Üks vanematest hakkab tarvitama alkoholi,narkootik ume või hakkab mängima hasartmänge ning muutub sõltlaseks. Pereelu parandamine Pereelu parandamine on võimalik ainult siis, kui mõlemad vanemad avaldavad tugevat soovi ning üritavad värskendada oma suhteid. Vanemad moodustavad uusi ning huvitavaid viise üksteise tundma õppimiseks kohtingute teel. Pereelu parandamine Vanemad külastavad pereelu nõustajat, et kuulata professionaalset soovitust. Lahutus ja laps Vanemate lahkuminek mõjutab last pshüühiliselt (nutmine,tuimaks jäämine või agressioon) Laps võib süüdistada ennast,enda halva käitumise pärast jne. Lahutus ja laps Last peaks viima kurssi esimesel võimalus ning mõlema vanema suust.Ei tohi jätta saladusi. Lähedase inimese surm Surm on elutsükli loomulik osa,kuigi paljudel on lähedaste inimeste surmaga raske leppida. Näiteks kui inimene ei saa sellesse uskuda ning süüdistab ennast.
Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused
Sissejuhatus Eesti koolis õpib üha rohkem lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Enamik neist pärineb segaperekondadest, paljud aga ka perest, kus kumbki vanematest ei oska eesti keelt või oskab seda kehvasti. Lapsed saavad õppimisega sageli edukalt hakkama. Muukeelsete laste hakkamasaamine eestikeelse õppega on väga erisugune. On selliseid lapsi, kes lõpetavad medaliga, aga ka neid, kelle probleemid kasvavad nii suureks, et laps ei taha enam koolis käia. Ka vanemad, kes on otsustanud oma lapse eesti kooli panna, peavad teadma, et nendel tuleb lisatööd teha, näiteks selleks, et arendada lapse emakeelt. Kõige suuremaks mureks on aga kõigil koolidel eesti koolis õppivate muukeelsete laste puhul keelekeskkonna puudumine väljaspool koolitunde. 3 1. Kakskeelsus 1. 1 Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988)
Ta abiellus 10.02.1840 oma sugulase, Saksi-Coburgi ja Gotha printsi Albertiga, kellega tal oli üheksa last ja nelikümmend lapselast. 1.7 Victoria lapsed Victoriast sai vanaema, kui ta oli 39 ja 20 aastat hiljem vanavanaema. Teda kutsutakse Euroopa kuningakodade vanaemaks, kuna ta lapsed (enamus) abiellusid kuninglikesse peredesse. Üheksast lapsest kolmel oli hemofiilia. Temast sai alguse kuningakodade pärilik haigus hemofiilia. Mida paljud ei tea, on see, et Victoria oli ka kümnes laps. Tütarlapse nimi oli Sarah Forbes Bonetta ja ta oli Nigeeria kuninglikust perest. Ta vanemad olid tapetud ja seega otsustas kuninganna Victoria ta lapsendada. 5 2. Prints Albert 2.1 Prints Albert üldiselt Prints Albert oli Victoria ema venna poeg. Albert on sündinud 26.08.1819 Baieris. Ta täisnimi on Albert Francis Charles Augustus Emmanuel. Albert oli tark, kes oli 180 cm pikk noormees. Ta oli väga osav majandusasjades
................................. 25 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 26 2 Sissejuhatus Kuna väikeses lapses on peidus maailma tulevik- siis peab ema hoidma teda enese läheduses. Nii tunneb ta, et maailma kuulub talle. Nii peab isa viima ta kõrgeima mäe otsa nii võib ta näha, milline see maailma välja näeb (Kropp, 2001). Iga laps, kes siia ilma sünnib on justkui valge paberileht, millel on vaid üksikud jooned ja täpid, need on vanematelt päritud geenid. Laps leiab sündides end täiesti võõras keskkonnas, mille on tema vanemad loonud. Keskkond on üheks suurimaks mõjutajaks inimese elus. Esmakeskkonnaks on kodu. Kodu on paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust. Eriti vajab turvalisust laps. Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna.
