Põltsamaa Ametikool Referaat Happevihmad M2 Autor: Ege Viira Juhendaja: Elle Kohv 2014 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,transpordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandustegevuse tõttu. Mõned saasteained reageerivad õhus leiduva veega ja moodustavad nõrku happeid (näiteks väävel- või lämmastikhape). Õhu kõrgemale tõustes ja jahenedes kondenseerub õhus leiduv veeaur ja moodustuvad pilved. Kui sajab vihma, on vihmavesi happeline ning seda kutsutakse "happevihmaks". Happevihm on keskko...
Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima
Sadas lund ja öösiti tekkis jõgedele jää. Torm vaibus, teadlased lahkusid Nehvatovaja suudmest ja hakkasid Kostin Saris mereelanikke uurima. Võrgud täitusid saagist. Seal oli mitmesuguseid meduuse, merisiilikuid ja -tähti, vähilisi, polüüpe ja muid mereloomi. Pidanud Ziwolkaga nõu, otsustas Baer esimese soodsa tuule puhul Novaja Zemljalt lahkuda ja Koolasse suunduda. 31. augustil lahkus ekspeditsioon Kostin Sarist. Teel tabas neid torm. Alles kaheksandal päeval nägid nad Lapimaa rannikut. Siis aga hakkas puhuma tugev vastutuul. Oli mõttetu oodata Seitsme saare juures ilma paranemist. Baer otsustas võtta kursi Arhangelskile. Peatuti Kolme saare juure, kus täiendati herbaariume. "Kui kõrbetaoline meile ka varem ei tundunud see Lapi ääremaade tundra, niisama veetlev oli nüüd tema rohelus, millist me Novaja Zemljal polnud näinud tervelt kuue nädala jooksul," kirjutas Baer. 11. septembril 1837
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabariik Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Riigipea: President Tarja Halonen (al. 1.3.2000)
veetma. Rööv pandigi toime, Sutinen ja Siiras ärandasid kulda vedava auto ja hakkasid kulda välja loopima. Oiva korjas ise ainult kulllakangid tee äärest kokku. Kätte sai ta nii üle 30 kg kulda. Sutinen ja Siiras läksid vangi ning Oiva hakkas head elu nautima, kuni ükspäev sai Sutinen hea käitumise pärast vanglast enneaegselt välja. Oiva lavastas Sutineni kulla varguses süüdlseks ja ta saadeti vanglasse tagasi. Oiva põgenes ise suurest hirmust Lapimaa tühermaale, et peita kuld ära nii, et seda ei leiaks mitte keegi. Ta jõudiski sellisele tühermaale, et ta ei teadnud enam ise ka, kus ta on. Kuid samal ajal toimusid seal sõjaväeõppused ja sinnasamase kohta, kuhu oli Oiva tulnud, sinna soovisid teha sõjaväelased laskepesa. Oiva ei soovinud sealt mingi hinna eest lahkuda, sinna oli ta maha matnud oma kulla ja ta hakkas sõjaväelastele vastu Sõdurid ehmusid sellise hullu käitumise peale ja lahkusid. Nad
seal võetud kaitse alla. Venemaal elab kolmveerand kõikidest euroopa ilvestest. Aasias elab euraasia ilves. Ilvesed elavad ka Väike-, Kesk- ja Sise-Aasias. Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad Ida-Siberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võib-olla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid.
mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved,lühike kevadning väga tuuline ja vihmane sügis.Talvist ilma pehmendavad edelast saabuvad õhuvoolud ja Atlandi kohalt tulevad madalrõhkkonnad. Soome keskmine temperatuur on nagu Eestiski 6-10*Cvõrra kõrgem kui mujal vastavatel laiuskraadidel.Kõige külmema ja soojema kuu keskmiste temperatuuride vahe on Soomes 20-28*C.
