Rooma eraõiguse alused Eksamil võib kasutada Eesti seadusi Kaasuse lahendus tuleb esitada hiljemalt 1.04 Materjal: „Rooma eraõiguse alused“ 2001 E. Ilus H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne: 3. Seminari teema U 10 min juttu Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palj...
milles palub tuvastada lapse isana Raimo. Analüüsi olukorda. Midagi pole teha, raimo isadust kohus nkn ei tühista 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 8. Põlvnemine ja lapsendamine Kaido ja Riina on abielus ning Riina jääb rasedaks. 2 kuu pärast satub Kaido liiklusõnnetusse ning sureb. Kaido lapsepõlve sõber Taavi otsustab Riinat igati toetada sellisel raskel hetkel. Sõprusest areneb armastus ning Taavi ja Riina abielluvad 6 kuu möödudes. 3 nädalat pärast pulmi sünnib Riinal laps. Kes tuleb kanda Riina lapse sündi registreerides isana rahvastikuregistrisse? Selgita erinevaid isaduse tuvastamise põhimõtteid.
Psühhogeneetika: Lapsendatud laste meetod Sisukord Sissejuhatus........................................................................................ Lapsendatud laste uuringute viletsad tulemused............................................... Kui palju loodusest ja kui palju kasvatusest................................................... Bioloogiliste ja kasuvanemate võrreldavus.................................................... Valikuline paigutus............................................................................... Geenide- keskkonna koosmõju .................................................................. Kasulapse võõras veri ............................................................................ Armastuse IQ....................................................................................... Aga äkki saab temast kurjategija................................................................. Kasuvanem mängib lap...
2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita: kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega. 4
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem...
· Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda üleval pidama. · Lapsendada saab: orbu; last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks; last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või surnud; last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks. · Lapsendamine on lubatud juhul, kui on alust arvata, et Too näiteid riigi rahalise abi kohta lastega peredela: pere- ja lastetoetused, vanemahüvitis jt. · Riiklike peretoetuste hulka kuuluvad: · sünnitoetus · lapsendamistoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapse toetus
ETTEKANNE teemal: ASENDUSEMADUS, SURROGAATEMADUS 2012 SISUKORD: 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspekist 2. Asendusemadusega seotud mõisted, nõuded ja näidustused Näiteid päriselust 3. Asendusemaduse plussid ja miinused 4. Asendusemadus eetika ja hea tava Näiteid päriselust · Asendusemaduse poolt ja vastu argumente näidete põhjal 5. Asendusemadusega kaasneda võivad probleemid 6. Asendusemadusest Eestis Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega. 1. Kunstlik viljastamine asendusema aspektist Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt vilja...
asja- võla või tööõigussuhetest, samuti äriõigusest tulenevaid vaidlusi. · Reeglina tsiviilkohus ei osale aktiivselt tõendite kogumisel, ta üksnes juhib protsessi · iga tsiviil asja menetlus algab esimese astme kohtule vastava avalduse esitamisest - hagiavaldus ja edasist menetlust nimetatakse hagimenetluseks. · Tsiviilkohus vaatab läbi ka hagita menetluse asju kus ei ole konkreetset teist isikut, kes saaks nõude vastu vaielda. Nt. lapsendamine, isiku surnuks tunnistamine, alaealisele abiellumisloa andmine. · Kõigil menetlusosalistel on kohtus võrdsed õigused. · Lisaks haegjale ja kostjale on hagimenetluses menetlusosaliseks ka kolmas isik - selline isik, kes reeglina ei nõua ise midagi ja kellelt ka ei nõuta midagi, kuid kelle õigusi või kohustusi võib tehtav kohtuotsus kuidagi mõjutada. Seaduses on hagiavaldusele ette nähtud kindlad sisu-ja vorminõuded, mida tuleb kindlasti järgida.
