Rakvere Reaalgümnaasium 10.T klass LAPS Psüholoogia(bioloogia) referaat Hindaja: Rakvere 2010 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................
Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab mitmekeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Kakskeelne laps omistab sõna tähendusele rohkemtähtsust kui selle kõlale ja see suurendab tema võimet mõista abstraktseid konstruktsioone ja ideid. Kakskeelse lapse mõtlemine on paindlikum ja keelealane loovus suurem. Kuna kakskeelne laps jälgib suhteliselt sageli, kellega millist keelt kasutada, on tema suhtlemisoskused hästi arenenud. Psühholoogias on pea igal nähtusel ja probleemil kaks poolt, nii ka kakskeelsusel.
Meie ajal on surm tabu. Seda peetaks udsaks ja hirmsaks, ning viiakse enesest vimalikult kaugele, silma alt ra. Hoolimata sellest kuuleb ja mrkab laps surma sna tihti. Oma ksimustele ta enamasti vastust ei saa, sest tpiline tiskasvanulik reageering ksimustele on negatiivne. Ei peeta vajalikuks lapsele surmast rkida. Kuigi tsistest asjadest rkimine valmistab vanematele raskusi, peaksid lapsed saama vastuseid oma ksimustele just emalt-isalt. Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse oma tegemistesse ülisuure tõsidusega ning kes üleüldse elust mingit rõõmu ei tunne
Looming Sotsioemotsio- KESKKOND naalne sensomotoorne akadeemilin Joonis 1. . Gagné andekuse ja talendi diferentseeritud mudel Andekuse arengus peetakse ühtmoodi tähtsaks nii pärilikke eeldusi kui ka soodsat kasvukeskkonda, eeskätt kodu ja perekonda, kus lapse esmaseks individuaalse arengu suunajaks on tema interaktsioon ema-isa ning õdede-vendadega. Laps on keskkonna 5 mõjudele erakordselt vastuvõtlik, sest tal puudub kontroll ümbritseva üle ja ta ei saa keskkonda ise kujundada. Samas määrab keskkond ära selle, missugused tegevused on lapse jaoks üldse võimalikud. Laps vajab stiimuleid ja lahendamist nõudvaid probleeme, et efektiivselt oma võimeid rakendada. Mida mitmekesisemate keskkonna stiimulitega laps toime tuleb, seda suurem on ka tema toimetuleku võime. Luues lapse
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali
põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku häire tundemärgid sobivad murettekitavalt hästi ja mis veelgi hullem, neil on mõnikord koguni psühhopaatia jooni. Nartsissistlikult käituv laps ei jää kellelegi märkamatuks: ta tõmbab teised kaasa võimuvõitlusesse, arhailistele meelemaastikele. Teda tuleb kas teenida või siis võideldakse võimu ja ülemvõimu pärast, põhimõttel "silm silma, hammas hamba vastu". 3 Nartsissism Nartsissistlike häirete puhul mida on terve spekter on tegemist nartsissismi, eneseväärikustunde häirega. Meil kõigil on mingisugune enesevääikustunne, terve või
põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab. Algab keha vormimine vastavalt individualiteedile. Teiseks oluliseks sammuks on mehhaanikaseadustega tutvumine. Laps hakkab harjutama haaramist ja püstiajamist. Järgmise sammuna õpib laps käima. Püstitõusmisel ja käimaõppimisel võtab laps oma ümbruse eeskujuks ja aimab näiteks oma vanemate, oma õdede- vendade kõnnakut järele. Järgnevalt siseneb laps rääkimaõppimise kaudu oma rahva ,,keeleruumi". Siin toetub ta helidele, mida ta oma ümbruses kuuleb ja järeleaimamisele. Kõigepealt seob ta järeleaimatud häälikutega ainult tundeid
Nii oli mõiste psühhopaatia otsekui prügikast, kuhu pidid mahtuma nii need, kes olid ühiskonna norme ühel või teisel/viisil rikkunud, kui ka need, keda oli raske paigutada mõnda teise psüühilise hälbe rühma. Tähtis on teineteisest eristada väikelapse tervet nartsissismi ja algavat nartsissismihälvet. Terve nartsissism on lapse loomulik enesekesksus, vajadus imetluse ja armastuse järele, oma saavutuste imetlemine, enda kõikvõimsuse tunne, vajadus olla maailma parim laps ja köita enda külge talle tähtsad inimesed. Täiskasvanud inimeste puhul ei räägita tavaliselt enam tervest nartsissismist, vaid hoopis selle tagajärgedest -- eneseväärikusest, eneseusaldusest ja enesekriitikast. Nartsissistiks peetakse niisugust inimest, kelle eneseusaldus, inimsuhted ja tundeelu on häiritud. Kolmandaks teemaks kästiles autor lapse varajast psüühilist arengut ehk psühholoogilist sündi.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ; · 9%-l autismiga lastest on isa Aspergeri sündroomiga või joontega;
