Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ põhjalik kokkuvõte DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub
Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena. Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad erinevalt vanaaja orjapidajatest uusi ja kaasaegseid meetodeid, et meelitada ja allutada ohvreid.
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga
Eripedagoogika LAPSE VAATLUS JA ANALÜÜS Arengupsühholoogia kodutöö Tartu 2011 Vaatluskoht: lapse kodu - korter Tartu linnas Last vaatlesid: Antud protokolli koostaja ja analüüsija Millal toimus: 30.09.2011 Lapse vanus: 10 kuud ja 20 päeva Lapse sugu: naine Situatsiooni kirjeldus: Toas viibisid laps, lapse ema, naissoost isik (,,tudeng 1" - last varem kohanud), naissoost isik (,,tudeng 2" - pole last varem kohanud), meessoost isik (,,tudeng 3" - pole last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemise riided, pani lapse maha
eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. 4) Kuidas piirati Roomas lastearvu perekonnas? Laps oli Roomas vanemate vara, nende otsustada oli, mida temaga teha. Lastearvu piirati raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid orjaks, aga ka rikkad loobusid lastest, eriti tüdrukutest. Väljaspool linna olid paigad, kuhu vastsündinud võis jätta – sealt võis neid võtta, kes soovis. 5) Millises ühiskonnas oli meeste eluiga 10 aastat pikem kui naistel? Miks? Kuidas seda ühiskonda veel nimetati?
Müstiline Venemaa Josef Stalini tütar Svetlana Vassili Stalin pole ainus laps, teisest abiellust on ka tütar Svetlana. Tema elulookäik pole mitte vähem kirjum, vaid võib-olla rohkem. Vend lahkus 48-aastase nooremehena Svetlana sai pikemalt tegutseda. Ta sündis 28. veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal
KOGNITIIVNE ARENG Arengupsühholoogia Tartu 2014 Lapse kognitiivne areng Vaadeldavaks lapseks valisin 3-aastase ja 10-kuuse Morten Hindrik Muru. Vaatlus toimus poisi vanema venna kodus 11.10.2014 kell 10.15-10.40. Poisil on suur pere: ema, isa, kaks vanemat venda (21-aastane ning 13-aastane) ning kaks vanemat õde (17-aastane ja 11-aastane), niisiis on Morten kõige noorem laps peres. Vaatluse eesmärgiks on välja selgitada, millised kognitiivse arengu etapid lapsel esinevad. Vaatlus Vaadeldav laps tuli külla oma kõige vanemale vennale. Morten tuli kohe peale riidest lahti võtmist jooksujalu tuppa ning pani oma kaasavõetud mänguasjad diivani peale. Võttis kaasavõetud mänguasjade hulgast välja suupilli, mida hakkas kohe oma vanemale vennale demonstreerima. Peale minutilist mängimist pani suupilli tagasi karpi ning läks vennale oma teisi mänguasju näitama
Kui eesmärk on sõnastatud õpetaja tegevusena (2), sisu või teema nimetusena (3) või arengutulemusena (5), sõnasta see ümber lapse tegevusena (lahter 6) Eesmärk Õpetaja Sisu, teema Lapse Arengu- LAPSE TEGEVUSENA tegevusena nimetusena tegevusena tulemusena 1 2 3 4 5 6 1 Laps kuulab teisi ja avaldab + julgelt oma mõtteid 2 Laps oskab järjestada esemeid + Laps järjestab esemeid kõrguse kõrguse järgi järgi 3 Rütmipillidega meeleolu + Laps väljendab rütmipillidega
.................................................................................. 6 Kasutatud allikad...................................................................................................... 10 1. Vaatlusprotokollid Lapse nimi: Leo Vanus: 5 a. Vaatluse läbiviimise koht: Mänguplats Vaatluse kestus: 50 min. Vaatleja nimi: Erika Vederman Vaatluse põhjal tehtud märkused Lapse meeleolu: Kerge meeleolulangus, ärritus Situatsiooni kirjeldus: Kohe peale lasteaeda laps tuli mänguväljakule. Alguses laps kenasti ja sõbralikult mängis teiste lastega, midagi erilist ei toimunud. Umbes poole tunni pärast laps võttis palli ja kutsus teist poissi kaasa mängima. Nad hakkasid kordamööda lööma palli seina vastu. Siis tuli nende juurde üks tüdruk, kes hakkas koos poistega mängima. Kuid tüdruk ei
