Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning
töötajate ümberpaigutamise vajaduse ilmnemine. Personali meeskonnatöö koolitus Töötajate ühisürituste planeerimine, ,,Heade tegude tahvel" võimalus kirja panna kiidusõnu oma kolleegidele. Psühho-sotsiaalne keskkond on paranenud, kuna personalile oli plaanitud ja ellu viidud huvipakkuvad üritused nii lasteaias kui väljasõitudel. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine laste hulgas Erivajadustega laps saab abi eripedagoogidelt ja logopeedidelt Arvestatakse laste eripära õppetegevuste läbiviimisel. Rühma reeglite kehtestamine, temaatilised nädalad "Popp poiss" ja "Popp tüdruk" Lõõgastumisharjutuste sisseviimine muusika saatel lastele kogu päeva jooksul, punktmassaaz lastele Lapsel omaette olemise võimalus. Psühho-sotsiaalse keskkonna parandamine koostöös lastevanematega Lasteavanemate koolitused, psühholoogi regulaarsed külastused
leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7 2 1. ÕENDUSANAMNEES Laps on kolme aastane, kaalub 18 kg ja on 102 cm pikk ning on meessoost. 1) Turvaline keskkond: Poisslaps kasvab koos oma mõlema vanematega ja veedab võrdselt aega nii ema kui ka isaga oma majas. Laps on kolinud kuid ei mäleta seda hästi, mis näitab seda, et tagatud on turvalisus. Seda näitab ka, et laps on õnnelik ja räägib positiivselt kodust. Samuti puutub kokku paljude inimestega, kuna perekonnas ja sugulastel on lapsi palju ja samas eas. Vesteldes antud teemal oli laps väga õnnelik ja jutukas, millest võis tuletada, et tagatud on lapse turvalisus ja talle meeldib. 2) Suhtlemine: Laps tuli ise minu juurde alustas vestlust ja tahtis mängida
Hüperaktiivsed lapsed. Hüperaktiivsuse esimesi tunnuseid võib märgata väga varastel eluaastatel. Sellised sümptomitega lapsed on väga impulsiivsed ja see võib tekitada eluaegseid komplikatsioone, sest oma loomupärase tormaka käitumisega kutsub laps esile täiskasvanu negatiivse suhtlusstiili: karistamine, keelamise, pahandamise, kuid see võimendab omakorda probleemi. Saksa meedikud on leidnud, et hüpeaktiivsust pole võimalik välja ravida, küll aga leevendada. Kuigi tänapäeval mitmed spetsialistid tegelevad selle probleemiga, arvavad siiski paljud lapsevanemad ja pedagoogid, et see on käitumuslik probleem. Hüperaktiivsus on meditsiiniline diagnoos, mille määravad ainult spetsialistid.
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2
· Kuidas saab Timmist rikas laps? Timm Thaleri parim omadus oli tema luksumiseni viiv naer, mis tegi kõik tema ümber rõõmsaks. Kuid poisi parim omadus, ei saanud kuidagi olla see, mis teda elus kaugele viib, sest naeruga ei ole võimalik teenida. Seetõttu otsustas Timm müüa maha oma naeru, saades vastutasuks võime võita kõik kihlveod. Timm panustas viis marka, mille L. Taruk andis Timmile oma varanduse põhikapitaliks, ja veel viis enda marka ühele hobusele hipodroomil ja võitis mitusada marka. Tänu sellele võidule mõistis Timm, et ta saab väga rikkaks. Seda ta ka sai. · Miks leping ikka veel kehtis, kuigi parun Taruk oli kõigi teada surnud? Timm vedas tüürimees Jonnyga kihla, et on samal õhtul rikkam kui rikkaim mees maailmas, kelleks oli parun Taruk. Kihlveoga tahtis Timm Jonnyle tõestada, et võidab tõepoolest kõik kihlveod, mida Jonny uskumatuks pidas. Mõne aja pärast kuulis Timm kapte...
