Näiteks lõunas, kus orjus oli üks osa majanduse arengust. Orjad moodustasid omaette kihi, kes pidid tegelema kõigega. Ori oli inimene, kes oli teise inimese, riigi või asutuse omand, ja pidi sealseid kõrgema võimuga inimesi teenima. Orjad töötasid koduses majapidamises, see hõlmas kogu majapidamise elu, pidid karjatama loomi, koristama, süüa tegema see oli enamasti siiski naisorjade töö. Mees orjad töötasid kaubanduses, ja mäenduses, kus töötasid isegi lapseeas orjad, ja naisorjad. Mäe- ja kavendustööstuses oli ohtlik olla lastel,kuna tihti olid nad haiged, või surid tiisikusse. Siiski oli orjade põhitöö maaharimine, seal kasvatasid nad peremehele,riigile või omandile vilja, ise nad said sellest väga väikese osa. Peremehe õigusega võis ta isegi omada väikest maalapi, mis polnud just eriti suur. Orjad olid enamasti siiski neegrid, kes olid harjunud olema viletsates ilma tingimustes. Tihti peeti ka lõunariikides oksjoneid orjade peale,
9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11.miks on tingimatud refleksid inimesele vajalikud? 12.miks on tingitud refleksid inimesele vajalikud? 13.mille poolest erinevad tingitud ja tingimatud refleksid? Tingitud refleksid omandatakse õppides, kujunemine algab pärast sündimist. Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja neid ei saa õppides omandada, on pärilikud. 14.mis on sarnast ja mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös?
(8) 1) Suur aju- inimesel ligikaudu 1400 cm3, ahvidel 3x väiksem. 2) Kahel jalal liikumine 3) Aeglane areng, mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. 4) Kõigesööja, toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5) Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. 6) Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas. 7) Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 8) Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. Inimese erinevad koed, kuidas jagunevad? 1) Epiteelkude- kude, mis katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu. Koe liik on ripsepiteel, mille pinnal asuvad ripsmed. 2) Sidekude- esineb kogu kehas, ta ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Jaguneb kuueks:
Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru) toiduained (kalad, krevetilised, liha) Füüsikalised ja mehhaanilised tegurid (kuumus, külm, vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja n...
Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired Psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks
Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute Hinnanguteandmine andmine Reeglite Reeglitekehtestamine kehtestamine Kuidas kujuneb meis välja vanemlik käitumistasand? Lapseeas hakkame matkima ema-isa ning teisi inimesi. Vanema-seisund lubab meil üle võtta üle reaalse vanemarolli kasvatamisel ja õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja elamuste järele.
Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või külmakäes, ka öine k...
Sõprus Sõber on see inimene, kelle poole pöördume oma murdegea ningi ei saada mööda mitte ühtegi päeva ilma oma sõbraga rääkimast. Sõber on see keda saab usaldada ningi alati loota. Kuid on ka selliseid sõpru kes võivad haiget teha. On palju sõprusuhteid mis ei kesta igavesti. Mekeegi ei mõtle igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele, kuigi see on olulise tähenduse omandanud juba lapseeas. Vahest ei panda tähelegi kui väärtuslik on sõber sinu kõrval kuniks ükspäeva avastad et teda enam pole. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine , millest enesearmastus loodab alati kasu saada. Kuid tegelikult on sõprus midagi hoopis teistsugust, palju enamat ja erilist. O ma tulevasi sõpru võib kohata koolis, tööl, kaubanduskeskuses, tänaval, kohvikus, teatris või kinos. Vahest hoopis puhkusereisil olles.