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel. · Õpiraskused erinevates õppeainetes · Ebapiisavad põhioskused Segavad õppimist: hajutatud tähelepanu, püsimatus, ei suuda keskenduda, ärevus. Kuidas aidata last? Tugiteenused Eestis · Märkamine · ,,Kiusamisest vabaks" · ,,Imelised aastad" · Juhendmaterjalid
Viimase 30 aasta jooksul on laste ülekaalulisus suurenenud. Ülekaalu põhjuseks võib olla pärilikkus või mõni haigus aga peamiselt põhjustab lapse ülekaalulisust totumisharjumused ja eluviis mis saavad alguse perekonnast. Ülekaal tekib liigsest söömisest ja liialt väikesest energiakulust.(4) 1. STATISTIKA 2016. aasta kevadel tehtud uuringus mõõdeti ja küsitleti 12700 1.klassi õpilast üle Eesti ja sealt selgus, et iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus või rasvunud. Uuring tõi välja, et 26 protsenti lastest olid ülekaalulised ja iga kümnes juba rasvunud, sealjuures poiste seas esines ülekaalulisust rohkem kui tüdrukute hulgas. Kui poiste seas oli ülekaalulisi 29 protsenti, siis tüdrukute hulgas oli neid 23 protsenti. Kaaluprobleeme esines vähem suuremates linnades ja nende ümbruses elavatel lastel.(1) Rohkem ülekaalulisi lapsi elab Hiiu- ja Läänemaal, kõige vähem aga Tartu- ja Harjumaal.(1)
sünnitusel. HIV-positiivsetel on sündivus tunduvalt madalam. Viljatus on samuti seotud sugulisel teel levivate infektsioonidega, HIV-positiivsete naiste vähese seksuaalse aktiivsusega, aga ka munarakkude valmimise alanemisega. Lapsed, kelle sünnitavad HIV positiivsed emad, on vahetu sünnitusjärgse testi järel alati ka ise HIV positiivsed. Seda sellepärast, et neil on oma ema immuunsussüsteem ning nad jagavad antikehasid. Kui laps ei ole nakatunud HIV-sse, siis need antikehad järk-järgult kaovad. Mõnikord võib see võtta aega isegi 18 kuud. Naiste jaoks, kes tahavad varjata oma HIV-staatust, on väga raske järgida profülaktikanõudeid, kuna neil on väga raske seletada oma lähedastele ja sugulastele, miks ta ei toida oma last rinnaga. Samuti kardavad nad, et last rinnaga mittetoites on see tõestuseks sellele, et nad on HIV-positiivsed. Neil põhjustel on naistel tihti raske loobuda rinnaga toitmisest
...........................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Sissejuhatus Mina võtsin oma teemaks laps ja lahutus. Selle teema valisin ma seetõttu, et see on mulle väga südamelähedane. Nimelt olen kõrvalt näinud mitmeid lapsi, kelle vanemad on lahutanud ning elasin ka ise eelkooli eas vanemate lahutuse üle ning leian, et see mõjutas mu edasist elu väga palju. Paraku leidub tänapäeval aina rohkem lapsi, kelle vanemad on lahutatud ning kes elavad kas ainult ühe bioloogilise vanemaga või koos bioloogilise vanema ja tema uue elukaaslase ehk kasuvanemaga
............................................................ 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline...................................................................5 2.4 Mida vältida................................................................................................................................6 3. KOOLIEALINE LAPS JA TOITUMINE........................................................................................6 3.1 Mida lapsele anda.......................................................................................................................6 3.2 Joogid......................................................................................................................................... 7 3.3 Milliseid toite piirata......................................................................