Eiffeli torn Chris Anderson 11e Eiffeli torn Ehitatud 1889 324 m 7300 t Kolm korrust Lift,trepid Ajalugu Tähistati Suure Prantsuse Revolutsiooni Inetu, häbiväärne 300 meest, 18038 juppi Émile Nouguier, Maurice Koechlin ja Stephen Sauvestre Ehitamine Kellaajad Avatud iga päev 9:30 23:00 Liftid 9:30 23:45 Trepid 9:30 18:30 Hinnad liftiga Esimene korrus 4.80 - täiskasvanu 2.50 - laps (alla 12a.) Teine korrus 7.80 - täiskasvanud 4.30 - laps Kolmas korrus 12.00 - täiskasvanu 6.70 - laps Hinnad jalgsi Ainult teisele korrusele 4 - 25+ 3.50 - alla 25 Alla 3 aastased saavad tasuta Esimene korrus Teine korrus Kolmas korrus
sekkumine kasvatusse, enesearendamine. Arengu alatüübid: füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4
Tol hetkel ei osanud ma vist leida parimaid sõnu selgitamaks, et nii päris ei tehta. Veel on mul tuua näide lapsest kes teab täpselt mis päeval mis seriaal on ja seda kõike kellaajaliselt. Õhtuti ema tulekul küsib ta alati, kas täna on see seriaal. Kohmetunult vaatab siis ema minu poole ja üritab selgitada, et ega ta ei luba tegelikult seriaale vaadata ja kui siis on ta ise kõrval ja selgitab. Lapse käitumisest aga on aru saada, et tegelikkuses on laps vaadanud kõiki neid seriaale ja teab täpselt toimuvast. Üheks valiku põhjuseks võiksin veel välja tuua seiga, kus sattusin lugema Perefoorumist reklaami mõjust ja sellest, kuidas reklaammuusika paneb lapsed ennast kuulama ning kuna see haakus minu käsitletavaga, siis sooviks oli see kindlasti töösse kaasata. 4 2. TELEMEEDIA TULEK 1884
1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
Olenemata eelnevatest punktidest pole teooriast suurt tolku, kui ei seleta, kuidas inimene areneb. Selgitage, põhjendage, tooge näiteid! Psühhodünaamiline teooria Testitavate seoste väljapakkumine- Teooria põhjal saame uurida, kas varasemad kogemused mõjutavad lapse arengut ja isiksust. Kas inimene areneb kuna tal on vajadus mingi asja või tung mingi asja järele. Praktiline väärtus- Kui lapskasvab normaalses keskkonnas ja tema arengut toetatakse, siis areneb laps normaalselt. Arengu tõukejõuks on inimese vajadused. Kuilaps tunneb vajadust teistega suhelda siis ta õpib rääkima. Kui keskkond on selline, et tems kõrval inimesed palju räägivad, siis on tal seda lihtsam õppida. Arengu selgitamine- teooria selgitab, et kui inimesel on vajadus mingi asja järele,siis ta areneb, eriti kui tal on selleks sobiv keskkond. Kognitiivne teooria Testitavate seotse väljapakkumine- mida rohkem laps uurib ja teda aidatakse, suunatakse seda