60ndad • 1960-luku oli osallistuvan kirjallisuuden vuosikymmen. Maailma haluttiin tehdä paremmaksi mahdollisimman nopeasti. Ylioppilasälymystö, taiteilijat ja kirjailijat halusivat päättää kehityksen suunnan. Yhteiskunnallisen oikeudenmukaisuuden nimissä noustiin barrikadeille banderolleja liehuttamaan. esimesed pagulased Timo K. Mukka (1944—1973) • Traagiline saatus, teemadena erootika, usk, Lapimaa elu • Maa on patuste laul, Pentti Saarikoski (1937—1983) luuletaha • aktiivne kommunist, aga Etuskuntasse ei saanud • luulekogu "Mitä tapahtuu todella? Hannu Salama (s. 1936) • Siinä näkijä, missä tekijä 70ndad isot sarjat, aga kirjandus justkui väsis ära, kirjutati linnaelust ilustamata, Eeva Joenpelto (1921—2004)- Lohja sarjad, sai ka 1994 Finlandia auhinna Heikki Turunen (s. 1945) • Simpaattaja, Joensuun Elli
riigi tasandil sulle õiguseid juurde ei anna. ASUTUS 31. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Euroopas. V: Kõige tihedamalt on asustatud suuremad asulad ja selle ümbrus. Kõige tihedamalt on Euroopas asustatud näiteks Kesk - Inglismaalt üle Hollandi, Belgia, Põhja - Prantsusmaa ja Saksamaa Põhja - Itaaliani ulatuv kuni 500 km laiune kaarjas vöönd, mis katkeb Alpide kohal. Kõige hõredamalt on asustatud Venemaa põhjaosa, Soome ja Rootsi lapimaa. 32. Millist tüüpi asulaid Eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina? V: Linnad, alevid, alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa- asulad. 33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel? V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20
KARL LINNÈ (E) ( Carolus Linnaeus) (Rootsi loodusteadlane ja arst , eluaastad 1707- 1778) *1726-1727.a. K.L. I botaaniline töö Botaanika algetest: sisaldab taimede süsteemi illustreerivaid jooniseid, õie ehituse skeeme I I töö " Sissejuhatus taimede kihlumisse": taimede seksuaalelust (õite tolmukate, emakate tähtsus ja ülesanne) ( trükiti Uppsalas alles 1908.a.) *1732.a. Ekspeditsioon Lapimaale " Lühike Lapimaa floora" *1733.a. "Õpetus botaaniliste nimetuste harmoonilisusest" Töötas välja looduse süstematiseerimise süsteemi ( taime-ja loomliigid, klassid, perekonnad....), jagas taimed rühmadesse suguorganite (õie kuju ja ehituse) järgi; ( praeguseks muudetud perekonna-, klassi- ja seltsi nimesid , samaks on jäänud vaid 1/10 K.L. poolt kasutuselevõetud nimedest , n. Homo Sapiens, Linné pandud ladinakeelsetele liiginimedele on ka tänapäeval lõppu lisatud L.´ )
· Autor kirjutab raamatus oma enda elust ja seiklustest Alaskas, kuhu ta sõitis väga ootamatult ülikooliõpingute ajal internetikuulutuse peale suveks tööle kelgukoerte suvelaagrisse. Alaska on Ameerika Ühendriikide põhjapoolseim osariik kuid tema ja emamaa vahele jääb veel Kanada. · Autor käis Alaskal kelgukoerte laagrites tööl 2 suve järjest, 2006 ja 2007. Laiuskraadi mõttes asub see maalahmakas Alaska umbes Lapimaa ja Leedu vahel, nii et kui välja arvata päris põhjapoolne tundra, on Alaska üsna Eestile sarnane: suviti roheline, talviti valge, ainult et Eestist umbes nelikümmend korda suurem. Alaskale lendas ta läbi Kanada maandudes alguses Kanada Whitehorse lennujaamas ja sealt sõitis autoga edasi Alaskale Skagwaysse. Esimesel suvel töötaski ta Alaska Excursions laagris Skagway linna lähedal Dyeas. See on väike koht mereranniku ligidal
Põltsamaa Ametikool K13K Grete Päärand KOKANA välismaale tööle Referaat Juhendaja: Elle Kohv Põltsamaa 2014 Sisukord: 1.Sissejuhatus Kokana välismaale tööle..............................................................3 1.1 Riigi andmed...............................................................................4 2.Loodus...............................................................................................................6 3.Rahvastiku iseärasused......................................................................................9 4.Riigi majanduslik olukord.................................................................................10 5.Kokkuvõte.........................................................................................................11 6.Kasutatud kirjandus...........................................................................