kapist välja oli tõmmanud. Marvo patseeris emal kogu aeg sabas. Ema pani lapse riidesse, Marvo väga rahulik riietumisel, ja ütles: ,,Mine too papud ka!" Marvo jooksis kiiruga papude järele, võttis need koridorist ja jooksis kiiresti elutuppa tagasi. Ema pani papud jalga, Marvo lippas jooksujalu välisukse juurde ootama, kuni emme end riidesse paneb. Väljudes Marvo veel lehvitab kassile ja koerale, öeldes: ,,Daa daaa!" Eesmärgi tulemus: Laps ütleb mõningaid kahe-kolmesõnalisi lauseid. Mängib omaette, vahel vajab teiste abi kui ei leia lahendust edasi mängida, kuid ei taha olla üksinda ruumis, vajalik kellegi kaudne juuresolek. Üritab ennast riietada. Joob ise ilma abita klaasist-tassist. Potile ei küsi, käib mähkmetega. Kehaliselt aktiivne, eesmärkide poole ,,jookseb".
4 OTSI MIND ÜLES! ............................................................................................................ 38 NII JA TEISITI ................................................................................................................... 39 HIPP-HOPP!...................................................................................................................... 39 ÜKS VÄGA ARMAS LAPS ................................................................................................ 40 KASS JA HIIR ................................................................................................................... 40 KUULAME HÄÄLI ............................................................................................................. 40 LOOMADE KÕNE ............................................................................................................. 41
Vaimne ja füüsiline vägivald oma vanemate poolt on üks hullemaid asju, mis lapsega juhtuda võib ning lapsed tahavad selle eest põgendeda. Neile on selgeks saanud, et mujal on parem. Mitte kuskil ei saa olla nii halb, kui on kodus. Mujal on parem, see on ainus pääsemise võimalus vägivalla eest, mis neid kodus ees ootab. Tihti jooksevad lapsed kodust ära ka majanduslike raskuste pärast või liiga vähese või rohke tähelepanu pärast. Kui laps tunneb, et ta on justkui piiratud siis ta tahab põgeneda. Kui ta ei tohi midagi teha ning igat tema sammu jälgitakse kullipilguga, siis laps vajab puhkust, rahu ning põgeneb oma kodust, kust ta saab olla vabam. Teiseks põhjuseks võib olla liiga vähene tähelepanu. Laps tunneb, et teda ei armastada ning läheb otsib armastust kuskil mujalt. Just oli uudistes lugu tüdrukust, kes kaotas oma elu, kuna perekonnas ei pööratud talle tähelepanu ning otsis armastust mujalt
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta,
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest,
Kõne Austatud kuulajaskond.Olen täna siia tulnud läbi kümnete pakaste,mööda mitmeid liustike ning lõputuid kanepipõlde,et arutleda laste murede ja rõõmude üle.Enne kui ma alustan,siis ma viskan kiirelt pilgu peale sellele auditooriumile,et vaadata,kas siin on lapsi,kes on kohe mõnuga maltsa saanud. Nii.Nagu te teate,pole kerge olla laps.Murelapsi on meil väga palju.Keda on väiksena jalast sikutatud,tillist tõmmatud või kes on pidanud tunde hobusekõntsa koristama.Ja ma ütlen,see viimane asi neist pole üldsegi tore.Muidugi on olemas ka neid lapsi,kelle lapsepõlv möödus helgelt nagu kukejalg,mis lisab vahelduva eduga hoogu juurde.Taat viskas lapsele jakobsoni pihku ja andis põnnile mõista,"löö see raha laiaks,ainult ära naisi koju vea".
