globaalseid probleeme, tuleks neid lahendada ka üksikisiku tasandilt. Kvaliteetne perekond, kvaliteetne laps, kvaliteetne kasvatus ja haridus – sest lapsed on meie tulevik ning kui me soovime paremat ühiskonda ja paremat tulevikku meile kõigile, hakkab see meie lastest. Seega, lapsesaamine on äärmiselt vastutustundlik otsus. Nii üksikisiku kui ka globaalsel tasandil. Minu isiklik arvamus on ka see, et iga lapsevanem võiks olla küps, enne kui ta soovib luua uut elu. Küll aga, seda küpsust on veidi keeruline määratleda – millal on inimene küps? Kas lähtudes füsioloogilistest eripäradest või psühholoogilistest? Psühholoogiliselt küps lapsevanem on minu hinnangul see, kes on ise vastutustundlik, kellel on välja kujunenud väärtuste süsteem ning kes soovib oma väärtusi edasi anda järglastele. Need on väga
Interneti kaudu saavad tarbijad veelgi kiiremini ja mugavamalt tegeleda info hankimisega, mille tagajärjeks on tarbimine. Kui vaadelda laste muutmumist tarbijateks siis tänapäeva lapsed on palju informeeritud tarbijad, nad tunnevad kaubamärke, omavad rohkem isiklikku taskuraha jne. Samas ei tee kaubamärkide tundmine veel lapsest teadlikku tarbijat, sest lastel pole veel välja kujunenud väärtushinnanguid. Laps hakkab arvutit kasutama vanuses 45, mis tähendab, et lapsevanem on vanuses 2040. Võiks ju eeldada, et uue asja õppimisel ei ületa viieaastase võimekus ja arusaam õppida täiskasvanu oma. Küsimus on selles, kas vanem võtab üldsegi vaeva lapsega õppida, sageli on see probleem. Teatud maani aitab aga just lapsevanema suhtumine interneti probleemide vältimisel suuresti kaasa, ta peaks aru saama, millega tema laps tegeleb, sest need toimingud ei ole veel nii keerulised.
Õpetlikku Balzaci romaanis ,,Isa Goriot'' ,,Isa Goriot" on kirjutatud 1835. aastal. Balzac annab selle raamatuga põhjaliku ülevaate Pariisi kõrgseltskonna elust. 19. sajandil olid inimeste käitumistavad ja moraal teistsugused võrreldes tänapäevaga. Siis olid inimestele kõige tähtsam raha, aadlitiitel ja seltskond. Tihti astuti selle pärast oma tõeliste põhimõtete vastu. Raamat toobki tähelepanu nendele probleemidele ja õpetab, et maailma keskuseks pole ainult raha. Isa Goriot oli ise valinud oma ajastu väärade ideaalide tee. Sellel ajal oli vaene olemine häbiasi ja näitas inimese saamatust. Isa Goriot kartis just kõige rohkem, et ta tütardel ei lähe hästi ning nad satuvad häbisse. Ta oli teinud valesti, andes neile raha ja neid nii ära hellitades, selle asemel et isiklikult nende juures olla ning neid aidata. Tema arvates suutis raha lahendada kõik probleemid, sest tolleaegne ühiskond oli sellise arvamuse enda rahakesk...
See saade räägib pühadest, pikapäevarühmast, ajaloolised andmed töökohtade kohta, perearstidest, ,,Tallinn kultuuripealinnaks". Pikapäevarühmast on oluline rääkida, sest siis vanemad teavad, mis lapsed seal teevad ja kuidas seal asjad käivad. Lastevanemad räägivad, kuidas ja millega lapsed kooli lähevad ning kas see on talvisel ajal, paksu lume tõttu kerge või raske. Pikapäevarühm aitab sobitada moodsa inimese ja algkooli elurütmi. Lastel on seal tore ja tegevust palju. Üks lapsevanem räägib oma pikast teest ja tööle. Räägitakse Internetist sotsiaalvõrgustikust Facebookist. Kirjeldatakse töökohtade jaotust, kus töötatakse ja kust minnakse tööle. Elu näitab, kus on kõige parem elada. Arutatakse, kuidas arendada Tallinna kõrvale teisi ankurpunkte, kuidas kohalike maakonnakeskusi arendada, et oleks vajalikud asjad ja kohad käepärast. Eesti inimestel pole olnud rohkem liikumisvahendeid kui praegu.
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägival...
KUST TULEVAD HEAD LAPSED? Kuidas me defineerime head last? Kas me saame öelda, et üks laps on hea ja teine halb? Kuidas me saaksime neid eristada või kas me peaksime seda üldse tegema? Igal inimesel on erinev isikupära, osad on rahulikud, tasakaalukad, aeglased, teised seevastu väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saa...