Maailmas hoitakse sageli ranget heteronomatiivset joont. Tänavatel käest kinni hoidmine on keelatud, suudlemine avalikkes kohtades, õpetaja ei tohi teada saada, et lapse vanemad on kaks ema või kaks isa (isa puhul on ahistamisega tegemist) Homoseksuaalsetel inimestel on vaja elada palju seadusrikkalikumat elu ehk nende puhul kehtivad teistsugused ja rangemad reeglid. Lapsendamine ja abiellumine. Üks argumentidest mida on kasutusele võetud, on see, et oma seksuaalse orientatsiooniga ei tasu eputada ülejäänute ees. Võrdsus erinevustest hoolimata Homofoobia vihkab homoseksuaalseid inimesi ja seega soovivad nad, maailm toimiks teatud korra järgi ning teised vastaksid nende ootustele ja ettekujutlustele. Nad vihkavad homostereotüüpe mõtlemata selle peale, et samamoodi on võimalik
kaasabil Coemptio – naise ostmine selle isalt või eestkostjalt mancipatio teel Usus – abiellumine faktilise kooselu tagajärjel ühe aasta jooksul Usurpatio trinoctii – mehe majast lahkumine kolmeks ööks Dos - kaasavara Donatio propter nuptias – mehe poolt naisele tehtud kink Patria potestas - isavõim Liberi naturales – loomulikud lapsed Legitimatio - seadustamine Arrogatio – võõra persona sui iuris’e perekonda võtmine Adoptio – lapsendamine Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale
saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast. 13.Lapsendamine.Kõik lapsendamisega seotu on saladus (1) Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. 2) Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusega. (1) Lapsendada võib last üksnes lapse huvides. (2) Täisealist isikut ei või lapsendada. Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul.
4) võib takistada menetluse läbiviimist TSIVIILASJAD Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus b. avaldaja c. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja Hageja teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik. Kostja kelle vastu nõue esitatud. Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole teada võib arvestada
vahel on kõigis maailma paigus ühesugune. 36 eri kultuuri keskmised, ilmneb sama isiksuse struktuur. Isiksuse struktuur – millised isiksuse oamdused teiste isiksuste omadustega koos esinevad -‐ pärilikkuse suur osakaal, -‐ lapsendamine, -‐ nurjunud sotsiaalsed eksperimendid, -‐ elusündmuste väike mõju Allport: motiivide funktsionaalne autonoomia, idiograafiline vs nomoeetiline lähenemine, leksikaalse lähenemise algataja, proprium. Ideograafiline hüpotees: mitte kõik omadused ei rakendu kõigile inimestele. Isiksus:
Edasi käsitlen naise elu vanas Roomas ning orjade ja vabakslastute eluolu. Lisaks Rooma perekonnast lähemalt ja abielust. Abielu cum manu(käe all) ja sine manu(ilma käeta)Abielu sõlmimise vormid. Abikaasade varalised suhted. Kaasavara instituut. Abielu lõppemine. Isavõim. Laste õiguslik seisund. Vanemate ja laste varalised suhted. Isavõimu all olevate laste õigus- ja teovõime. Laste seadustamine (legitimatio) ja lapsendamine (arrogatio, adaptio). Eestkoste ja hooldus. Rooma õigusteaduse areng Rooma õigusteadusel on järgmsed arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Õpilasi oli vaja tutvustada õiguse põhimõistetega ja anda seejärel ülevaade õigusteadusest. Nii jaguneski Roomas õigusteaduse õpetamine kahte ossa. 1
Õpilane: 1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad o Lapsendamine Ainult alaealist üksnes lapse huvides Vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul Kelle vanemad on andnud nõusoleku, vanemaõigused ära voetud v surnud o Eeskoste Alaealisele tema kasvatamiseks, teama isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Vaneamd surnud, kadunud, õigused ära voetud v tervis ei luba
