VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Tervislik toitumine Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast
vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel aastatel äärmiselt raske tasa teha. Lisaks toitumisele, tervisele ja psühhosotsiaalsetele vajadustele, mis alati tähelepanu vajavad, tuleb selle perioodi jooksul saavutada teatud arengueesmärgid: positiivsete, sügavate suhete tekkimine pereliikmetega; perekonna (või muu keskkonna, kus laps viibib) piires lapse suhtlemis- ja sotsiaalsete oskuste areng; ning lapse edukas integreerumine laiemate ühiskondlike institutsioo-nidega, nagu 4 näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või
Millal peaks laps hakkama vastutama oma tegude eest/mõistma oma tegude tagajärgi? Millal saab inimene täiskasvanuks? Laste iseseisvus ja toimetulek kasvab iga päevaga väikseid asju tehes. Selge on see, et vanemate roll on selles väga suur. Juba algusest peale tuleb last kasvatada nii, et ta teaks, et tema tegevustel on ka tagajärg. Muidugi alati ei tea laps, mis on õige ja mis on vale, seega vajab ta lapsevanema abi ja tuge. Ma usun, et igal inimesel tuleb arusaam vastutamisest erineval ajal, kellel tuleb see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine
3 Laste hammaste tervis Suuhügieen Suu tervislik seisund on oluline ja vajalik üldtervise heaoluks ning mõjutab meie igapäevase elu kvaliteeti. Et hambad säiliksid terved on tähtis pöörata sellele tähelepanu juba varajases eas, et kujuneks harjumus enda suu tervise eest hoolt kanda. Lapse tervis ja areng toimub koosmõjus perekonna ja keskkonnaga, kus laps suurema osa ajast viibib. Vanemad peaksid tekitama kodus laste suu tervise säilimiseks rutiini, kus hambaid pestakse kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Eeskuju on parim õpetus. Eriti oluline on pesta hambaid õhtul, sest öine süljeeritus on väiksem ja hammaste isepuhastumine toimub aeglasemalt. Kuid abiks saab olla ka lasteaed ja kasvatajad, seda nii rääkides lastele suuhügieeni tähtsusest, õigest hammaste pesust. Samuti võib lasteaeda muretseda igale lapsele oma hambahari ning
Laste enesehinnangu kujunemine Autor: Kätlin Traks Tallinna Nõmme Gümnaasium Sissejuhatus v Teema valik: huvitatud teemadest, mis on seotud laste enesehinnanguga ja selle kujunemisega v Eesmärk: enesehinnangu mõjud, probleemid lapsele ja kuidas saaks enesehinnangut parandada v Hüpotees: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse; Enesehinnang v Ettekujutus iseendast v Peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest v Kujunemine algab lapsepõlves v Lähedane suhe vanematega Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust v Vanemal hea enesehinnang ja enesekindlus v Lubatakse olla mina ise v Sisemine enesekindlus v Vanemate märgatavus ja aktsepeeritavus Kuidas tugevdada laste eneseusaldust ja enesehinnan...
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev.
....................... Aktiivsus ja tähelepanuhäired Iseseisevtöö Juhendaja: ................................... Kooli nimi Tartu 2011 PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne,
püüd kaitsa last ka siis kui too on juba pmst täisealine võid noorukis tekitada mõistmatus...See võib tekitada viha vanemate vastu ja nii võivad tulla konfliktid.ARMUKADEDUS-emotsionaalne reakstsioon,mis tekib kui tuntakse suhet ohustatuna.Armukadeuse kogemist mõjutab suhte kvaliteet.sagedased konfliktid ja emotsionaalne kaugenemine muudavad inimese ärevaks ja suurendavad hirmu selle ees, et kaaslane võib hakata eelistama kedagi teist.LAHUTUS on lapsele valulik protsess.sest reeglina laps ei taha et vanemad lahku lähevad.Kuid seda ei toi lapse eest varjata sest hiljem teadasaamne on veel vallusam ja laps tunneks end reedetuna..Laps üritab vanemaid igal moel lepitada ja koos hoida..Parem oelsk kui laps saaks elada samas kohas kus ennegi,kus on ta sübrad ja tuttavad.Ei soovitata uue kooelu alustamisega kiirustada,vaid anda aega lapsele haavade parandamiseks.Muidu peab laps ja ka vanem lahutusjärgsele emotsioonidele toime tulema ka kasuperest tulevate elumuutustega.
