võtavad nad omaks
Loova ühtsuse periood Vastastikune ühinemine Võõrandumine Oluline abielu tähtsustamine ja püüd tekkivatest raskustest üle Staadažikad abielupaarid soovitused abielu püsimiseks: Eluaegne pühendumine abielule Oma abikaasa kui parima sõbra austamine ja vastastikune avatus Lojaalsus abikaasa suhtes ja samaga vastamise ootus Tugevad ühised moraalsed väärtused Seksuaalse truuduse kohustus Soov olla hea lapsevanem Usk Jumalasse ja usklikkus Kaaslus abikaasaga, sealhulgas sagedane meeldival viisil ajaveetmine
kogemusega. Refleksioon on õppija reageering kogemusele. Refleksiooni puhul on oluline, et see toimuks teadlikult, sest siis on õppijal võimalik teha teadvustatud otsuseid oma õppimise suhtes. 1. Abivajavast lapsest teatamine Abivajavast lapsest teavitamine Info tuleb koolist (99%), tähelepanelikud inimesed helistavad (97%), info tuleb lasteaiast (90%), info tuleb politseist (89%), …, lapsevanem teavitab (52%), laps ise teavitab (30%) Iga inimese kohustus on lastekaitse seadusest tulenevalt abivajavast lapsest teatada Varajase märkamise ja võrgustikutöö olulisus! Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng ja heaolu. Lapse abivajadus võib tuleneda tema võimalikust väärkohtlemisest (sh vägivallast ja hooletusse jätmisest), aga ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest, pere toimetulekuraskustest jne
perekonna reetnud ema. Kui niit oleks katkenud, ei oleks olnud enam ka muud perekonda. Õnneks naases ema enne niidi katkemist ja pikendas veidi selle kestvusaega. Just selline olukord, kui üks vanem põgeneb ning teine leiab uue elu, on lapse jaoks segadusttekitav. Ta ei saa aru, kas teda enam ei armastata või oli ta olnud halb laps, et ema teda enam ei tahtnud. Lapsele tundub, et temalt oleks midagi ära võetud. See on tegelikult õige tunne, sest lapsevanem võtab ennast lapselt ära. Lapsele tekitab see palju stressi, sest ta ei saa asjadest lõpuni aru. Sama lugu oli Apple’il, tal oli väga palju küsimusi, millele ta tahtis vastuseid, kuid Memm ei rääkinud kunagi nendest asjadest eriti pikalt. Vähemalt mulle jäi selline mulje. Raamatus on öeldud, et Apple’il oli suur tahtmine teada saada, miks ema ära läks, kuid Memm olevat sellest alati rääkinud, et see oli ainult tema ema süü.
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on 10 otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................
Valesti teevad vanemad kes annavad imikule õhtuti juua magusat teed, mahla või meevett ja jätavad lutipudeli imemiseks. Pärast söötmist ei tohi jätta suhu ka piimaga lutipudelit. Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 14. Kuidas vältida ülemiste hingamisteede haiguste levikut rühmas? · lapsed ei tohiks kasutada teiste joogitopse · salvrätik pärast kasutamist ära visata ja käed pesta · käsi peab pesema tihti ja korralikult · käsi ei tohi kuivatada teiste rätikutesse 15. Kuidas kujundada laste õiget kehahoidu
põhjustavateks punast ja oranzi värvi köögivilju tomatit, porgandit, punapeeti. Kõige vähem põhjustavad allergiat peakapsas, lillkapsas ja kaalikas. Kartul on üsna allergiseeriv, seetõttu soovitatakse kartulit enne keetmist 10-12 tundi leotada. Imiku juurviljapürees peaks olema rohkem juurvilju kui kartulit. Puuviljadest on kättesaadavaim õun, seetõttu ka õunallergiat on üsna palju. Kui lapsel ägeneb nahallergia sügisel, siis peaks lapsevanem mõtlema õunallergia võimalustele. Samuti tulevad sügiseti kõne alla ploomid, pirnid ning lõunamaised puuviljad. Puuviljad kaotavad töötlemise tulemusel allergeenseid omadusi. Küpsetatud või keedetud õuna taluvad ülitundlikud lapsed tunduvalt paremini kui toorest. Tuntud allergeenid marjadest on aed-ja metsmaasikas, vaarikas, viinamari. Paremini sobivad allergia puhul marjadest jõhvikas, pohl, punane sõstar, mustikas ja nenest tehtud mahlad.
