LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse? Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset
maha, seisavad ühel jalal, kükitavad jms). Lapsed võivad ka ise välja pakkuda, mis pausi ajal teha võiks. MANNAPILT! Vanus: ... 3 Koht: toas Laste arv: 1-8 Aeg: 15 minutit Eesmärgid: *laps tunneb rõõmu loovast tegevusest Vahendid: värviline paber (A4), PVA liim, kausiga vesi, kass mannaga, käterätik Tegevuskäik: Tehakse valmis kleepuv vesi (soojale veele lisatakse PVA liimi, nii et vesi jääks kleepuv, u 2/3 vett ja 1/3 liimi). Laps valib endale meelepärse värvipaberi. Laps kastab käev vette, tõstab välja ja raputab natuke kausi kohal ning surub tugevalt paberi peale. Seejärel kuivatab käe kiirest rätikusse ning võtab oma pildi ja asetab selle märg pool allapoole manna sisse, surub õrnalt peale ning tõstab siis üles. Lapse käejälg ongi pildil! Kogu tegevust suunab õpetaja. Võib teha ka jalgadega! Inspiratsiooni allikad: Einon, D. (2004). ,,Mängime & õpime." Kivisalu, K. (2003). ,,100 mängu lapsega."
materjale, ilmastiku- ja sotsiaalseid nähtusi, tehnoloogiaseadmeid ning nende kasutamist jpm. Füüsiline areng Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni. Loovuse areng Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid, laulab. 3-aastane laps POISID - kaal 13kg / 20kg (statistiline keskmine 15kg) - pikkus 88cm / 104cm (statistiline keskmine 97cm) TÜDRUKUD - kaal 12kg / 18kg (statistiline keskmine 14kg) - pikkus 88cm /103cm (statistiline keskmine 96cm) 4-aastane laps POISID -kaal 14 kg/ 22 kg (staatiline keskmine 17 kg) -pikkus 95cm /112cm (staatiline keskmine 104cm) TÜDRUKUD -kaal 13kg/ 21 kg (staatiline keskmine 16 kg) -pikkus 94cm/112cm (staatiline keskmine 104cm) 5-aastane laps POISID
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai VANEMLIKU KÄITUMISE MÕJU LAPSE ARENGULE Essee Juhendaja: Lii Lilleoja, MA Tallinn 2014 Vanemliku käitumise mõju lapse arengule Iga laps on isiksus omaette. Isiksuse all võib mõista nii iseloomu või karakterit – inimesele iseloomulike omaduste kogumit, mis teeb ta teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Rääkides isiksuse arengust tuleb silmas pidada, et see on ühtaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine, kus tavaliselt keskendutakse laste füüsilisele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Olulist rolli mängib selles lapsepõlv, aga see, kelleks lapsed kujunevad, seda mõjutavad paljud tegurid.
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele
Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel
Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus Käesolev õpimapi koostasin üksinda. Minu õpimapp koosneb minu poolt valmistatud rütmipilli kirjeldusest, pilli meisterdamise protsessist ning vajalikest vahenditest. Õpimapp sisaldab veel ühe muusikalise tegevuse kava, laste muusikalise ja liikumistegevuse vaatlust ning minu koostatud referaati. Rütmipilli valmistamine Muusikaline tegevuskava Laste vanus: 6-7 aastat Teema: KEVADE ÄRKAMINE Üldoskused: Laps oskab koondada tähelepanu. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps oskab oodata oma järjekorda. Mina ja keskkond: Laps teab, et ilm muutub soojemaks ja päev pikemaks. Keel ja kõne: Laps oskab nimetada erinevaid kevade saabumise märke (kuldnokk, lumikelluke, päike jne). Laps oskab väljendada oma mõtteid, ideid ja tundeid. Matemaatika: Laps oskab loendada pille. Laps oskan loendada linnumune. Kunst: Laps oskab ise valmistada lihtsa kõlapilli olemasolevatest materjalidest.