Kooskõlastatud ..................................... (juhendaja) PÄEVAKAVA Laste vanus: 4-5 aastased Nädala teema: Mis on meie laual? Nädala eesmärgid: · Üldoskused: Laps nimetab leiva kasulikke omadusi. Laps nimetab erinevaid leibu. · Keel ja kõne: Laps kasutab tingivat kõneviisi. Laps kirjutab õigesti üksikuid sõnu trükitähtedega. Laps kirjutadab L-tähte. · Matemaatika: Laps järjestab esemeid suuruse järgi. · Mina ja keskkond: Laps jutustab leivaga seotud traditsioonidest. Laps nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev. · Kunst: Laps voolib ümarvorme töödeldes soovitud esemeid ja teeb sõrme või pulgaga
eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti kõnearengu taset tervikuna. Lapse kõne areneb kiiresti, eriti kiire areng toimub enamasti pärast esimeste sõnade ütlemist. Koolimineval lapsel peaks kõnes esinema kõik häälikuid, tema sõnavara ulatus laialdane. Kooliküps laps peaks kõnet hästi mõistma ja oskama sõnvara ka iseseisvalt olenemata olukorrast kasutada. 3 KÕNE ARENGU PERIOODID 0-1 eluaasta ehk kõne eelne suhtlemine Teisest neljanda elukuuni teeb sõltublaps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3-4ndal elukuul
....................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 SISSEJUHATUS Lapsepõlv ja mäng on lahutamatud mõisted - mäng kuulub lapse olulisimate tegevuste hulka. Palju on vaieldud selle üle, miks lapsed üldse tahavad mängida. On leitud, et mäng on eelkõige laste meelelahutus ja vaba aja veetmise viis. Samuti on leitud, et laps mängib oma tegevustes läbi mitmeid ebakindlaid seiku ja hirme. Kultuurilise-ajaloolise teooria kohaselt mängib laps seepärast, et tahab olla ja käituda nagu täiskasvanu. Mängu teooriates on viimastel aastatel esitatud mõte, et lapse mäng ei ole vaid lõbu, meelelahutus ja ajaviitmine, vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Minu
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine;
Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa
lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta. Lähedus- ja turvatunne on lapse teiseks eluaastaks välja kujunenud.Varane iseseisvumine sai alguse juba esimesel eluaastal, mis on otseselt seotud sellega, et laps hakkab kõndima. Liikumise arenemine ja iseseisvus toovad lapsele suurt rõõmu ning rahuldust.Nüüd on aeg hakata kujundama hügieeniharjumusi. Laps õpib hindama, et puhas ja kuiv olla on hea. Potil käimine harjutab teda oma heaolu kontrollima. See on omaette keeruline protsess, mis nõuab vanematelt kannatlikkust ja eesmärgipõhisust. Laps tuleb võõrutada mähkmest. Laps harjub potiga, kui ta õpib seeläbi oma heaolu kontrollima.
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm)
Üliõpilane: Piia Kreitsman KLÕ-12Õ Rühm Kurekellad Laste vanus:5-6 Aeg: 14.november-18.november 2011 Nädala teema: Olen väike jutupaunik! Üld- Laps oskab käituda avalikus kohas viisakalt. oskused Laps oskab arvestada oma rühmakaaslastega mängides. Laps kasutab erinevaid vahendeid eesmärgipäraselt ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. Mina ja keskkond Laps teab raamatut"Klaabu". Keel ja Laps annab edasi kuuldud teksti (raamat Klaabu) sisu suunavate küsimuste abil. kõne Laps tunneb tähemärki "A" ja oskab seda nimetada, kirjutada. Mate- Laps loendab 12 piires. maatika Laps saab hakkama loendamisega, võrdlemisega (aastajad, nädalapäevad). Kunst Laps saab hakkama Klaabu kujutamisega (guassitehnikas). Muusika Laps tajub rütmitunnet. Liikumine Laps võtab tunnist aktiivselt osa, täidab etteantud ülesandeid ja paneb oma võimed proovile.