saama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks. Laste mured vajavad kuulamist ja kõige parem on, kui seda teeb lapsevanem. Laps iseenesest on ühiskonnaliige, kelle vastutus ja roll selles pidevalt süvenevad. Samuti paneb ühiskondlik elukorraldus vaikimisi paika normatiivid, mis esitavad teatud nõuded selle liikmele. Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida.
JÕUKOHASUSE PRINTSIIP NÄITLIKKUSE PRINTSIIP INDIVIDUAALISUSEERIMISE PRINTSIIP Õppemeetodid: Õpetajakesksed: Seletus Jutustus Näitvahendi tutvustus Koostöömeetodid Õpetaja ja lapse koostöö: Laste küsitlemine Lastega vestlus Rühmatöö Lapse iseseisev tegevus Kasvastusstiilid ja kasvatusmeetodid Kasvatusstiil on kasvatusviis ehk vanemate kasvatuslik eripära. Lapsevanemate käitumisviis, mis väljendab nende arusaama, kuidas olla hea lapsevanem. Stiilid: Autoritaarne- vanemate käskude/keeldude kaudu kasvatamine, ranged reeglid, mida peab jälgima. Lapsel pole õigust vaielda/ettepanekuid teha. Lapse asi sõna kuulata. Kasvatus põhineb korral ja traditsioonidel, laps peab kuuletuma Autoriteetne- vabameelsus, laste ja vanemate rohked nõupidamised. Vanemad suudavad ühendada selged piirid ja sooja koduse keskkonna, juhendavad last olemata võimukad, lubades lapsel osaleda tähtsate otsuste tegemisel
Esmatähis on teavitada koheselt lapsevanemaid. Kui on olemas lapse perearsti andmed võib kosulteerida ja nõua pidada lapsevanema nõusolekul arstiga. Lapsehoidjana ei tohi ma ise diagnoosida ühtegi haigust isegi kui haigusnähud tunduvad olevat tüüpilise võimalikele haigustele. Samuti ei tohi manustada lapsel ise ravimeid kui just lapsevanem ei ole andnud vastavat korraldust. Kindlam on kirja panna juba lepingut sõlmides mil määral ja kuidas käituda lapse haigestusmise korral. Võimalusel tuleb haige laps eraldada tervetest. Lapsele tuleb tagada võimalikult mugav ja rahulik õhkkond ning last jälgida. Kui lastehoidu tuleb mõnda kroonilist haigust põdev laps tuleb vanematelt
Ignoreerides lapse korrarikkumisi pikemat aega, täiskasvanud ainult soodustavad neid. Lapsed seevastu mängivad seesuguseid võimuvõitlusi läbi kuni ägedate kokkupõrgeteni. Kui lapsed rikuvad reegleid, tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata. Reeglite rikkumine on märk sellest, et olemasolevaid piire on vaja varieerida ja laiendada, või et piiride ületamisele tuleb järjekindlalt lõpp teha ja uute rikkumiste tagajärjed kokku leppida. Järjekindel lapsevanem, kasvataja või õpetaja ei alanda lapsi (,, Sa oled ju rumal!" või ,,Sa ei saa seda nagunii selgeks!"), vaid suhtub neisse austuse ja tähelepanuga ning arvestab nende kui kaasinimestega. Kes lapsi üle hooldab ja kamandab rääkides: ,,Ma tahan, et sinul oleks parem kui minul oli!"), see vaatab sageli neist üle, räägib neist üle. ,,Igalühel on õigus lugupidamisele", kirjutas ameerika psüholoog Rudolf Dreikurs. Piiride seadmine ja järjekindlus põhinevad vastastikusel austusel
Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi (ja mitte oodata et seda teeb lasteaed ja teised spetsialistid) ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 33. Kodu on puutumatu (õpetaja võib koju minna ainult kui lapsevanem lubab, kui kahjustad väärkohtlemist kutsu politsei). § 37. Igaühel on õigus haridusele. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (kes valib – see vastutab!). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