Gripsholmi loss Mariefredi lähistel. Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikudalad, ning hiljem ka PõhjaBalti veeteed ning Soome laht. 1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist. 14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal. 1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni
mobiliseeritud. Kuid kui toimusid pommirünnakud Soome linnadele, pidi parlament tõdema, et riik on taas sõjas Nõukogude Liiduga. Selle sõja eesmärgiks sai kaotatud Karjala alade tagasivallutamine, mis realiseerus mõne kuuga. Seejärel aga ületati vana piir ja vallutati Ida- Karjala (1941-1944). Nii sooviti saavutada ,,pant" rahuläbirääkimiste jaoks. Kindlasti oli sõja edukuse üheks põhjuseks sakslaste abi - saksa armee ülesandeks oli Lapimaa kaitse. Rahulik kaevikusõda lõppes 9. Juunil 1944, kui algas Nõukogude Liidu suurrünnak Karjala kannasel.Kriitilises olukorras, kui Punaarmeel oli 20.kordne relvastuse ülekaal soomlaste ees, sõlmis tolleaegne Soome president R.Ryti 26.6.1944 iskliku vastutusega lepingu Saksamaaga. See tähendas, et kui R.Ryti loobub oma ametist, kaotab ka leping kehtivuse. Selline leping oli ettenägelik tulevaste sündmuste jaoks, kui Soome otsutas oma poolt vahetada. Pärast sakslastega
Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...
Ütles, et Rootsi oli sõjas süüdi, aga Venemaa on Soome poolt. Soome oli sel ajal Venemaa poolt okupeeritud. Sõda lõppes 1743 Turu rahuga. Paljud tähtsad kindlused kaotati, palju inimesi jäi vene alale. Üritati Soome majandust päästa, hakati ehitama kindluseid, taheti Soomet Rootsiga tugevamini siduda. Ehitati Suomenlinna kindlus. Suomenlinna ja Loviisa kindluste ehitamised olid kõige suuremad Rootsi riigi ehitustööd. 1751 Strömstadi kokkulepe jagati Lapimaa alad. Laplased võisid ikkagi üle piiri liikuda. Soome kaardi kujutisse tekkis käsivars, sest osa Lapimaast läks Taanile. Anders Chydenius oli 1000 marga peal, oli kirikumees, poliitik, tegeles ka arstina. Kirjutas palju majandusest, seisis liberaalse majanduspoliitika ees. 1788-90 sõda Rootsi ja Venemaa vahel, see lõppes tulemusteta. Troonil Gustav III, kes oli karmim kuningas ja sai kuningale võimu juurde. Ohvitserid olid temaga opositsioonis. Soomes tegid ohvitserid Anjala liidu
Karjalased Referaat Tallinn, 2011 Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalased Elukoht Enesenimetus Märkused Päriskarjalase 19.20. sajandil d ehk hakkasid seda nimetust vienakarjalase kasutama ka teised Karjala d karjalased. Nimetust on põhja- ja karjalaine seostatud keskosa karjalazet karjapidamiseks s soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Aunusekarjala ...