Õpetaja ootab, et õpilane Suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele Omandaks õppeaine põhivara Rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel Osaleks klassivälistel üritustel Omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi TÖÖ LAPSEVANEMATEGA Õpetaja Näeb last koolis – lapsevanem annab oma kõige kallima vara sinu kätte Tal on omad ootused Võrdleb last varasema arenguga Võrdleb last klassikaaslaste edusammudega Teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem Näeb last kodus Suhtub lapsesse emotsionaalsemalt – lemmiklaps, traagiline sündmus Puudub võrdlus eakaaslastega Tal on oma seisukoht lapse probleemide suhtes Ei süüvi alati põhjustesse (üritavad „välja tirida“)
tärkamist kes sammub alandlikult õilsuse teed, kes tõstab mässumeelselt õhku rusika, võitlemaks ebainimlikkuse ja õigluse vastu, nagu nad ise seda nimetavad. Vahel öeldakse, et lapse tegu ja nägu on ikka sama, mis tema vanemal, arvestamata sellega, et igaüks tammub oma valitud individuaalset rada. Sellest ka segadus ja probleemid, mis emade-isade ja nende järeltulijate vahel tekivad: Arvatavasti on kõik puutunud kokku olukorraga, kus lapsevanem võsukesele elutarkust jagama hakkab. Ja vähe sellest, läbi kogetud eluetappide, rajalt kõrvale põigeldes nind sinna jälle tagasi pöörates ollakse kindlad, et oma last tuleb kõige selle eest hoiatada. Ja mitte ainult hoolealune ei tohi isegi mitte taolistesse olukordadesse sattudagi! Järele mõeldes, südamlik on kõik see. Hool ja vaev ning naer ja pisarad, mis on läbi aastate lapsekasvatamise juurde kuulunud, sunnivad vanemaid oma ,,pisikestele" parima võimaliku elu tagama
ebameeldivate nimetustega, siis juba sellisel juhul on kellegi suhtes kasutatud vägivalda, pannes ta end halvasti tundma. Veidi karmim on olukord juhul, kui ühe inimese tegevust ilma põhjuseta piiratakse. Näiteks ei lubata lapsel sõbrustada mõne eakaaslasega, kuigi selleks pole vajadust. Peredes esineb aga ka füüsilist vägivalda, kui kellelegi tehakse tahtlikult või tahtmatult viga. Palju oleme kuulnud olukordadest, kus näiteks isa peksab ema või lapsevanem nahutab põhjuseta last. Kui mõelda sellele, et mis võiks olla perevägivalla tekke põhjuseks, siis ühest vastust leida on üpris raske. Eks inimeste emotsioonid ole iga päev erinevad ning nii võib hea tuju ruttu üle minna halvaks ja ka vastupidi. Kuid üks halb elamus võib meid saata terve päeva. Ning see on ka üks peamisi põhjusi, miks tekivad konfliktid ja vägivald. Näite võib tuua siinkohal järgmise: pereisal on tööl probleeme olnud ning
vähe aega eneseteostusele ning siit tuleb välja ka üks põhilisi õpimotivatsiooni langetajaid õppeprogrammide keerukus, leidub väga palju kellele käib isegi põhikool üle jõu, rääkimata siis gümnaasiumisse sissesaamisest. Kooli ja kodu vahelist suhtlemine on kaudselt samuti õpimotivatsiooniga seotud, mida aktiivsemalt klassijuhataja/aineõpetaja annab teada õpilase probleemist/kiitusest, saab lapsevanem seda probleemi edasi lahendada või kiitust edastada ning lapse motivatsioon tõuseb. Eesti infoühiskond liigub selle poole, et kooli ja kodu suhtlemine paranaks, koolid panevad informatsiooni kodulehekülgedele, loodud selline veebikeskkond nagu e-kool, kus vanematel võimalik vaadata õpilase hindeid/märkusi. Õpimotivatsioon peaks olema iga õpilasel olemas, nad peaks seda eesmärgi latti, aegajalt kergitama
Tulevik valik või saatus? Uuringud on näidanud, et umbes 6,6 miljonil alla 18-aastasel noorel on peres vähemalt 1 alkohoolikust lapsevanem. Viidi läbi täpsustavad uuringud alkohoolikute ja narkomaanide järeltulijate elukommete kohta. 41% uuringutes osalenud lastest valis oma elutee sarnaselt vanematele, sest sellist elu olid nad nendelt õppinud. 59% noori keeldus alkoholi ja narkootikumide kasutamisest, sest nad olid näinud nende mõju oma vanematele. Uuringust selgus, et ka ühes perekonnas võivad olla mõlemad eluviisi valikud esindatud. Kas eluteel
Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (löömine jms) reageerivale lapsele on vaja panna piire, säilitades lugupidamise enda ja lapse vastu. Eelkõige on tarvis aru saada, mis lapsega tegelikult toimub, st last tuleks
Quasimodo, kes oli kole, küürakas ja poolpime mees, armus imekenasse mustlanna Esmeraldasse. Esmeralda ei pannud kellalööjat aga tähelegi. Quasimodo elas pärast armastatuga kohtumist vaid selle nimel, et teda uuesti kohata. Kiindumus Esmeraldasse viis mehe aga vabatahtlikku surma. Sõna "armastus" ei pea kasutama vaid mehe ja naise tunnete seletamiseks, see tekib ka ema ning lapse vahel. Kõik emad näitavad oma armastust välja erinevalt. Mõni lapsevanem kasutab ranged distsipliini ja karistab last tihti, teised aga hellitavad lapsi. Kummalgi juhul ei saa väita, et see ema armastab oma last rohkem, kuna nii palju, kui palju on emasid, on ka erinevaid ema ning lapse armastamise väljanäitamise viise.(259) Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et
kindlam, sünnitust ei saa ette prognoosida kui lihtsasti kujunevaks. Sellest on kirjutatud ka palju ,et Naistearstide Liit ei olnud sellega nõus, kuna on olnud nii ema kui lapse suremusi koduses sünnituses. Arstidele oleks see kindlasti lisavastuse võtmine usun,et ei olda sellega nõus. Huvihariduse edendamise kohapealt olen täiesti nõus, et võiks olla toetus, kuna huviringid on kallid ja kui mitmesse oma last kaasata on väljaminek suhteliselt suur. Mõnigi lapsevanem ei ole suuteline oma last selles toetama. Pere ja tööelu ühitamise võimalused on eestis ilmselgelt läbi mõtlemata. Ettevõtteid peaks rohkem suunama selleks või tõesti tunnustama, et naine, kes tahab peale lapsepuhkust tööle asuda, ei tekiks lootusetuse tunnet. Praegusel hetkel on meil lastevaenulikud ettevõtted, kes pakuvad vähe palka ja eeldavad, et sa elaksid ettevõttele ja hülgaksid pere. Selline suhtumine tekitab lisa pingeid.