osutamiseks hooldekodus, hooldushaiglas, eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks. Toetus puudega inimestele – makstakse puudega seotud abivahendite võimaldamiseks ja eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks. Sissetulekust sõltumatud linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sünnitoetus – õigus saada ühel Haapsalu linnas alaliselt elaval lapsevanemal tingimusel, et laps ja lapsevanem on avalduse esitamise hetkel kantud rahvastikuregistrisse Haapsalu linna elanikuna. Sünnitoetust makstakse kahes osas: 50% toetusest pärast lapse sündi ja 50% toetusest pärast lapse aastaseks saamist. Avaldus toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast lapse sündi ja kolme kuu jooksul pärast lapse aastaseks saamist. Sünnitoetuse suurus on 400 eurot. Matusetoetus – makstakse Haapsalu linna elaniku, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli
Puude raskusastme alusel makstakse perele rahalist toetust. Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii v...
hügieeni- kui ka motivatsioonifaktorist, sest ühe muutus ei tähenda teise faktori muutumist. Tänapäeval valitakse endale suuresti kahjuks selline töökoht, mis toob palju raha sisse, kuid inimene ei tee oma tööd hingega ning üldjuhul peale raha ei rahulda teda ükski muu faktor. See on muidugi ka mõistetav, sest paljast õnnetundest (tehes seda, mis teeb rõõmu) ära ei ela. Lastele on ju raske selgeks teha, miks neil pole süüa, kuid selle eest teeb lapsevanem tööd (võib öelda ka, et tegeleb hobiga), mis talle meeldib. Lõppkokkuvõttes kaalub rahapuudumisel tekkiv masendus kõik muu üle ja nii valitaksegi töökoht peamiselt palganumbri järgi. Seega arvatakse, et kõrge palk on inimesele suureks rahulolu tunnuseks. Juhina on oluline teada seda, kuidas muuta inimese jaoks töötegemine meeldivaks, sealjuures ka muid faktoreid, kui ainult raha, silmas pidades.
neist tuleb kohe teada anda, kas lapsevanemale või netipolitseile. Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamiseks käivitati e projekt "Targalt internetis", mida toetab Euroopa Komisjoni programm "Safer Internet" (turvalisem internet), millega on ühinenud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja Venemaa (Papp, Ü). Samuti loodi interneti turvalisema kasutamise alase info kogumiseks veebileht: lapsnetis.eesti.ee (Kuusk, 2010). Internetipõlvkonna lapsevanem peab hoidma head ja usaldusväärset sidet oma lapsega. Mida paremad on laste ja vanemate vaheline kontakt, seda suurem on võimalus, et laps räägib vanemale internetikeskkonnas ettejuhtunud riskidest. Toimetulekule ei ole hea ei ole ka liigne internetikasutus. Aastatega on suurenenud inimeste hulk, kes elavad oma elu virtuaalmaailmas. Mõned on loonud omale väljamõeldud tegelaskuju, omandades seeläbi "ideaalse mina". Virtuaalne identiteet
Inimese mõttejõud on meeletult võimas. Mõtlemine olukordade, inimeste ja juhtumiste selgitamine, tõlgendamine ning hindamine loob käitumisele teatud aluse. Tuleb sisendada endale, et kõik läheb hästi. "Heade mõtete tagajärjel tekkinud positiivne meeleolu toetab motivatsiooni ja tahtejõudu, aidates seega kaasa üldisele paremale toimetulekule," selgitab psühholoog. Nii on heas tujus kergem saavutada eesmärke või suhelda teiste inimestega. Näiteks tuleb lapsevanem töölt väsinuna koju ja küsib lapselt, kuidas koolis läks. Järeltulija vastab, et sai halva hinde. Muidu reageeriks vanem kaastundlikult ja küsiks, mis juhtus. Olles aga eelnevalt väsinud ja tüdinud, võib vestlus kasvada hoopis tüliks. Pärnumaalt pärit vanasõna ütleb, et õnneta ei saa elada ega terviseta tööd teha. Negatiivsete mõtete ja tunnete endassesulgemine võib inimese tõepoolest haigeks muuta. Kimbutama hakkavad stress ja depressioon
sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. Kolmas staadium taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes. Alkoholi tarbimise tõttu tekivad sageli tülid, kokkulepete eiramised, vägivaldsus, hoolimatus ja ükskõiksus töö ja lähedaste suhtes. Alkoholi mõju all olev lapsevanem ei suuda vastutada lapse eest, olla temaga emotsionaalselt adekvaatses kontaktis. Kasvades peres, kus sageli tarvitatakse alkoholi, tekivad lastel püsivad ja elukestvad psüühikahäired ja toimetulekuraskused. 60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased. On üsna tavaline, et joomisest ja sellega seonduvatest probleemidest sugenevat halba enesetunnet püütakse omakorda alkoholiga parandada. Ajutiselt võib isegi tunduda, et see õnnestub edukalt
Ühist hommikusööki lasteaedades üldjuhul ei ole, kodus pannakse kaasa võileib, puuvili, jogurt vms. Jook, kas tee, piim või kakao on lasteasutuse poolt. Kell 9.30-10 hommikuring Hommikuringi ajal istuvad lapsed toolidel ringis, koos lauldakse, mängitakse, vesteldakse või loetakse. Kell 10-11 vabamäng Kell 11-12 õues viibimine/mängimine Kell 12.30 lõuna Kui laps jääb lasteaeda kogu päevaks, süüakse koos lõunat. Lõunasööki pakub lasteasutus ja selle eest maksab lapsevanem. Kell 13-14.30 vaikne aeg Lapsed, kes vajavad puhkust, magavad. Teised aga samal ajal mängivad või vaatavad raamatuid. Kell 14.30-16 ,,kohvipaus", ühistegevus Lapsed ärkavad, süüakse veel kodust kaasa pandud toitu, jutustatakse, mängitakse, kui on võimalik, viibitakse veel õues. Kell 16-17 kojumineku aeg Avatud lasteaiad Avatud lasteaias võib laps endale hommikust alates iseseisvalt valida nii tegevuse, mänguruumi kui ka mängukaaslased
sotsiaaltöötaja, haridusnõunik, perekond, vajadusel psühholoog ja eriarstid. 3. Planeerida ja teostada puuetega laste eriõpe erikoolides, mis kindlustavad õieaegse ja teguderikka õppe koolis ja lülitamise ümbruskonna igapäeva ellu. Koostöös: sotsiaal- ja haridusnõunik, lasteaiaõpetaja, eripedagoog, logopeed ja kool(klassijuhataja). Erivajadustega identifitseerimise viivad läbi: Perearst Psühholoog Eripedagoog Sotsiaaltöötaja Lapsevanem Lasteaia või kooli õpetaja Hinnatakse: Vaimset võimekust (verbaalne, ruumilis matemaatiline). Isiksust (emotsionaalsust, taju, mõtlemine, tähelepanu, mälu). MÄNG Mäng on sotsiaalne tegevus, mis peegeldab ümbritsevat tegelikkust ja muutub seetõttu ühiskondlikele tegevuslikkusel. Mängides teeb laps mitmesuguseid liigutusi, õpib tundma esemete tunnuseid ning kõneleb esemete ja kaaslastega. Mängu käigus areneb:
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö KARJÄÄRIPLANEERIMINE Referaat Juhendaja Laine Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. KARJÄÄR............................................................................................................................. 4 1.1 Karjääri valik........................................................................................................................4 1.2 Karjääri etapid......................................................................................................................5 2. Karjääri planeerimine.........................................................................................................7 2.1 Karjääri planeerimise neli sammu................................................................
matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas" - Lapse üldoskuste (tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) areng 2-7- eluaastatel, mängu tähtsus lapse arengus, mängu liigid ja mängu juhendamine. "Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele" - See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule. Mida rohkem lapsega tegelda, seda positiivsem ja aktiivsem on tema ellusuhtumine. Ajus tekkinud seoseid kasutatakse hiljem uute teadmiste omandamiseks. Raamatus on kokku 140 mängu 1- kuni 3-aastasele lapsele, mida on vahva mängida ja lihtne meelde jätta. Iga mängu juures on selgitatud, kuidas järgnev tegevus lapse arengule kaasa aitab. "Mängime!"
(Rantala jt 2009: 119) Lisaks lasteaedadele on ka teisi varajase sekkumisega tegelevaid organisatsioone, näiteks emade- ja lastenõuandlad, kus nõustamisega alustatakse juba enne lapse sündi. Nõuandlate personali teadmiste taset ja aktiivsust püütakse tõsta koolituste, superviseerimise ja konsultatsioonide kaudu. (Tamminen, Räsänen 2006: 371) Negatiivne joon siinkohal on aga see, et liialt mitme organisatsiooni töö erivajadusega lapsega võib tekitada lapsevanemas trotsi, lapsevanem ei suuda süsteemi terviklikult tajuda. (Rantala jt 2009: 119) Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi: a. lasteasutus b. lastehaigla c. sotsiaaltöö d. teraapiad Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas
1. Millal loetakse tahteavaldus jõustunuks, kuidas on võimalik tahteavaldust teha ja kellele võib tahteavalduse teha? Tahteavalduse põhiküsimused on reguleeritud TsÜS § 68-75 , mis hõlmavad nii tahteavalduse erinevaid liike, tahteavalduse tegemist, jõustumist, tagasivõtmist kui ja tõlgendamist. Oferdi (pakkumus) ja aktsepti , kui lepingu sõlmimisel tehtavad tahteavaldused on täiendavalt reguleeritud VÕS i lepingu sätteid reguleerivas jaos. Tahteavaldus koosneb kahest olulisest elemendist, selleks on 1) isiku subjektiive tahe 2) tahte väljendamine. Need on kaks komponenti mis reeglina vaid koos moodustavad terviku ja on suunatud õiguslikke tagajärgi kaasa toovale tahteavaldusele. Tahteavaldus võib liigitada järgnevalt : 1) Otsene tahteavaldus see on tahteavaldus, mis sisaldab sõnaselget tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Sellisel juhul teeb üks pool teeb teisele konkreetse ettepaneku astuda lepingusse ja teine po...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastad...
5. DEPRESSIOONI RAVI Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on tervise seisukohalt väga oluline. Kõige peamiseks sammuks oleks psühhoterapeudi leidmine, kellega saaksid nii vanemad kui ka nooruk suhelda ja probleeme lahendada. Nii on võimalik käituda ainult siis, kui laps on stabiilne ja ei pea haiglas viibima. Head arsti on keeruline leida, kuid Barnard soovitab, et ehk oskab midagi soovitada koolipühholoog või ka mõni samas olukorras olnud lapsevanem (2003: 75). Mehilane aga väidab, et “kogemustele toetudes võib öelda, et depressiivse häire ravi on efektiivsem, kui rakendatakse samaaegselt nii psühhoteraapiat kui ka arstiravimi” (1997: 112). Põhjuseks on see, et antidepressandid võimaldavad psühhoteraapiast kiiremini ja efektiivsemalt kõrvaldada alanenud tuju, unehäireid ja depressiooniga kaasnevaid kehalisi sümptomeid (Mehilane, 1997: 112).