arengulised probleemid ja kromosoomi iseärasused ning 35% juhtudest ajutegevust kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3. Sümptomid ehk põhitunnused Hüperaktiivsuse sündroomi iseloomustab halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumise ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Üliaktiivsust põhjustavad täiesti ebaolulised seigad, mis teiste laste puhul üldse ei mõju. Laps liigutab pidevalt oma käsi või jalgu või niheleb toolil, ta peab olema pidevas liikumises. Ta muudab klassis oma istekohta suvalisel hetkel, kui ta peaks tegelikult istuma paigal. Ta räägib üleliia palju. Tal on raskusi oma järjekorra ootamisega. Ta segab vahele teiste juttudele ja mängudele. Ta leiab, et on raske teiste lastega hästi läbi saada. Tal on raskused koolis õppimisega. (7) Hüperkineetiline laps on sageli hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli
Kohustused Laps peab abistama Nõrgemaid Laps peab kinni pidama riigikorrast ja Laps peab käituma seadustest kaasinimestega lugupidavalt Laps peab austama oma vanemaid ja Lapse kohustus kasvatajaid on hoida oma tervist Laps peab täitma koolikohustust Õigused Lapsel on õigus privaatsusele Laste Igal lapsel on Õigused õigus elule ja Igal lapsel on arengule õigus puhkusele Ja ja jõudeajale Kõikidel lastel on Kohutsused võrdne õigus saada Lapsel on õigus
haigus või surm , vanemate ähvardus last armastusest ilmajätmisega või kus on ebakindel ja väga pingeline kodune õhkkond. Koolis või lasteaias on pidev teiste laste vägivald. Eriti julm trauma, kui toimub füüsiline või seksuaalne väärkohtlemine täiskasvanu poolt . Ning hetke Eesti suurim probleem - pere majandusraskused Kogemused, mis jätavad lapse ilma turvalisest kasvu- ja arengukeskkonnast, kutsuvad temas esile pideva ohutunde. Eriti siis, kui laps on labiilse närvisüsteemiga, mis muudab ta hirmule ja ärevusele vastuvõtlikuks. Emotsionaalsed seisundid (ärevus, mure, viha, hirm) võivad mõjutada tervisehäirete teket ja kulgu.Hirmud saadavad kõiki lapsi ja see on täiesti normaalne. Abi tuleb otsida siis, kui hirm hakkab segama igapäevast elu. Tänapäeval on see kahjuks süvenev probleem Lastel on hirme, mida täiskasvanud sageli ei mõista. Praeguses Eestis sünnib suur osa hirme turvalisuse puudumisest, ebakindlusest tuleviku ees
Virisetakse küll, et teismelised ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata, kuid mida need lapsed ikka teha oskavad, kui neid mitte keegi ei suuna ega tagant ei utsita? Lapsevanematel on üha vähem aega, et oma järeltulijatel silma peal hoida ning nendega tegeleda. Töö ja karjäär on saanud tähtsamaks kui huvi nende laste tegevuste ja tuleviku kohta. Oma essees proovin välja selgitada, miks tänapäeva noorte ja laste olukord on selline nagu ta on. Laps on oma kodu peegel. Seega, kui alaealistel on käitumisprobleemid, siis tuleks selles süüdistada eelkõige lapsevanemaid, sest nendel on lapse kasvatamises midagi väga tähtsat tegemata jäänud. Viimasel ajal on meedias väga palju kõneainet pakkunud koduvägivald ja see, et noored, kes selle all kannatavad, on ka ise teiste laste vastu vaenulikud ja ei oskagi ennast muudmoodi kaitsta kui teisele füüsiliselt liiga tehes
Mina peres vanema, noorema või keskmise lapsena Olles peres ainus laps, mõeldakse tihti selle peale, kuidas oleks elu, kui kõik oleks hoopis teisiti. Ei mõelda aga sellele, et just see mängib suurt rolli, milline perekonnas ollakse- kas kõige vanem, noorem või hoopis keskmine, eriti kui vanusevahed on suured, kuid elatakse veel ühes maas. Kuidas see mõjub lapse psüühikale, või kas üldse on sellele tähelepanu vaja pöörata? Mina olen perekonnas noorim laps, omades vaid suuremat õde, kuid olen kindel, et just tema mõjutas minu lapsepõlve kõige rohkem. Alati kui mõni pahandus oli ja süüdlaseks oli minu õde, oskas ta alati süü minu kaela ajada, tehes seda nii osavalt, et isegi mina jäin seda uskuma. Seepärast arvangi, et noorim laps on olla üsna raske, kuna vanemad õed/vennad kasutavad ära olukorra, et väiksem on nõrgem ja kaitsetum. Eriti kui ärakasutajateks on õed, olles ise vanematele hea laps, ei
Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta ja täita neid nii hästi kui vähegi võimalik. Tööd tehes
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga.