Vaatlus leidis aset majas, Enriku kodus. Vaatluse esimesed 5 minutit möödusid tegusalt. Enrik kõnnib mööda tuba ringi, õhupall käes, ise rõõmsa ja uudishimuliku näoga. Suur vend hakkab teise toa otsast tema poole jooksma ning see järel püüab Enrik põgeneda. Teepeale jääb kamin, mille möödudes ta hõikas valjult ,,ei-ei'' ja näitab käega kamina poole. Vanemad on varasemalt lapsele öelnud, et kamina juurde ei või minna ning kui laps on selle poole lähenenud, siis on vanemad hõiganud ,,ei-ei''. Laps pole tegelikult veel teadlik, et kamin on kuum ja seda puudutades võib kõrvetada saada, vanemad pole lasknud sel juhtuda, aga ta mäletab sõna ,,ei'' tähendust. Väikelapse eas võib sõnamälu väga hea olla (Tankler, 1999). Nüüd tuleb ema, kes paneb lapse hoopiski potile. Kodus olles on lapsel mähkmete asemel aluspüksid ja seetõttu istub Enrik
praktilise tegevuse. · Loovtööde kaudu saab huvitavalt ära kasutada kõike looduses leiduvat. Näited · 1. Näide: Loovtöö "Vahtraleht" Vahendid: värviline pliiats, harilik pliiats, vahtraleht, A4 formaadis paber Eeltöö: vaatleme õues vahtralehti ja võtame mõned klassi kaasa. Töö käik: Joonista hariliku pliiatsiga vahtraleht. Värvi vahtraleht värviliste pliiatsitega. Kujunda taust punkti ja joonega, kasuta ka kõverjooni. Eesmärk: Laps tunneb vahtrapuud ja teab milline on vahtraleht. Laps joonistab vahtralehe järgi ise vahtralehte. Näited 2. Näide: Loovtöö "Kaart kuivatatud taimedega" Vahendid: Kartong, kuivatatud taim(sõnajalg, võõrasema, kortsleht või mõni muu taim), guassvärvid, liim Eeltöö: Õpetaja on lastega käinud metsas erinevaid taimi otsimas. Iga laps saab ise valida endale mõne meelepärase taime ja õpetaja räägib nendele lähemalt valitud taimedest
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSEVAATLUS Tallinn 2011 Mina jälgisin lapsevaatluse käigus oma sõbranna äsja 3 aastaseks saanud õde. Vaatlus toimus tema enda kodus, nädalavahetusel umbes kell 16.00, kui laps oli lõunauinakust ärganud. Kodus oli ka lapse vanem õde, kes vaatluse ajal vaatas elutoas telerit (vaatlusesse ei puutunud) ja ema, kes vaatluse ajal lubas oma toimetusi teha (käis vahepeal ka ruumis, kus last vaatlesin). Kuna laps on minusse kiindunud, üritasin vaatluse ajal olla võimalikult neutraalne, s.t. ütlesin, et teen paar minutit koolitööd ja siis hakkame mängima. Palusin lapsel niikaua oodata ja omi tegemisi teha (tegelikult hoidsin tal loomulikult silma peal).