Hea suhtlemisoskus eeldab: Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad Oma põhirollide valdamist Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub Oskust kujutleda ennast partneri rolli Oskust nii iseenda kui teiste juures vahet teha rollikäitumise ja isikupärase käitumise vahel SUHTLUSTASANDID Jagatakse kolmeks laps, täiskasvanu ja lapsevanem. Ei sõltu meie vanusest ega sotsiaalsest positsioonist, ehk sellest, kas me oleme lapsevanem või mitte. Kunagi kirjutas üks õpilane suhtlustasanditest nii: laps pole ma enam ammu, lapsevanemaks ei kavatse niipea hakata, järelikult suhtlen täiskasvanu tasemel. Üldiselt võib teha järelduse, et suhtlustasandite mõiste oli jäänud talle arusaamatuks. Loodan, et mõistate: me kasutame erinevaid suhtlustasandeid pidevalt ja vahetame tasandit päeva jooksul korduvalt nii nagu oma rollegi.
osas või anda täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele. Näiteks kui lapsel on allergia mingi toiduaine suhtes või on tegemist diabeetikuga ,leitakse koostöös lapsevanem-kokk lahendus sobivate toitude ja toiduainete kasutamise näol. Või kui laps ei räägi eesti keelt, siis tehakse temaga rohkem individuaalset tööd ja ka vanemate toetus on väga oluline. Kohanemisraskustega laste puhul peavad lapsevanem ja rühma töötajad koos lapsel aitama sisse elada kollektiivi või siis spetsialistide abiga välja selgitama kohanematuse põhjused. Andekate laste puhul soodustatakse eriandekusi omavatel lastel tegelemist oma lemmikalal. Otsitakse lisamaterjale. Töö nende lastega toimub koostöös lastevanematega. Lasteaia päevakavas leitakse selleks aja enamasti hommikusel ja õhtusel ajal ja peame kirjalikku arvestust individuaalse tööna
kõrgkooliõpinguteks, enda pensionipõlveks jm. Mõned elukindlustuslepingud tagavad sinu surma korral lähedaste toimetuleku, teised aitavad sul säästa ja kolmandad teevad mõlemat. Kahe kindlustusliigi surmajuhtumi kindlustuse ja kogumiskindlustuse kombineerimise puhul võib teenuse hind olla raskemini hinnatav kui ostes ühte teenust korraga. Lastekindlustuse abil on võimalik koguda lapsele raha näiteks õpingute jätkamiseks või iseseisva elu alustamiseks. Tavaliselt kogub lapsevanem raha kuni lapse täisikka jõudmiseni ja seejärel saab juba laps ise raha vajalikul eesmärgil kulutada. Lastekindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lapsevanem kogub lapsele raha koos enda elukindlustuskaitsega. Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandjad maksavad 33%
noorukit arusaama panna,et iga vanem siiski hoolib oma lapsest. Juhul kui on halvad sõbrad, ei aita nad sind vaid annavad noorukile kas alkohoolset jooki või mõnuaineid ja ütlevad, et see aitab kõik korrakski unustada ja tunda ennast hästi ja nii lähevad paljud noored halvale teele. Kui nooruk saab hoolivust nii sõpradelt kui perelt, siis saab ta elada ka täisväärtuslikku elu. Kasvatus on igas perekonnas erinev. Iga lapsevanem kasvatab oma last erinevalt. Mõni arvab,et last saab kasvatada ainult vitsaga. Teine aga arvab,et lapse peale ei tohi mingil juhul karjuda ega vägivalda kasutada ja et last saab kasvatada ainult sõnadega. Mõni perekond aga kasvatab oma last täiesti vabalt. Tavaliselt kasvatatakse oma last nii nagu nende vanemad on neid kasvatanud. Minu arvates ongi nii nagu Eesti vanasõnagi ütleb: ega käbi kännust kaugele kuku. Minu enda
.. või pärast mängimist tagasi andes asja 'aitäh, et lubasid mulle... JÄTKUVUSE KINDLUSTAMINE Last tuleb õige käitumise eest kiita ja tunnustada. Positiivsus toob esile hea käitumise korduva kasutuse. Õpetaja saab jälgida ja suunata lapsi, et nad kasutaksid hea käitumise norme, alati seletades ja kommenteerides enda käitumist. Kasutatud kirjandus Gordon, T. (2003). Millist last tahate teie? Tartumaa: Väike Vanker Gordon, T. (2003). Tark lapsevanem. Tartumaa: Väike Vanker Tropp, S., & Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 53-78). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
2011. aastal viidi läbi küsitlus Eestis 15-16 aastaste noorte seas, mille tulemused näitavad, et alkoholi on tarvitanud 95% noortest ning sealjuures kolmandik on alkoholi proovinud enne 12. eluaastat. Noorte uimasti- ja alkoholitarbimine kasvab ning uimastite tarvitamist alustatakse üha nooremana. Mis on põhjusteks, miks noored tarbivad meelemürke ja mis võimalusi on selle takistamiseks? Alkoholi tarbimine on oluliseks käitumisprobleemide põhjustajaks noorte seas. Iga lapsevanem on oma võsukesele eeskujuks, kasvatus ja kombed pärinevad kõik kodust. Paljud noored alustavad suitsetamist ja alkoholi tarbimist just vanemate eeskujul, mis kõige hullem, et paljud vanemad ei hooligi sellest, sest ise tarvitatakse alkoholi kergekäeliselt. Need lapsed on seega ilma toeta ja satuvad tihiti kuritegude küüsi, haigustesse või õnnetustesse. Tuleb propageerida rohkem abi probleemsetele lastele ja aidata leida neilegi õige suund elus.