« ?» ( ) , «» . , , , «» , , . , «» ( ) «» «» /. , , , , - . , , « » ( - ). , «» , , «» , . (Google). ( ), (- ) , . - . 7 - . ( ) , 3,5 . ( «» , , ). () ( ), , . . , «» (http://www.lifeisphoto.ru/album.aspx? id=38160). , . «» . , , ... " " (http://2mm.ru/vospitanie/302/) . , . , , , . , , , , , . , «» , . , . , . . . ( ) , , . «» , . , , , . ( ) . ( 3,5 4 ) . . , , , «...
Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei os...
koolitund, tänav ja nii edasi. Väga tähtis on see, et lapsel oleks sportlik tegevus, mis siis nagu ma aru saaks lihtsalt kulutaks ta energiat, et ta natukenegi oleks rahulikum. Mina isiklikult olen inimesena kui eksperimenteerija proovin igasuguseid asju. Mina prooviksin muuta Danny toitumis harjumusi. Näiteks keelaks ära magusained, karastusjoogid. Soovitatakse veel kehtestada päevareziim. Kuna hüperaktiivne laps on väsiv, vastuvõtlik välisärritajatele, siis osutub päevareziim väga tähtsaks. Selle koostamisel tuleb eelkõige arvestada lapse vajadusi, seejärel perekonna elustiili. Siin tuleb küll arvestada eelkõige lapsega, lapse elu. Lohutuseks on see, et aeg läheb ruttu, preemiaks aga hästi arendatud, toimetulev laps. Päevaplaani koostamisel on otstarbekas jälgida lapse unevajadust, toidukordade arvu, mängu ja õpipüsivust, õuesoleku aega jms
HÜPERAKTIIVNE LAPS HELLE TAMMOJA Hüperaktiivse lapse tunnused · Impulsiivsus · Provotseeriv käitumine · Tähelepanu häired · Püsimatus · Kohanemisraskused Soovitusi õpetajale · Puudujäävate funktsioonide arendamine · Individuaalne töö · Tegelemine lapse vihaga · Rahulikuks jäämine · Väike töömaht · Tõrjutus · Konfliktid · Õpetaja abi Soovitusi vanematele · Kindel päevakava · Lapsega koos olemine · Muutusteta elu · Mäng veega · Jää rahulikuks! Tänan tähelepanu eest!
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimet...
lastest. Lapsed on tegelikkuses palju mõistvamad kui esmapilgul tunduda võib ning teinekord vaat, et küpsemadki kui mõned täiskasvanud. Seega ei leia mina, et diabeedihaige olemasolu rühmas muudaks kuidagi emotsionaalselt teiste aste hoiakuid. Tuleb lihtsalt osata antud infot hästi rühmas suunata ning korraldada. Lasteaia õpetajal on väga suur ja vastutuse rohke roll kui rühmas on diabeediga laps. Ta peab lapse veresuhkru taset mõõtma enne igat söögikorda ning enne õue minekut. Lisaks kindlasti ka siis, kui on kahtlus, et veresuhkru tase on langenud ohtlikule tasemele. Insuliini tuleb süstida või doseerida pumba kaudu enne igat söögikorda. Väga tähtis on jälgida, et laps sööks alati oma toidu ära ning kui ta keeldub söömast, pakkuda talle mingit alternatiivi. Samuti tuleb jälgida lapse kehalist aktiivsust ning anda väike oode enne õue minekut, et vältida
meelde jääda. Arvan nii nagu ütles Martha Graham (1894-1991): ,,Inetus võib olla tegelikult ilus, kui see hüüatab võimsa häälega." Neiu mitte lihtsalt ei tantsinud, vaid analüüsis oma liikumist, emotsioone, süvenedes muusikasse, viies enda teadvuse mujale, lastes keha lõdvaks, otsisides iseend ning seejärel peegeldas ta leitu publikule fantastilise kunstina. Tants on vahend põgenemaks kui vaba laps kõige eest, mis meelehärmi tekitab ning täieõiguslik taie oma teriminite, ajaloo, töö ning teostega.