3.1. Jäljendusmängud 5 3.2. Nukumängud 6 3.3. Muusika 6 3.4. Käelised tegelused 7 3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on sel ajal kõige efektiivsem ja laps on eriti vastuvõtlik vastavate mõjutuste suhtes. Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste silmaringi,
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS ( 3-7 a) SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG Lapse isiksuse areng koolieelses eas sisaldab kaks olulist aspekti: 1) laps hakkab üha enam mõistma ümbritsevat maailma ja teadvustab oma koha selles - viimane põhjustab uute käitumismotiivide tekke; 2) tundmuste ja tahte areng, mis kindlustavad käitumise püsivuse. See on iga, mil täiskasvanu esitab lapsele juba palju suuremaid nõudmisi kui varem. Lapselt oodatakse nüüd kõigile kohustuslike käitumisnormide järgimist. Kui nooremas eelkoolieas on lapse käitumine veel impulsiivne, ta käitub hetkel tekkinud
Analüüs Kehaline aktiivsus Kuna liikumisvõime on peaaegu täielikult välja arenenud, kõnnib laps vabalt ringi ning jookseb ja ronib. Käku kehaline aktiivsus vastab minu arvates eelnevale kirjeldusele, ehk siis 20 kuu vanuse lapse omale. Ta kõndis vabalt toas ringi ega pidanud selleks kusagilt kinni võtma. Vahel ta küll kukkus, kui keerutades või hüpates tasakaalu kaotas, kuid joostes ning kõndides seda ei juhtunud. Samuti oskas ta ise omal jõul tooli peale ning teistele sülle ronida. · Miimika ja zestid Sellises vanuses lapsed väljendavad oma tundeid miimika,
Kaisa Uudemets Lapsevanema probleem millele oskab õpetaja pakkuda erinevaid lahendusi: Laps käib lasteaia viimases rühmas. On sügis ja rühm on just alustanud õppetööd. Siiani on laps olnud palju haige ja üsna vähe lasteaias käinud. Hetkel tunneb laps enamvähem kõiki tähti aga sõnu kokku lugeda veel ei oska. Lapsevanema mure on see, et laps õpiks kindlasti kevadeks lugema. Kas panna laps eelkooli või mitte? Lahendus: Soovitan panna lapse eelkooli. Kuna laps on palju haige olnud siis saab ta seal suhelda eakaaslastega. Laps õpi püsivust. Eelkoolis on vaja paigal istuda nagu lasteaia tegevusteski. Kodus ei pruugi ta nii kaua ühe tegevuse juures püsida kuna otsest kohustust ei ole. Vanematega tunneb laps ennast palju vabamalt ja keeldude-käskude eiramine on kerge tulema. Eelkoolis harjub laps distsipliiniga. Eelkooli õpetajal on kindlasti omad nipid, et last
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud
viibmoodustamine uue sotsiaalse olukorra arengut , mis on välimuse ühistegevuse lapse ja täiskasvanu, ja et see tegevus on allutatud . Sisuliselt ühine tegevus seisneb seostamist sotsiaalselt arenenud , kuidas kasutada esemeid , st täiskasvanud õpetab last õigesti kasutada ümbritsevatele objektidele ja selgitab , millised need on ja kus nad ei tohi kasutada. Sotsiaalne olukord lapse arengut selles eas on järgmine: " Laps - TEEMA - täiskasvanud . " Nagu võib näha käesoleva triaadi on oluline lapse asi. Seda on võimalik kontrollida , vaadates , kuidas laps mängib , ta otsib pidevalt , et asi, mis huvitas , kas masin , tool, nukk , lusikas jne. Seal võib ollatunne, et see ei nõua rohkem ega vaja , see keskendub ainult teema huve. Kuid see ei ole nii , sest ilmatäiskasvanud laps ei osata võimalusi inimtoiduks teemad. Lapse kognitiivne areng Selles vanuses areneb taju, mõtlemist, mälu ja kõne
TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng
Rühm Vanem rühm Periood 26.- 30. oktoober 2009 Eesmärgid Üldoskused Lisaks emale-isale ja õdedele-vendadele, saab laps aru, kes on vanavanemad, vanavana-vanemad, teab oma onusid ja tädisid. Mina ja Laps oskab nimetada, kus tema vanavanemad, vanavana- keskkond vanemad ja onud-tädid elavad (linnas, maal, linnaosad). Keel ja kõne Laps saab aru kuuldust ning suudab küsimustele vastata. Matemaatika Laps koostab kahe kujundite hulga järgi matemaatilisi jutukesi (naised sugupuus ringid, mehed ruudud). Kunst Laps valmistab sugupuu erinevaid tehnikaid kasutades. Laps kleebib sugupuus ringidele ja ruutudele pildid pereliikmetest. Muusika Laps laulab laule, mis räägivad perekonnast ning