võis mõni ka noorem olla. Taustainfona sain õpetajalt teada, et tegemist on võrdlemisi vaiksete lastega, sest nende oma õpetaja palub neil muuhulgas ka tasa olla ja vaikselt liikuda. Tundialustas õpetaja laste rivistamisega, paludes seda esmalt verbaalselt. Üks lastest ei püsinud rivis eriti hästi, peale seda, kui õpetaja tema poole nimeliselt pöördus ja ütles, et ta rivvi läheks, tegi laps seda. Rivistamisele järgnes mäng, kus lapsed pidid ükshaaval koonuseni rivist jooksma, seda puudutama ja rivvi tagasi tulema. Mäng meeldis silmnähtavalt lastele ja enamus lastest tuli see korrektselt välja. Kui laps unustas koonust puudutada, pööras õpetaja lapse tähelepanu sellele ning seejärel puudutas laps koonust ning läks rivvi tagasi. Õpetaja tegi mängu raskemaks liigutades ühe koonuse kaugemale ja palus lastel tulevase mängu käigus puudutada.
Perekond kui rühm. Suhtlemise eripära tänapäeval! Koostasid: Ain Allas, Daniil Konopljov, Vello Lääts, Siim Suitsev, Mardo Tuul, Margus Vapper, Rauno Viljas Perekond kui sild Perekonnas omandab laps sotsiaalse suhtlemise formaalsed ja mitteformaalsed normid. Sotsiaalse käitumise, aga ka hoiakute, väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda
Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike. Nii et lastekodus kasvavate laste suurimaks probleemiks ongi kiindumussuhte puudumine. Laps vajab kindlaid täiskasvanuid, keda usaldada, mis on eelduseks, et temast kasvaks eluga
TIMM THALER EHK MÜÜDUD NAER James Krüss 1.Millised olid Timmi suhted kodustega? 2. Kuidas sattus Timm hipodroomile kihla vedama? 3. Millise kummalise lepingu sõlmis Timm L.Tarukiga kastanite all, hipodroomi kohvikus? 4. Mida see leping ette nägi? 5. Kas Timmi arvates oli see kasulik leping? 6. Miks tahtis Timm minna laia maailma mere asjandust õppima? 7. Kas ta igatses oma naeru tagasi? 8. Kes oli Kreschimir ? 9. Kuidas Timmist sai rikas pärija? 10. Kuidas Timm oma naeru tagasi sai? 11.Mida andis Timmi naer L.Tarukile ? 12.mis on Palmaro ? 13.Millest rääkis ,,Kleepluige muinasjutt``? Vastused: 1. Võõras emale ja Ervinile Timm ei meeldinud ja Timm sai võõrasemalt tihti pahandada. 2. Timm leidis maast viiemargalise ja ruudulises ülikonnas mees kutsus ta hipodroomile hobuse peale kihla vedama. 3. Sellise lepingu, et Timm müüb oma naeru L.Tarukile. 4. See nägi...