Iseseisev töö nr 8 Astmaga lapse õendusabi Astma on krooniline hingamisteede haigus, mida põeb umbes 10% lastest. Haaratud on trahhea ja bronhid, põhjustades õhuvoolule ajutise takistuse. Haiguse peamiseks tunnuseks on hingamisteede põletik ning ülitundlikkus, mis mõjutab kogu trahheobroonhiaalsüüsteemi, avaldades kõige enam toimet väikestesse ning keskmise suurusega bronhidesse. Põletik toob kaasa trahhea ja bronhide sisepinna turse ning suurendab limaeritust, mille tagajärjeks on hingamisteede kitsenemine. Astmal on tugev geneetiline eelsoodumus (Abrahams 2006). Astma põhjustab lapsele vaeva ja kannatusi, sh ärevust ja hirmu ägedate haigushoogude ees, piirab eakohaseid tegevusi, paneb lapse end tundma eakaaslastest erinevana ja sunnib teda pikka aega ravimeid kasutama (Abrahams 2006). Haigusnähud: Väikelastel on esmassümptomiteks korduvad köhahood, eriti kehalisel pingutusel või ...
noorukite ja täiskasvanute vahel (Krull, E.). 3. SEKSUAALSUS Inimese areng toimub kogu elu jooksul. Eriti kiired muutused toimuvad just teismeeas. Teismeliseea seksuaalsest küpsemisest sõltub, kuidas inimene ennast ja oma partnerit täiskasvanuna tajub, kuidas ta tunnetab ennast mehe või naisena, milline on tema võime luua lähedasi suhteid. Sooidentiteet ja ümbritseva keskkonna soorollid omandatakse juba varases lapseeas. Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnangud. Me ei näe neis asjades tavaliselt seost lapse seksuaalsusega, kuid tegelikult rajavad varase lapseeas toimuvad protsessid aluse lapse edasisele arengule (sh seksuaalsele arengule), mille jooksul saavad lastest teismelised. Kuigi laste seksuaalses arengus on teatud vanusespetsiifilisi jooni, on igasuguste ealiste piiride seadmine tegelikult meelevaldne
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 Kasutatud kirjandus........
ökonoomsuse langemisele ning on sageli ka liigeste ja lihaste vigastamise põhjuseks. Painduvus on seotud paljude faktoritega: treenitusseisund, lihasmass, rasvkude ja sidekude, õhutemperatuur, keha ja lihase temperatuur, vanus, sugu, tervislik seisund, hormonaalne seisund, vaimne pinge, stress, lõõgastusvõime. Naissoost isikutel on painduvus veidi kõrgem kui meestel. Painduvus on ainus kehaline võime, mis on lapseeas parem ja hiljem halveneb. Vanemaks saamine toob kaasa elastsete kiudude languse, rakkude hävingu. See kõik viib painduvuse taseme langusele seoses vanaduse suurenemisega. 2.1. Painduvuse kasulikkus spordis Painduvus- ehk venitusharjutuste sooritamine täidab sporditreeningus järgmisi funktsioone: kiirendab valgusünteesi ja tõstab toiduainete omastamise efektiivsust väldib vigastusi, regulaarselt venitusharjutusi sooritavatel sportlastel on vigastusi tunduvalt
...10 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Mida tähendab karjäär ? Karjäär tähendab inimese elukestvat arengut, tema tööga seotud ja teisi omavahelises seoses olevaid elurolle. Praegusel ajal vaadeldakse karjääri kui teed, mis saab alguse juba lapseeas ja mida pole võimalik lühikese aja jooksul täielikult ette planeerida, vaid millega tegelemine on pidev ja pikaajaline protsess. Suure osa elust veedab inimene tööd tehes. Enamus meist väärtustab oma tööd võrdselt perekonna ja sõpradega. Elukutse- ja töökohavalik on seega sinu elus väga olulised. Need mõjutavad kogu sinu järgneva elu stiili - sissetulekut, elukohta, vaba aja veetmise võimalusi, rahulolu iseenda ja maailmaga
Kastaalia Meie keskel elavad andekad inimesed, kelle käest on palju õppida, kuid kes omakorda ka tavainimestelt palju õpivad. Nad arendavad oma intelligentsi, sidudes õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne e...
tõlkinud luulet soome ja inglise keelest. Ta on avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Elo on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Elo Viidingu looming- Elo Viiding alustas luuletajana 1987. aastal Elo Vee nime all, vältimaks võrdlust klassikust isaga. Tema esimene kokkupuude luulekeelega toimus kindlasti varases lapsepõlves. Kuid eriti eredalt on tal meeles saami joiud, mida ta varases lapseeas kuulas kodus plaadi pealt, keeles, millest ta midagi aru ei saanud, kuid milles lausumise viis teda ometi väga tugevalt mõjutas, ning see oli tema jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Tema sotsiaalne närv on leidnud väljenduse kindlameelses, sarkastilises ja ajuti peaaegu halastamatus vastuseisus praeguse aja kõikvõimalikele stereotüüpidele, puudutagu need siis kas tarbimiskultuuri, sugudevahelisi probleeme või intellektuaali rolli ühiskonnas.