Mängud ühe konkreetse rühma või lapse jaoks kujunevad töö käigus, koos lastega mängides ja nende vanust ja võimekust arvestades. Kõigi mängude puhul on tähtsaim protsess kui mängu tulemus. Jälendamist eeldatavate mängude puhul on oluline, et mängu õpetaja ise täielikult mängu valdab ja suudab seda eksimatult mängijatele esitada. Seejärel hakkavad lapsed seda matkides kordama. Oluline on mängude alguses valida piisavalt aeglane tempo, et laps tunneks rõõmu oma sõrmede valitsemisest. Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi. Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes
Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 2. RASEDUSKUU 2. raseduskuul moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. Tekivad suguorganite algmed.8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks
Lapse arenguperioodid, vanema osa lapse arengus Imikuiga (0-1 aastat) Referaat perekonnaõpetusest Sissejuhatus Inimese esimene eluperiood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Et laps õpiks usaldama, peab maailm olema sõbralik ja abivalmis. Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õed-vennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_elukaar.htm) Imikuiga Imikuiga kestab esimese elukuu lõpust üheaastaseks saamiseni. Neljanädalaselt vaktsineeritakse last
.................................... 15 SISSEJUHATUS 2 Varane lapsepõlv on eriline periood lapse elus. Sellel ajal toimub tormiline psühhiline ja füüsiline areng, pannakse alust lapse nagu isiksuse edaspidiseks kujunemiseks ja saamiseks.Varase lapsepõlve põhilisteks saavutusteks, millised määravad lapse psühhika arengu on: kehaga vallutamine, kõnega vallutamine, ainetegevuse areng. Kvaliteetsed muutused, millised laps talub esimese kolme aastate jooksul, on väga tähtsad ja on inimese psühhilise arengu keskkoht. 1. LAPSE ARENGU ERIOMADUSED VARASE LAPSEPÕLVE PERIOODIL 3 Esimesed eluaastad on kõige intensiivse ja moraalse arengu periood, kus pannakse füüsilise, psüühilise ka moraalse tervise alust. Sellest, millistel tingimustel see hakkab mööduma, paljudes sõltub lapse tulevik. Varase lapsepõlve vanusepiirid alates 1 kuni 3 eluaastani:
1951. aastal, millal John Bowlby pakkus: "What is believed to be essential for mental health is that the infant and young child should experience a warm, intimate and continuous relationship with his mother... The long period of helpless infancy of the human species entails serious risks, so it is of crucial importance to survival, that the child and its mother should become attached." See tähendab, et laps peab tundma sooja ja jätkuvat suhet emaga. Vastasel juhul, toob see tõsisemaid probleeme lapse arengus. Kiindumus, seotus (attachment) - emotsionaalne side kahe isiku vahel, ema ja lapse suhte kvaliteedi näitaja · Emotsionaalne kohalolek · Soojuse väljendamine · Tundlikkus, reageerimine lapse vajadustele · Aktsepteerimine John Bowlby tööd 1950. aastate jooksul, olid alguses kontsentreeritud ema ja lapse suhetel,
Kognitiivne areng Kas areng on astmeline? Baldwin 20.sajandi algul o Intellektuaalsel arengul on võimalikud astmed. Areng ei seisne selles, et laps lihtsalt areneb, vaid muutused toimuvad mõtlemises. Sellega saame eristada astmeid. o Astmed: sensomotoorne, loogika sarnane, loogiline, hüperloogiline mõtlemine. Flavell. Kuidas astmeid defineerida: 1. muutus on kvalitatiivne – nt väikesed lapsed hakkavad mingil hetkel meenutama, mis on millalgi toimunud. Pildid, mida näeb, hakkavad meelde
kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e. Esimesel eluaastal Tänu refleksidele (toitmis-, kaitserefleks) on vastsündinu valmis aktiivselt looma seoseid ümbritseva maailmaga. Kuid ilma abita ei ole ta võimeline oma vajadusi rahuldama. Ainult pidev sotsiaalne kontakt on arengu eelduseks selles eas. Esimese eluaasta lõpuks on laps suuteline seisma ja käima ning omandanud aktiivse esemeliste tegevuse. Hakkab aru saama temale suunatud kõnest. Lapse arengu jälgimine ja selle kohta järelduste tegemine on võimalik tuginedes järgmistele valdkondadele: Üldmotoorika Sensoorika ( taju) Emotsionaalne sfäär Kõne Peenmotoorika Kõne areng teisel eluaastal 2 aastased lapsed hoiavad täiskasvanuga suhtlemisel silmsidet. Ta kasutab lühikesi, sageli
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad
muutused. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (Luuri, 2013) Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut
Oluline pöörata tähelepanu kõikidele rühma tasandi suhetele: laps-laps, laps-õpetaja, lapsevanema-õpetaja. Laste omavahelisi häid suhteid toetavad mängud ja organiseeritud tegevused paarides või väikestes rühmades, õpetaja roll suunata laste koostööoskuste kujunemist (Õun 2005:150). looge toetav ja mõistev kasvukeskkond, kus märkate eelkõige seda, mida laps teeb hästi, olge eeskujuks, arvestage lapse isikupära, oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse), jälgige lapse ilmeid ning analüüsige mida need räägivad, märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest (Anton 2007:21-24). SOOVITUSED LASTEAIA FÜÜSILISE KESKKONNA PARANDAMISEKS: Mitmekesisus
Kõne areng Lapse kõne arengu erinevad perioodid *Koogamine. 2.-4. elukuul teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi ehk koogab. Laps püüab vastata teistele inimestele või püüab ise kontakti luua. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid esineb ka h tähte. *Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone. Näiteks müra, võõras ümbrus, esemed, äkilised liigutused,
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Kasvamine,-aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige
Lapse teadmisjanu on kustumatu ja piiramatu ning ta esitab kõige ümbritseva kohta palju küsimusi. Saab igasugustest selgitustest järjest rohkem aru. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand Meeldib teiste laste seltskond, kuid ei taha nendega mänguasju jagada ega oska veel nendega koos mängida. Suudab ise lusikaga süüa. Potilkäimisega on tõenäoliselt juba algust tehtud, kuid laps ei suuda oma põit ja soolestikku veel täielikult kontrollida. Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta. Meeldib väikeste ülesannete täitmisega kaasnev vastutus. Võib sinu eemaldudes mõnda aega nutta, aga kui sa jälle vaatevälja ilmud, jätab peagi järele. Võib võõraste inimestega häbelik olla. Oskused 25.-30. elukuul Õppimine · Ajast arusaamine avardub. Teeb vahel mõistetel "täna" ja "homme".
lapsevanema surm. Sellel on väga erinevaid effekte inimestele, kuid alati kaasneb lein. Endiselt pööratakse vähe tähelepanu sellest üle saamisele ning selle mõjule laste ja teiste psüühikale. On mitmeid erinevaid aspekte, millest sõltub vanema surma mõju lapsele. Väga olulist rolli mängivad lapse arengu staadiumid ning hoolitsus, mida ta saab pärast surma ning leinaga leppimiseks. Kui laps on juba eas, kus ta mõitsab, et surm on igavene, siis on tal selle võrra raskem. Ta ei kujuta ette elu ilma vanemata omas rollis ja kindlate seostega lapse jaoks. Täiskasvanul on lihtsam oma vanema surmaga leppida, sest neid ei seo harilikult nii palju igapäevaseid tegevusi (magama panemine, söötmine jne) kui väikelast. Lisaks võib lapsel tekkida hirm enda surma pärast. Laps arvab, et kui ta vanem võib ära kaduda, ka ilma põhjuseta, siis võib ka laps ise
tavalistesse tervetesse inimestesse. See, et inimesel on puue ei tähenda, et ta ei oleks inimene ja ei vääriks meie austust. Muidugi on kurb vaadata, kui näen linnapeal inimesi, kes ei saa endaga ise hakkama kuid ega minu haletsemine ei aita, vaid võib olla muudab minu oleks teise inimese kuidagi negatiivseks või õnnetuks. Olen kokku puutunud lähemalt just lastega, kellel on erivajadus. Tänu sellele olen õppinud palju. Enam ei suhtu ma lapsesse halvustavalt, olen mõistnud, et laps on haige ja ta vajab täiskasvanu abi, mida just mina rühmaõpetajana saan pakkuda. Kui olin veel tööl Tallinnas, käisid minu rühmas kaks last, kes ei ole tavalised laps, üks poiss oli pärit kurt-tummast perest, kuigi ta ise kuulis ja vaikselt hakkas tulema ka kõne. Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust. Sõimerühmas ei saanud meie, rühmaõpetajad aru, kas laps on kuulja või mitte. Teise
Mäng ja lapse areng eksami teemad. 1. Mängu mõiste, tähtsus lapse arengus. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi.On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus
.................................... Lapse vanus (aastat, kuud) .......................................................... Kognitiivne tase Liikumismäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng (funktsiooni- mäng) Laps põrgatab Laps ehitab Üksinda palli põrandal. ehitusklotsidest. mängides Mitu last on Ühtki teist last kujutleb laps Üksikmäng läheduses ei ole läheduses. mängutelefonig mängimas a helistamist.