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia
Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine eeskuju, selleta ei saa läbi ükski õpetus ega veenmine." Vanemad annavad lapsele edasi rahvuskultuuriga seotud oskusi ja teadmisi. Siin on kandev roll eriti naisel, kes õpetab enamjaolt lapsi laulma, lugema,
Tallinna Ülikool Essee Erivajadusega laps ja hälbiv käitumine Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest ST-22 Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi.
Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt väljendada v puudub kõne täiesti. Räägitakse nn `pudikeeles` v väljendab end täiesti arusaamatult. Eakohase normiga võrreldes palju kehvemad tulemused. 3. Psüühilised protsessid 4. Motoorika: liigutused sageli kohmakad, kuid laps ise väga liikuv. Esinevad koordinatsioonihäired. Täpsed liigutused, käeline tegevus ei õnnestu. 5. Uni: unehäired esineb h.akt lastest pooltel- raskused uinuda, pinnapealne uni ja
LAPS JA PALAVIK Kadri Joarand Monika Holm Olga Erin Sirje Sinimets MIS ON PALAVIK ? Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. SAGEDASEMAD PALAVIKU PÕHJUSED: Äge keskkõrva põletik Tuulerõuged Äge viirusinfektsioon Sarlakid Neelupõletik ja tonsilliit
TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut Teili Toms LAPS JA SOTSIAALSUS Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Sageli tehakse eristus individuaalse ja sotsiaalse arengu vahel, kuid see võib olla eksitav. Pigem võiks eelistada lähenemist, mis käsitleb individuaalset ja sotsiaalset vastastikku sõltuvate valdkondadena. See, mida laps teab endast, on sageli ühiskonnast mõjutatud, ja see, mida laps teab ühiskonnast, on vähemalt osaliselt sageli lapsest endast mõjutatud. Individuaalsete ja sotsiaalsete arenguaspektide vastastikune sõltuvus ilmneb, moraali arengul, seotuse teoorias, sooidentiteedil ja vanemaks olemisel. Sotsiaalse arengu puhul huvitutakse lapse integreerimisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt võttes ühiskonnas kehtivad väärtused.
. - , . . - 5%. - . - «», «»! , . - . . - . . 15- . - . . . . . - , . , . - , . - ( ). . . - (). 1 . . - . , ( , ) , . , . - : ( ), , . - , . . - , , - , , . . - . . . . - , . - . . - . . .. - , , , . - , . -
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette
Laps ja tema arengu etappid Kuna teema on valitud lasteaias siis räägib ka minu kontspekt 3-7 aastastest lastest. Kõige kiiremini areneb laps just 3-7 aastaselt. Iga aasta õpib laps midagi uut. On kaks erinevat arengu viisi. Vaimne areng ja kehaline areng ja sotsiaalne areng. Lapse arengut kindlasti mõjutab tema vanemad ja keskkond. Kolmeaastane laps: Kehaline areng: · viskab täiskasvanule palli, lööb seisvat palli jalaga; · kasutab mitmesuguseid (töö)vahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti jm; · asetab klotse üksteise otsa; keerab raamatulehti ühekaupa; · hoiab õigesti pliiatsit, lusikat. Vaimne areng: · leiab samasuguse eseme vormi (ring, ovaal, ruut, ristkülik, kolmnurk, hulknurk) ja värvi (punane, oran, kollane, roheline,
rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. Laps hakkab liigutama kuigi ema veel ei tunne seda. 8