Essee Inimene otsib õnne Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgi...
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal.
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine
erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eetika- ja hariduskriis on tänapäeval suureks probleemiks. Näiteks võib tuua laste kombed, mis on ajaga väga palju muutunud. Nõukogude ajal ei julgenud lapsed vanematele ega õpetajatele vastu hakata. Tänapäeval arvavad lapsed, et nende sõna peab peale jääma ning vaidlevad oma vanemate ning õpetajatega seni, kuni on oma tahtmise saanud. Ka
Aitavad korraldada ainevahetust. Hormoonide puudumine Kui hormooninäärmete töö katkeb või poidurdub, tekivad organismis tõsised häired. Tuntuim näide on suhkruhaigus, mis tekib siis, kui kõhunäärme saarekesed toodavad liiga vähe hormoon insuliini. Vere suhkrusisaldus tõuseb, sest organism ei suuda küllaldaselt suhkrut omastada. Suhkur hakkab erituma uriiniga. Suhkruhaiged peavad kindlat dieeti pidama ja endale insuliiini süstima. Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://www.biolatte.ee/?go=ensyymid#Ens%C3%BC%C3%B http://www.kehameelekool.ee/pdf/vitamiinide_abc.pdf http://www.kool.ee/?7559
haigustekitajaga, siis ei haigestu üldse või põeb haigust nõrgalt läbi. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu valmis antikehi on tulemuseks PASSIIVNE immuunsus. Aktiivne immuunsus tekib vaktsineerimise tagajärjel ja kestab elu lõpuni. Passiivne immuunsus tekib siis kui organismi viiakse valmis antikehi, ning immuunsus kestab lühikest aega. Organismi kaitsevõime saavutamiseks on vajalik vaktsineerida korduvalt ja õigete vaheaegade tagant.Sellega alustatakse juba varases lapseeas. Meie riigis on programm, mille alusel vaktsineeritakse inimesi nende haiguste vastu: duberkuloos, lastehalvatus, difteeria, läkakõha, teetanus, mumps, leetrid, punetised. Vabatahtlikult võib ennast vaktsineerida gripi ja puukentsefaliidi vastu. Kõikide nakkushaiguste vastu ei ole vaktsiine ja tuleb jälgida tervislikke eluviise (näiteks pole vaktsiin HIV-viiruse vastu).
Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi, kui lõpetas noor eestlane oma haridusteekonna ning asus töökohta otsima, siis kõige olulisem oli neile: töö valdkond, töötamise keskkond ja järgmisena palk
Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal. Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse BRONHIAALASTMA
-ADIURETIINI ja OKSÜTOTSIINI talletamine NEUROHÜPOFÜÜS Depoo! Eessagar e 1. GLANDOTROOPSED -mõjutavad teiste näärmete tööd! ADENOHÜPOFÜÜS HORMOONID - talitlust regul LIBERIINID ja Gonadotroopsed H -mõjutavad sugunäärmete-gonaadide tööd! STATIINID (vt ülal) - hüperfunktsioon lapseeas põhjustab hiidkasvu e FOLLITROPIIN (FSH) -reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral munasarjades, M testistes kasvu aeglustumine e kääbuskasv NANISM
laps kasvab üles vaeses ja psüühiliselt tuimas keskkonnas. Raske arengupuude põhjused: pärilikkus; ajukahjustused. Ajukahjustuse põhjused nakkus, mürgitus raseduse ajal või vastsündinul häired sünnituse ajal ainevahetuse- või toitumishäired raske ajuhaigus loote teadmata põhjusega väärareng või haigus kromosoomianomaalia liiga väike või liiga suur sünnikaal autism või raske psüühiline haigus lapseeas sensoorne puudulikkus (meeltetaju kaotus) Ennetamine lootediagnostika esmane ennetamine teisene ennetamine Kerge vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 5069) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Mõõdukas vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 3549) Lapsed Identiteet täiskasvanueas Puude tajumine Raske vaimne alaareng Üldiseloomustus (IQ 2034) Lapsed Identiteet täiskasvanueas
Lapsed, kes on kehaliselt aktiivsed, on suure tõenäosusega kõrgema enesehinnangu ja parema minapildiga. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega. Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekuaes kinnitub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks (Pantšenko, 2005). Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on oluline normaalse luustiku kujunemiseks ning suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks täiskasvanueas soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja sirgete jalgade kujunemist (X- ja O-jalgadest vabanemine) soodustab lihaskoe arengut, mis on vajalik sirge rühi kujunemiseks, ning lihasjõu suurenemist
Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab veres ringlevaid spetsiifilisi viirusevastaseid kaitsekehi.