1. Mõistab lapsevanemaks olemise rolli kui isiksuse arenguvõimalust; 2. Jne. Vanemluse kontseptsioon Biloogiline vanem- päritoluvanem Perekonnapetus Juriidiline vanem: o Sündinud lapse abielus olevad vanemad o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad o Lapsendamine Ainult alaealist üksnes lapse huvides Vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul Kelle vanemad on andnud nõusoleku, vanemaõigused ära voetud v surnud o Eeskoste Alaealisele tema kasvatamiseks, teama isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Vaneamd surnud, kadunud, õigused ära voetud v tervis ei luba
2) töövahendus; 3) tööturukoolitus; 4) karjäärinõustamine; 5) tööpraktika; 6) avalik töö; 7) tööharjutus; 8) palgatoetus; 9) toetus ettevõtluse alustamiseks; 10) tööruumide ja -vahendite kohandamine; 11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine; 12) abistamine tööintervjuul; 13) tugiisikuga töötamine. 21) Asendushooldus- kui laps ei saa kasvada kodus ja teda kasvatatakse riigi poolt väljaspool perekonda Asendushoolduse vormideks on: lapsendamine, perekonnas hooldamine, eestkoste ja asenduskodu. 23) Delinkventne käitumine- käitumine mille puhul ei järgita õigusnorme. : varastamine, huligaanitsemine 29) Õpitus abitus- seisund mille puhul inimene ei langeta endale kasulikke otsuseid isegi kekskkonna paranedes kuigi eelnevalt oli olukord halvem 30) Päevakeskus- sots.teenus pakkumaks vajaduspõhist võimalust sotsiaalseks ajaveetmiseks 31) Eluruumi tagamise teenus- mõeldud inimesele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast
Sedamoodi tõlgendab Graves ka asjaolu, et kõik hukatud ei paistnud olevat süüdi kuritegudes, mis vääriksid sellist karistust. See on ajalooliste allikatega selgelt vastuolus. Claudiust prooviti mõrvata rohkem kordi, kui ühtki teist imperaatorit. Selle ajendiks võib olla Caligula surmamisel selgunud asjaolu, et imperaatorit on võimalik tappa ja asendada. Kahtlemata olid nii mõnedki selle eest hukka mõistetud ka süüdi. Nero lapsendamine vabastab Claudiuse erinevaist süüdistustest: Graves laseb Claudiusel oma naise Agrippinilla igale soovile anduda oletatava soovi tõttu näidata Roomale milline näeb välja tõeline türannia. Oma poja Britannicuse kõrvale teise pärija võtmisega kaasnevaid ilmseid probleeme ei tutvustata teose lõpuni, kuni selguvad selle teguviisi veidrad tagamaad (Claudius ei soovi, et ta enda poega puudutaksid võimu pärimisega seotud mõrvakatsed, kõlblusetus ning korruptsioon).
Kaheteist tahvli seadustega kaasnes privaatne juriidiline akt selliste lapsendamiste läbiviimiseks. Nimelt pidi isa lapse kolm korda näiliselt orjaks müüma. Hilisema impeeriumi õigusega kaotati keerulised tseremooniad ning lubati lapsendamist teostada kahe isa vahelise kokkuleppega, mis oli kohtu ees lapse juuresolekul korrakohaselt deklareeritud. Laps ise ei ole siin adopteerimistehingu osapool ning tema nõusolek ei ole vajalik. Lapsendamine ei ole kehtiv, kui laps, kes on seaduslikult võimeline testeerima, on selle vastu. Justinianuse ajal adopteerise puhul enam isavõimu ei tekkinud. Justinianuse õiguse järgi ei teki lapsendamisel isa ja lapse vahelist sugulust, vaid adopteeritud laps saab ainult sama õiguse pärida pärast isa surma kui tema päris lapsed. 5 4.2. Isavõimu lõppemine Põhimõtteliselt on patria potestas eluaegne. Tavaliselt lõppeb see isa surmaga, kuid on ka erilisi viise, kuidas isavõimu lõpetada
õigusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on paigutatud lastekodusse. Kui olukord normaliseerub, siis vanema õigused taastatakse. Elatisraha lapsele(alimendid) Selle väljamõistmine toimub kohtu kaudu ja ka alles siis kui inimesed vabatahtlikult ei jõua ise kokkuleppele. Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum palgast. 29. Lapsendamine - Lapsendamise tagajärjel tekivad võõraste isikute vahel lapse ja vanemate isiklikud suhted, see toimub kohtu kaudu. Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks. Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15- 40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat
Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse. Kodanikuks võib saada mitmel viisil: 1. Sünni järgi a) jus soli päikese õigus b) jus sovignet vere õigus 2. lapsendamine 3. eriliste teenete eest 10 inimest aastas 4. taotlemine pikk protsess 1. ta on 15 aastat vana 2. peab olema elanud Eestis 5 aastat alalise elamisloaga. 3. keeleeksam 4. peab tundma põhiseadust ja kodakondsusseadus test 5. legaalne sissetulek 6. vanne Eestis ei ole lubatud topelt kodakondsust (väljaarvatud väliseestlased)
adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21 Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Selleks nad: a) tagavad, et lapsendamine toimub üksnes pädevate ametivõimude kaudu, kes vastavalt kehtivatele seadustele ja ettenähtud korrale ning kogu asjasse puutuva ja usaldusväärse materjali alusel teevad kindlaks, kas lapsendamine on lubatav, pidades silmas lapse seisundit vanemate, sugulaste ja seaduslike hooldajate suhtes, ja et asjaosalised isikud oleksid nõutaval juhul andnud teadliku nõusoleku lapsendamiseks, olles vajadusel saanud nõuannet;
adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21 Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Selleks nad: a) tagavad, et lapsendamine toimub üksnes pädevate ametivõimude kaudu, kes vastavalt kehtivatele seadustele ja ettenähtud korrale ning kogu asjasse puutuva ja usaldusväärse materjali alusel teevad kindlaks, kas lapsendamine on lubatav, pidades silmas lapse seisundit vanemate, sugulaste ja seaduslike hooldajate suhtes, ja et asjaosalised isikud oleksid nõutaval juhul andnud teadliku nõusoleku lapsendamiseks, olles vajadusel saanud nõuannet;
õigusi. 5) lapsevanem ei ole osalenud oma lapse kasvatamises 1 aasta jooksul, kui laps on paigutatud lastekodusse. Kui olukord normaliseerub, siis vanema õigused taastatakse. Elatisraha lapsele(alimendid) Selle väljamõistmine toimub kohtu kaudu ja ka alles siis kui inimesed vabatahtlikult ei jõua ise kokkuleppele. Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum palgast. 29. Lapsendamine - Lapsendamise tagajärjel tekivad võõraste isikute vahel lapse ja vanemate isiklikud suhted, see toimub kohtu kaudu. Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks. Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15- 40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat
Tähtaja kulgemine algab päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates. Lapsendamine Vanema ja lapse vahelise suhte loomine õigusaktiga. Ajalooliselt: Lepinguline süsteem: õigussuhe tekib vanema ja lapse vahelise lepinguga (kehtivas õiguses mõju nõusolekutena). Dekreedisüsteem: õigussuhe tekib riigipoolse õigusaktiga (tänapäeval valdavalt). Liigid: Täielik adoptsioon Osaline adoptsioon (Eestis (-), alternatiivid lapsendamisele Eestis eestkoste, kasupere) Täisealise adoptsioon (Eestis (-)) Alaealise adoptsioon
Maakohtud, ringkonnakohtud, riikohus lahendavad. 1) hagimenetlus konkreetne nõue 2) hagitamenetlus 1. isiku surnuks tunnistamine surmaaja tunnistamine 2. isiku teadmata kadumise fakti tuvastamine 3. varahoolduse seadmine, kes kadunud tunnistatud 30 4. eestkostja määramine 5. lapsendamine 6. pärandi /hoiumeetmete rakendamine Menetlusosalised: I hagita menetlus a. avaldaja b. muud asjast puudutatud isikud II hagiga menetlus a) hagija b) kostja Hageja teise isiku vastu kohtus nõude esitanud isik. Kostja kelle vastu nõue esitatud. Hagi esitatakse kohtule kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole teada võib arvestada
Milles seisneb võimude lahusus ja tasakaalustatus? Võimude lahusus ja vastastikune piiramine väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja pr...