Vastsündinul on arenenud: aistingud, haistmis-, maitsmis ja kompimismeel, värviline nägemine ning kuulmine on tundlik eelkõige inimhääle eri varjundite osas....................28 ALLIKAD................................................................................................................................29 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogias räägitakse normidest, mida teatud vanuses lastelt eeldatakse. Esimesel eluaastal on lapse areng väga kiire, sest laps areneb iga nädalaga. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures. Nad kardavad: äkki ei ole mu lapsega kõik korras. Last võrreldakse teiste lastega ja raamatust loetud normidega. On väga oluline silmas pidada, et lapsed erinevad üksteisest oluliselt oma arengutempos. Et hinnata lapse arengut, on vaja tunda tema ,,aktuaalse arengu" taset - neid oskusi, teadmisi, omadusi, mis lapsele on antud hetkel omased. Käesoleva töö ülesanne on leida vastus küsimustele: Mis on areng?
Minu meelest on liigne arvutikasutamine suur probleem. See rikub silmi, muudab inimese närviliseks, kui kaua olla, hakkab pea valutama ja võib tekkida sõltuvus. Näiteks laps tuleb koolist koju ja ta ei jõua riideidki seljast võtta, kui juba lülitab arvuti sisse. Laps mängib arvutit 3-4 tundi ja ta pea ning silmad hakkavad valutama. Õhtul tulevad vanemad koju ja on väsinud, kuid nad peavad lapsega tegelema hakkama, et ta õppima saada. Kuid laps vaidleb vastu, et tal pea valutab ja paha on olla ning tahab puhata. Siis hakkavad suhted halvenema vanemate ja lapse vahel. Laps läheb magama ja tal jääb õppimata. Järgmine päev tuleb laps koju paari kahega ning ta peab neid parandama hakkama ja see on minu arust halb. Probleemi lahendus oleks, see kui laps tuleb koju, puhkab natuke ja hakkab õppima. Õhtul tulevad vanemad koju ja on rõõmsad, et lapsel on õpitud ning saavad puhata ja laps
Avinurme Gümnaasium KOOLIEELIKUIGA Referaat Õpilane: Anna Subina Klass:11 klass Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2013 Sissejuhatus Minu referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade 3-7 aastastest lastest (koolieelikud). Mul on välja toodud kuidas laps selle ajaga areneb. Mida ta õppib tegema nt. joonistama, mängima. Kuidas ta hakkab suhtlema oma teiste lastega. Tõin välja ka 2 teooriat lapse arengust. Oma referaadis kasutasin ka koolieelikute seksuaalset arengut. Tänu sellele lapsel kujuneb täielik pilt soorollidest. Selgemalt teadvustab laps endale, mis on sobiv ning mis ebasobiv. Koolieelik Koolieelikuiga kestab 3-7 aastaselt. Selle aja jooksul lapse maailm laieneb, ta hakkab
...................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9 Hüperaktiivsuse ravimid......................................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................................................................
2. kuni 7nda eluaastani-Preoperatsionaalne periood 3. kuni 12.eluaastani- Konkreetsete operatsioonide periood 4. alates 12.eluaastast-Formaalsete operattsioonide periood 2. ja 3. perioodi üleminek pole nii kergesti eristatav. 1.Aistingud ja info saamise ja töötlemise viis. Pole tekkinud arusaama objektide jäävusest (kui võtta asi ära silmapiirilt siis ei hakka nad seda enam otsime/nõudma) (8 kuuselt) A-B püsivusviga (kui peita asja pidevalt kohta A ja laps leiab selle üles, siis kui peites kohta B nii et laps näeb, otsib ta siiski seda kohast A). Vastsündinul on ka otsimis refleks (kui kõditad põsele, siis pöörab pea sinna poole). Skeemid-maailmaga suhtlemise ja suestumise viisid. Arenevad kahte protsessi: assimilatsioon, kohandamine. Assimilatsioon-olemasolevate skeemi kasutamine olemasoleva tõlgendamiskes (martinid ei ole head) (mustad pikd juuksed, lehvivad hõlmad, suur habe-tädi)
3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraanivesi 3.4.5 Elekter 3.5 Mürgistus- ja söövitusohud 3.5.1 Ravimid 3.5.2 Kemikaalid 3.5.3 Mürgised taimed 3.5.4 Tubakas 3.6 Lõike- ja marrastusvigastuste ohud 3.6.1 Noad, käärid ja teised tööriistad 4. OHUD KODUÜMBRUSES 4.1 Laps kui mängija 4.2 Laps jalgrattal, tõukerattal, rulluiskudel 4.3 Laps talu- või kodumajapidamises 5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis 5.3 Kelgutamine, suusatamine, uisutamine 5.4 Lapsega külas 5.5 Võõrad inimesed 5.6 Lapse õpetamine 5.7 Kehaline aktiivsus 6. KOKKUVÕTE 1.SISSEJUHATUS Hetkest, mil teadvustatakse endale, et ollakse rase, muutub lapse turvalisus kõige olulisemaks
Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku-mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides, on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme. Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust. Loovmängu iseloomustab sisu ja ülesehitus