2004; ref. Shepherd ja Sampson 2000; Peinkofer 2002; Showers 1992b järgi). Kuigi paljud spetsailistid peavad imiku nuttu tavapäraseks probleemiks, siis tegelikult on seostatud seda ka perede lahkumineku, ema depressiooni, perekonna stressi ja laste väärkohtlemisega (Talvik 2009). Nutmine on laste jaoks üks väheseid võimalusi välismaailmaga suhtlemiseks (Ainsalu 2004; ref. Reece ja Kirschner 1998 järgi). Vastsündinu nutab 2 - 3 tundi päevas, mõni laps teeb aga seda oluliselt rohkem. Kõige sagedamini nutavad imikud 6 nädala ja 4 kuu vahel (Talvik jt 2002). Enamik RLSi juhtumeid jäävad samuti ajavahemikku 6 nädalat - 4 kuud (Ainsalu 2004; ref. "SBS Question" 2003; Wheeler 2003 järgi). Imikute nutt sõltub samuti ka toitumisest, rinnapiimatoidul olevad lapsed nutavad oluliselt vähem, kui piimasegu saavad lapsed. Piimasegu saava lapse seedetrakti ebaküpsuse tõttu tekivad imikutel seedehäired, mis põhjustavad neile ebamugavustunde.
Indigolapsed on sündinud täieliku sisemise tasakaaluga, kuigi see ei pruugi alati väliselt märgatav olla. Nad on väga ausad ja sisimas vankumatud tõeotsijad, kes ei suuda valetada ei endale ega teistele. Nad käituvad välismaailma suhtes sageli provotseerivalt, kuid mitte halbade kavatsuste tõttu pigem väljendavad nad sel moel oma võimetust tulla toime olukorraga, kus puudub tasakaal ja kus ei osale ühtki täiskasvanut. Laps reageerib intuitiivselt igale ebakõlale. Indigolapsi iseloomustavad intuitsioon, tundlikkus ja empaatia, mis on antud väga vähestele täiskasvanutele. Indigolastel on äärmiselt raske iseendale valetada, sest alati, kui nad teevad kas omaalgatuslikult või kellegi survel midagi niisugust, mis neile ei meeldi või mis ei tundu hea ja õige, järgneb sellele vahetu kehaline reaktsioon. Indigolastel, kelle isiklikke piire või
Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks. Välimus Pikkus 160165 cm Click to edit Master text styles Second level Massiivne ja muskliline keha Third level Lühike kael Fourth level Lai nägu ...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond VÕGOTSKI, PIAGET JA ELKONENI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Referaat Rakvere 2012 Sissejuhatus Mäng on lapse elus väga tähtsal kohal. Mängus saab laps vabalt väljendada emotsioone ja oskusi. Samas õpetab mäng teistega arvestama ja koostööd tegema. Läbi mängu õpib laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab selle. Laps saab tunda end iseseisvalt ja vabalt ning mäng pakub talle ka tegutsemisrõõmu. Mäng on lapse jaoks kui töö, millega kaasneb põnevus, huvi, avastamisrõõm ja reeglid. Mängu mõistele ei ole ühte konkreetset definatsiooni. Paljud teadlased mõtestavad mängu mõistet väga erinevalt. Sellega on kaasnenud erinevaid mõtteid, teooriaid ja vaateid. 1. LEV VÕGOTSKI MÄNGU ARENGU TEOORIAD Lev Võgotski (18961934) sündis Valgevenemaal 1896 aastal. Gümnaasiumi lõpetas ta Gomelis.