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
Määratakse nahavoldi paksust. Võrreldakse kehamssi ja pikkusele vastavd keskmist näitajat. Tuleks välja arvutada kehamassi indeks (KMI) KMI= kehamass(kg):pikkus(m²)( 7) Ülekaalulisuse kriteeriumid 7-9 aastased, KMI (kg/m) > 19 10-12 aastased, KMI (kg/m) > 22 13-15 aastased, KMI (kg/m) > 24 16-19 aastased, KMI (kg/m) > 25 Lastel on erinevad ala-, normaal- või ülekaalu piirmäärad.(8) 4 Kui lapsevanem või vanemad on ülekaalulised siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Ülekaal tekib sellest, et organism saab toiduga energiat rohkem kui kulutab, ehk teiste sõnadega me sööme rohkem kui liigume. Lapse energiavajadus oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saame väljaarvutada kuid iga lapse täpne energiavajadus on individuaalne. Lihtsustatud valem energiavajaduse arvutamiseks: (7) vanus aastates x 100 + 1000 kcal
Margit Kapak Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Secunda Sotsiaal November 2008 Kohustuslik koolivorm Eesti koolides Halvad mälestused Kümmekond aastat tagasi hingasid õpilased kergendatult koolirõivastus anti vabaks! Nüüd on ring täis ja järjest seavad koolid sisse vormi. Sõjaeelses Eesti Vabariigis aitas koolivorm kaasa koolikesksuse kujundamisele. Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivor...
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
Füüsilisel väärkohtlemisel on olemas leebem ja raskem vorm .Kergemateks käitumisaktideks võib pidada laksu andmist, lapse löömist või löömist mingi esemega, tõukamist ja lükkamist ning loopimist mingite asjadega. Füüsilise vägivalla raskemateks juhtudeks nimetatakse tegusid, nagu jalaga või rusikaga löömine, hammustamine, peksmine, lapse ähvardamine noa või relvaga ning noa või relva kasutamine lapse vastu. Füüsiline väärkohtlemine on ka see, kui lapsevanem või hooldaja varjab lapse haiguse sümptome või kahjustab oma tegevusega lapse tervist. Seda nimetatakse arstiteaduses Münchauseni sündroomiks. Lisaks kuuluvad siia loetelule veel kinnisidumise ning kinnihoidmise ning ohtlikku kohta jätmise 2.Seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalset väärkohtlemist käsitletakse kui kvalitatiivselt erinevat väärkohtlemiseliiki, kuna seksuaalsed suhted täiskasvanu ja lapse vahel on tabu ning neid peetakse üldiselt sotsiaalselt
Varjatud kavatsuse tegevusplaan: 1) Ole hea. 2) Mina olen hea (aga sina ei ole). 3) Sina oled hea (aga mina ei ole). 4) Olen abitu ja kannatan. 5) Olen süütu. 6) Olen õrnuke. 7) Olen tugev. 8) Ma tean kõike. Tegevusplaanide eesmärk: 1) Ehitada üles ja säilitada eksistentsiaalne positsioon, koht maailmas. 2) Aitab rahuldada varjatud vajadusi. Transaktsioonianalüüs Minatasandid: 1) Lapsevanem. 2) Laps. 3) Täiskasvanu. Transaktsioonianalüüsi eesmärk on täiskasvanut tugevamaks teha. Transaktsioonida liigid: 1) Rööpsed - sõnumid, mille puhul partner vastab talle pakutud tasandilt pakkuja tasandile. 2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 3) Varjatud. Sõnumi täpsustamine Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid,
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