Lapsevanemale tähendab lapse kasvatamine, tema eest hoolitsemine, tema esindamine ning temaga suhtlemine õigusi ja kohustusi, mis omakorda põimuvad lapse õiguste ning kohustustega. Vanem peab valvama ja kaitsema last, et hoida teda kõik võimalike ohtude eest, nii vaimsete kui ka füüsiliste. Lapsevanema kohustuseks jääb ka otsustamine lapse asjade üle ning samuti peab kindlustama sooja kodu ja toidu. Mida suuremaks saab laps, seda suurem on tema iseotsustamine õigus. Seni, kuni laps ei ole veel võimeline otsustama, teevad seda tema eest vanemad või eestkostjad. Palju on tänapäeval nn „katkiseid” perekondi, kus vanemate omavahelised suhted on halvad. See kõik mõjutab väga tugevalt lapsi. Mõned vanemad ei saagi peale lahutust oma lapsi enam näha või on koosolemise aeg märkimisväärselt vähenenud. Oleks ideaalne, kui sellises
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS
olukord: tundsin täisväärtuslikku õnne, sest ema ei joonud ja isa polnud kodus märatsemas. Ema tegi süüa ja toad olid puhtad. Ainuke viga oli suitsuvingune tuba, aga nüüd olid vähemalt aknad lahti. Ema leidis töö ja mulle koha lasteaeda. Alguses ma natuke pelgasin,kuid mulle väga meeldis seal. Kasvatajad olid helded ja mängukaaslased sõbralikud,keegi ei norinud. Üks kord koju tulles leidsin laua pealt kirja,milles kirjutati, et emme tuleb homme, ole tubli laps ja pese nõud ära. Saabus hommik, aga kedagi ei tulnudki. Varsti kuulsin koputust ning rutates jooksin avama. Võõrast nägu nähes pidin ma pettuma ja ütlesin kohe, et ema pole kodus, kuid tädi ei teinud sellest välja ja astus tuppa. Naine ütles mulle, et emme palus su kaasa võtta ja sa kolid nüüd kenasse ja meeldivasse kohta ja saad uusi sõpru, ning ulatas mulle pulgakommi,seejärel naeratas väga pehmelt ja siiralt.
Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine.
Arutlus Sotsiaalne tõrjutus kas paratamatus tänapäeva ühiskonnas? Kairi Pulst, PS Sotsiaalne tõrjutus tähendab indiviidi tõrjutust või äralõigatust ühiskonnast. Sellel võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid ja need ei pruugi olla tekkinud ainult indiviidi enda süü tõttu. Põhimõtteliselt kaotab ühiskond oma kontakti inimesega ja kui nende arv suureneb, tekib mingi inimrühm, kes on ühiskonna jaoks justkui kadunud. Selliseid olukordi on eksisteerinud minevikus, kuid nad pole siiani kadunud. Väga pikka aega ajaloos ei saanud naised valida ega kõrgkooligi astuda. Neid peeti kellekski madalamaks, tühisemaks, ei tunnustatud nende õiguslikku võrdust. Arvati, et õigeid otsuseid suudavad teha vaid mehed, sest nemad on aegade algusest olnud liidrid. Üks püsiv ja ehk suurim põhjus oli pime usk, et mehed teavad ...
Sissejuhatus See teema, millest järgneva referaadi/essee kirjutasin on erinevatel aegadel kuidagi minuni jõudnud. Mitte, et ma ise oleks kuidagi reinkarnatsiooni tunnistajaks olnud, vaid seetõttu, et viimane juhtumi puhul rääkis mulle tuttav, et tema kolme aastane poeg räägib sõduritest ja sõjast. Poiss polnud iialgi näinud sõdu kajastavaid filme ega puutunud kokku sõjaga seonduvate mänguasjadega. Seega oligi ema jaoks hämmastav, kui Tallinnasse jõudes, oli väike laps hüüdnud oma emale, et "näe emme, siin ma teiste meestega marssisingi". See oligi tõukeks, miks hakkasin asja uurima. Leidsin end seetõttu ka mitmeid tunde youtubest, kus vaatasin erinevaid lugusid lastest, kes reaalselt teavad fakte eelmise perekonna kohta, mida keegi teine tema praegustest lähikondlastest ei tea. Siiski tekkis mul ka küsimusi, millele ma vastuseid ei saanud. Samas aga juhtumid iseenesest on põnevad ja väärivad märkimist. Käsitlen töös põhilisi aspekte,
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused
tundeline väärkohtlemine - psühholoogiline väärkohtlemine - füüsiline e. kehaline väärkohtlemine - seksuaalne e. sooline väärkohtlemine17. 2 Emotsionaalne e. tundeline väärkohtlemine Emotsionaalne e. tundelise väärkohtlemise all mõistetakse igasugust lapsele suunatud emotsionaalset vägivalda. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades tema tundeelu eakohast arengut. Emotsionaalse vägivalla puhul on laps olukorras, kus peab korduvalt taluma täiskasvanu või mõne teise lapse ebaadekvaatset emotsionaalset reageeringust tulenevat pinget - hirmu, alandust, ahistust, ärevust jne. Selline korduv pinge pidurdab lapse normaalset eakohast eneseväljendust, seades ohtu lapse emotsionaalse arengu. Laps tunneb palju hirmu ja alandamisega seotud emotsioone, mistõttu ei õpi ta mõistma teda ümbritsevate inimeste tundeid ning neile adekvaatselt vastama3.