Mõlemad on ühe vitsaga löödud. Aga kuskil on siiski peidus ka põhjus(ed)... Kasvatusel ja kasvatusel on suur vahe. Sest kasvatusmeetodeid on mitmesuguseid. Viimasel ajal on saanud moeterminiks sõna ,,vabakasvatus". Kuid kas vabakasvatus näitab ka kasvatamatust? Oleneb, kuidas olukorrale läheneda. Ma ise olen kohtunud paljude tublide ja edukate inimestega, kes on väitnud, et nad on vabakasvatuse saanud. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene. Läbi kogu inimkonna ajaloo on headus, ausus, abivalmidus ja sõbralikkus jäänud väärtusteks, mille suunas lapsi kasvatada. Samamoodi pole olnud aega, mil poleks taunitud alatust,
halvad. See kõik mõjutab väga tugevalt lapsi. Mõned vanemad ei saagi peale lahutust oma lapsi enam näha või on koosolemise aeg märkimisväärselt vähenenud. Oleks ideaalne, kui sellises perekonnas vanemad toimiksid lapse heaolu huvides, mitte mõeldes ainult endale. Eesti riigis on lapse ja vanemate õigused ning kohustused täpselt kirja pandud ja ma leian, et neid järgides kujuneks välja ideaalne perekonna mudel. Iga lapsevanem tahab ju parimat oma lapsele. Ma loodan, et õnnelikke perekondi on palju, kus lapsed ei peaks kannatama väärkohtlemiste ja puuduste käes. Kasutatud kirjandus: lasteombudsman.ee/et
hingeabi, lohutab, vastutab- ja seda ilma vaheajata kogu pika päeva. Lasteaiaõpetaja oluline ülesanne on nii laste kui ka lastevanematega suhtlemine Peamised koostöövormid Igapäevased lühivestlused Arenguvestlused Vanematega ühiselt korraldatavad üritused (pereõhtud, teatrietendused, ekskursioonid) Teised kaasamise vormid nõustamine ja konsulteerimine ümarlaud abivajava lapse asjus täiskasvanud õppija nädal lapsevanem rühmatundi koolitused mõttetalgud ja muud talgud EI TASU- vaibale kutsumine, hurjutamine – tekitab vastupanu Lapsevanemast tingitud koostööd raskendavad tegurid motivatsioonpuudus eitamine, ei võta vastutust liiga kõrge emotsionaalsus, tugevad tunded, ebarealistlikud ootused, lootused, „topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS Ülalpidamiseks makstav raha, igakuiselt Elatise suurus ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäärast Kohus võib vähendada elatise suurust mõjuvatel põhjustel – vanema töövõimetus või teise laste olemasolu ELATISE TAOTLEMINE Omavaheline kokkulepe, vabatahtlikult Kohtu kaudu: hagim...
Küberkiusamine näitab kasvamise tendentsi. Selle tõsidusest annab märku ka internetis töötav veebipolitsei. Halvustavate sõnumite saatmine, fotode üles riputamine, jututoas kellegi teisena esinemine jne. on suur probleem. Kuid nagu ka lähiminevikus toimuvate sündmuste põhjal näha saame, ei jõua veebipolitsei igale poole. Arvan, et vanemad peaksid ise oma laste kontodel (rohkem) silma peal hoidma. Püüdmaks aru saada laste võimalikest probleemidest, saab lapsevanem lapsega vestelda ja vajadusel ka sekkuda. Samas arvan, et kui pere on ühtne ning läbisaamine üksteisega hea, siis tulevad juba igapäevase suhtluse käigus välja erinevad probleemid jms, millega üheskoos hakkama saadakse. Kokkuvõtvalt väidan, et koolikiusamine on paratamatu. Nii õpilased, kui ka koolis töötavad inimesed omavad erinevaid kodust kaasasaadud väärtushinnanguid, millel põhinevad nende käitumine ja hakkamasaamine erinevates olukordades
Spordis pole lihtsaid võite Spordi algeid võib leida muistseist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Aastal 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud. Tänapäeval tahavad inimesed veel rohkem tunnustust saada ning sellega kaasnevad probleemid. Kuidas on võidud ja kaotused mõjutanud nende elu- ja sportlasteed? Spordis on kõneainet pakkunud dopingud. Dopingud on enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemiline ühend, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. Paljud on selle tõttu pidanud jätma oma sportlaseluga hüvasti ja hakkama tegelema teise elukutsega. Salt Lake City olümpiamängudel olid väga suured dopinguskandaalid nind sellesse oli ka kaasatud Kristina smigun , kes ei olnud tarvitanud dopingut. Suusatamise vallast on Vincen Vittoz, keda süüdistati dopingu tarvitamises, kuid ometi suutis ta või...