Alfred-Reinhard Vuks 5 klass Kivimäe Põhikool Laps ja töö Laps ja töö - see kõlab kuidagi rangelt ja sundivalt, kuid kuidas on see meie elus? Kui laps on väike, siis ta mängib väga palju ja see ongi tema töö. Ta kõristab kõrinaid ja vahetevahel jonnib. Mida vanemaks laps saab, seda rohkem hakkavad tema tegemised tööd meenutama. Ta ehitab klotsitest põrandale maju, sõidab autodega mööda vaipa ja ravib nukudel raskeid haigusi. Kui mängud lõpetatud, korjab laps oma mänguasjad kokku ja see ongi juba üks tõsisemaid kodutöid. Kasvades teeb ta hommikuti juba oma voodit ja koristab tuba tolmuimeja ja tolmulapiga. Aga kui laps hakkab koolis käima, on õppimine tema peamine töö. Oleme ju tihti kuulnud
Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemus: mängu puhul valitseb protsess tulemse üle. Kui laps mängib, siis ta tähele-panu on koondunud rohkem mängu tulemusele kui mängulisele tegevusele, seega tulemus ole nii tähtis kui tegevus. *Vaba valik: Mängus tunnevad kõik lapsed ennast vabalt selles mõttes, et nad võivad mängu pooleli jätta, kui nad seda ei soovi edasi mängida; võivad uut alustada, samuti valida endale sobiv mängukaaslane , mänguvahendid ja mänguteema.*Emotsionaalsus: mäng on tavaliselt seotud positiivsete emotsioonidega rõõm, elevus, naudingud jne
kõik võivad olla nii ohvri kui vägivallatseja rollis. Lapse väärkohtlemine on kahju (või oht kahju tekitamiseks), mida tekitab lapsevanem, hooldaja või mõni teine lapse turvalisuse eest vastutav isik. Seega on koduvägivald lapse suhtes ka see vägivald, mille põhjustab neile mõni pereväline isik, näiteks lapsehoidja või õpetaja. Autorite jaoks ei hõlma sõna kodu mitte ainult füüsilist kodu, vaid ka emotsionaalses mõttes kodu: kõige turvalisemat ja intiimsemat kohta, mida laps loodab leida ja millele tal on õigus, koduks võib antud mõistes lugeda ka internaatkooli või lastekodu. Just sel põhjusel ongi koduvägivallaga, võrreldes kõikide muude vägivalla liikidega, kõige raskem toime tulla ja seda eriti lapsel. (www.vaimukad.ee/user_files/Lapsepolv_puue_ja_vagivald.doc lk.7- 8) 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eristab viite erinevat lapse väärkohtlemise liiki.
Tema teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse. Looming ülevaatlikult "Seltsimees laps" on kirjaniku lapsepõlve raamat. Tegevus toimub 1951 aastal. Raamatus on tähtis osa laludel, mida teoses on üsna palju. Teos on ühtaegu naljakas ja traagiline. ,,Seltsimees laps" algabki selle episoodiga, kus 12. aprillil 1951 arreteeritakse oma kodus ,,kodanlik natsionalist" Helmes Tungal. Väike Leelo aga arvab, et ema (memme) on ära läinud sest ta on paha laps olnud. Helmese abikaasa Feliks Tungal, eestiaegne spordilootus ja kehalise kasvatuse õpetaja ning muusik hakkab oma naise vabastamiseks noore advokaadi Levini abiga asju ajama ja lapse järele vaatavad isa kõrval veel ka tema tädid ja teine vanaema. Kuigi Leelol on palju hoolitsejaid , igatseb ta ikkagi ema. Edasi meenutab ta asjaliku napisõnalisusega nii vanaema kui ema arreteerimist, elu isaga ja ema ootamist ning seda, mis kõik edasi juhtus.
Kuidas elad, Eestimaa laps? Eestis elab väga palju inimesi, kes erinevad üksteisest vanuse, harjumuste, käitumise, kommete ja iseloomu poolest. Kõigil meil on oma soovid ja tahtmised, kuid kõik me, nii lapsed kui täiskasvanud, tahame end tunda turvaliselt. Igal lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. Igaühel on õigus haridusele, mis arendab välja tema vaimsed võimed ning õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist.
Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele,
Kuidas elad eestimaa laps? Tere Isa ! Kirjutan sulle praegu sest igatsen sind, pole ammu sind näinud ja tahan lihtsalt öelda kuidas mul läheb. Kuidas ma siis elan kui eestimaa laps? Peaksin vist ütlema, et mul läheb hästi ja kõik on kõige paremas korras aga me mõlemad teaksime, et see tegelikult ei ole nii. Lihtsalt üks väide, mis tekitab hea tunde sest kõik on ju korras! Kõik ei ole korras, ma ikka igatsen sind, kus sa ka ei oleks, soovin, et oleksid siin minu juures kuid tean, et see ei saa nii olla. Tean põhjusi, miks sa lahkusid ja saan neist aru aga see ei peata mind unistamast. Kuid samuti mõistan et ka sinu juures elada
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus....................................
Laps ja tema arengukeskkond 1. Teema I- Sissejuhatus teemasse Tänapäeva koolide juurde kuuluvad nii õpetajad kui ka õpilased. Õpetajatel on laste arendamisel suur roll ning nende ülesanne on neile õpetada eluks vajalikke asju. Kui võrrelda Eesti koole Sudbury Valley kooliga, siis märkame üsna suuri ja mitmeid erinevusi. Eesti koolides on kindlasti oluline see, et õpetaja õpetab last ning laps järgib õpetaja poolt määratud juhiseid. Lapsel on üsna vähe vabadust teha ise otsuseid koolis toimuva kohta, sest õpetajad on juba kindla plaani paika pannud. Tänapäeva koolide eesmärk on ka õpetada lastele eluks vajalikku teooriat ning vähem iseseisvat toimetulekut. Vaadates seda videot, tekkisid minus segased mõtted. Mõtted sellest, kui tore oleks seal koolis käija, ei mingisugust pealesundimist, laps saab teha ise oma valikud ning
SISSEJUHATUS Üksikvanemad on tänapäeval üsna tavaline nähtus ning olen kindel, et iga inimene on sellega ise või läbi tuttavate kokku puutunud. Sellel, miks elab laps ainult ühe bioloogilise vanemaga, on mitmeid põhjuseid, kuid antud referaadis toon välja neist kaks. Nimelt räägin ma lahutus- ja leinaprotsessidest ning nende mõjust lastele. Töösse on lisatud ka mõned näpunäited selle kohta, kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda
Ingrid Meister ,,Avastagem laps" Montessori pedagoogika Ettevalmistav keskkond ja õpetaja Ettevalmistatud keskkond on Montessori mõiste, mille kohaselt kohandatakse keskkond lapse vajadusi silmas pidades. Kõigil lastel on võime püstitada eesmärke, kuid eesmärgi valib laps ise. Hea oleks kui täiskasvanu segab end lapse tegemistesse äärmisel juhul. Kõik vahendid ja mänguasjad peavad olema lapsele kättesaadavad. Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks
Iga laps vajab kodu ! Lugupeetud lugejad .! Ma tahaksin teile rääkida ühest väga aktuaalsest teemast.Nimelt kodust.Me võtame iseenesestmõistetavalt , et meil kõigil on koht kuhu pärats kooli või tööd minna. Aga kui palju me mõtleme nende peale, kellel see koht puudub.kui ei ole kodu, kus sind ootab pere, kui ei ole oma tuba, oma riidekappi, ei ole söögilauda maitsvate toitudega .Kus need lapsed ööd veedavad ?Millest saavad jõudu , et elus hakkama saada?Kui teie tutvusringkonnas ei ole kodutut last siis ei tähenda see seda, et neid üldse ei ole olemas . Ma tahan sellega öelda seda , et me peame oskama rõõmu tunda sooja toa üle , armastava pere üle , kõigi nende võimaluste üle mida pakub meile kodu.Me ei pea külmetama keset talve kangialustes, me ei pea tundma tühja kõhtu. Meil on olemas televiisor ja arvuti , me saame kutsuda endale külla sõpru.Meil kõigil on koht kus pesemas käia ja me käime...