valitsemisest osa. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused ( võib öelda ka mingi riigi kodanikuks olemine ) Naturalisatsioon kodakondsuse omandamine kas * selle riigi kodanikuga abielludes( Eestis ei kehti!) * lapsendamine * kodakondsuse taotlemine Topeltkodakondsus mitme riigi kodanikuks olemine . Kodakondsusest ilma jäämine inimene sureb; võetakse ära näit. riigi reetmine, välisriigi kasuks spioneerimine, katse muuta riigi põhiseaduslikku korda. Välismaalane mingi teise riigi kodanik Illegaal riigis ebaseaduslikult viibiv isik VALITSEMINE on riigielu juhtimine ja korraldamine.
teised märgistavad teda vastavalt; perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 43.Perekonna kui väikese grupi tunnused Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks perekonna moodustamise aluseks on: abielu veresugulus või sugulussuhted lapsendamine mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooseluks 44.Kaasaegsed perekonna tüübid Korraga lubatud abikaasade arv : Üks-monogaamia Abikaasa valik :vaba valik Põlvnemisliin: mõlemast võrdsel Abielupaari kodu:omakodu neolokaalne Võimusuhted:egalitaarne-suurem võrdsus Perekonna funktsioonid: spetsialiseerinud-kaitsta perekonda Struktuur :tuumikperekond Kohustluste suund abielusidemed ja lapsed 45
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
fikseerida) · Ülalpidamiskohustused: Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi, lapsi kes õpivad põhikoolis, keskkoolis, kutseõppeasutuses kuni 20 eluaastani. Vanemad on kohustatud ülal pidama abivajavat noort. Lapsed peavad vanemaid ülal pidama, kui neid peetakse ülal. Vanavanemad oma lapselapsi, kui vanemad puuduvad või pole võimelised lapse eest hoolitsema. Abikaasavaheline ülalpidamine. Lapse 3 aastaseks saamiseni peab mees naist ülal pidama. · Lapsendamine e. Adopteerimine: Lapsendada võib last, kes on alla 18 aastane. Lapsendajaks võib olla isik, kes on vähemalt 25 aastat vana, kes on suuteline ja võimeline last kasvatama. Erandjuhtudel on võimalik lapsendada isiku poolt, kes on 18, see on siis kui soovitakse lapsendada oma abikaasa last. Vanusevahe selle lapse ja lapsendaja vahel peaks olema 25-40 aastat. Lapsendamise otsustab kohus(maakohus) Nimeseadus
Elatisraha ühele lapsele ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivast miinimum palgast. Ka abielus olles võib nõuda elatisraha, mitte ainult pärast lahutust. Teiste laste huve ei tohi elatisrahaga kahjustada. Arvestatakse, kellel on seda vaja ja kes peab seda maksma. 27.Lapsendamine. Lapsendamise tagajärjel tekivad võõraste isikute vahel lapse ja vanemate isiklikud ja õiguslikud suhted, see toimub kohtu kaudu. Lapsendada saab vaid lapse enda huvides. Lapsendamine on tähtajatu ning tingimusteta. Lapsendada saab üksnes alaealist isikut. Lapsendajaks saab olla vähemalt 25 aasta vanune isik, kes on võimeline last kasvatama ja ülal pidama. Seadus ei nimeta, mis on selle lapsendaja vanuse ülemiseks piiriks. Soovitatav vanusevahe lapse ja lapsendaja vahel on 15-40 aastat, eriti soovitatavaks sobib 25-40 aastat. Sots osakond teeb head tööd ja esitab kohtule järgmised andmed: 1) lapse vanemate
