(lk 4446) 3. Välisvaenlaste sissetungid VI sajandi teisel poolel, õige pea pärast Justinianuse surma, hakkasid põhja poolt Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased. Erinevalt LääneRoomast, mis lagunes germaanlaste löökidest, õnnestus Bütsantsil pealetung peatada. Bütsants riigina küll säilis, kuid suure osa tema territooriumist lõuna pool Doonaud asutasid slaavlased. Samal ajal, kui Bütsants tõrjus slaavlasi, tungis sinna KeskEuroopa uus hõimuliit langobardid. Nemad suutsid vallutada suure osa Bütsantsist. Ida poolt ründasid Bütsantsi ohtlikud vallutajad araablased. Araablased olid enda võimu alla saanud mitmed riigid, nagu näiteks Süüria ja Egiptus. Hoolimata mitmetest rünnetest tõrjus Bütsantsia araablased tagasi. Raskustele vaatamata suutis Bütsants kaitsta oma iseseisvust (lk 47) 4. Valitsemiskorraldus Bütsandis Välisvaenlaste sissetungi tagajärjel jäi Bütsantsi riik märksa väiksemaks, kuid
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §...
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk v...
omavahelisel usalduslikul suhtel. Kujunes juba Merovingide ajal. 16. Mida tähendab sakrament ning nimeta need. (7) Sakrament ehk püha toiming, rituaal. Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine. 17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket. Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik. 18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat . *normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi 19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist? Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju.Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja
kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates
vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu (Corpus juris civilis). Justinianus I ajal nauditud edu ei kestnud aga kaua. 6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja roomakataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas.
siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis. * Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes. * Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest. Liturgia - kirikulaul langobardid - Itaaliaasse põhja poolt tunginud germaani hõim Majordoomus - suursugune kojaülem Karli poeg Pippin Lühike (741-768 valitses) sõlmis poliitilise kokkuleppe paavstika, mille tagajärjel paavst ta 751. a frankide kuningaks kuulutas. Hiljem kinkis see riigi kirikule, tekkis kirikuriik. L-Euroopa killustus 9-10 saj Ludwig Vaga, Karl Suure (Martelli poeg) poeg jagas 843a riigi kolmeks (Verduni kokkulepe) Lääne(Prantsus)-, Ida(Saksa) ja Lõuna-Frangi riik (Lagunes hiljem)
Bütsantsi diplomaatia oskas impeeriumi ohustavad hõimud ära kasutada ja panna ennast teenima. Selleks võeti nende mehed oma palgalisse sõjaväkke. Ära tuli osta hõimupealikud, et nende sõjamehed sõdiksid Bütsantsi huvides. Riik maksis igal aastal palju raha piiritagustele hõimupealikele. Neile anti kõlavaid tiitleid, auastmeid, kuldseid diadeeme ja igasugust muud võimu atripuutikat. Barbaritele anti isegi maad, kus nad elasid vasallidena. Langobardid said maad Pannoonias (Ungaris), hunnid frankide riigis jne. Hõimupealikke püüti siduda Bütsantsi õukonnaga. Abikaasadeks anti mõjukate õukondlaste tütreid. Poegadega käituti vastupidiselt. Neid kutsuti õukonda ja kasvatati impeeriumile vajaliku patriotismi vaimus. Hoolega jälgiti vürstide või hõimupealike koduseid tülisid. Kui mõni võimur sai kaotuse osaliseks, siis anti talle tänapäeva mõistes poliitiline varjupaik. Temast
Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreeka kaiku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM PAAVSTIVÕIM KESKAJAL REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus........................................................................................
2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid. Keldi hõimud: gallid – Prantsusmaal britid – Britannias škotid – Šotimaal belgid – Belgias helveedid- Šveitsis Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused. Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud: frangid, ida-gootid, lääne-gootid, anglid, saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida-gooti aladele tegelikud põhjused: - kliima jahenemine - rahvaarvu kasv Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride,
Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid. Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile
Kuningate asemel hakkasid riiki valitsema nende kojaülemad ehk majordoomused II)Karl Martell 714. sai majordoomusena valitsejaks. Võttis endale frangi hertsogi tiitli 732 peatas Poitiers lahingus araablaste edasitungi Euroopas. Pani aluse raskeratsaväele, mis aitas feodaalühiskonnal 600 a püsida. Saavutas kiriku toetuse ja kindlustas Frangi riigi ühtsuse. III) Pippin Lühike, päris 741 võimu. Aitas nõrkadel paavstidel taastada Roomas korra.Alistas langobardid ja võimaldas rajada Rooma paavsti e kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst Pippini ametlikult Rooma kuningaks. Sellega lõppes merovngide ajastu ja võimule tulid karolingid. IV) Karl Suur valitses 768-814. oli kirjaoskamatu kuid geniaalne väepealik. Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812. Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni
aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Sveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, langobardid, anglid, vandaalid, idagootid, läänegootid. Aastal 375 sai alguse suur rahvasteränne. Germaani hõimude sissetungimine Lääne-Rooma territooriumile. Ajendiks oli hunnide tungimine Euroopasse. Tegelikkuses oli sügavamateks põhjusteks rahvaarvu kasv ja kliima külmenemine. Rahvasterände lõpuks peetakse aastat 568, sama aeg langobardide kuningriigi tekkega. Germaanlased lõid Lääne-Rooma territooriumile oma kuningriigid (barbarite kuningriigid).
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. Tavaliselt jagatakse keskaeg kolmeks põhiperioodiks: 1) Varane keskaeg (4.-5.sajand 10.sajand). Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hak...