umbes 15-16 tundi. Korduvsünnituse puhul võib meelde tuletada eelmise sünnituse kestust ja arvestada, et tõenäoliselt läheb seekord kiiremini. Sünnituse esimene faas avanemisperiood Sünnituse ajal tõmbuvad emakalihased rütmiliselt kokku ning nende kokkutõmmete ehk kontraktsioonide tulemusena lüheneb ja avaneb emakakael. Emakakael venib järkjärgult õhemaks ja avaneb, lootekestad rebenevad. Avanemisperioodil on hea ringi liikuda, sest liikudes on vereringe parem ja laps tunneb end hästi. Sünnituse teine faas väljutusperiood Kui lapse pea on juba alla vaagnapõhjani jõudnud, algavad väljutusperioodi kokkutõmbed pressid ehk väitused. Et sünnitusele kaasa aidata, piisab enamasti sellest, kui vastupandamatule pressimissoovile lihtsalt järele anda ning suruda kaasa oma sisetunde järgi. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu õrnalt vastu. Kohe, kui
1. Palun lugege hinduismi loengumaterjalist (pdf-fail) viimane peatükk „Hinduism ja õendus”. Millega sealt tuleks Teie arvates arvestada ämmaemandal (mis sealt haakub ämmaemanda elukutsega)? Põhiline asi,millega tuleb ämmaemandal arvestada on abordid. Tuleb tolerantselt suhtuda sellesse, kui naine hinduislikust perest soovib katkestada rasedust, sest teatakse, et sünnib tüdruk.Aga põhiliselt hinduistid on abordide vastu, isegi kui sünnib haige laps. Samuti toitumise nõustamisel tuleb arvestada sellega, et hinduistid ei söö veiseliha ,seetõttu mitte kunagi ei tohi nendele seda soovitada. Lisaks paljud neist on taimetoitlased, seetõttu tuleb alati küsida nende käest kas tõesti on nii, et määrata täiendavaid vitamiine, et lootel ei olnud mingi aine vaegust. OLULINE on see et hinduistid keelduvad ka ravimitest kus võib olla midagi loomast.