nendelt vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Bioloogilised vanemad võivad loobuda sellest kuni lapsendamise otsustamise asi antakse kohtusse. Tuleb pöörduda maavalitsuse poole lapsendamise asjus. - tulevasi lapsevanemaid kontrollitakse: vestlus, sissetulek, töökoht, elukoht, järelpärimine politseisse. - lapse tervislikust seisundist tuleb tulevasi vanemaid informeerida. Kokku korjatud materjal läheb Maakohtusse. Tsiviilkohtu korral otsustatakse lapsendamine. Kinnine kohtuistung. Seal on ainult kohtunik, sekretär, lapsendajad, maavalitsuse esindaja. - lapsendamise tagajärjel võib muuta lapse nime, kuid see peab olema kohtuistungile minnes teada - 2011.a seisuga lapsendati 110 last. - välisriigi kodanikud, kui soovivad lapsendada Eesti last, siis toimub see Sotsiaalministeeriumi kaudu. Lepingud on Eestil 3 riigiga: Soome, Rootsi ja USA. - kõik isikud, kes on seotud lapsendamisega, on kohustatud hoidma lapsendamissaladust
Järgmisena hakatakse nõudma raha sõidukulude katteks, mida saab vahendajatele tagasi teenida prostitueerides. Kui neiu on enda teada tulnud välismaale, et töötada tantsijannana, avaldatakse survet striptiisi ja sealt edasi klientidega seksuaalvahekorda astumise suhtes. Eestis ei ole teada juhuseid, kus alaealise kaubitsemisega oleks tegemist olnud läbi lapse välisriiki adopteerimise. Intervjueeritud Sotsiaalministeeriumi esindaja ei pidanud seda ka tõenäoliseks, kuna lapsendamine toimub Eestis kohtu vahendusel. Uurimuse käigus ei tulnud esile konkreetseid juhtumeid seoses abiellumisega välismaale.2 2 Pooled intervjueeritutest pidasid oluliseks seni teadvustamata probleemina mainida ka inimkaubandust laiemalt, kus näiteks välismaale sõitnute töötingimused põllumajanduses ei vasta esmalt lubatule, palga 9 Eesti kui transiit- ja sihtriik.
Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat – kaitsealuse kaitsja. Prokurör – süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium – uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist
Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat kaitsealuse kaitsja. Prokurör süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati
eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18 aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk prooviabielu ...
Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud Kellel on juba lapsed kodunt lahkunud Küsimus: Vabatahtlik lastetus? Küsimus: Lapsendatud laps perekonnas? Oluline tolerantsus Lapsendamine Lapsendajaks võib olla vähemalt 25- aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal kui 25-aastasel täisealisel isikul. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Abielu mitut moodi (vaba) kooselu ehk
· Võib olla üks topeltnimi, või kolm eraldi. · Kui kokkuleppele ei jõuta, paneb omavalitsus nime. · Perekonnanimi - ise lepitakse kokku (vabaabielu). · Vanemaõigusi võib ära võtta järgmistel juhtudel (kohtu kaudu): 1) alkohoolik, narkomaan ja ei täida oma kohuseid 2) Kuritarvitab vanemaõigusi (seksuaalne ahistamine) 3) Kohtleb last julmalt · Vanemate ja laste vahel kehtib vastastikune ülalpidamiskohustus · Lapsendamine (kohtuotsusega): lapsendada saab kuni 18-aastani, lapsendaja peab olema 25-aastane. Tingimused: teovõimeline, ei tohi olla vanemlikke õigusi ära võetud, kui 2 inimest soovivad lapsendada 1 last, peavad olema abielus, kehtib lapsendamise saladus, alates 10-aastasest vajalik lapse nõusolek · Eeskoste: eeskostja määratakse kohtuotsusega ja tema ülesandeks on lapse kasvatamine ja tema huvide kaitsmine kuni 18-aastaseks saamiseni.