tuvastamise protsessis. Skaalade autori Joseph Renzulli arvamuse kohaselt on skaalade kasutamisel kriitilise tähtsusega, et õpetajatel oleks õpilaste hindamiseks põhjalik ettevalmistus nii andekuse teemal üldiselt kui ka konkreetsete omaduste äratundmise osas. 3.2.4. Koostöö lapsevanema(te)ga Kindlasti ei tohi andekuse määratlemise protsessis unustada ära lapsevanemat, kes on õpetaja jaoks üks tähtsamaid koostööpartnereid. Lapsevanem on see, kes mõjutab lapse arengut kõige 13 suuremal määral, kes kujundab lapse kasvukeskkonna ja kes omab lapse kohta kõige rohkem infot. Lapse võimeid hinnates on infovahetus õpetaja ja lapsevanema vahel oluline, sest õpetaja käes on valdav osa infost, mis puudutab lapse koolielu, lapsevanem teab aga rääkida, mida ta kodus lapse käitumise/võimete juures märkab. Eduka koostöö aluseks saab olla
soov kaitsta oma isikunime kui on tisega sama nimi, soov vältida sots v maj kahju, soov kasut oma esivanemate perekn. Vanemate õigused ja kohustused: kasvatada, ülal pidada, hoolitseda, kehtivad mõlema vanema kohta võrdselt(olenemata abielust), vanema on laste seaduslikud esindajad, otsustavad laste elukoha kokkuleppel. Lapse ära võtmine vanemalt: kui see kuj lapsele ohtu, kui on alkohoolikud, narkarid, kuritarvitavad vanemate õigusi, kohtlevad lapsi julmalt, lapsevanem pole võtnud osa lapse kasvat kui laps viibib kasvatusasutuses 1 a jooksul. Vanemlikud õigused võtab ära kohus, a võib ka taastada(v.a kui laps on lapsendatud). Tuleb küsida arvamust lapse käest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsialtöö õppetool KÕ 1 ST 2 Alfia Matrossova Suhtlemisõpetus Enesekehtestamine Referaat Aineõpetaja:Kaja Altermann Mõdriku 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus Selle teemaga olen ennegi kokku puutunud, kuid valisin sellepärast,et kinnitada ja täiustada oma teadmisi. Tugiisikutel, õpetajatel, kasvatajatel ka kindlasti kõikidel teistel on raskusi enesekehtestamisega, nad võivad kaotada enesekindluse ja enesest lugupidamise. Pidev ennast süüdistav tunne, kui ütled ,,ei" millegi kohta ja mõnikord vastutahtmist ,,ja". Vahest võib tunduda keeruline paluda abi ja tunned end süüdi ja kimbatuses, kui abi pakutakse. Tegelikult on igal inimesel õigus anda teada teistele, mida ta tunneb või vajab. Kui seda ei tehta, ,,eitakse" oma tähtsust ja tekitatakse stressi iseendale ja teistele.Teised inimesed ei oska lugeda mõttei...
70. Kas Sa mäletad midagi mida su lapsed tegid kui nad väiksed olid, mis Sind imestama pani? 71. Mis oli kõige imelikum asi, mida Su laps(ed) tegi(d) regulaarselt kui ta/nad väik(s)e(d) oli(d)? 72. Mis on naljakaim asi, mida Su laps tegi või ütles? 73. Kui Sulle antaks uus võimalus, siis kas Sa muudaksid viisi kuidas Sa oma peret üles kasvatasid? 74. Mis oli kõige keerulisem laste kasvatamise suhtes? 75. Mis oli kõige autasustavam lapsevanem olles? 76. Kas Sa „hellitasid ära“ mõnda oma last? 77. Kas Sa olid karm või leebe lapsevanemana? 78. Kas Sa leidsid, et peaksid oma lapsi erinevalt kohtlema? Kui, siis miks? 79. Kirjelda oma tundeid, kui Su esimene laps läks esimest korda kooli. 80. Kuidas Sa said teada, et saad vanavanemaks ja mis olid Sinu esialgsed tunded? 81. Mis nõuandeid Sul on oma lastele või lastelastele vanemaks olemise osas? 82. Kus elasid/elavad sinu äi ja ämm? 83
ETTEKANNE teemal: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS 2012 SISUKORD: 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist 2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt vilja...