Gateway B2 Unit 4 Translate! Selle kuu lõpus on meil suur perekondlik pidu. See on väga huvitav, kui kõik saavad kokku. Mu emal on kolm venda ja kuigi sa võid näha sarnasusi, on nad ka üsna erinevad. Mu onu Tom on kõige vanem ja ta on tüüpiline jõuline lapsevanem. Ta püüab alati sundida mu nõbusid olema auahnemad ja ta ärritub, kui neid ei valita spordivõistkonda või kooli näidendisse. Kuid siis on onu James. Ta on täielik vastand. Ta on kunstiõpetaja ja ta on täiesti muretu. Ta ei noomi kunagi oma lastega ja on alati pingevaba. Ta tahab, et igaüks avastaks ise oma loova külje ja tegeleks maalimise või skulptuur või millegagi. Onu Paul on keskmine ja ta on väga naljakas. Ta räägib kogu aeg lugusid. Aga ta võib olla natuke kangekaelne ja ta ei tee midagi, mida ta ei taha teha. Ja siis on mu ema. Talle meeldib, kui kõik on koos ja kui on mõni vaidlus- mida alati on- siis tema on rahusobitaja. Ta on väga hea loomuga. Kõik ütlevad, et ma ...
Naise rolli muutused ühiskonnas Naistel kui sünnitusvõimelistel inimestel on alati olnud roll järglaste ilmale toomises ning kodu korras hoidmises. Viimase saja aasta jooksul on aga ühiskonna suhtumine naistesse oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi e...
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasvatuse, oskab ta olla viisakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad näevad samuti seda viisakust, ning see annab lastele nende e...
Tekst erinevatele adressaatidele Otsime agaraid päkapikke ja jõuluvana jõuluetenduse jaoks. Tere Kuna varsti on saabumas imeline aeg- JÕULUAEG , siis seoses sellega vajame oma meeskonda tublisid ja agaraid päkapikke ja ühte jõuluvana. Päkapikkude vanus võiks olla 5-25 ning jõuluvana vanus 70-75. Eelnevalt oleks vaja, et saaksime kokku 1.detsembrist kuni 22 detsembrini iga nädal teisipäeviti ja reedeti kell 18.00 Mustla Rahvamajas. Kuna tegu on etendusega, siis omalt poolt pakume kostüüme ja maitsvaid suupisteid puhkepauside ajal. Palun eelnevalt ette teatada oma tulekust : [email protected] või telefoni teel : 59078227 Annan info edasi 5-aastasele. Vot see on väljakutse, 5 aastane on päris väike veel, et kogu infost aru saada aga ma proovin. Esmalt muudan teksti natuke ja kindlasti enne selle teate kätte andmist 5 aastasele, ütleksin, et palun hoia see paberileht alles ja anna ...
Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui tarvis, tuleb sekkuda arengusse, mida varem, seda parem lapsele, sest laps peab kokkuvõttes iseseisvalt endaga tulevikus hakkama saama. Vajadusel tuleb luua lapsele sobiv keskkond, õppimistingimused, -õppevahendid jm vajalik, mis toetaks ja suunaks õppimist, kasvamist ja arenemist. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Riigi tasandil puutuvad erivajadustega laste arengu toetamisel enam kokku sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi haldusalad. Tänapäev sotsiaal- ja meditsiinisüsteem on teenustepõhine, kuid areneb üha suurema indiviidikeskuse suunas. Nii koostavad rehabilitatsioonimeeskonnad üle Eesti erivajadustega lastele isiklikke rehabilitatsiooniplaane.
kus hakkavad esinema probleeme oma eakaaslastega, õpetajatega ja selleks on mõeldud koolidesse sotsiaalpedagoogid, kes tegelevad nende alaealistega. Tegelikult peaksid vanemad ise oma lapsi jälgima, sest siiski kodust hakkavad need pisemad probleemid, mis ajapikku muutuvad suuremaks, kui õigel ajal ei jõua last aidata. Võimalus on isegi pöörduda psühholoogi poole. Sest kui juba alaealisena on lapsel probleeme võivad need täiskasvanuks saades suureneda ja siis juba lapsevanem ei saa aidata, jääb ainult pealt vaadata, kuidas oma laps n.ö läheb hukka. Sest tegelikult vastutab siiski alaealise eest tema enda vanemad.