sotsiaalseid funktsioone. Ühiskond ootab sellelt grupilt midagi, tal on olemas mingid ühiskondlikud ülesanded. Perekonna tunnused: 1) Universaalne ühiskondlik korraldus, perekond on alati ühiskonnas olemas. 35 2) Reeglina väikesearvuline inimeste grupp. (tuumikperekond ainult abikaasad ja lapsed, laiem perekond juba sugulased ka.) 3) Aluseks on abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooselu. 4) Ühisedpõhihuvid 5) Ühine majapidamine. 6) Täidab teatud sotsiaalseid funktsioone (ühiskonna ja indiviidi huvides) Perekonna tüübid · väike- e. tuumik- e. nukleaarperekond · suur- e. laiendatud perekond Väike- e tuumik- e nukleaarperekond - sugukonna või hõimu suhtes autonoomne kooseluvorm, mis koosneb mehest naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna:
PÕLVNEMINE o Rahvahääletusel Lapse vanem (ad) o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt Ülalpidamiskohustus o Riigikogu poolt kiireloomulisena Lapsendamine EV kehtiv ps on vastuvõetud rahvahääletusel 28. juuni 1992, selle muutmise korra sätestab ps XV peatükk. Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis b) Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis (§ 104). teisele isikule ehk pärimist:
siseriiki. Edaspidi lapse äraviskamise õigus keelatakse. Oli võimalik, et vallaslapsi seadustatakse. Võidi ka lapsendada. Lapsendamise liigid: 2 o arrogatio- võõra persona sui iurise(isik,kes pole teise isiku perekondliku võimu all) perekonda võtmine, esialgselt rahvakoosolekul o adoptio- lapsendamine kitsamas mõttes, teise perekonnapea võimu all oleva isiku perekonda võtmine. Pmst on isavõim eluaegne. Aga: nt vabaneb poeg nt konsuliks saamise puhul, samuti kui isa poja vabastab ise. EESTKOSTE JA HOOLDUS- riigivõim pidi hoolitsema eestkostja määramise eest, seda tegid preetorid plebeide tribuunide osavõtul. Rooma õigus ei tunne olulist vahet eestkoste ja hoolduse vahel. Eestkostja amet oli tasuta. Eestkostetava huvides tehtud kulutuste eest sai eestkostja nõuda tasu.
· ärinimi ei tohi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas · ärinimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega igast kräppi ei tohi panna. Kohvik on kohvik, mitte Cafe. Uue keeleseaduse järgi ei tohi olla võõrkeelseid nimesid. TSÜS NB! Tava muutub õigusnormiks, kui ta on seaduses kirja pandud. Ühepoolne tehing testament, kinkeleping. Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest abiellumine, surm, lapsendamine jne. Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga. Kui teete äriühinguna tehinguid, siis tuleks silmas pidada kas teine pool on reaalselt olemas, kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon. 183 päeva peab eestis elama, et saada residendis. Ühes riigis maksad makse, ise valid.