karakteri on üks peamisi aru saamaks lapse joonistamise sisu. Nimelt just kujutlemise funktsioon kirjeldab joonistamist, kui erilise tegevuse spetsiifikat. Selle tegevuse algsete allikateselgitamine võib heita valgust selle tegevuse üldisele determineerimisele ja määrata suundi, milles võiks otsida joonistamise arenemise seaduspärasusi. Laste joonistuste uurijad kirjeldasid kujutise tekkimise protsessi ja üritasid seda ka selgitada. On üldiselt tunnistatud, et mingil hetkel laps justkui ootamatult tunneb joonistustel-kritseldustel ühe või teise asja ning annab neile ka nimesid. Peale seda annab ta üha sagedamini oma kritseldustele ka nimesid ja vastab täiskasvanute küsimusele, mis on pildil. Üha enam toimub ka üleminek sihikindlale kujutise määratlemisele. Omal ajal on W .Krötzsch pööranud tähelepanu sellele, et selline üleminek on seotud järkjärgulise edasiliikumisega asjadele nimetuse andmisel. Esmalt see
Lapsepõlv on inimese kõige tähtsam aeg. Aga miks? Siis kujunevad välja eelistused, soovid, hirmud, kartused ja oma arvamus. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Lapsepõlves läbi elatu võib mõjutada edasist elu. Alateadvusesse jäävad asjad mida sa ise tegelikult ei mäletagi enam. Siis proovitakse ja õpitakse uusi asju, teadmiste pagas aina kasvab. Vanemate , kasvatajate, õpetajate ja kõigi meid ümbritsevate inimeste abil. Laps ei saa iseseisvalt hakkama oma eluga. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge. Ta vajab tuge võimalikult palju ja kõigilt kes seda talle võimaldada suudaksid.. Kõige rohkem peab saama ta seda kodust ja see järel koolist. Laps usaldab ja kuulab väiksena oma vanemaid kõige rohkem. Väikese lapse jaoks on kõik elus uus ja teadmisi põhimõtteliselt ei olegi ja selleks tuleb teda suunata mõistlikult. Lapsele tuleb tekitada turvaline keskkond õppimiseks ja oma elutegevuseks.
Seksuaalkasvatus koolieelses eas Seksuaalsus on lapse arengu oluline ja loomulik etapp. Lapse seksuaalsus hakkab arenema juba väga varakult. Juba väike laps tunneb huvi enda suguelundite vastu ning puudutab neid. Kui seda huvi maha suruda, siis kasvavad lapsed teadmisega, et suguelundid on halvad ning neid ei tohi puudutada. Seksuaalsus on lapse arengus tugevaks jõuks, mis mõjutab tema tundemaailma, väärtushinnangute kujunemist, iseendast hoolimist ja teistega arvestamist. Seksuaalsuse tähendusest Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele.
5. Kuidas saab arendada sotsiaalseid oskusi lapsepõlvest? Mees (45) 1. "Minu arvates, need sotsiaalsed oskused tähendavad seda, kuidas inimene oskab oma igapäevaseid asju lahendada. Kui ta teab, kust ja mida täpselt saab tema saada enda jaoks.» 2. "Täpselt ei oska öelda, aga arvan, et näiteks vanemate või sõbrade käest. Võib olla ka Internetist.» 3. "Sellest kindasti midagi ei tea, kahjuks.» 4. "Kui varem, siis parem! Kui laps juba oskab ise oma asju planeerida!» 5. "Noh, need sotsiaalsed oskused sõltuvad ju konkreesetest asjadest... Ma arvan, et laps ise sellega hakkab tegelema." Naine (63) 1. "Mhh... Mulle paistab, et see on inimese võimalus sotsiumis adapteeruda.» 2. "Võib olla lasteaias seda algavad seletada kasvatajad, siis koolis see protsess jätkub õpetajate abil. Aga mina ei ole kindel.» 3. "Siin kindlalt saan öelda, et sotsiaalsed oskused on vajalikud terve elu
17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks?