paremat elu saadakse endale lubada. Pahatihti käib ühes rahaga kaasas ka ülevam käitumine ning suhtumine. Honore de Balzaci raamatus "Isa Goriot" oli ära toodud "vaprate ning ilusate" maailma tuum, mis peituski ainuüksi rahas. Rikkus andis võimu, võim lubas aga sootuks kõlbmatuid käitumismaneere. Isa Goriot'i tütred kasutasid oma papakest vaid pangaautomaadina. Oli vaja raha, tehti sõbralik nägu pähe ning mindi isakese jutule. Ei olnud kordagi, kui kohusetundlik ning armastav lapsevanem poleks oma tütreid nende suures hädas aidanud. Andis kõik mis anda oli, viimse kui pennini. Selline isaarmastus on küll muljet avaldav, kuid mõtlematu. Teenida tütarte lugupidamist neile palukeste poetamisega ning ühes sellega kinnistada nende materiaalset iha ning vääraid prioriteete. Isa Goriot ei suutnud ning ega tahtnudki endale tunnistada, et perekondlik idüll on vaid ühepoolne- isa Goriot üksinda. Kuid ega saagi näha tõde, kui lapsevanemlik armastus pimestab
pärast palju vähem , või isegi ültse , sest kes ikka tahab norida inimest kellega on tal samasugused riided ja norides teeb ta ka ennast maha. Koolivormi kandmisel on häid ja halbu külgi, kuid minu arvates, ei peaks olema ned kohustuslikud. Siiski on iga inimese enda asi mida ta kannab, õigem oleks keelata koolis näiteks dressipükste kandmine ja juba see teeb lapsed viisakamaks. Kuid iga kool teab ise, millised seadused koolis kehtestab ja laps ja lapsevanem, saavad ise ju valida, kas soovivad kooli kus on kohustuslik koolivorm või mitte.
Enamik inimesi elab ja sureb nautimata õnne, mis neid ümbritseb. Õnn on subjektiivne heaolu, mida igaüks saab hinnata vaid iseenda juures, olgu selleks siis rõõm, tervis, armastus, puhkus või raha. Need on vaid üksikud näited kümnetest, võib-olla isegi sadadest seisunditest, mida inimesed peavad õnneks ning mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kahjuks ei oska üksikisikud näha kaugemale kui armastus ja raha, lihtsalt ei osata nautida õnne, mida pakuvad lihtsad ning väiksesed asjad. Väikesed asjad ei ole maiustused ega mänguasjad. Need on tunded, millele nii tihti ei mõelda, olgu selleks kas või emaarmastus. Seda on tundnud iga laps oma elus tuhandeid kordi, kuid pole alati tähele pannud. Pigem märkavad ja jätavad noored meelde hetked, mil ema kurjal toonil üritadab elutarkusi jagada. Tänu sellele jääb taha plaanile emaarmastus ning üritagu lapsevanem nii palju kui tahas, ei oska laps seda märgata. Alles kümneid aastaid h...
Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht
see kõik märku ei anna,siis kõik korras.Kui on hirm,siis pole areng võimalik.Laps on aktiivne,reibas,tegutseb rõõmuga.Elumeel toitub armastuse jõududest ja seda toidab turvaline rütm,korraldatud tegevus vaheldumisi vaba mänguga.Kui see nii ei ole,rikub see nende tervist.Ülitähtis on selle juures toitumine.Õigeaegne ja õiged ained.Lastele keelatud ohjeldamatult meelemuljeid.Enne kooli on uni päeval tervislik.Mitte kõik võimalik vaid kõik vajalik.Lapse elumeele jaoks on tähtis,et lapsevanem ennast hästi tunneb.Muusika toidab elumeelt.Iga väike lisamõju ajab pingesse.Kui lapsel ei ole usaldust,ei suuda ta luua sidet enda ja maailma vahel.Välisärritusi liiga palju ja siis ei jõua seda heaolutunnet tekitada. Elumeel on lasteaias mänguasjadega raskesti haaratav.Elumeel valitseb lapse kasvamise üle kuni koolieani.Elumeel teeb meid teadlikuks oma kehast,õpetab kehaga kooselamist.Valu vältimine pole õigustatud.Vajalik on tasakaal kõiges.
Treeneri eetika Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab oma kutseoskusi pidevalt arendama. Tegelesin ise kunagi ujumisega ja olen kokku puutunud väga erinevate treeneritega, kelle puhul ütleks isegi, et pole vastavale ametile sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Kahjuks olen tänapäeval kohanud väga palju treenereid, kes kasutavad oma õpilasi kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid
raha, auto ja külmkapp. Lugesin seda ajakirjast ning ei tea kas sellel ka tõepõhi on või kuidas see toimib, kuid mõte iseenesest on väga hea. Kindlasti ei ole see ainus hea lahendus. Igasuguste lapsetoetuste andmine aitab loomulikult kaasa iive tõstmisele, kuid asi on summas mida lapse kasvatamiseks makstakse, see on liiga väike. Arvestades seda, kui palju maksavad laste asjad, millest laps niikuinii välja kasvab ei aita see väike raha kuidagi ja kindel on see, et iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat elu, seepärast lükatakse pereplaneerimine kusagile kaugesse tulevikku, kui enda elu juba karjäär ja raha on piisavalt et lapsele kõike pakkuda. Minagi mõtlen nii, ma ei saa saada last, kui ma isegi ära ei ela. Lapse kasvatamises ja toitmises ei saa riiki piisavalt usaldada. Ma ei usu et on olemas mõni inimene, kes mõtleks, et saaks lapse juba selle toetuse pärast mis riik annab. Lisaks sellele ei kujuta ma ennast ette lapsega ja ilma autota