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
Õnnelik lapsepõlv Igal lapsel peaks olema õnnelik lapsepõlv - aeg, mida hiljem mäletada kui mängulist ja lõbusat. Oma pojale või tütrele õnneliku lapsepõlve tagamine on suuresti vanemate teha, kuna seda mõjutavad asjad nagu keskkond, kus laps üles kasvab, inimesed, kelle ta endale sõbraks saab ning muidugi ka lapse enda huvid. Kuid kuidas lapsevanemana teada, kas sinu laps on väiksena õnnelik või mitte? Selleks, et laps oleks õnnelik, tuleb lasta kõigepealt lapsel end avastada. Laps peab teada saama, mis talle tõeliselt teha meeldib. See eeldab muidugi seda, et vanemad lasevad lapsel tegeleda paljude erinevate tegevustega ning samas ise ka uusi tegevusi lapsele tutvustades. See ei tähenda seda, et vanemad peaksid oma last üle koormama teda liiga paljudesse huviringidesse ja trennidesse paigutades. Lastes oma lapsel end avastada, leiab ta lõpuks oma huvi või asja, mis talle tõeliselt teha
Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju
korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus (perekonnaseadus §51). (1) Lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat
Distsiplini tagamine lasteaias. Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmisteks igapäevaelus ja koolis. Kui last ümbritsevad süsteemi osad toimivad harmooniliselt, käitub laps tasakaalukalt. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (01.01.1993) ütleb: Lubamatu on lapse alavääristamine, hirmutamine või karistamine viisil, mis valmistab talle piina, tekitab talle kehalisi kahjustusi või ohustab kuidagi teisiti tema vaimset või kehalist tervist ( §31 Lapse kohtlemise üldpõhimõte, lõige 1 ) Distsipliini tagamisel on väga tähtis osa lastekeskse õpikeskkonna loomisel. Selleks on oluline - - Hoolikas planeerimine ja individualiseerimine.
12. Kanadega magama, sigadega üles 13. Kiil olõ-õi kässiga kokko kõnõlnu 14. Pääle mihklepäävä es tohi mitte enäm karja julgeste metsa laske, siis ol'li palovasigal metsä õigus 15. Paha siga, parem õnn 16. Palju siga lagastavad lakke vedelaks 1. Aasta ja laps, see naise taks 2. Armas ema, armsad lapsed 3. Mida armsam laps, seda kibedam vits 4. Aus laps nutab ahju peal, värdias värava taga 5. See on eit, kes leiba teeb ja lapsel laksu p-se lööb 6. Essin lapsed ei saa nii palju pessa 7. Ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali 8. Emal üks söömavahe, lapsel kümme söömavahet 9
oma nii isast kui ka kõikidest privileegidest. Kindlasti oli tema käitumise suurmõjutamiseks ka armukadedus õe vastu, sest Steven tunneb, et tema pole enam number üks isale. 4. Võimalik abi Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Mida varem lapsevanemad endale hüperaktiivsest lapsest aru annavad, seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2
Noored inimesed õpivad vanematelt. Kui nemad ei selgita hariduse tähtsust, siis lapsed ei oska seda väärtustada. Üks asi on rääkida kokreetsetest tulemustest koolis, kuid hoopis teine teema on koolis käimisega seotud kulutused. Eesti riigis on küll tasuta haridus aga sellegipoolest peab iga inimene maksma oma õppevahendite ja kooliürituste eest ise. Tihti on raamatute ja töövihikute eest maksustatav summa üsna suur ja tekitab vanematele peavalu. Laps tunneb end puudutatuna ja süüdi, et vanemad peavad tema peale nii palju kulutama. Kuigi kooliüritused ei ole kohustuslikud tahaks iga laps neist osa võtta. Kahjuks ei ole osadel peredel ressursse,et seda võimaldada. Niisiis jäävad osad lapsed ilma toredatest väljasõitudest ja koosviibimistest,mis võimaldavad klassikaaslastega suhelda. Lisaks nendele materiaalsetele probleemidele kulub raha ka riiete ja sisejalanõude peale. See, kuidas riides käiakse, on kujunenud väga tähtsaks
..................................................................................... 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel.......................................