tegevuse baasil. Kõne arengu perioodid · Lapse keele uurijaid on imestama pannud, et eri keeli rääkima hakkavad lapsed läbivad keelt omandades samu arenguetappe. Keele-eelne suhtlemine · Esimestel eluaastatel on lapse jutt enamasti arusaadav lapse näoilme, zestide ning ümbritseva konteksti abil. Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua
1-2 AASTASE LAPSE KÕNE ARENG Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel eluaastatel algab aju intensiivne areng, mis väljendub tõusva aktiivsusena frontaal ja temporaalsagaras. Frontaalsagar on vastutav ka kõneliigutuste/kõnemotoorika eest. Seetõttu algabki enamiku laste kõnetegevus umbes esimese eluaasta piires. Umbes 1 1
See tähendab, et selle asemel, et lasta lastel mängida vabamänge, suunatakse lapsi õppima ja tegevusest tegevusse liikuma, just nagu koolis. Samuti võib takistusteks olla ka see, et õpetajad võivad arvata, et lapsed õpivad ainult sõnadest ning ka see, et iga erineva asja omandamiseks on oma aeg. Samas tuleks lapsele luua ka sobilik keskond, mis aitaks lapsel omandada teadmisi palju tulemuslikumalt (Tuuling, 2015). Täiskasvanud arvavad tihtipeale, et laps peab õppima toimetulemist iseendaga ning teadmisi omandama. See on küll täiesti õige aga kõik peaks tulema omal ajal. Täistasvanud unustavad, et lapse esimesed kümme eluaastat peaks keerlema ümber mängu ja uurimise. Laps peaks ise endale looma sellise mängumaailma, mis aitaks lapsel järele teha seda, mida ta on ennast ümbritsevas maailmas näinud. Laps mängib enda jaoks läbi kõiksugu erinevaid teadmisi,
Mida soovitaksid teismelisele rasedale - kas abort või sünnitus? Paar aastat tagasi oli väga populaarne saada laps väga noorelt. Polnud ebatavaline nähtus, et 16 aastane nooruk sai lapse, jättes kooli pooleni ja hakanud täisväärtuslikuks emaks. Isegi tehti filme ja seriaale noortest tüdrukutest, kes said 16 aastaselt lapse(,,16 & pregnant'') Tundus isegi, et sai uueks trendiks. Oli populaarne saada nii noorelt laps. Mina olen täielikult selle vastu. 16 aastane teismeline pole üldjuhul valmis last saama. Sellises vanuses teismelised käivad veel koolis ja elavad koos vanematega. Mis elu nad saavad oma lapsele pakkuda? Enamus teismelisi jätab kooli pooleni ja lõpetab lihtöölisena ja elab vaesuses. Mina ei suudaks kunagi elada teadmisega, et ma lasen oma lapsel elada vireluses, kuna sain nii noorelt lapse. Lisaks teismeline on ise veel laps ning ta pole üldjuhul vaimselt valmis saama last endale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