kõrgesse piirkonda. Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekajse (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). RAHVASTIK Rootsis elas 1996
olla kuningas, kuninganna, keiser, keisrinna või president. Valitsusjuht on riigi poliitiline liider, kelle nimetus võib olla peaminister, kantsler või riigisekretär. Klassikalise parlamentarismi mudeli järgi on täidesaatva võimu autonoomia seadusandliku võimu suhtes nõrk. Tänapäevastes parlamentaarsetes riikides on täidesaatva võimu autonoomia parlamendi suhtes mõõdukas. 5.Soome vaatamisväärsused Soome on turismi kohapealt kuulus peaaegu ainult oma Lapimaa jõuluvana, suusatamise ja lauatamise pärast. Põhja-Soomes on kõrged lumised mäed, kus saab talve perioodil harrastada põnevaid talisporte. Ma arvan, et turismiareng ongi kõige kõrgem just põhjas. Samas Lõunas ei pruugi ka väga madal olla, kuna pealinn asub just seal ning lennujaam ja sadam on ka seal. 1 . Ülestõusmise katedraal, Helsinki Uspenskin katedraali asub mäe peal Helsingi linnas. 1868. aastal ehitatud Vene õigeusu kirik on pühendatud Neitsi Maarjale
säilitamise ning majandusliku arenguga nii väiksemas kui ka suuremas skaalas, nii kodumaal kui ka kaugetes sihtkohtades. · Ökoturism annab loodushoiutegevusele majandusliku väärtuse, mida ei suuda ükski teine majandusharu. 5 · Ökoturism püüdleb looduskaitse edendamise ja keskkonnariskide minimeerimise suunas. · Ökoturism saab toimida ühtmoodi hästi nii Lapimaa mägedes, Eesti saarestikus kui ka Nepalis või Uus-Guineas. · Ökoturismi tooteid on paljudel juhtudel võimalik edukalt kasutada nii paikkonna kui ka tervete riikide turunduses · Ökoturismi on traditsioonilise rahvapärase majandussüsteemi ja pärimuskultuuriga seostada lihtsam kui enamikku teisi majandusharusid. · Ökoturismil on head eeldused elavdada tugevasti loodus- ja kultuuriturismi.2
11. Kui täiendsõnaks on kuude või ilmakaarte nimetused, siis kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: augustisündmused, idapiir, idatuul, lõunakallas, maikuupäev, aprillirahutused. 12. Põhisõna maa kirjutatakse täiendsõnaga kokku. NT: kõrvemaa, soomaa, Rootsimaa. Harjutus: Metsatee, poisi mobiil, maasikatort, lõunatuul, saksa keele vihik, keelevihik, ema palitu, häälteenamus, kuurikatus, rohelise kuuri katus, kivihunnik, Lapimaa, kooliõpilased, meie kooli õpilased, maitsva pitsa lõik, pitsalõik, elukevad, mageda supi pott, onu firma, tüdrukute mäng, põhjanaabrid, teedeatlas, kunstikool, selle seina vaip, seinavaip, paadimatk, nõudepesu. NB!!! · Etteütlemine, ärakirjutamine, mahalugemine, edasisõitmine, kokkujooksmine. REEGEL: ühend- ja väljendverbidest moodustatud teonimed mine kirjutatakse kokku!!! · Etteluheja, ärajooksja, mahalugeja, edasisõitja, kokkujooksja, allahüppaja.
Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Looduslikud tingimused: Pinnamood Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik
korrastatus. Esineb vähe korruptsiooni, on madal kuritegevuse tase, ei esine rahutusi ja inimeste rahulolu oma riigiga on kõrge. 1.2. Maahaldusjaotus Pildil 2. on näidatud Soome läänide paiknemine (maahaldusjaotus). Soome jaguneb kuueks lääniks (sulgudes läänide pealinnad): 1. Lõuna-Soome (Hämeenlinna) 2. Lääne-Soome (Turku) 3. Ida-Soome (Mikkeli) 4. Oulu (Oulu) 5. Lapimaa (Rovaniemi) 6. Ahvenamaa (Mariehamn) Pilt 2. Soome jaguneb kuueks lääniks. Lõuna Soome läänis elab 2 miljonit elanikku. Seal asub ka riigi pealinn (suurim linn) Helsinki. Pildil 3. on näidatud Soome lipp ja pildil 4. Soome vapp. Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918. Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560. aastast. 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE 2.1. Paiknemine maailma pingeridades Soome on viimati avaldatud rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi 21
Sõrve poolsaarel; leiukohti oli ka Pärnu-, Viljandi- ja Petserimaalt. 1946.aastal oli arusisalik Eestis täiesti tavaline liik. [7] Levik Soomes Soomes on arusisalik levinud üle kogu maa, kuid Lapimaal on tema levik sporaadiline- on piirkondi, kus ta on sage kuid teisal puudub ta täielikult. [7] Soome ja Eesti arusisisalike arvukuse võrdlus Nii Eestis kui ka Soomes on arusisalik levinud üle kogu maa. Kuid Soomes Lapimaa on antud liigi levik sporaadiline- on piirkondi, kus ta on sage kuid teisal puudub ta täielikult. [7] Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Joonis 5. näeme, et vaskuss on värvuselt mustjaspruun. Keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
üksindusest ja kuidas peaks kunstnik elama ja looma ning kolmeköiteline „Kas mäletad, mu arm?“ pole hävinud Eesti ühiskonda õigupoolest ilustanud kui neis valitseb siiski helgelt nostalgiline meeleolu. Gailiti isa oli lätistunud liivlane ja ema saksatanud eestlane. Kuna isa töötas puusepaana rändasid nad palju, seega kodutunne ja kuulumise tunne on lähedased teemad Gailitile. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg Esimese Wabariigi ajastu. 3.Koht Rovaniemi , Lapimaa, Peipsi järv, Toomalõuka küla, Ingeland ,Eesti sisemaa 4.Ühiskonnakord ja ajaloolised tegurid Raamat avalikustati aastal kui Eestis toimus riigipöööre ja vägivaldest sunniti rahvel peale uus rahvus vaene režiim. Kindlasti tekkidas see eba stabiilse ja arusaamtuse tundeid, sarnased Ekke tunnetega mis ei tunne ennnast ja ei tea mis ta tahab olla, mida saavutada ja kus. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel
on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Looduslikud tingimused 6 Kliima Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti
Kirjanduselu · sai selgeks, et probleemide lahendamine revolutsiooni kaudu on võimatu sellest alates: poliitiliste pürgimuste kaitsmine ja varjamine toimus kultuuri kaudu rahvusliku kultuuri arendamisest, ungari keele hooldamisest sai rahvuslik kohustus koos sellega tõusis vähehaaval juhtivamale kohale ilukirjandus Ungari keele olukord · XVIII-XIX sajandil kasvas märgatavalt emakeelsete rahvakoolide arv · János Sajnovics tõestas oma Lapimaa reisi tulemuste põhjal ungari keele soomeugri päritolu, võrreldes seda saami keelega, kesk- ja kõrgaadli, kõrgvaimulike ja keskkoolide raamatukogud kasvasid kiiresti , raamatute väljaandmine tegi tohutu hüppe · 1832 ungari keele ortograafiakogu ilmumine · 1844 ungari keelest sai riigi ametlik keel · Ungari rahvusliku kirjanduse uuendaja György Bessenyei Ungari valgustusajastu silmapaistev rahvuslik kirjanik haritud kõrgaadlik, filosoof, dramaturg, publitsist ja
Koostaja: ANNA VAHTER ÕPPEMATERJAL PUTUKATE SELTSID Alamklass: Siselõugsed (Entognatha) Selts: Tõukjalalised (Protura) Pikkus 0,5-2 mm; keha väljaveninud. Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. K...