võtta osa poliitikast. Mulle on aga jäänud mulje, et enamus tänapäeva noori arvavad, et maagiline number 18 avab nende jaoks ukse, millest läbi minnes satuvad nad täieliku vabadusse ja sõltumatusse. See vanus annab õiguse käia baarides, klubides, osta alkoholi, suitsetada ja olla terve öö läbi väljas. Alaealisena oleks politsei neid koju toonud ja vanematele üle andnud, sest alaealise tegude eest vastutab lapsevanem, kuid nüüd võib noor rahuliku südame ja uhke näoga klubi uksest sisse sammuda. Täisealiseks saamisele järgneb ka väga ruttu kooli lõpetamine. Olenemata sellest, kas lõpetatakse keskkool või kutsekool, saab noor valida, kas minna edasi õppima või tööle. Täisealisi noori võetakse parema meelega tööle, kui alaealisi ja oma raha on noorele väga oodatud. Soovitakse oma sissetulekut, et saaks osta oma elukoha ja oma auto ning
Nipernaadi püüab sel viisil oma kirjanduslikuks tööks materjali koguda. Ta valetab kokku erinevaid ameteid. Keegi aga ei saa tema valedest haiget. "Nipernaadi ei valeta, ta luiskab." Naised on kõik hästi vaiksed, pole armastust tunda saanud, kogenematud ja inetud. Erand on vaid Maret, vana kaluri tütar, Nipernaadi naiselik analoog, samamoodi luiskab. Maret oli Nipernaadi hingesugulane. Nipernaadi naine Inrid oli pigem Nipernaadi lapsevanem kui naine. Toetas meest. Sai aru, et Nipernaadi äraminek on osa tema tööst. Vastupidiselt Ekke Moorile luiskas Nipernaadi, et teeb mingit tööd, tegelikult ta aga neid ameteid ei pidanud. Rollimängud. ,,Isade maa" romaan vabadussõjast. 1 ,,Karge meri" juurte ja kohanemisega seotud raskused. Tegevus toimub väikesel saarel, äratuntav selles on Ruhnu saar
Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi,mis jagunevad omavahel mõjujõu pärast. Tegelikkuses domineerivad loodusteadlikud paradigmad.Nende alla kuulub veel terve rida mõttesuundi, mis on omavahel nii jaganud kui võidelnud mõjujõu pärast. Praeguses tegelikkuses domineerivad loodusteaduslikud paradigmad. Paradigmadest on välja kasvanud vastavad kasvatusteaduslikud uurimismeetodid ja nende taustafilosoofia. Kasvatus on tundlik teema, sest ükski lapsevanem ei tahaks kuulda, et tema laps on kasvatamatu. Võib öelda, et kasvatus ei ole ainuüksi vanemate õlul. Kool, sõbrad, teised lapsevanemad, ja ka ühiskond vastutab selle eest. Koolist saab väike inimene hariduse ja ka kasvatuse. Pedagoogi suhtumine õpilastesse on ülimalt tähtis, mitte ainult algoolis vaid kuni keskkooli lõpuni välja. Täiuslikkus maailmas võiks kesta see ka ülikoolides. Isiklikult ei tea ma ühtegi niisugust kooli. Enda kooli
omavahelisest suhtlusviisist.Kas last on õige karistada? Teatud piirideni on see muidugi õige, sest kui lapsele ei öelda, mis ta valesti teeb, siis talle jääbki mulje, et kõik on lubatud. Ema läks lapsega poodi ja laps võttis kommi ning hakkas seda sööma, aga ema ei ütle midagi. Lapsele jääbki mulje, et nii võibki teha. Sellel võivad olla rängad tagajärjed, sest vanemaks saades võib ta lihtsalt varastamise eest vangis lõpetada, aga seda ei sooviks ükski lapsevanem. Vaene mees tahtis, et ta lastel poleks enam kunagi kõht tühi ja mõtles väja skeemi, kuidas rikaste inimeste arvelt rikastuda. Ta suutis teha nii, et mees, kes teda lõpuks aitas ja toetas oli paljas nagu püksinööp, tema ahnus muutus piirituks. Ta sai nautida head elu, pakkus lastele kõike, millest nad poleks osanud unistadagi. Aga lõpptulemus oli see, et viie lapse isa pandi vangi. Lapsed jäid isata ja peavad nüüd lapsepõlve lastekodus veetma. Isa tahtis lastele head,
Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00. 1. juunist kuni 31. augustini on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 24.00–5.00.- Kohustus pidada kinni ajalisest limiidist. 6) Millised on seaduses kirja pandud täiskasvanute kohustused? § 22. Last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustused (1) Last kasvatav isik on lapsevanem või last tegelikult kasvatav isik. (2) Lapse eest hoolitsemisel ja lapse kasvatamisel peavad last kasvatav isik ja lapsega töötav isik lapse vanust ja arengutaset arvestades: 1) arutama lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi, arvestades lapse võimete ja vajaduste suurenemisega iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda; 2) juhendama ja suunama last iseseisvalt tegutsema;
Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse. Lapsel peab olema õigus olla tema ise, isegi siis, kui ta käitub valesti. Ta peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb. Vastupidi, siin tulevad mängu täiskasvanuvastutus ja piiride kehtestamine. Enesekindlal lapsed tunnevad, et nad saavad hakkama peaaegu kõigega, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Ärge arvake , et lapse enesekindluse säilitamise nimel ei tohi me tal keelata teha asju, mis on valed. Näiteks kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina ei kiida sellist käitumist heaks
ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommimine". Vanemad peaksid asjasse täie tõsisusega suhtuma, ja asjasse sekkuma juba siis, kui laps üritab hommikuti end tihti kooli minemisest eirata, tuues ettekäändeks, et enesetunne on halb või et pole olulisi tunde, et kooli minna. Kui laps koolivägivalla all kannatab siis peaksid vanemad sellest esimesena aru saama. Nad peaksid tundma oma last läbi ja lõhki ning tajuma juba eemalt, et nende lapsega ei ole kõik korras. Lapsevanem peaks toimima arukalt ja läbimõeldult. Nad peaksid oma lapsele lähenema nn. ümbernurga jutuga, et teda suunata sinna maani, kuni ta ise oma muredest rääkima hakkab. Kui lapsel on mure, siis tavaliselt nad ei ole eriti aktiivsed sellest kohe kodus rääkima. Suurema probleemi puhul, on lapse enesekindlus juba langenud nii palju, et ta on enesesse tõmbunud ja ei taha kellegagi rääkida. Iga õpilane ja üleüldse iga inimene on erinev, see tähendab seda, et selliste
Kindlasti ei taha ma tekitada lapses hirmu, vaid pigem kindlustunnet kui ta minu kõrval seisab. Oma last hoiaks ma kindlasti suure hoole ja armastusega. Kasvatus peab kindlasti sõltuma lapse kasvamise kiirusega. Kui laps on piisavalt vana, et juba iseseisev olla, siis peab talle ka selleks võimaluse andma, kuid ilmtingimata kohas kus ei ole ohtlik. Kasvamise ja kasvatuse vahe on suur. Laps ei saa organismilt täiskasvanulikumaks kui ta kasvatuse järgi paistab vanem. Iga lapsevanem peab arvestama lapse kasvamisega kui nad last kasvatavad. Vabakasvatus tundub igale teismelisele kõvasti parem, kui reeglite järgi mängimine. Kuid alati tuleb vabakasvatusega ettevaatlik olla. Kindlalt ei tohi seda lasta juhtuma juba siis, kui laps on alles kümne aastane. Tagajärjed võivad olla kohutavad, laps võib proovida tubakasuitsu uudishimu pärast ja jääda sõltuvusse terveks eluks. Samamoodi on ka
Teiseks oleks see, et peame mõtlema ka järglastele ehk siis lastele. Nagu meediast on näha võime järeldada ka seda, et meie noortel on karistamatuse tunne ning see paneb mõtlema kas tasub siia riiki järglasi tuua? Me ju ei tea kunagi kas meie laps tuleb koolist kodu või ei astu ta enam üle koduläve kunagi! Kuid miks see nii on? Mina arvan,et see tuleneb sellest et kõiki lüüakse ühe vitsaga niisiis kas sa oled varas või mõrtsukas karistus on üks. Või oled siis lapsevanem, õpetaja või lapseahistaja karistust nagu oleks ja ei ole ka. Lahti mõtestatul oleks see siis nii, et laps ropendab tunnis karistada ei tohi, sest siis oled laste ahistaja või kui laps tuleb kodu lööb jalaga ukse maha siis karistada ei tohi muidu ahistad. Meil pole hirmu kellegi ees veel vähem oma riigi ja vanemate inimeste ees. Kus jookseb piir - karistuse piir. Kuigi riik on niigi palju teinud, et toetab last materiaalselt natuke. Miinuseid on
polnud ei pohmelli ega palavikku. On võimalik üldse ilma alkoholita hakkama saada. Saab ju inimene saavutada täpselt sedasama, mida alkoholi abilgi, kui ta ainult seda tõepoolest tahab. Kusjuures seda kõike suurema kontrolliga enda poolt, raha kokkuhoiust rääkimata. Lisaks pole ka selliseid üllatusi, et ärkad hommikul küllalt koleda inimese kõrval (kes osutub ka sisemiselt mittesobivaks) ja üheksa kuu pärast oled lapsevanem. Paraku tuleb alkoholi plusside ja miinuste kogemus oma elamuste ning tuttavate juttude kaudu (nii palju, kui joomisest meeles on, tavaliselt on seal mäluauk). Eriti kurvastab asjaolu, et alkoholi hakatakse tõsiselt tarbima juba vanuses 12-13. Nii noored inimesed õpivad vanemate eeskujul, teevad vanemaid järele. Kõik algab perekonnast. Kui kodus sünnipäeva puhul tõstetakse, tahab laps seda ka proovida, aga sellises vanuses pole ta alkoholi plusside ja miinustega tavaliselt tuttav.
andmine kaasa tuua, kuid olukorrad näitavad, et ei ole see nii lihtne midagi. Lapsevanemad on laste juured, nende kastjad ja õpetajad. Lapsed ei saa ilma kasvatamiseta üldse kasvadagi ning seetõttu peaksid kõik vanemad olema oma järglastele eeskujuks. Kahjuks on inimesed erinevad ning paljud saatuse pahurkäigud võivad viia isegi kõige tugevama inimese piirini, millest on raske lahti saada. Tihtipeale, kui põrkavad paljud probleemid kokku, tunneb lapsevanem vajadust see lihtsalt välja elada ning süüdistatakse tihtipeale selles omaenda last. Eriti noores eas mõjub see lapsele kohutavalt ning võib vormida kogu tema edaspidist elu. Üksainus halvustav sõna võib viia lapse täieliku masenduseni ning justnimelt kodust põgenemiseni. Lapsed süüdistavad väga tihti perekondlikes konfliktides iseennast, sest nad ei oska lahendusi leida ning sügavalt probleemi kaevata. Nad leiavad kõige lihtsama vastupanu tee süüdistada iseennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