Kolõma ekspeditsioon), kus kogus andmeid Põhja-Jäämere jääreziimi kohta, kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi. Oletas saare olemasolu Põhja-Jäämeres.1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1825 1827 juhtis ümbermaailmareisi prikil"Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Samal aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangell Peterburis laevastikus. Läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister.
4. jaanuaril 1920 teatas Koltsak tagasiastumisest Anton Denikini kasuks ja ta anti peagiIrkutski võimude kätte. 20. jaanuaril tõusid linnas võimule bolsevikud, kes pärast 3 nädalat kestnud "eeluurimist" hukkasid Koltsaki 7. veebruaril 1920 Usakovka jõe ääres ja heitsid ta surnukeha jääauku. Aleksandr Koltsak oli abielus Sofia Fjodorovna Omirovaga. Neil oli kolm last. Mõlemad tütred surid lapseeas, poeg Rostislav aga põgenes koos emaga pärast revolutsiooni Prantsusmaale. Aleksandr Koltsak aga armus uuesti Anna Timirevasse, kes saatis teda Venemaa kodusõja ajal kuni Koltsaki tabamise ja hukkamiseni ning veetis ülejäänud elu GULAGi vanglates. Timireva rehabiliteeriti 1960 ja suri 1975.
Soovitusliku kirjanduse mõjud õpilastele Soovituslikku koolikirjandust peetakse õpilaste poolt tihti ebameeldivaks kohustuseks, mis kulutab nende niigi vähest vaba aega. Paljud õpilased üritavad nende raamatute lugemisest ka igal võimalikul moel mööda hiilida, otsides internetist kokkuvõtteid, lastes kellelgi teisel neid lugeda või küsides kokkuvõtteid oma kaasõpilastelt. Siiski peaks iga õpilane ise oma soovituslikku kirjandust lugema, sest raamatutest on palju kasu. Soovitusliku koolikirjanduse nimekirju hakatakse jagama õpilastele juba algklassides, mis paljude õpilaste arust on igav ja mõttetu ajaraiskamine. Kahjuks arvavad ka paljud lapsevanemad sama, mistõttu nende lapsed ei tahagi raamatuid lugeda, sest vanemate eeskuju on ka siin oluline. Kahjuks jääb lastel, kes raamatuid ei loe, palju avastamata, sest ka noorukieas ei hooli nad raamatutest ja palju elutarkusi jääb avastamata. Olles ise juba lapses...