on selleks suurepärane väljund. Viies uurimust läbi vaatluse vormis ei häiriks see laste tavapärast käitumist ning suhtlust mängu ajal. Vaatlust läbi viies tuleks jääda diskreetseks ning mitte sekkuda laste mängule vahele, seejures aga jälgides, et lastel oleks turvaline ja stressivaba koos olla. Kindlasti on oluline uurimust läbi viies, et laste isiksus jääks anonüümseks. Samuti tuleks tagada uurimuses osalemise vabatahtlikus, kui lapsevanem ei soovi, et ta laps osaleks antud vaatluses või soovib seda katkestada, peab tal olema selleks õigus. Vaatluse käigus ning analüüse tehes lähtuksin pigem üldisest lastelt saadud tagasisidest ning ei teeks järeldusi ühe lapse käitumise põhjal, vaid arvestaks neid kui 6-aastaste laste gruppi või kommuuni. Viies läbi uurimust lastega on oluline, et neil oleks palju vabadust ning neid ei sunnitaks millekski, eriti kui uurimise eesmärgiks on jälgida nende suhtlus mängu ajal. Niisiis, oleks
1.Miks Ewaldi ema kis koolis inglise keele petaja rkimas? Millise tulemuse see andis? Ema tahtis Ewaldi hinnet positiivseks muuta, aga see plaan ei linud lbi. 2.Miks vanemad otsustasid, et Ewald siiski Inglismaale ei sida? Ewaldi de Billie tuli ideega rkida selle koha kohta halba ja seega otsustasid nende vanemad mber. 3.Kirjelda Ewaldi ema ja isa. Ewaldi ema ja isa olid pugejad nad kisid pidevalt koolis petajate jutul ning veel oli ema range puhtusehoidja. 4.Missugune tdruk oli Bille? Ta oli Ewaldi de,vga taibukas ning ta oli 15 aastane. 5.Miks oli Ewaldi kiri Tomile enam kui imelik? Seal sees oli vga palju Inglise kirjavigu. 6.Mis lks Tomile vastumineku hommikul viltu? Tom'i asemel tuli hoopis Jasper 7.Miks saadeti Tomi asemel Jasper? Tom'il murdus vasak jalaluu. 8.Mis oli Jasperi kige kallim vara? Tema jekivikogu. 9.Millised olid Jasperi smis- ja kitumisharjumused? Ta si enda srmedega, mis olid vga mustad. 10.Miks t...
............................. 7 © Ergas-Ever Kask 2014 December 1|Page Elulugu Venemaa Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis (tänapäeval Lomonossov) Peterburi lähedal. Ta oli vene, prantsuse ja USA helilooja, dirigent ja pianist. Igori isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja. Tema ema Anna Holodovskaja oli väga hea pianist. Igor oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Igor hakkas üheksa-aastaselt klaveritunde võtma. Ta vanemad olid tihedalt muusikaga seotud, aga lootsid, et Igorist saab advokaat. Vanemate soovil õppis Igor aastatel 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppis ta ka muusikat. 1902. aastal suri Igori isa ning 1903. aastal hakkas ta õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. See jäi ta ainsaks
..................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LASTEAIAS.................................................................................10 2.1.Varajane sekkumine........................................................................................................10 2.2.Arendustegevus...............................................................................................................11 2.3.Individuaalne arenduskava..............................................................................................12 2.4
38] 31. nädal Loote nahk muutub roosakamaks ja siledamaks. Tema keha üha omandab ümaramad proportsioonid. Loode kaalub umbes 1,6 kilogrammi, on 39 sentimeetri pikkune ja kasvab kiiresti. Enamuse ajast ta agab ning näeb unenägusid. [1, lk 38] 32. nädal Loode on praegu umbes 40 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 1,8 kilogrammi. Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba allapoole. Platsenta kaalub umbes 380 grammi. [1, lk 38] Naise 8. raseduskuu ehk 29.-32. rasedusnädal Kuna laps kasvab, jääb tal kõhus ruumi vähemaks ning naine tajub tema liigutusi üha sagedamini ja tuntavamalt. Selja alaosas võib tunda valu ja pinget, sest kõht kasvab ja seljalihased on pinge all. [2, lk 22] 33. nädal Lapse süda lööb 120-150 lööki minutis. [1, lk 38] 34. nädal 8 Loote nahk on nüüd heledam (roosa), karvakesed hakkavad kaduma ning lootevõiet jääb vähemaks. Loode kaalub umbes 2,2 kilogrammi. [1, lk 39] 35. nädal
Tsüstiit 1. Mõiste Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide. Põiepõletik on suhteliselt sage haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse suurenemisega (näiteks nn. honeymoon(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit). Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud mikroobide elutegevuse tulemusena. Mikroobid satuvad põide enamasti kusiti kaudu, harvem vere või lümfi vahendusel. Soodustavateks faktoriteks on uriini äravooluhäired, kas kividest kuseteedes, põies, kuseteede väärarendi...