Geograafilised kordinaadid on 64 00 N, 26 00 E. (1) Loodus Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart. (1) Kliima Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved. Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. (1) Majandus
See kultuur on väga laialdaselt levinud ka Eestis ja Soomes. Tekib tõsine probleem, miks siin kõneldakse soomeugri keeli, mitte balti ehk indoeuroopa keeli. Lätlased ja eestlased on väga sarnased, aga räägivad täiesti erinevaid keeli. 1950ndateks aastateks kiviaja luustikke palju polnud leitud. Valiti välja iseloomulikumad luustikud. Kammkeraamika: Valma mees ja nöörkeraamika: Ardu mees. Mehed on väga erinevad. Valma mees on väga sarnane laplastele, protolaponiidne. Lapimaa sai küllalt kiiresti täis. Uus rahvastik ei saanud sinna minna, sest neile poleks toitu jätkunud ning poleks osanud karmides tingimustes elada. Põhjapoolsed karmid aladel võib rahvastik olla kõige tõupuhtamalt säilinud. Ardu mees oli europiidne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990-ndatest aastatest - interdistsiplinaarne 90ndad aastad olid murrgangulised, sest siis oli jõutud uurimisega uuele tasandile. Nendega liitusid: Keeleteadlased Arheoloogid
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi. Kaunis vaade vaatetornist. Jussi looduse õpperada - õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N. Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva.
mütoloogias viiteid Sampole, mis oli arvatavasti sarnane ,,taeva puuga". Yggdrasil võis olla ka viide taevale tema ,,saba" ehk Linnutee oli öises taevas näha. Viikingitel on legende, mille kohaselt saatsid puuokstel elav kotkas ning juurtel pesitsev madu üksteisele jutuka orava vahendusel solvanguid. Sellised lood võisid algselt olla ehk viikingitele abiks taevatähtede seletamisel ning on siiani säilinud nii arusaamatute märkidena ruunikividel kui ka Lapimaa samaanide trummidel. 7.3 Nornid Asgardis, puu juurte lähedal, asus Saatuse kaev, mis oli koduks kolmele nornile: Urdile, Skuldile ja Verdandile. Neid on nimetatud nii Saatuse, Olemuse ja Vajaduse hingedeks kui ka Minevikuks, Olevikuks ja Tulevikuks. Need kolm müstilist naist valmistasid kogu elu kangast. Iga inimese elu on nornide poolt kangas kasutatav niit me sünnime, kui nad lisavad meid kangale, ning sureme, kui niit kinni seotakse ja ära lõigatakse. Öeldi, et
laittaa päälle (= käynnistää) sisse lülitada, mängima panna laituri sadamasild, perroon laiva laev lakana (voodi)lina lakkiaiset (kesk)kooli lõpupidu lakkiaislahja koolilõpu kingitus lanttulaatikko kaalikavorm Lappi Lapimaa lapsellinen lapselik, lapsik lapsenlapsi lapselaps lapsi laps lasi klaas lasillinen klaasitäis laskea (= alentaa) alandada, vähendada laskea (= kalkyloida) arvutada; kalkuleerida laskea (mennä alas) alla lasta lasku arve
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
järel, üha uusi kirjeid leiutas Eit.Ühel kevadhommikul oli lõim lõppenud ja Eit kutsus Taati vaipasid maha laotama. Terve maailm lõi korraga särama, Eit teadis, et tema töö oli korda läinud. Taat arvas, kord saab maailmas palju maid ja inimesi olema ning hakkas maadele nimesid panema: Rootsimaa, Saksamaa, Venemaa jne.Ühele maale tahtis ka Eit nime anda ja õmbles lapikotikestest vaiba ja laotas selle viimasele paljale maaribale põhjapiiril. Sellele maale pani ta nimeks Lapimaa...kivide vahelt ajas end püsti lapi moon Seda raamatut tahaksin kindlasti lugeda lastele kadripäeva eel või siis rahvaloominguga seoses. Raamatust võib leida väga ilusaid mustreid. Kodused asjad Pildid joonistas Jaan Tammsaar 43 Raamatus on juttu kodustest asjadest nagu uks, aken, põrand, seinad jne