Ühest küljest võib sõprust vaadelda kui täiesti individuaalset aspekti. Kõigil inimestel on välja kujunenud arusaamad selle toimimisest ja olemusest. Teisest küljest on see justkui üdini tavaline, iseenesest mõistetav. Aga mida see tegelikult tähendab ja milline on selle mõju? Me keegi ei mõtle igapäevaselt pingsalt sõpruse tegelikule väärtusele, kuigi see on olulise tähenduse omandanud juba lapseeas. Tihti, sõltumata kellaajast või ilmast tutvume uute persoonidega. Tunneme vajadust leida sarnase mõttemaailma ja huvidega kaaslasi. Kahjuks on mingil määral pealiskaudsus maailma vallutamas ja tekib kahtlus, kas eksisteerib üldse huvi kedagi lähemalt tundma õppida, et avastada temas võibolla sobiv partner. See, mida inimesed enamasti sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada
Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas. Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis Looming: Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina.Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi
*Kasutab oma teostes palju ettearvamatuid dünaamikaefekte (nt. kogu orkestri ootamatu forte). 5 tähtteost ,,Keisrikvartett" ,,Trompetikontsert" ,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust *Esimeseks õpetajaks oli Mozartile tema isa. *Ta on loonud 41 sümfooniat. *Ta sündis 1756.aastal ning suri 1791.aastal. *Ta sündis perre seitsmenda lapsena. *Tema sünnilinnaks on Salzburg. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Hakkas juba lapseeas esinema palju ning reisis ringi Euroopas. *1770.aastatel komponeeris Mozart kõige suurema osa oma vaimulikest teostest. *Hiljem ilmusid orkestrimuusikasse dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. *Korraldas kontsertreise. *Pärast ema surma olid teosed tõsisemad võrreldes varasematega. 5 tähtteost ,,Väike öömuusika" ,,Võluflööt" ,,Don gioavanni" ,,Figaro pulm" ,,Pariisi sümfoonia" Beethoven 5 fakti elust *1787
Miks üha enam ja enam propageeritakse noori õppima uusi ja erinevaid keeli? Mida annab tulevikus oskus kõnelda vabalt võõrkeeli? Kas keelteoskus tagab meile elus edu? Kõigile neile küsimustele saab anda positiivse hinnangu, sest maailma kiire areng, oma tee rajamine tulevikus ja keelte alalhoidmine on ühiskonna ühed põhiaspektid. Eelkõige võime öelda, et mida nooremana hakkab inimene keeli õppima, seda kasulikum on see talle tulevikus, sest lapseeas keelteõpinguid alustades omandab aju rohkem informatsiooni ja täiskasvanu ikka jõudes on inimesel võimalus ennast sel alal täiendada. Võime üles loetleda veel mitmeid põhjuseid, miks just nooremana on tore keeli õppida. Esiteks avab see meie silmaringi. Keelteoskus võimaldab noorukil maailmas palju reisida ja nö ''kaugemale vaadata'' ning anda talle kogemused tulevaseks eluks. Niimoodi näeb teismeline, milline on elu maailma erinevais paigus ja kui mitmekülgselt on võimalik elada.
uuendusi. Näiteks lõi ta keelpillikvarteti. Tema muusikat võib iseloomustada kui väga originaalset, sest oma muusikas alustas ta varaklassikalisest stiilist ning jõudis välja 19.sajandi romantismini. Tähtsaimaks oratooriumiks on ,,Loomine" ning orkestriloomingu tipuks on 12 viimast sümfooniat. W . A. Mozart, kes suri vaid 35-aastasena, jõudis oma eluaja jooksul palju säravaid teoseid luua ja seda ühtviisi edukalt kõigis oma aja zanrites. Tema kui helilooja tee algas juba lapseeas. Oma esimese sümfoonia kirjutas ta 8-aastaselt ning 11-aastaselt lõi ta juba oma esimese ooperi. Tähtsaimad ooperid nagu ,,Figaro pulm" ning ,,Don Giovanni", aga jäävad viimasesse kümnesse eluaastasse. L. van Beethoveni elukäik on võiks öelda, et keerulisemgi. Oma heliloojakarjääri alustas ta samuti noorelt ent juba 25-aastasena hakkas ta märkama kuulmishäireid. Ning mõned aastad hiljem, olles ise vaid 31-aastane, sai ta teada, et jääb elu lõpuni kurdiks