Kuigi beebi ei oska oma pilku fikseerida, arvatakse, et ema näokuju ja silmi suudab ta eraldada. On teada, et need vanemad, kes loovad oma beebiga varakult silm-side kontakti, on paremas emotsionaalses kontaktis nendega ka tulevikus.Vastsündinu ei armasta tugevaid helisid, temaga tuleb rääkida õrnalt, rahulikult, laulge talle. Arvatakse isegi, et lapsed, kellele on rohkem lauldud ja jutustatud, hakkavad varem rääkima. Kõne ja kõndimine Aastane laps ei ole enam beebi, ta on uskumatult palju arenenud ja esimese sünnipäeva paiku oodatakse esimesi sõnu ja samme. Last mõjutavad pärilikkus, kasvutingimused, ümbrus. Kõik lapsed on erinevad. Umbes pooled kõnnivad aastaselt (tavaliselt 9ndast, 10ndast kuni pooleteise aastani). Osa lapsi on loomu poolest ettevaatlikud. Liigne istumine voodis või kärus võib pidurdada roomama, seisma, käima õppimist. Tavaliselt ütleb aastane laps mõne sõna, millel on
Pärnu XXXX XXXX Kool Sinu Nimi 7B Vahetuslaps Referaat 2009-09-13 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................... ..Lk2 Sissejuhatus................................................................................................................... ...Lk3 Ülevaade raamatust.........................................................................................................Lk4 Lemmikkoht.................................................................................................................... ..Lk5 Tegelased....................................................................................................................... ...Lk7 Kokkuvõte....................................................................................................................... ..Lk8 Autorist...................................
Pärale jõudnud seemnerakul tuleb kõigepealt läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist. Kui seemne- ja munaraku tuumad liituvad, moodustub loote esimene rakk. Sellega on raseduse esimene staadium lõppenud. Lapse areng seisab aga alles ees. Kõike seda, mis Su kehas nüüd muutuma hakkab, Sa esialgu veel ei tunne. Mõned naised tunnevad aga iiveldust ning rinnad pakitsevad. Üldiselt on see nädal ootamise nädal kas oled lapseootele jäänud või ei. 5. nädal: Laps Nii lühikese ajaga on loode juba uskumatult palju arenenud: sel nädalal hakkab tema süda lööma, areneb aju, südameveresoonkonna- ja närvisüsteem, kujuneb selgroog ja ajul on moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. Ema
Vanemad Vanemaid on olemas väga erinevaid. Neid saab jaotada karmideks, hellitavateks, vägivaldseteks, hoolivateks, hoolimatuteks jne. Enamasti on vanemad karmi, hellitava ja hooliva kooslus, või vähemalt minu tutvusringkonnas on nii. Sellised vanemad hoolivad oma lastest, vahest on nad hellitavad ning samal ajal ka natuke karmid, kuna muidu arvab laps, et võib teha mida tahab. Mina arvan, et see on paljude jaoks just ideaalne lapsevanem. Karmid vanemad on need, kes arvavad, et kui nad ei ole karmid, siis kasvab nende lapsest pätt või saamatu isik, nad on oma lapsesse või lastesse nii kiindunud, et ei taha neid kellegagi jagada. Nad tahavad, et nende lastest saaksid teadlased või professorid, üldiselt siis suure palgaga ja tunnustatud isikud. Aga oleme ausad, tavaliselt nii see ei lähe
Raasiku Põhikool AL CAPONE referaat Koostaja: Keith Juksaar 9.klass Juhendaja: Merike Leetjõe Raasiku 2013 Lapsepõlv, haridustee Al Capone sündis 17ndal jaanuaril 1899 Booklynis, New Yorgis, Itaalia immigrantide peres. Tema vanemad olid väga austatud inimesed, isa töötas juuksurina ning ema oli usklik elu lõpuni. Tema peres oli 7 poega ja 2 õde. Al Capone oli oma peres neljas laps. Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas üles karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortejõuku. Kuigi Capone oli terane, jättis ta 14-aastaselt kooli pooleli. Tööalane karjäär, tegevus Pettustega tegelemise vahepeal töötas ta kommipoes, keeglisaalis ja köitekojas. Capone sai kurikuulsa Viie Punkti jõugu liikmeks Manhattanil ja töötas gangster Frankie Yale'i Brooklyni kõrtsis Harvard Inn väljaviskaja ning baarmenina
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11
Konstantin Stepanovich Melnikov Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik. Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks oli kogu haridus, mis vanemad said lastele lubada, vaid kahe aasta pikkune koguduse kool.