ee, Kesklinna Sõnumid, Kristiine (venekeelne), The midateha.ee Leht, Lasnamäe ajaleht, Baltic Times Mustamäe ajaleht, Nõmme Sõnumid, Pirita leht, Põhja Tallinna Sõnumid, Sporditäht, Sport+, Hea Laps, Spunk, Õpetajate Leht, Pere ja Kodu, Tervispluss, Üks, Stiina 1.06 Otsesuhtlus Linnalehega ja ajakirjaga Hea Laps CocaCola Pühapäevaliiga Meediaplaan BNS 19
Arvatava seksuaalse suundumuse tõttu. Lisaks veel võib ohver olla vaene, ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver;
· Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab- ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide. Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole.. · Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu · Jäljendamine- laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks. · Tasu ja karistus- õppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu. Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos. Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini (eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust:
2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat Pole juhuslik, mis elus toimub; keskkonnas saab teha ise muudatusi; iseseisvumine ja suudavad ise oma rahuldusi rahulduda; keelatakse lapsi(rõõm, et saadakse ise hakkama ja see kaob keelates negatiivse emotsiooni alla) 3. initsiatiiv või süü 3-6 aastat Juhul kui laps saab eelmisest astmest kaasa positiivsust ja initsiatiivi, siis neil on julgust ja tahet proovida/katsetada - negatiivse sisuga aste toimib vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt
Mille poolest on tänapäeval laste kasvatamine lihtsam ? Lapsega saab kodus olla nii ema kui isa .Vanasti tuli laps ruttu lasteaeda panna ja uuesti tööle minna aga nüüd võib vanem olla lapsega kuni esimesse klassi minekuni.Lapsed saavad teha seda mis nad tahavad ja millal tahavad(käima hakkamine ,söömine ,rääkimine jne.).Iga laps on oma ette persoon ja areng ka erinevad . Last ei ole võimalik keelata , ei tohi teha .Keegi ei vaata üksik emasid viltu ja noori emasid ei klatsita seljataga.Imikutele on preagu palju suurem riiete ja toitude valik .Seda ka väga erinevates hinna klassides.Beebi tarvikuid on ka suuremas valikus.(kärud ,voodid, lutipudelid jne.)Laste vanematele on ennem lapse sündi koolitused ja peale lapse sündi beebi kool.Need koolitused ei ole kohustuslikud aga kasulikud vist.Ise pole
1. Mida tähendab hulga samaväärsuse säilitamine? Näide. 2. Nimeta mõõtmistegevuse kujunemise (kujundamise) etapid. 3. Millised on suuruste võrdlemise etapid? 4. Kuidas tutvustaksid lapsele uut arvu? Miks just nii? 5.Kirjelda hulkade, loendamise ja arvutamise omavahelisi seoseid. Miks on arvutama õppimisel eelpoolnimetatud tegevused olulised? Millises järjekorras peaks laps need omandama? 1. Hulga samaväärsuse säilitamine on tegevus, mis kindlustab hulga püsimise ka siis, kui tema seesmine struktuur on eelnevalt mingil põhjusel rikutud. On seotud hulga võimsuse püsimisega olukordades, kus hulka kuuluvaid esemeid saab üksteise suhtes ümber paigutada või kus müni ese tuleb teisega asendada. NÄIDE: Õpetaja asetab laste ette ühte ritta nt. viis ruutu. Lapsed ise asetavad ruutude alla
See aga võib viia kuritegevuse, joomise ja narkootikumideni. Igal lapsel on õigus kohale, kus ta saab rahulikult olla, õppida ja oma vaba aega veeta. Iga lapsevanem peaks selle oma lapsele tagama. Iga lapsevanem peab oma last austama ja temaga arvestama. Lapsi ei tohi unustada, neile peab pöörama tähelepanu ja nendega koos aega veetma. On perekondi, kus vanematevahelistesse tülidesse kaasatakse ilma põhjuseta ka laps, mis on viimasele vaimselt väga traumeeriv. Veel hullem on, kui tüli põhjuseks tuuakse laps ja süü tema peale pannakse, kuigi laps ei ole milleski süüdi. Ka kõige paremates perekondades esineb tülisid, kuid õige teguviis on tülide lahendamine rahulikult vesteldes ja vajadusel kompromisse tehes. Karjumine ja vihasena ära jalutamine probleemi ei lahenda, vaid tekitab mõra inimeste vahele. Vanemate ja lapse vahel tuleb ette tülisid
Valisin oma referaadi teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen täheldanud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e vaimupuudega inimene, ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks temaga käituma. Lasteaeda tuleb erivajadusega lapsi ja samas tekib ka seal küsimusi, et kuidas lapsega hakkama saada ja milline see laps tegelikult ikkagi on? Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND
Ta uurib ja eksperimenteerib. · Teised inimesed: Endastmõistetavalt teised inimesed, eriti need, kes hoolitsevad lapse eest, aitavad oma käitumisega kaasa muutuste kujundamisele lapse teabeesitluses ja reeglites. Beebid hakkavad seostama oma sisemisi tundeid teiste inimeste maailmaga. See seos lubab neil imiteerida ja flirtida ning ümbritseb vanemad ja nende beebid selle rõõmsa intiimse ja romantilise kookoniga. Ent see esialgne teabeesitlus muutub sedavõrd, kuivõrd laps omandab maailma kohta rohkem 5 arusaamist. Selleks ajaks kui laps on saanud 18-kuuseks, on ta konstrueerinud hulga keerulisema ja erineva pildi selleks, et moodustada tervik inimestest ja asjadest. Kolmandaks-neljandaks eluaastaks kordavad nad neidsamu teabeesitusi. Nad lähevad üle inimeste tegude sõnadega selgitamiselt inimeste mõtete selgitamisele ja avastavad, et erinevad inimesed võivad mõtelda erinevatest maailma asjadest erinevalt.