......4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?..................................................................................................6 Probleemid lapsendamises...........................................................................................6 Põhitõed lapsendamise kohta......................................................................................7 Mida tunneb laps, minnes uude keskkonda (kasuperre)..........................................8 Kuidas jääda ise vaimselt terveks?.............................................................................9 Kokkuvõte....................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus....................................................................................................11 1. LASTEKODU 1
naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust, naudib hooldajate puudutusi, naudib alasti olemist. Varane lapseiga (25 eluaastat) Arenguülesanded. Laps on võimeline ennast identifitseerima kas poisi või tüdrukuna, hakkab üldjoontes mõistma, kuidas toimub soojätkamine, hakkab mõistma, mis asi on privaatsus ja selle seost alastiolemise ja seksuaalsusega, hakkab kas vähest või hoopis äärmiselt suurt huvi üles näitama samast ja vastassoost eakaaslaste ja täiskasvanute suguelundite vastu. Tüüpiline käitumine: Laps hõõrub või katsub aeg-ajalt enda suguelundeid (eesmärgiks pigem enda
Väike inimene väärib seda, et teda lasteaeda minekuks põhjalikult ette valmistatakse, lähtudes tema vajadustest ja oskustest. Kohanemise edukus sõltub enamalt jaolt kodusest ettevalmistusest. Tähtis on kodu ja lasteaia koostöö. Lateaia ja kodu lähenemine teineteisele tähendab seda, et koolieelse kasvatuse tulevik kuulub lapsele ja perekeskusele. Lapsevanem tavaliselt muretseb,kui jätab lapse esialgu võõraste inimeste hoole alla. Hinges on kartus, kuidas laps lepib, kas ta ssab hakkama äkki nutab jne.. Kohanemist raskendab kindlasti ka vanemate kriitiline suhtumine lasteaia toimuva suhtes. Kui vanematel on kindel kavatsus laps lasteaeda panna, tuleb neil endal lasteaia suhtes positiivselt häälestada. Õpetaja eesmärgiks on tundma õppida iga lapse individuaalseid iseärasusi, et siis kasutada kõige otstarbekamaid võtteid lapsele lähenemisel ja tema juhendamisel. Õpetaja
Mänguline tegevus ja arendavad mänguasjad 4-5 aastased lapsed Lapsed arenevad maksimaalselt ja võtavad kõike omaks ainult siis, kui tegevused on tehtud neile huvitavaks. Laps õpib kõige enam läbi mängu, mis valmistab talle rõõmu, köidab, keskendab tähelepanu, paneb lapse mõtlema ja tegutsema ning läbi mängu kujunevad iseloomuomadused, areneb kujutusvõime ja tahe. 4 aastaste laste puhul tuleb arendada edasi omaalgatust ja iseseisvust mängus. Harjutada ning innustada lapsi mängima suuremates kollektiivides, arvestama mängukaaslaste soove ja ettepanekuid, et laps osaleks rõõmuga laste ühismängudes ja -tegevustes. Nelja-aastaste laste
Lapse vaatlus ja arengupsühholoogiline analüüs Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass. Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit. Kirjeldav osa Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu
Rühm Rohenäpud, 3-4 aastased Periood 21.-25. November 2011 Eesmärgid Üldoskused Laps saab aru hammaste tervise tähtsusest. Mina ja Laps oskab enda hammaste eest hoolitseda. keskkond Keel ja kõne Laps mõistab raamatu sisu ning suudab selle kuulamisele keskenduda. Matemaatik Laps oskab võrrelda (suurem, väiksem) ja loendada. a Kunst Laps oskab joonistada erinevaid puu- ja juurvilju ning hambaid. Muusika Laps eristab erinevaid pille. Liikumine Laps tunneb rõõmu liikumisest. Temaatika Hammaste tervis Õppe- ja Õppe- ja kasvatustegevused kasvatustegev use valdkonnad
3 keelelist arengut toetavat mängu, mis on koostatud astmete programmi järgi Üliõpilane: Kätlin Kattai Grupp: KLÕ 34 1. Lapse vanus: 1-2 a., 29. aste Eesmärk: Laps nimetab nukul või teisel inimesel kolm kehaosa Vahendid: nukk ja nukuriided. Mängu käik: Õpetaja näitab lastele nukku ja nukuriideid Õpetaja küsib lastelt küsimusi näitab nukuriideid: „Mis käib mütsi sisse?“ ja laps vastab: „pea“ „Mis me paneme pükste sisse?“ ja laps vastab „jalad“ “Mis me paneme pluuse varrukasse?“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste Eesmärk: Laps kasutab sõnu „õde“, „vend“, „vanaema“ ja „vanaisa“. Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“
................................................................13 2.4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega.