Mandri-Euroopa õigussüsteemides. Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus – tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid asjaõigusseadus – asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine võlaõigusseadus – võlasuhete tekkimise alused, lepingulised võlasuhted perekonnaseadus – abielu, perekonnaliikmete vahelised õigussuhted, lapsendamine, eestkoste, hooldus pärimisseadus – pärimine seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käik, kaaspärijate vahelised suhted, pärimisregistri pidamine 50. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud
2. Ühiskonna kultuurilise järjepidevuse säilitamine 3. Perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi 4. Perekond kindlustab indiviidile emotsionaalsete vajaduste rahuldamine 5. Perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem Perekonnal kui väikesel grupil on järgmised tunnused: 1. Inimeste kollektiiv, väikesearvuline grupp, mille liikmed peaad end perekonda kuuluvaks 2. Perekonna moodustamise alus on: abielu, veresugulus või sugulussuhted, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks või tegelik kooselu 3. Perekonna ühised põhihuvid 4. Perekonnaliikmete seotus ühise majapidamisega, üks leibkond 5. Perekond täidab ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone
KODANIK KODANIKUKS SÜNDIMINE KODANIKUKS SAAMINE LUS SOLI – MAAPINNA LUS SANGUINIS – VER NATURALISATSIOON – ÕIGUS, vastava riigi ÕIGUS, laps omandab mittesünnijärgselt terriootiumil sündinud sündides vanema kodakondsuse laps saab selle kodakondsuse omamine kodakondsuse Abiellumine Lapsendamine Taotleb kodakondsus Osutunud riigile erilisi teeneid On võimalus ka omada topeltkodakondsuse( seaduslikult kuulumine kahe või enama riigi kodakondsusesse) 1991 aastal loeti kõik isikud Eesti kodakondsusega isikuks, kes olid enne 1940 NSVL okupeerimist Eesti kodanikud ja nende järglased
emotsionaalne tasakaal) Sotsiaalse kontrolli süsteem – eriti nooremale põlvkonnale, ühiskondlikud ja individuaalsed vajadused, normidest kinnipidamine (seksuaalne käitumine jne) PEREKONNA kui VÄIKESE GRUPI Tunnused: Inimeste kollektiiv; väiksearvuline grupp , liikmed peavad end kuuluvaks perekonda Moodustamise aluseks: abielu, sugulussuhted, lapsendamine, kooselu Pere elu ja tegevuse ühtne eesmärk, ühised pühihuvid Üks leibkond, seotus ühise majapidamisega. Liikmete seotus. Täidetakse ühiskonnas kindlaid sotsiaalseid funktsioone Sotsiaalse side etapid 1 Ruumiline k omadused 2 Psüühiline k huvi 3 Sotsiaalne k. vahetus 4 S.toiming muuta teist 5 S.tegevus-t.süst,muutm.eks 6 s.interakts. vastast-te toimingute mõju 7s.suhted püsiv kokkul. sund 8 s.sõltuvus- enda huvides Sots
tulemuseks saadi erineva pikkusega taimed = lai reaktsiooninorm - Õied alati ühte värvi = kitsas reaktsiooninorm Kaksikute meetod - ühemunakaksikud geneetiliselt identsed - sünnivad siis kui viljastunud munarakust moodustub kaks embrüot - erimunakaksikud tekivad kahe munaraku samaaegsel viljastamisel geneetiliselt sama sarnased kui õed-vennad ikka - pärast lapse sündi lapsendatud ühemunakaksikute lapsendamine eri perekondadesse on teadlastele huvitav uurimismaterjal. - eraldi kasvavatel kaksikutel on palju sarnast elukäigus ja harjumustes - samas võib sarnase elukäigu põhjustada ja piisavalt sarnane keskkond Eugeenika - 20.sajandil tekkinud õpetus, mille kohaselt inimeste võimed ja sotsiaalne edukus on pärilikud - EESMÄRK muuta ühiskond paremaks inimeste tõuaretuse kaudu heade geenidega inimesed pidid hakkama rohkem sigima ning halbade
on eksinud lapsendatava isikus, sest lapse tervislik seisund kui oluline isikutunnus ei vasta lapsendamise ajal perekond Kasele loodud ettekujutusele lapsendatava isikust. 2. Hinda nende võimaluste perspektiivikust esitatud asjaoludel. Järgnevalt analüüsime, kas perekond Kask saab taotleda lapsendamise kehtetuks tunnistamist PKS § 166 lg 1 koosmõjus PKS § 166 lg 2 p 3 alusel. PKS § 166 lg 1 eelduseks on lapsendamine ning selle toimumine ilma lapsendaja kehtiva avalduseta. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda tingimused, mil lapsendaja avaldus on kehtetu, millest üheks on sama sätte punkt 3 – lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus. Nagu ka eelnevalt mainitud, siis lapsendatu tervislik seisund kuulub tema olulise isikutunnuse alla ning lapsendamisel selles eksimine võib viia lapsendaja avalduse kehtetuseni.
majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