Rasedus ja tervislik eluviis 2012 Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Toitumissoovitused Toitumine on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Janu kustutamiseks tuleb eelistada vett, mi...
Õppe- ja kasvatusalane juhtum Laps on 4 aastane, ta on lastekodust ja temaga on raske töötada, kuna tal käivad vihahood. Kui tal see hoog peale tuleb ta karjub ja loobib asju. Õpetajad püüavad temaga hakkama saada, lapsi on rühmas palju ja nad ei saa ainult selle lapsega tegeleda. Nende rühma kõrval on õppelajuhataja kabinet ja iga kord kui see laps karjub jookseb ta kohale, ning küsib, et mida te selle lapsega teete, et ta nii karjub. Kuigi ta väga hästi teab, et laps lihtsalt on selline. Kui lapsele midagi ei meeldi ta karjub, kui ta ei viitsi ise õue riidesse panna ta jälle karjub. Nüüd käib õppelajuhataja teda riidesse panemas. Magamise ajal tuuakse selle lapse voodi rühma kuna ta ei maga ise ja ei lase teistel lastel magada. Ja sellel ajal istub temaga õppelajuhataja kuna õpetaja peab teiste laste juures olema
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht
................................ 8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 10 2 Mäng ja lapse areng Sissejuhatus Laps ja mäng on tihedalt seotud. Laps õpib läbi mängu elama ja suhtlema täiskasvanuga. Mäng on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Mäng ei ole ainult lastele iseloomulik tunnus vaid ka täiskasvanud mängivad. Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus.
Libahunt Ükskord õppis Mari piiblit ja perenaine ketras. Õues oli külm talveõhtu ning peremees ja sulane olid kutsutud kirikusse vaatama, kuidas ühte nõida pekstakse. Peremmes ja sulane jõudsid koju. Perenaine oli väga rõõmus, et ikka elusalt koju jõuti ja kutsus ruttu mehed tuppa, et külma uksevahelt sisse ei tuleks. “Nõial olnud ka laps,” ütles peremees “ aga see olla kirikust ära jooksnud ja keegi polnud kätte saanud.”. Järsku kostus päris lähedalt huntide hulgumist ja kraapimist ukse peale. Peremees haaras püssi ja läks uksepeale vaatama. Sealt aga leidis väikse lapse. Laps toodi tuppa ja anti süüa ning pere otsustas et jätavad lapse enda hoolede, sest: “ Kus vaeseke ikka külma ilmaga läheb, hundid söövad veel ära.”. Nii jäetigi lapsuke enda juurde ja pandi nimeks Tiina. Möödus kümme aastat
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt
Tugev on inimene, kes suudab võimalusi ära kasutades enda eest seista ning hoolitseda. Iisaku kohta selgus, et ta on aus inimene, kes vaatas Ingeri puhul pigem iseloomujooni ning ei lasknud end naise välimusest heidutada. Asjade loomulik käik oli, et Ingerist kujuneb keegi, kes on enamat kui abiline talutööde juures. Tulemuseks olid kaks tervet poeglast Eleseus ja Siivert. Kui naine veel kolmandat korda rasestus, tundus õnn kestvat. See laps on üks peamisi põhjuseid, miks võib arutleda selle üle, kas Inger oli tugev inimene. Maimuke sündis, kui Inger oli parasjagu üksi. Oma suureks hirmuks ning meelehärmiks oli laps samasuguse puudega nagu ta ise jänesemokaga. Kartuses, et tütart tabavad kannatused, mille oli läbi elanud ka Inger, tappis ta vastsündinu. Seda võib pidada nõrkuse märgiks, sest olles ilmale toonud oma järeltulija, oleks pidanud naine tema eest ka hoolt kandma