Väga palju ATH lapsi on, kes on sündinud enneaegselt. ATH vanemate tüüpiliseks tunnuseks on, et keelavad ja käsutavad palju. Poistel diagnoositakse rohkem ATH, kui tüdrukutel. Tüdrukute puhul avaldub ATH rohkem tähelepanu puudulikuse tõttu. ATH lapsel on töömälu kehv ei jää meelde häälikud, ei suuda õppida kogemustest, ei oska planeerida oma aega, samuti ei saa aru järjekorrast, kuidas on nädalapäevad, aastajad, kuud. Üldistamisvõime on kehvasti arenenud nt. ATH laps on rühmas ja õpetaja ütleb talle, et ära togi teist last ja siis kui ATH laps läheb koridori, algab kõik taas uuesti, kuna ta mõtleb, et keeld kehtis ainult rühmas ja see sama keeld ei kehti koridoris..Kui ATH laps mängib ja vanem soovib, et ta hakkaks oma mängu lõpetama, tuleb talle öelda konkreetselt, et hakka mängu lõpetama.ATH lapsel on 90 % koolis raskusi õppimine on raskendatud, motoorika
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4
MINU KUNSTITEGEVUS Tegevuse sisu Kunstitegevus on lõimitud teiste valdkondadega. Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad laual olevaid lumikellukesi. Lapsed maalivad lumikellukesi ning kirjeldavad oma tööd. Eesmärgid Laps tunneb rõõmu kunsti loomisest; Laps vaatleb, kirjeldab ja maalib lumikellukest; tunneb erinevaid värve ja kasutab neid oma muljete edasiandmisel. Tulemused Laps maalib omanäolise töö lumikellukestest Aeg 10.03.14 Lumikellukeste maalimine Õpetaja ülesanded: Tuua tuppa lumikellukesi; Kontrollida, kas kõik vajaminevad kunstitarbed on olemas;
ning lugemist. Täna aga proovime kas te oskate koos kirjutada ja samal ajal joosta .Tuletame meelde, millest sõna koosneb? Tähtedest. Tähed ringis igaüks toob ühe tähe ning vaatate mis sõna te saate moodustada? 2. joonejooks e. Klassikaline teatevõistlus- vabalt valitud teema Teema: Keel ja kõne Mängu käik: Lapsed moodustavad grupid. Igale grupile antakse üks sõna. Tähed on kõik koos teises saali otsas ning igast grupist käib üks laps korraga ja võtab ühe tähe, mida tema grupi sõna moodustamiseks vaja on. See võistkond, kes enne sõna kokku saab, see on võitja. 3. Pendelteatevõistluse tüüpi teatejooks- Teema: Mina ja keskkond (tervislik toitumine) Mängu käik: Lapsed jagatakse kahte võistkonda. Võistkonnad jaotatakse veel pooleks ning ühe võistkonna mõlemad pooled seisavad vastastikku. Mõlemale võistkonnale antakse üks pall. Pallid antakse samale poole
Uurimistöö ülesanne oligi koostada spetsiaalne metoodika spetsiifilise kõnearengupuudega lapsele tekstiloomeoskuse arendamiseks ning kirjeldada ja võrrelda tekstiloomeoskust enne ja peale arendamisperioodi. Töös viidi läbi kompleksne kõneuuring, mille tulemuste alusel valiti kõnevaldkonnad, mida arendama hakatakse. Arendamist vajavateks valdkondadeks olid süntaks ning tekstiloomeoskus. Seejärel osales laps intensiivses (21 tegevust) arendusprogrammis, mille raames tegeleti nii teksti makrostruktuuri kui ka mikrostruktuuriga. Enne ja peale intensiivset tekstiloome arendamise perioodi analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel lapse narratiivi makro- ja mikrostruktuurielemente. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kuidas spetsiifiline õpetamine lühikese aja jooksul mõjutab lapse tekstiloomeoskuse taset. Saadud tulemuste põhjal võib väita, et
Laste hoolduse üldised põhimõtted Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis-füsioloogi - liselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad
.................18 KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 19 ALLIKAD....................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Lugemine teeb targaks. Raamatud avardavad silmaringi. Lugemine on meie elus üks tähtis oskus, ilma milleta tänapäeval enam ei saa. Mida varem õpib laps lugema, seda rohkem ta loeb ja seda suurem on tema armastus lugemise vastu. Lugemist on võimalik õpetada juba päris pisikeste lastele. Käeolevas töös käsitle üht viisi väikelapse edukaks lugemaõpetamiseks - täissõnameetodit. 3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST Täisõnameetod sai alguse Ameerikast, Philadelphiast. 1955. aastast tegeles Glenn Doman koos Inimvõimete uurimise Instituudi meeskonnaga inimese aju ja lapse arengu uurimisega
Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus,
isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps Esiklaps saab väga suurel hulga vanemate tähelepanu ja seda hetkeni kuni perre saabub teine laps. Esimese lapse märksõnad on järgnevad: · tõsine · kohusetundlik · eesmärgikindel · eeskujulik, järgib reegleid · kõrgete saavutustega · detailidele orienteerunud · liidriomadustega · konservatiivne · vastutustundlik Ainuslaps
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev.
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tsehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev.
Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga. Piibeliki on öeltud " Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge" kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hiljem kui laps juba oma teed läheb on vanematega suhtlemine külm ja kalk.
........................................................................................................10 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................11 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. Teise ja kolmanda sünnipäeva vahele jääb lapse arengus tundlikkuse periood, kuid maailma asjadest saab ta juba päris hästi aru. Kolme aastane laps on väga uudishimulik ja ta võib küsib kõige uue kohta. Samuti areneb lapsel väga kiiresti motoorika, kujutlusvõime ja tema sisemaailm. Samuti sel perioodil võib lapsel tekkida probleeme tõelisuse ja kujutluse vahel. Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega
hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asju, mida teised peavad iseenesestmõistetavateks ning ei mõisteta, millal on küllalt. Järelandlikkus on olemas mingil määral igas perekonnas ning see ei tee halba. Vahetevahel järelandlikkus toob ellu värvi ning rõõmu. Kahjulikuks muutub see siis kui järelandlikkus muutub krooniliseks või automaatseks käitumiseks. Mõisted hellitamine ja liigne järelandlikkus ei ole samad mõisted. Hellitatud laps on selline, kelle käitumine häirib täiskasvanuid, nad käituvad nõudlikult, tänamatult, enesekeskselt ning segavad vahele. Liigses järelandlikkuses kasvanud lapsed on tihtipeale väga võluvad ja hästikasvatatud käitumisega. Arvatakse, et liigne järelandlikkus on rikaste probleem, kuid seda esineb igas klassis. 2 Liigse järelandlikkuse näitajad:
Lapsevanema roll seksuaalkasvatuses Lapsevanema roll oma lapse seksuaalkasvatuses on väga tähtis. Koolis ja lasteaias räägitakse sellest liiga vähe, et selle asjaga täielikult kursis olla. Lapsevanem peab olema oma lapse poolt usaldatud, et oma lapsega sellisel teemal rääkida. Tavaliselt on lapsed selle teema kohapealt arglikud ja vanematel on lapsega sellel teemal raske rääkida. Laps peab vanemat nii palju usaldama, et laps julgeks ise küsimusi küsida ja sellel teemal kaasa rääkida. Tänapäeval on asi lihtsam kui vanasti, laps saab seksuaalelust teada varem kui kunagised lapsed, sest tänapäeval on internet ja see aitab vägapalju kaasa. Internetist nähakse kuidas asi käib aga ei teata tagajärgi ja milleks see vajalik on. Kui sinu laps ei käi internetis nii palju, et sealt seksuaal elu kohta teada saada siis on tema sõbrad/sõbrannad ikka selle kohta kuulnud või lugenud ja jagavad
Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Piip ja Tuut Mängumaja külastamine Koos hea meil olla Peale igat etendust olid lapsed väga heas tujus. Nad joonistasid klounide portreesid ja kirjeldasid oma elamusi. Aasta lõpus koostasime pildialbumi ja kinkisime selle klounidele. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: Nukuteatri külastamine Estonia talveaia külastamine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just
,,Laps räägib siis, kui kana pissib." See väidab seda, et lapsed ei tohiks enda arvamust avaldada ning koguaeg rääkida, vaid võivad rääkida vaid siis, kui neile on selleks luba antud. Ilmselt on see mõeldud selleks, et lapsed vaiksemalt oleksid. Leian, et see on väär, sest siis lapse arvamust ei kuulata ning see jääbki teadmata. Kasutataksegi selleks, et laps vait oleks. ,,Virk ema - laisad tütred, laisk ema - virgad tütred." Et kui ema laste eest kõik ära teeb, siis lapsed muutuvad laiskadeks ning ise ei tee midagi ära. Ja kui ema on laisk, siis kasvaad virgad lapsed, sest siis peavad lapsed kõike ise tegema. Ma leian, et see on vastupidi. Kui on virk ema, siis see näitab ka lastele eeskuju ning kasvavad ka virgad lapsed. Ja kui on ema laisk, siis ega lapski kuskilt eeskuju ei näe ja kasvab ka ise laisaks. Kuigi kindlasti on ka erandeid.
Laps subjekti ja objekti rollis - nimetatud kasvatuspositsioonide tagajärjed (lapsest lähtumise olulisus) (läbi töötatud loengus) Laps enesekesksus, pöördumatus. Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning (subjekt)- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide
Sellest piiratusest on aga eri vanuses inimestel erinevad arvamused. Enamus lastest tahavad saada kiiresti suureks, soovivad, et neid koheldaks, kui suuri inimesi ja tunnevad, et on ebaõiglane, kui neile keelatakse teatud tegevusi, mis täiskasvanutele on lubatud. Vajadus olla iseseisev tekib juba üsna varajases nooruses, kohati isegi lastel, kes on alles teovõimetud. Kõige tavalisemaks näiteks võib tuua raha omamise. Seaduse järgi ei tohiks teovõimetu ehk laps vanuses 0-7 aastat omada üldse mingit summat raha. Ometigi on vahel näha sellesse vanuse vahemikku jäävaid lapsi poodides raha kulutamas. Ma arvan, et sellises vanuses laps ei peakski raha omama, kuna laps ei tunneta siis veel raha väärtust. Üsna suurt ebaõiglust tunnevad aga piiratud teovõimega lapsed, kelle vanus jääb vahemikku 7-15 eluaastat. Selles vanuses lapsed, eriti 12-15 aastased, peavad ennast juba suurteks, iseseivateks ja otsustusvõimelisteks inimesteks
Laste kasvatamine Koostajad: Ene Zenkevics ja Aliin Sepp Kuressaare 2009 Pere suurus Lapsi oli palju Tütreid ei soovitud Lapsi saadi algul veest, pärast tõid kured Rasedus ja sünnitamine Rasedatele oli lubatud raskest tööst hoiduda Raseduse ajal ei tohtind vihastuda, võis sündida närviline või kergesti ärrituv laps Sünnitati saunas Ämmaks oli vanem naine Lapse isa sünnituse juures ei viibind Õnne ei soovitud, küsiti, kas on ,,peremees või minia?" /"kas isa abi või ema abi?" Pärast sünnitust Kuus nädalat oli tite-ema aeg Ema ei tohtinud käia külas ega kirikus Ei tohtind perelauas süüa Võis hoiduda raskematest töödest kolmeks kuuks Katsikud Enne ristimist käisid inimesed katsikul titte ja nurganaist vaatamas