vajalikku infot. Iga meetodi raames saab rääkida konkreetsetest vahenditest, nt testimisel kasutatakse erinevaid intelligentsuse teste (Raveni Progresseeruvad Maatriksid; Wechsleri test jne) või mälu teste või isiksuse teste. Kõigi meetodite ja vahendite puhul on oluline küsimus nende valiidsusest ja reliaablusest. ➧Kõigis vanustes sobivad laste uurimiseks standardiseeritud testid, mis on just selles vanuses laste uurimiseks välja töötatud. ➧Mida väiksem on laps, seda suurem osakaal on vaatlusel. ➧Lisaks vaatlusele saab kasutada ka mitteformaalseid hindamisprotseduure, nt anda lapsele täita erinevaid mängulisi ülesandeid. ➧Küll aga tuleb laste uurimisel piirata küsitlusmeetodi kasutamist, kuna laste verbaalsed oskused on veel vähesed. Samas saab küsitleda lapse vanemaid, kellelt saab olulist lisainfot lapse senise arengu kohta ning lapse koduse käitumise kohta. ➧Vahendite valikul arvesta, et pisemad lapsed tegutsevad põhiliselt
sooritada järgmised osatoimingud: määrata häälikute järjekord, määrata häälikute pikkus, määrata häälikute rühm, valida tähed, kirjutada sõna, kontrollida kirjutatu õigsust. Häälikute järjekorra määramine eeldab omakorda häälikute eraldamist üksteisest, hääliku (foneemi) määramist, järjekorra fikseerimist. Sarnaselt saab jaotada ka teised osatoimingud. Hälviklaste üheks iseloomulikuks jooneks on "eesmärgi kaotamine" toimingu käigus. Laps lihtsalt kirjutab, hoolimata tulemuse õigsusest. Pedagoogi ülesandeks on loogilis-psühholoogilise analüüsi teel osatoimingud leida ja nende omandamist sobivate võtetega suunata. Osatoimingu omandamisel see automatiseerub ja muutub operatsiooniks. Tegevuse struktuuri kolmanda tasandi moodustavadki operatsioonid — toimingu sooritamise viisid. Võimalik on seejuures ühe ja sama eesmärgi saavutamiseks kasutada erinevaid operatsioone (viise)
väike. Siin oleneb kõik sellest kuidas suhtub suurem väiksemasse ja mil viisil ta oma armastust välja näitab kui ta seda üldse teeb. Kujuneb välja kiindumus ja kaitseinstinkt. Isa ja ema tunnevad - või vähemalt eeldatakse, et nad tunnevad, kui kõik on õigesti, et nende lapsed on mingil olulisel kombel omad. Kõige olulisem on kiindumussuhe ema ja lapse vahel see saab alguse juba sünnist, esimestest hetkedes, kui laps asetatakse ema kätele, sellest omakorda kaitseinstinkt. Kuid inimese traagika paistab olevat selles, et see instinkt võib vanematel mingil ootamatul põhjusel kas närbuda või sootuks puududa. Igal lapsel on omad õigused, mis saavad alguse juba lapsepõlves. Nendeks õigusteks on: Õigus olla olemas – see on õigus sündida kindlasse kodusse, kindlate vanemate omaks lapseks nõnda, et lapse mõlemad vanemad on aktsepteerinud. Neil ei ole seatud lapsele mingeid tingimusi või lapse
sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks võib olla ka aressiivsus, mida põhjustab agressioon – inimesest kiirgub negatiivset energiat või see on temas peidus. Aressiivselt käitub laps siis, kui pingeid on liiga palju kuhjunud ning laps ei oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub. Agressiivsus võib välja lüüa ka hirmu esinemise hetkel. Ma pole küll väike laps, aga kardan meeletult ämblikke. Kui satun ämblikuga ühte ruumi, muutun ma väga ärevaks ja närviliseks. Kui keegi tuleks mind ämblikuga hirmutama tuues ämblikku minu lähedusse või üritades teda mu kehale asetada, muutun ma agressiivseks
b) viiul (kuula heli, katsu, tunneta, proovi käsitled) 2 min c) flööt (kuula, proovi puhuda) 2 min d) kõristi (kuula, kõrista, proovi leida rütmitunnetust) 2min e)klaver (kuula, katsu, klahvi vajutusega tekib heli) 2min f) ksülofon (kuula, proovi pulgaga klahve puudutada) 2min g) laul (kuula, proovi järgi laulda) 3min h) väike trumm (kuula, katsu, käe patsutusega saab luua rütmi) 2min 3. Kordamine. Kõik uuesti üle. Laulda, mängida 5min 4. Tegevus. Praktika. Laps tunnetab antud pillide erinevaid helisid, ei karda laulda. Meeldib katsetada erinevaid pille ja nendega mängida. 5min Plaan-konspekti tegemise juhend Määra erivajadus (intellektipuue, nägemispuue, liitpuue) Nägemispuue Vali, mida õpetad (tegevus, reegel, asi, nähtus vm) Muusika instrumentide heli kuulamine ja käsitlemine Leia teema, mõtle, kuidas tekitad huvi ja motiveerid last õppima Muusika instrumendid tuua kohale, et neid saaks puudutada ja heli kuulata
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE VALDKOND: Liikumine TEGEVUS: Üldkoormavad harjutused palliga. LASTE VANUS: 6 - 7 KOOSTAJA: A.R. : EESMÄRGID: Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu. Laps peab kinni korrareeglitest. Laps teab ja oskab kasutada erinevaid kõnni- ja hüplemisevorme. Laps oskab sooritada harjutusi koos palliga. Laps oskab arvestada teiste lastega. Laps mängib liikumismängu ja saab aru mängu põhimõttest. VAHENDID: vile, pallid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused Sissejuhatus Õpetaja vilistab ja käsib rivvi minnes lastel palli Võtavad korvist igaüks palli ja kogunevad ühte Pallikorv on seina ääres. 5 kaasa võtta. viirgu paigale.
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused:
lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupiim ning umbes kuu vanune tita hakkab saama täispiima. Kui ema plaanib imetamist lõpetada ning hakkab lapsele vähem rinda pakkuma, muutub piima koostis sarnaseks ternespiimale. Rinda võiks vastsündinu imeda suhteliselt sageli, sobivad
lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõne kuulamine, suurte ja väikeste esemete, lindude-loomade ja muu vaatlemine ja
reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine.
vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud
mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire, vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. (Johnson 1998.) Sümptomid · Endassesulgunud · Kontakti, sh silmsideme vältimine suhtlemisel, kehaline kontakt võib esile kutsuda ägeda vastupanu · Reageerimatus kõnele, mis võib jätta mulje, nagu laps ei kuuleks · Kõnetus või kõne vähene areng, kajakõne- laps kordab sõnasõnalt järgi talle esitatud küsimusi või kuuldud lauseid 3 · Eakohase mängu puudumine · Kalduvus lähtuda ainult iseendast, reaalse maailmaga arvestamata · Ei suuda koondada tähelepanu · Ei saa hakkama tegevustega, mis nõuavad püsivust
kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud. Kriitika Piaget´ teooriale-sensomotoorne arengustaadium. Piaget´ vaatlusi imikute kohta on kinnitanud ka teised uurijad ,kuid tõenäoliselt alahindas ta imiku tajumise võimet.Mitu uurijat on näidanud,et imikud tajuvad objekte püsivast eksisteerimisest varem. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. Hakatakse objektide ja nähtuste
Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms). Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Esindamine Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus, st seda, et lapse nimel lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib
on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (vägivald) kui ka psühholoogiline. Niisamuti on agressiivsule olemas ka kolm komponenti: emotsionaalne, motivatsiooniline ning käitumuslik. Agressioon pole kunagi juhuslik ega alateadlik. See on alati teadlik ja tahtlik akt. Põhjused agressiivseks käitumiseks lastel võivad olla erinevad. Suur tähtsus on perekasvatusel alates lapse esimestest elupäevadest. Sotsioloog M. Mid rõhutab, et kui laps võõrutada rinnapiimast liiga ootamatult või vähendada märkimisväärselt rinnapiima kogust, tekivad lapsel ärrituvus, kahtlustatavus, julmus, agressiivsus, egoism. Neid negatiivseid ilminguid ei esine, kui last ümbritseks hellus ja hoolitsus. Agressiivsuse tekkele aitavad kaasa ka peaaju ja somaatilised haigused. Agressiivse käitumise põhjuste seletamiseks on välja töötatud ka mitmesuguseid teooriaid
Nendes saavad lapsed oma loovust kasutada. Samuti areneb loovus kunstilise ttegevuse käigus. Paar korda nädalas on minu arvates piisav. Nii praegu lasteaedades ka on. Liiga palju pole aga ka mõistlik, kuna siis muutuks see võib-olla lastele tüütavaks ja vastumeelseks. Teiseks, kunagi ei tohiks lapsele öelda, et see, kuidas tema mingit asja joonistab või maalib, on vale. See piiraks last. Ma arvan, et kunstis ei ole midagi kunagi vale ja mida erilisem on lapse töö, seda loovam laps on. Kui lasteaiaõpetaja ütleb lapsele, et ta teeks oma töö ringi, võtab see lapsel võib-olla töö tegemise tuju hoopis ära. Kahjuks aga olen ma ise näinud, kuidas lasteaias õpetaja käsib lapsel tööd teistmoodi teha. See oli meie tutvumispraktika ajal. Õpetaja oli keskeas naisterahvas, kes dikteeris lastele täpselt, kuidas nad peavad joonistama. Üks poiss sodis selle peale lihtsalt oma paberi ära. Ma arvan, et see ei olnud tulemus, mida too õpetaja tahtis saavutada.
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse
Õpetegevuste planeerimine Kel plaanis õppekava loomine või arendamine, peaks leidma vastuse küsimustele: - Milliseid hariduslikke sihte/eesmärke haridusasutus peaks toetama? - Millised hariduslikud kogeused võiksid aidata õppijatel neid eesmärke saavutad? - Kuidas neid kogemusi efektiivselt organiseerida? - Kuidas kindlaks teha/hinnata, kas eesmärgid on saavutatud? Õpikäsitlus- kirjeldab haridusteooriaid ja lapse arengu printsiipe, mõistmist kuidas laps areneb. Sihid ja eesmärgid- selgelt ja realistlikult sõnastatuna, haarates lapse arengu eri valdkondi. Aitavad plaanida tegevusi ja kogemusi ning hinnata lapse arengut. Füüsilise keskkona kirjeldus- ruumide ja õueala sisustamine, eakohased õppematerjalid jms. Rakenduskava- määratakse personali rollid. Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse
vaimse arengu häireni. Fenüülketonuuria on põhjustatud biokeemilisest kõrvalekaldest organismis. Haiguse põhjustab normaalses menüüs üks väga vajalikke aineid fenüülalaniin valgu koostises olev aminohape, mis terves organismis lagundatakse, fenüülketonuuria puhul aga mitte ning seetõttu hakkab ta organismis kuhjuma. Fenüülketonuuria on pärilik haigus. Geenidefekti ehk muutuse pärilikus informatsioonis on laps pärinud mõlemalt vanemalt. Kummalgi vanemal on kaks geeni, millest üks on haiguse kandja. Laps sünnib haigena siis, kui viljastumisel satuvad kokku just haigust kandvad geenid. See tähendab, et vanemad ise on terved, kuid nad kannavad endas haigusgeeni. Oht, et võib sündida haige laps, on sel juhul 25% tõenäosusega, 75% tõenäosusega sünnib aga terve laps. Sündides näib laps olevat täiesti terve. Ravi kohesel
kujul. Lk 18 8 3. LASTE SÜNNIEELNE ARENG JA SÜND Sünd on ärev olukord nii ilmale tulevale lapsele kui ka sünnitavale emale. Sünnitusel toimuv võib olla sügav mõju väikelapse arengule ja ema ning lapse suhtele. Punane inglisekeelne raamat lk 183. 3.1. Viljastumine ja sünnieelne areng Viljastumisest sünnini on üheksa kuud ning see on inimarengu esimest etappi tähistav aeg, mis jaguneb kolmeks. Eostusperioodil laps viljastatakse, kui isa seemnerakk ühineb ema munarakuga. Munarakk, mis viljastatakse, nimetatakse sügoodiks. Seejärel sügoot jaguneb ja rakud hakkavad kiirelt diferentseeruma. Läheb kusagil nädal enne kui see hakkab emakaseinale kinnituma. Protsess on läbi teiseks nädalaks, mil rakutombukest hakatakse nimetama embrüoks. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni kaheksandana nädalani peale viljastumist
Aastas ilmub palju artikleid, mis puudutavad lapsevanemaid, kes on oma vanemlikke õigusi rikkunud. On väga oluline teada, millised on sinu õigused ja kohustused lapsevanemana, kuna surudes peale enda otsuseid, arvestamata lapse huve, rikud samal ajal tema õigusi. Töö eesmärgiks oli välja uurida, millised on vanemluse liigid ja vanemlusega kaasnevad õigused ja kohustused. Samuti uurin, millised on vanemlikud kohustused peale lahutust ja millistel põhjustel on võimalik laps vanematelt ära võtta. 1. Vanemlus 1.1. Vanemluse liigid Vanemlus on mitmetahuline. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike: Bioloogiline vanemlus Ühise lapse ilmaletoomine muudab kaks inimest bioloogilisteks vanemateks. Kõige vaieldamatum vanemluse liik- olles oma vanemate otsene järglane,
Tegevuskava Teema: Sipelgad Kuupäev: Koostaja: Eesmärgid: - Laps teab, milline on sipelgas. - Laps joonistab sipelgat. - Laps kuulab tähelepanelikult muinasjuttu. Vahendid: Raamat, pildid sipelgatest, paber, värvipliiatsid. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on vaadelnud sipelgaid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on kaasa võtnud raamatu ja pildid. Õpetaja paneb valmis joonistusvahendid. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja osad, ja nende edastamiseks kasutatavad meetodid, kunstilised näitvahendid
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR)
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR)
austatakse. Väikese lapse agressiivsele käitumisele järgneb tavaliselt karistus, see omakorda tekitab temas veel rohkem trotsi, mille elab ta hiljem välja näiteks lasteaias teisi lapsi hammustades, lükates ning asjade ära võtmisega. Oma referaadist keskendun ma lapse agressiivsele käitumisele. Milliseid agressiivsuse liike on olemas ning kuidas saab neid omavahel eristada. Alati ei pruugi lapse agressiivsus olla tingitud mingist tagamõttest. See kui laps ehk korra kelleltki mingi asja enda kätte võtab ei tähenda, et ta oleks agressiivne. 1. AGRESSIIVSUS Agressiivseid inimesi iseloomustavad sellised tunnusjooned nagu ebapiisav empaatiavõime, positiivne hoiak agressiivsete käitumisviiside kasutamise suhtes, enesekontrolli puudulikkus ja liigne enesekesksus. Neile on omane positiivne hoiak agressiivse käitumise suhtes ja negatiivne hoiak ohvri suhtes (Krips, Siivert, Rajasalu, 2012). 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