Kuidas hinnata isa Goirot'i isaarmastust? Isaarmastust saab avaldada mitmeti see võib välja tulla kasvatuses, rahalises kindlustatuses, emotsionaalses kontaktis lastega, hariduse tagamises ja kõiges muus. Isa-tütre roll, mida käsitletakse raamatus, on üks keerulisemaid perekonnas esinevaid suhteid. Noorte tüdrukute arengus mängib väga palju rolli isa käitumine varajases lapseeas kui palju annab ta tütardele tähelepanu, kuidas ta neisse suhtub. Paljud hilisemad iseloomukesksed probleemid, mis tüdrukutel varateismeliseeas esile tõusevad, on tingitud isa varasemast kohtlemisest. Isa Goriot töötas nuudlivabrikus, see viitab selgelt faktile, et kui tütred noored olid, keskendus ta pigem tööle kui perele. Tõenäoliselt ei arendanud ta suhteid oma lastega inimliku tasemeni, kus võiks tekkida teatud usaldus isa-tütre vahel, kus arenenud suhe püsiks rohkemal kui
aju progresseeruv areng. Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Suur aju 2. Kahel jalal liikumine 3. Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg 4. Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5. Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne 6. Sotsiaalsed suhtedtuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7. Oskus valmistada tööriistu, luau ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8. Elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates Rakud ja koed Epiteelkude: · Katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel
Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine peateega" oli Roland nõus Laura suure summa eest maha müüma. Rahal on väga suur mõju inimeste üle
Parim diagnostiline võte püülorostenoosi kahtluse korral on UH-uuring. Diagnoosi kinnitab püüloruse seina paksus üle 3mm, kitsenenud püüloruse kanali pikkus üle 15mm ja tihenenud paksu mukooskihi olemasolu. UH-uuringu sensitiivsus on 97% ja spetsiifilisus 100%. Püülorostenoosi ravi on kirurgiline ekstramukoosne püüloromüotoomia. Malrotatsioon Soole mittetäielik pööre (malrotatsioon) on oluline lastekirurgilises praktikas, kuna võib olla volvuluse tekke põhjuseks varajases lapseeas, eriti just elu esimesel poolaastal. Seoses anatoomiliste vormide rohkusega on malrotatsiooni esinemissagedus teadmata. Klassikaline, raskeim ja enam levinud, on malrotatsioonist tingitud volvulus. 50--75% selle juhtudest esineb esimesel elukuul ja ca 90% esimesel eluaastal. Tavaliselt avaldub see varem terve imiku ägeda haigestumisena korduva oksendamisega, seejuures oksemassid sisaldavad sappi. Lapse läbivaatusel esineb lisaks oksendamisele rahutus, ärevus (,,laps on vaevas"),
Mõned rohkem, mõned vähem. Kuid kuidas hasartmängud reaalselt meie elu mõjutavad, sellest räägiksin kohe lähemalt. Loo peategelane on inimene selles maailmas, kus hasartmängud on ta näilised sõbrad kogu elu jooksul. See kõik algab juba enne lapse kooliminekut, kui ühel lõbusal pereõhtul näeb ta, et inimesed mängivad kaarte ning tahab ka kaasa lüüa, muidugi võetakse väike jünger ka sekka. Sealt saab alles lapseeas olev indiviid oma esimesed kaardimängimiskogemused. Tänapäeval on tavaliseks kujunenud arvuti olemasolu igas perekonnas ja mõnes peres isegi igal lapsel. Nüüd kui laps saab endale arvuti, nagu lapsed ikka, on nad väga mänguhimulised. Ta hakkab leidma mänge, mida ta on koos vanematega mänginud ja ka täitsa uusi, millega kasvab temas pidev vajadus kaarte mängida ning võitu maitsta. Lapsel on aeg kooli minna,
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim.
Vanemate roll on lapse elus kindlasti tohutult suur ilma nendeta poleks laps see, kes ta on. Vanemadmõjutavad lapse eluteed vägagi. Peamine, mis vanemad peavad kindlasti oma maimukesele pakkuma, on armastus. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Olles kasvanud tavalises peres, koos ema ja isaga, on tulevikus kindlasti lihtsam luua endal pere ning üldiseltki inimsuhted. Näiteks lastekodus kasvadud laps ei saa ilmselt nii palju armastust lapseeas, seega pole tal mitte nii kerge luua teiste inimestega suhteid, v õimalik , et selle taga on usalduse puudumine. Lapsena ei tunta veel oma vanemaid hästi, teismeeas ei taheta neid nähagi, alles suuremaks saades mõistetaks , kui olulised on vanemad. Hea vanem teab, et lapsele tuleb alati toeks olla. Vanemad on need, kes meile kunagi selga ei p ööra ja aitavad alati, kuid tihti saadakse sellest aru alles siis, kui neid enam pole.
sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele ja nägemine halveneb. 10. Katarakt ehk silmaläätse hägunemine- Läätse koostises olevad valgud hakkavad tootma klompe, mis häirivad valguskiirte kulgemist. Lastel võib olla kaasasündinud või kujuneda välja lapseeas, põhjuseks on ema raseduse ajal põetud haigused või kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. Ka loote üsasisene haigestumine punetistesse, herpesviirusesse. 11. Vaegkuuljad ehk teise sõnaga nürmikud. 12. Kaasasündinud kuulmislanguse põhjused-pärilikkus 5%, nakkushaigused ema raseduse ajal (punetised), sünniaegsed kahjustused (enneaegsus, hapnikuvaegus, reesuskonflikt), ema kokkupuude loodet kahjustavate ainetega. 13
vaatan ma ikkagi enne sinna poole, kust auto mulle lähemal on ehk siis vasakule. On ka selliseid küsimusi, mis tiirlevad ümber pea koguaeg. Mis on elu mõte või kes ma üldse olen -need on ühed parajad pähklid mu teiste ülejäänud probleemide kõrval. See mis on elu mõte võib muutuda kordi, vähemalt minul. Loomulikult ka see, kes ma üldse olen või kelleks ma tulevikus või praegu tahan olla või saada on samuti kordi muutunud. Kui kunagi lapseeas tahtsin saada prügiauto juhiks, siis mida ma peaksin tegema nüüd, et ma kohe mingi hinna eest ei peaks sellisel ametikohal tulevikus töötama. Võiks ju ka juurelda, et kuidas ma tahaksin oma elu elada, nii et ma ise kui ka teised oleksid õnnelikud selle üle. Mida teha, et mu elatud elust oleks ka kasu peale minu iseenda. Kas see, kui tõstan prügi maast ja viin selle sinna kus see olema peab on ka suur tegu, et maailma paremaks muuta
Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste olemasolu. Mänguasjad on mängimise tööriistadeks, mis peavad olema lõbusad- pakkuma lapsele väljakutset, võimaldama õppida, avastada, aitavad leida tasakaalu esemete visuaalse manipuleerimise ja intellektuaalse tegevuse vahel
leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama.(1) Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma)
Jakob Westholmi Gümnaasium KASVATUS ERI KULTUURIDES MIDA MEIL ON SELLEST ÕPPIDA? Tallinn 2011 Kasvatuse saavad inimesed kätte lapseeas, millest suur osa veedatakse koolis. Oma referaadis räägin kommetest ja kasvatusest jaapani koolides ja võrdlen seda eestlaste omaga. Jaapani valisin just sellepärast, et nende metoodika ja koolikasvatus erinevad Eesti omadest väga suurel määral. Nagu paljud eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal kui Eestiski 19. sajandi teisel poolel ja on seega üks vanemaid maailmas. 20
B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülikoolis õppis Forselius õigusteadust. Sellel ajal sai Forselius aru, et Baltimaade rahvaharidus on Lääne-Euroopast palju maha jäänud
, demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga, Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid?
Elu üle kurta ei saa, olen ka kirge ja armastust tunda saanud, ma pole küll kunagi abielus olnud, kuid mul oli afäär laulja Vittoria Tarquiniga. Bach: Mina olen samuti oma elus armastust tunda saanud, lausa kaks korda. Esimest korda abiellusin enda sugulase Maria Barbaraga, me olime väga õnnelikud, naine sünnitas mulle seitse last, kuid kahjuks kolm nendest surid imikutena. Teist korda abiellusin Anna Magdalenaga, tema kinkis mulle neliteist last, kellest kaheksa surid lapseeas. Händel: Elu pakub tõesti nii rõõmu kui ka kannatusi. Olen läbinud kolm edukat silmaoperatsioonid, kuid silmad on siiski veel nõrgad, viiekümnekaheaastaselt sain ajurabanduse, aga eks ikka tuleb ette, olen juba kõrges eas kah. Sündisin 1685. aastal, hetkel olen 60-aastane, ei tea kauaks veel eluvaim sees on. Bach: Huvitav, ka mina olen 1685. aastal sündinud. Meie vestlus on pikk ja huvitav olnud, kõhud on ka täis, kuid ma pole kordagi Teie nime küsinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