Lapsevaatlus Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk
Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks. Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Lapse enesehinnangu ja enesekindluse suuredamiseks, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad nad neid ka oma lastes. Kui laps tunneb, et tal on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. Tähtis on lapse sisemine enesekindlus, see tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. Laps peab teadma ja tundma, et vanemad märkavad ja aktsepteerivad teda, mis ei tähenda sugugi, et lapsevanem automaatselt lepiks kõigega, mida laps teeb. (Näiteks, kui laps lööb oma väiksemat õde, peab lapsevanem ütlema, et nii ei tohi teha ja et mina
Agressiivsuse põhjused Sisukord 1. Mis on agressiivsus? lk 1 2. Mis kutsub abressiivsuse esile? lk 1 3. Instinktiteooria lk 1 4. Agressiivsuse kaasmõjud lk 1-2 5. Melanie juhtum lk 2 5.1. Ema probleemid lk 2 5.2. Isa nõudmised lk 2-3 5.3. Vanemad, kes on ise alles lapsed lk 3 5.4. Laps kelle soove ei mõisteta lk 3-4 6. Ralfi juhtum lk 4 6.1. Oodatud laps, ent mitte tunnustatud lk 4 7. Kasutatud kirjandus lk5 Mis on agressiivsus Agresiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agresiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. Agressiivsus võib avalduda väga erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda
2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega Laps toob majja alati suurt rõõmu, kuid selleks, et temast ükskord saaks täisväärtuslik inimene, tuleb teha palju tööd. Kui laps sünnib, on ta justkui puhas leht, tal ei ole iseloomu, ega mingitki arusaama maailmast. Tema kasvamise käigus voolivad vanem ja ühiskond temast isiku. Selle käigus tuleb aga ettevaatlik olla, sest laps võtab kergesti omaks kõik mida ta näeb. Enamiku laste halva käitumise taga on kasvatamatus ja tähelepanupuudus ning seda, mida laps teeb tähelepanu võitmiseks, tuleb märgata. Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki
Päikesekuningas Louis XIV Referaat 2010 Sissejuhatus Louis XIV on ilmselt tänapäeval üks tuntumaid monarhe. Ta lõi tugeva tsentraliseeritud riigi ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane. Louis XIII oli määranud regendendiks kuninga emale Austria Annale, kuid oli piiranud tema võimu Nõukoguga. Sellega rahulolematuna laskis kuninganna kokku kutsuda parlamendiistungi ning Louis XIII t...
Seitsmes rahukevad Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu?
arenevas ühiskonnas. Laste õiguste vajalikkust näitan vanemate, ühiskonna ja väliste tingimuste seoste kaudu. Õigusedi on pöördeliselt võttes ka vastutus ja kohustus, kirjeldades laiemalt terviklikku suhet grupi ja üksikindiviidi huvide vahel. Lapse1ii definitsioonile lähenen essees osaliselt filosoofiliselt: ilma füüsiliste tunnusteta, sh vanuseta, ei ole võimalik määratleda isiku arengujärku - laps või täiskasvanu. Seega lapse õigus vaimsele vabadusele tähendab mõelda ja tegutseda iseseisvalt ning vastutada oma tegude eest, olles niimoodi avatud ühiskonna moraalseks edasiviivaks aluseks, mille juriidiline sõnastus peaks lähtuma võimalike juriidiliste probleemide tõestamise huvides vaimse vabaduse tagamise füüsilistest tingimustest. Mõlemal juhul tagab vaimse vabaduse õigus lapsele (ja inimestele üldiselt) individuaalseks arenguks võimalused.
.................8 5. Allikad.....................................................................................................................................9 2 1. Sissejuhatus Lasteaiapersonalil ja lastevanematel on ühtne vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomises ning kasvu ja õppimise toetamises. Koostöö vanematega eeldab partnerlussuhte loomist. Perekond ja lasteaed on kaks kasvatusfaktorit, millest laps saab eluks vajaliku sotsiaalse kogemuse. Lasteaiaga suhtlevad pered on erinevad ja neid ei saa mahutada ühese peremudeli käsituse alla. Lasteaias käib väga erinevate elutingimustega lapsi. Mõnel perel on raske oma eluga toime tulla, neil ei jätku jõudu ega tahet koostööks. Parema meelega antakse vastutus oma lapse kasvatamise eest lasteaiale. On neid kelle elujärk kodus on hea ja neil ei ole vaja puudust tunda. Paljude laste vanemad on oma võsukese nimel eriliselt valmis pingutama
Põltsamaa Ametikool Inimese viljastumine ja embrüonaalne sünnijärgne areng. Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga....
Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval.