võidakse sattuda vaesusesse. Laenu võtmine on järjekordne risk. Kui kõik planeeritult läheb, suudetakse laen tagasi maksta, kuid Eestis esineb ka palju juhtumeid kus laenu tagasimaksmise suutmatuse tõttu on langetud vaesusesse. 2009. aastal oli elamislaenu tagasimaksmisega probleeme kümnendikul elanikkonnast, mis esines allpool vaesuspiiri esinevatel inimestel koguni kolm korda sagedamini kui ülejäänutel. Vastavalt statistikaameti andmetele elas Eestis 2011. aastal iga kuues laps vaesuses,. Lapse vaesus esineb kui lapsel on võimaluste piiratus, kehvad elutingimused ja vähene või ebatervislik toitumine. Laste vaesust saab vaadelda kolmel erineval viisil. Suhteliselt vaene laps, absoluutselt vaene laps ning ka materiaalselt tõrjutud või mitte täisväärtuslikku elu elav laps. Suhteliselt vaene laps on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhteliselt vaeses peres elas 2011. aastal 41700 last. Absoluutselt vaene laps on laps kes elab peres, kus on selline
sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaalsete õiguste piiramisest. III osas räägib laste kohustustest ( Kohustused vanemate ja perekonna ees, ühiskonna ees, laps ja kaasinimesed, laps ja töö, lapse koolikohustus, lapse kohustus hoida oma tervist, alaealise liikumisvabaduse piirang). IV osa on laps ja perekond (Lastega perekondade toetamine, lapse tundmaõppimine, üksikvanemaga perekond, lapse eraldamine perekonnast, suhtlemine lahus elavate vanematega, õigus saada teavet puuduva vanema kohta, suhtlemine eri riikides elava vanemaga). V osa räägib lapse kohtlemisest ja karistamisest (Lapse kohtlemise üldpõhimõtted,
tähelepanuhäiret. Üliaktiivsus ATH Hüperkineetiline häire AHT DIAGNOOSIST ATH diagnoosimine on keeruline ja vastuoluline kogu maailmas, kindlat määratlust on haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. On oluline, et diagnoos pannakse lapsele võimalikult varajases eas (vanuses 45 a.), et viivitamatult alustada lapse ravimist ning kui vaja, lükata edasi esimesse klassi minekut. 56 aastane laps on koostöövõimeline, tehes võimalikuks detailsemate uuringute läbiviimise. Kõige sagedamini diagnoositakse häiret 810 eluaastal, siis kui koolis tekivad õppimise ja käitumisega probleemid. PÕHJUSED Närvisüsteemiga seotud põhjused Sünnitraumad Sünniaegne hapnikupuudus Ümbritseva keskkonna mõjutused MUUD PROBLEEMID Spetsiifilised õpiraskused Kõne ja keele areng Psüühilised protsessid Motoorika Uni Meeleolu ja emotsioonid HÜPERAKTIIVNE LAPS KODUS
INTEGREERITUD TEGEVUSED MATEMAATIKA NING KEELE JA KÕNE OSANA TEGEVUSKAVA LASTEAED KASEKE LASTE VANUS: 4.a. Läbiviija: Ljudmila Lillemets KARIKAKRA RÜHM TEEMA: LOOMAD SÜGISEL. 1.Lapsel süvenevad mõisted ,,rohkem" ja ,,vähem". MATEMAATIKA EESMÄRGID: 2. Laps rühmitab esemeid ühise tunnuse järgi. 3. Laps loendab 5-e piires. 1. Lapsel süvenevad teadmised loomadest (kodu-, mets- ja lõunamaaloomad). KEELE JA KÕNE EESMÄRGID: 2. Laps teab, et mõned loomad lähevad talveunne. 3. Laps oskab matkida mõnda loomade häält. 4. Laps oskab vastata küsimustele. 1. Pildid loomadest; 2. Mänguloomad (kodu-, mets-, lõunamaaloomad)
TEGEVUSKAVA Teema: Teod Kuupäev: Eesmärgid: - Laps teab tigu. - Laps teab värvi punane ja sinine. - Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik:
Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmiselt oluline
toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või kaminaruumi, kontrollida vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist. Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et elektririistad ja juhtmed oleksid korras ja terved ning elektrivoolu allikast lahtiühendatud ajal, mil neid ei kasutata. Raske on ette näha mingi uue kehalise oskuse tekke aega. Seepärast on esimene põhimõte: ära jäta iialgi last üksi mähkimislauale, diivanile, suurele voodile ega ka söögitooli. Valvake iga vööd, ketti või mänguasja, mida ta võib kaela panna. Niipea kui ta keerab, võib see ta üles puua. Väikesed mänguasjad, kommid, tabletid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