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
Hiljem käis Laura ka tema juures. Ta jäi rasedaks ning ei teadnud, kuidas see võis juhtuda. Sven oli pettunud, kuid aumehena abiellus Lauraga, viimane oli siis 22-aastane. Nad olid 2 aastat koos, siis hakkas Sven jooma ja laaberdama. Laura andis lahutuse sisse, kui Sven üritas teda lüüa. Nende vahel käis võitlus lapse pärast kes hakkab teda kasvatama? Laps mõisteti Laurale, kuid too käis õhtuti tööl. Sven kasutas olukorda ära ja ütles, et tema oleks parem lapsevanem, kuigi temal oli samuti õhtune töö. Ta ei saavutanud kohtus midagi ning laps jäi siiski Laurale. Üks õhtu pani Laura poisi magama ning jäi vaatama mingit gangster-action filmi. Sellelaadsed filmid talle ei meeldinud, kuid ta jäi neid ikkagist automaatselt vahtima. Eelistas armastusfilme. 5.Restoranisveitser (uksehoidja) Theo elas ja töötas samuti Mustamäel. Tema kõrts oli kolmandajärguline, kuid vägagi külastatav üks väheseid vanu maju uute keskel. Theo
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et ...
koristada, põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendavad motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Sellised omadused on vajalikud nii kodus, koolis kui ka lasteaias. Väikestele lastele meeldib rollimäng. Montessori-pedagoogika põhimõtetest võiks lähtuda iga õpetaja ja lapsevanem. Montessori pedagoogilised põhimõtted on järgmised: · Ärge õpetage last, laske neil õppida. · Looge lapsele võimalusi, et tema arengu potentsiaal saaks täiel määral avarduda: · Armastage last sellisena nagu ta on. · Andke talle jõukohaseid ülesandeid ja kiitke saavutuste eest. · Kõike mida laps suudab teha, laske tal ise teha. · Analüüsige kuid ärge kritiseerige.
avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.) Millised seadused reguleerivad lapse õiguste kaitset? Milliste asutuste poole pöörduda kui lapse õigusi on rikutud? · ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhimõtted sisalduvad 1992. aastal vastu võetud lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis. · Nii laps ise, lapsevanem või muu isik võib helistada kohalikule või üleriigilisele usaldustelefonile, et saada informatsiooni edasise tegutsemise kohta. Usaldustelefoni number on 126, alati võib pöörduda ka politsei numbrile 112. Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lasteabi lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
kirjutava inimeseni oli lahti. Kirjutava inimese võib juba ära tunda sumerlases ja egiptlases. Nende tsivilisatsioonide vajadused haridusele ja nõudmised õpetajale olid juba natuke teise taustaga kui varasemal loodusinimesel. Sumeri õpetlased olid ühiskonnas kõrgelt hinnatud inimesed n.õ kõrgema klassi inimesed kes sarnaselt preestritele elasid head, majanduslikult kindlustatud elu. Sellist elu soovis oma pojale iga isa, nagu seda sooviks oma pojale ka tänapäevane lapsevanem. Sumeri õpetaja oli, juba siis, üks osake hiiglaslikust bürokraatlikust masinavärgist, täites oma kindlat ülessannet selles. Ütleksin, et sumeri õpetaja ülessanne oli sama mis praeguse aja õpetajal omada teadmisi selle kohta mida teatakse ja anda need võimalikult täpselt edasi tulevasele põlvele. Teadmiste mahust, mida õpetlane pidi valdama, saab aimdust lugedes teksti "Eksamitekst A ehk kirjutaja tahab poega kontrollida". Sealt peegeldub,
dieedile. Vanemad ütlevad: ,,Selliseid asju meie peres kuulda ei tahaks." ,,Ära pane teda tähele." ,,Tee, nagu sa ei märkakski seda." ,,Ära võta seda tõsiselt." ,,Ta ei mõelnud seda nii." ,,Ära neile ometi seda rõõmu tee, et ütled, et sa neid kuulsid." Tüüpiline lapsevanem ei jaga neid kuulamisvastaseid kommentaare mitte ainult suusõnaliselt, vaid ka kehastab neid päevast päeva. Ta ei ole vestluspartnerite vast tähelepanelik, segab tihti vahele ja vastab arvukate teesulgudega. Nii sõna kui teoga koolitatakse meist juba lapsepõlves mittekuulajad. Ka meie koolitus töötab vastu efektiivse kuulamise oskuste arendamisele. Enamikus õppesüsteemides pühendatakse lugemisele kuus aastat õpetust; tihti on olemas ka täiendavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