JUHTUMIKIRJELDUS Kliendi nimi on Katrin ,23 aastane , alates 2009 aasta Oktoobrist puudub kindel elukoht. Katrinil on 6 aastane poeg Robin , hetkel elab laps tema endise elukaaslasega Vitaliga , 27 aastane , elab Rakvere korteris , mida ta hetkel üürib. Vitali töötab juba aastaid Rakvere Lihakombinaadis. Peale poja sünnitamist , vahetas Katrin tihti elukohta ja elukaaslasi , alates 2006.a elab rakveres , registri järgi on ta Rakvere KOV täpsusega . Suhted Vitaliga on pingelised , peres tülitsetakse sageli, süüdistatakse üksteist , puudub usaldus . Suhted Katrini ja Robini vahel on head , kuid
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks,
Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. Imetamisega tuleb kindlasti jätkata, sest rinnapiimas leiduvad bioaktiivsed ained, mis tugevdavad imiku immuunsust ning ta on haigusete suhtes vastupidavam. Väga väheste tervislike seisundite puhul tuleb imetamine lõpetada (nt HIV, vähk).
Paula Luks a81852 Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Paula Luks Vaadeldav: Karl Vaadeldava vanus: 5 kuud Vaatluse koht: elutuba lapse vanemate kodus Vaatluse aeg: reede, 14 november, vahemik 10.00-10.45 Situatsioon: Alguses on laps vanema õe käes söögitoas, natukese aja pärast asetatakse elutuppa põrandale oma mänguasjade Inimesed: Laps, lapse vanem õde Keili ja vaatleja. Esemed: Põrandal olev tekk, lutipudel, kõristi, mängupall, pehmed mänguloomad (2 tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma
· Kui see ei arene õigel ajal soodsalt, siis on tekkinud puuet hiljem väga raske parandada (pm et kui õpetad last valesti siis seda parandada pm ei saa ) · Kui lapsel ei kujune õigel ajal põhiturvalisust, siis takistavad ebakindlus ja pidev kaitse otsimine eneseusalduse ja püsiva minakuvandi kujunemist ning see omakorda häirib ülimina teket. · füüsilist valu talub laps tihtipeale paremini kui täiskasvanu · See, mis ühes vanuseastmes on möödaminev lahusolekukurbus, võib teises paisata lapse psüühilise arengu mõneks ajaks rööpast välja. ( nt kui laps läheb emast lahku ) · mida raskem psüühiline hälve, seda varasemas arengujärgus on see kujunenud. Inimsuhete tähtsus · tähtis on luua lapsele põhiturvalisus ja kindlustunne, et tema eest kantakse
Monika Gustavson Laste aeg, laste aed Kokkuvõte Laste elukeskkond on väga palju muutnud viimastel aastatel. On tavaline, et peredel ei ole palju võimalusi koos vaba aega veeta, selle tulemusel nõrgenevad pereliikmete omavahelised suhted. Näeme, kui sageli võib pere struktuur muutuda. Kõik sellega kaasneva abielulahutsused, kooselu kasuisaga või emaga peavad kaasa tegema ka lapsed. Kõik need asjad mõjutavad laste igapäevaelu. Seetõttu kui laps käib lasteaias, peaks vähemasti see olema koht, kus tal on rahulik ja turvaline, kus kõik tõimub alati kindla rütmi järgi. Igapäeva stress on tänapäevale iseloomulik. Lasteaias võib näha otsest seost stressi ja nakkushaiguste vahel, seda eriti sõimerühmas. Kuid pidev stress toob kaasa halvemaidki tagajärgi kui nakkushaigused. Stress kahjustab aju. Koolid ja lasteaiad on vaja muuta stressivabaks. Kaasaegse pedagoogika ülesanne on luua niisugused tingimused, mis
Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga õpetajalt häid teadmisi motoorika kujunemise seaduspärasustest. On olemas väga palju erinevaid teste, mille abil motoorseid oskusi hinnata. Testide põhjal saab aga hinnata ainult seda, kas laps vastab eakohastele normidele. Lasteaiaõpetaja peab teadma lapse motoorika kujunemise põhietappe, aga ka seda, kuidas teda erinevates etappides toetada. Liikumisõpetus on kvaliteetsem siis, kui lähtutakse laste individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest. Individualiseerimise üks eesmärke on võrdsete õppimisvõimaluste loomine kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