koopad e. San Marino San marino linn, Titano mägi f. Küpros Trodose mäestik, Famagusta (rannad, Salami varemed), Kyrenia (loss, muuseum) 3. PõhjaEuroopa a. Norra fjordid, joad, Puukirikud, Hardangervidaa RP, Vigeland, Oslo, b. Island 31 tegevvulkaani, geisrid, kuumaveeallikad, Laavaväljad, Liustikud, Reikjavik c. Rootsi Stockholm (kuningapalee), Kalmari loss, Lapimaa, Gotland, Öoland, Visby d. Soome Helsinki, järved, Rauma vanalinn, Ahvenamaa saarestik, Rovaniemi ja Lapimaa, Sibelius, Savolinna ooperifestival e. Taani Jelligi kääpad, ruunkivid ja kirik, Hamleti loss, Merineitsi, Kopenhaagen, Kronborgi loss, Amalienborg (kuningapalee) 4. KeskEuroopa a. Poola Varssavi ja Krakovi vanalinnad, Auschwitzi koonduslaager, Malborki linnus b
Igikeltsa tõttu ei suuda siin kasvavate taimede juured väga sügavale maapinda tungida, liigniisked tundramullad ei soodusta samuti taimede kasvu. Selle kliimavöötme põhjaosas kasvavad peamiselt samblikud ja madalad rohttaimed, lõuna pool puhmad (pohl, kanarbik), madalad puud. ((Foto: Loode-lslandil Bolungarviki külje all asub Ösvöri kalandusmuuseum. Mitmetele karmi kliimaga aladele asutasid oma külad kõigepealt kalamehed.)) ((Foto: Lapimaal valitseb lähisarktiline kliima. Lapimaa järv Inari, suuruselt Soome kolmas järv, on seetõttu jäävaba vaid viis kuud aastas.)) --- 48 ((Foto: Viinamarjaistandus Itaalias San Gimignanos.)) Suurem osa Euroopast kuulub parasvöötmesse, mis laiub 40. ja 65. põhjalaiuskraadi vahel. Siin eristatakse merelist ja mandrilist kliimat, mis on omavahel erinevad. Merelise kliimaga alad jäävad mandri läänerannikule, kuhu läänetuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Tsüklonid on sagedased, ilm väga muutlik
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
viibivad Sm väed. Esialgu püüti head nägu teha ja lepiti sakslastega kokku, et mingis piirkonnas tõmbutakse tagasi ja siis liiguvad järel soomlased. Ždanov ähvardas, et kui soomlased aktiivselt sõdima ei hakka sakslaste vastu, tuleb Punaarmee ja teeb seda ise. Nov 1944 vallandus Lapi sõda Soome ja saksa vägede vahel. Tõi kaasa purustusi ja ohvreid, sakslased taandudes rakendasid põletatud maa taktikat ja muutsid Lapimaa üsna elutuks kõrbeks, küüditades sunniviisiliselt minema elanikud, põletades maha külad jne. Kaotused maj mõttes olid soomlastele tuntavad. Ždanovi komisjon hakkas nõudma sõjasüüdlaste karistamist. Õnneks ei nõudnud NL kohtu pädevusse andmist, ise pidid soomlased sõjasüüdlased arreteerima ja kohtu alla andma, nende all peeti silmas ennekõike Soome pol juhtkonda Jätkusõja ajal. Ei suudetud kuigi kaua sellele nõudele vastu panna.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
rahuleping. 19.sept 1944 kirjutati alla rahulepingule. Soome langes NL-ga sõdivate riikide hulgast välja, Punaarmee okupeeris osaliselt Soome, Punaarmee sai endale Porkkala neeme, hakkas rajama uut sõjamerebaasi, muudatused Soome valitsuses, suurenes Soome kommunistide mõju, Soome pidi tasuma NL-le reparatsioone ja pidid Põhja-Soomest välja ajama seal tegutsenud saksa väeüksused. 1944 vallandus Põhja-Soomes Lapimaa sõda, olid vastamisi soomlased ja sakslased. ÕPPEKIRJANDUSEST SÕJA TULEMUSED – 1945 Sm maha surumine, Jaapani sõjas NL osa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