10 klass. Väikese lapse jonni põhjused... * Beebi ei jonni enne esimest eluaastat. * Ta nutab asja pärast, mitte tähelepanu. * Tita nutab vaid siis, kui mõni tema vajadustest on rahuldamata. * Beebi nuttu ei saagi seepärast nimetada jonniks, kuna tema nutt on tingitud sellest, et midagi on puudu või häirib teda ja nutt on tita ainuke väljendusviis. Suurema lapse jonni põhjused. * Esimene kuni kolmas eluaasta on jonni-iga. * Siis ilmutab laps vastuhakku, on kangekaelne, vahel armukade, ta nõuab tähelepanu. * Poiste ja tüdrukute jonnimise erinevused on tavaliselt natuke erinevad. * Piisab vaid ühest korrast rahvarohkemas kohas, kui vanem enda häbist päästmiseks lapse tahtele järele annab ja juba ongi lapsele käitumismuster teada. Jonni ärahoidmine ja lõpetamine. * Vanemad peavad olema üksmeelel mis on lubatud ja mis mitte. * Soovitatav on jonniva lapsega
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Lapsel on vaja turvatunnet, mida talle kodus peaks pakutama, kuid kui seda tunnet ei ole, otsib laps seda kusagilt mujalt. Ideaalse näite selle kohta saab tuua filmist ,,Õnnelind flamingo" peategelase Vahuri elust. Vahuri ema oli pidevalt
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL HÜPERAKTIIVNE LAPS Referaat Vana-Antsla 2011 Sissejuhatus Igas koolis, peaaegu igas klassis on lapsi, kes esmapilgul tunduvad raskesti kasvatatavad. Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise
vabale kooselule sageli lõpu oodatav laps- enamik paare püüdis enne lapse sündi kooselu seadustada. Praegu abielutakse sageli pärast (esimese) lapse sündi- olgu siis abielu edasilükkamise põhjuseks majanduslikud raskused või oma kodu puudumine. Abielu sõlmimine Abielu sõlmimisega loodetakse saavutada suuremat kindlustunnet iseendale ja lastele, 2001. aasta üliõpilaste küsitluse alusel pidas kolmveerand vastajaist abiellumist oluliseks seetõttu, et laps saaks vanematega sama perekonnanime. Sündimus Eestis Alates 1990. aastatest on sündimus Eestis olnud eriti madal. 1960. aastal oli 1000 elaniku kohta 16,6 sündi, 2000. aastal 9,6 sündi. Hoolimata mitmetest riigipoolsetest meetmetest (näiteks vanemapalga kehtestamine) ei ole sündimuse kasvu tulnud. Vabas kooselus elavate meeste kui ka naiste soovitud ja tegelikult olemasolevate laste arv on väiksem kui abielus olijatel. Üksikvanemad
ähvarduse teel sõlmitud abielud hagi võib esitada ka see kelle huvisid on rikutud kui mees sureb siis 10 kuud enne lapse surma siis loetakse seda selle mehe lapseks kunstlikul viljastajal pole mingit õigust lapsele. Lapse perekonnanimi kuu pärast sündi kuid eesnimi kohe . Sünnitunnistus : isa ja ema nimed ja abielu tunnistus Vabaabielus siis avaldus lapse sünniregistreerimiseks Siis kui üksikema siis naine läheb perekonnaseisu ametisse ja ütleb andmed ja naise perekonnanimi Kui laps on lastekodus siis EV nõuab alatusraha = pool kehtivast miinimum palgast ühele lapsele Lapse ära võtmine : kui see on ohtlik lapsele Vanemad tervitavad alkoholi narkotsi Lapse julm kohtlemine vanemate mitte kohustuste täitmine pole osalenud lapse kasvatamises 1 aasta jooksul siis viiakse ta lastekodusse õigused võetakse ära kohtu teel . lapsi võib ära võtta sotsiaalametnik Lapsendamine toimub lapse ja vanemavahel ja määramata ajaks lapsendad saab nii mees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