-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri. Ettevalmistus peab algama alati sealt, kus on laps, mitte sealt, kus täiskasvanu meelest on loogiline alguspunkt. Kapillaarvere võtmine ·Tähtis on näidata kõiki asju, mida proovi võtmisel kasutatakse küsi, kas varem on võetud, lase rääkida mida ta torkest teab, mis tunne on. ·Räägi, miks proovi tehakse vereproovi järgi näeme, kas sa oled haige ·Eriti tähtis on selgitus väikelaste juures, kui nad usuvad, et augu kaudu voolab kogu veri välja kindlasti paneme plaastri 3.Milline on õendustegevus palavikus lapse korral
(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega. Ega tolleaegne talurahvas ei teadvustanud endale, et ka väikelaps väärib tähelepanu ja tunnustust
“Mida teha, et Eestis oleks vähem õnnetuid lapsi? “ Üks olulisemaid teemasid laste jaoks on kodu ja perekond. Iga laps soovib, et tal oleks soe ja turvaline kodu ning toimetulevad vanemad. Lapsed tunnetavad vanemate probleeme vahetult ja elavad raskusi valusalt üle. Mina arvan, et siin saab oma abikäe ulatada kohalik omavalitsus,kes toetaks enam raskustesse sattunud peresid;seisaks selle eest, et igal lapsel oleks oma kodu, mis on korras,soe, turvaline,aitaks kaasa uute töökohtade loomisele, et vanemad leiaks töökoha, mis oleks kodule lähedal ja kus makstakse korralikku palka. Olulisel kohal on ka kool
Tähelepanu, taju, mälu ja mõtlemine on kõik tunnetusprotsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tähelepanu on taju, mälu ja mõtlemise kulgemise tunnuseks, kuid vaatamata sellele on taju see kõige esimene juhtiv psüühhiline protsess ja teised psüühilised protsessid juhinduvad tajulisest muljest. Näiteks ei saa 3-aastane laps mäletada asju, mida ta pole ise kogenud või tajunud, samuti pole tal võimalik neist rääkida ning ka mõelda saab vaid neist nähtustest, mida on tajutud. Tähelepanu on paljude kognitiivsete ülesannete teerajajaks. Tähelepanu kui keskendumine nõuab kahe vastuolulise oskuse omandamist- võime koondada tähelepanu olulistele ümbritsevatele teguritele ja pidada käsilolevat tegevust kõige tähtsamaks; võime ignoreerida paljusid ebaolulisi ärritajaid
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule.
Pere ja ühiskond lapse kasvatajana Inimese elu üks olulisemaid etappe on lapsepõlv. Sellel perioodil kujuneb lapsest nooruk, kes peab saama piisavalt hoolimist, õpetust ja võimalusi end tõestada. Kasvamisel mängivad olulist rolli nii perekond kui ka ümbritsev ühiskond, sest laps peab hakkama mõistma, kuidas suhelda pereliikmetega ja millisel moel elada tulevikus iseseisvat elu. Mõlema roll on olenevalt riigist ja rahvusest erinev, kuid need mõjutavad kindlasti lapse arengut. Pere ja ühiskond moodustavad tasakaalustatud keskkonna, kus mõlemad täidavad oma ülesannet. Esimestel eluaastatel on laps täielikult sõltuv oma vanematest, sest ilma nendeta ta hakkama ei saaks. Juba siis tehakse algust õpetamisega, tutvustatakse häid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