1. Tüüringite kuningriik 2. Idagootide kuningriik (Itaalia) 3. Läänegootide kuningriik (Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa) esimene riik, tekib 418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna k...
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
hiljem ka uued riigid. Lõeurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid. RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi. 3. Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudmeja keskjooksul. 4. sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale. Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt. 5. sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech. 481 Frangi riigi teke
abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need üle paavstile. Nendest maadest moodustus Kirikuriik e Paavstiriik. Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks. 4.Araabia ja Muhameedlik kultuur Koraan Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis. Koraan ning seda täiendav ja seletav püha raamat sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks.
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus- läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele
Germaanlased ei olnud tundmatud ega vahetud vaenlased. Germaanlased olid tööjõu, sõdurite, ohvitseride ka teretulnud sõjast ja katkust laastanud provitsidest. Frangid tulid Galliasse rahulikult. Tekkisid germaanlaste riigid Rooma provintside maadele-need kadusid ajaga. Theoderich oli Idagoodi kuningas.Ta tegi kõik, et hea valitsuse ja rahupoliitikaga tagada idagootide riigi püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele v...
1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani) Caracalla edikt 212: kõik õigused kõigile Rooma alade vabadele kodanikele Keisrite rohkus ja Konstantinoopoli saamine impeeriumi pealinnaks 330 Algus: frangid, burgundid, hunnid, vandaalid, goodid, langobardid (usk, kultuur, kaubandus, linnaelu jäi kängu) * naturaalmajandus idagoodid Theoderich Suur: eraldas germaanlased ja roomlased, Itaalia ainuvalitseja (kukutas Odoakeri), antiigi viimane õitseng 418 Läänegootide esimene barbarite riik 451 hunnide peatamine Katalaunia väljadel 476 kukutas Odoaker Romulus Augustuse ... Rooma riik säilis Ida-Roomas (keiser Zenon)
Frangi riik karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kindlakäeline ja ettenägelik valitseja. Võitnud frangi kõrgvaimulike poolehoiu, suunas ta pilgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea. Tugeva valitseja toetus oli paavstile hädavajalik ja Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. 754.ja 756 aastal korraldas ta kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkiski Paavstiriik ehk Kirikuriik. Kõigi paavst. Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur (768-814), kelle järgi dünastia ka nime sai. Ta oli raudse rusikaga valitseja. Ühelt poolt oli Karl Suures ühendatud geniaalne väejuht ning kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, teisalt võib tema arvele panna tervete rahvaste hävitamise ja ta jäi kuni elu lõpuni kirjaoskamatuks. Võimule
soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. 27) Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust? Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama P-Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama.
LääneRoomas. Bütsatsi pealinnaks sai Konstantinoopoli ja LääneRoomas Rooma. 4. sajandil algab lagunenud LääneRooma impeeriumi aladel barbarite ränne ja seda nimetatakse Suureks rahvaste rändeks. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lõpp Varanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine, rahvaarvu suurenemine ja surve väljaspoolt ehk naabrid, kes vajasid uusi maid. Tuntumad barbarite hõimud olid : · LääneGoodid · IdaGoodid · Hunnid · Langobardid Üks pealmisi põhjuseid olid Hunnid, kuna nad liikusid Volga äärest lääne poole ja purustasid oma teel kõike. LääneRooma riigi piiri aladel elasid ka germaani hõimud, kuhu kuulusid · Frangid · Saksid · IdaGoodid · LääneGoodid · Alemannid Ida poolt tulnud hunni hõimud ja germaani hõimud põrkusid omavahel kokku ja algas suur sõda ja maade jagamine. Hunnide karismaatiliseks juhiks oli Attila, kes koondas enda alla
maapealne asemik. Rooma linnal sümboolne väärtus – endise maailmariigi (impeeriumi) pealinnana ja kus ristiusk kõige varem muudeti riigiusuks . Kirikuriigi (paavstiriigi) teke (756-1870) Paavsti mõjuvõim kasvas veelgi järgnevatel sajanditel. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6. saj. II p. hakkasid Roomat ohustama Põhja- Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitse oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole: Frangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile valitseda 756.a. (nn. “Pippini kingitus”). Kirikuriigis oli paavstil palju vaenlasi, Karl Suur aitas võimuloleval paavstil 2
sajandil ristiusk vastu, et end Rooma riigiga siduda viimasena ristiusustati Leedu 14. saj kokku kestis ristiusustamine üle 1000 aasta Paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes
455 vallutasid ja rüüstasid Rooma 8vandalism) *Anglosakside riigid: Anglid, saksid ja jüütid tulid briti saartele ja rajasid sinna oma riigid * Frangi riik: Reini alalt pärit frangid tungisid Gallliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi (I kuningas)juhtimisel sinna oma riigi. *Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid
ikoonid 8. 869-870 kaheksas oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis käsitles kristluse sisevõitlusi. Paavst kuulutati kogu kiriku peaks õigeusukirik seega seda kontsiili ei tunnista 9. 1123 üheksas oikmeeniline Lateraani kontsiil vahepeal oli kirik liialt nõrk Kristluse levik Germaanlased kaldusid alguses ariaanlusesse, vandaalid kiusasid nt Põhja-Aafrikas laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele
Riik lagunes 843. aastal, kui riik jagati Karl Suure kolme pojapoja vahel. 5)Bütsantsi poliitiline ajalugu. Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks ning keskuseks jäi Konstantinoopol. Riigi keeleks sai kreeka keel. Tuumikalaks kujunes Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti eduka vallutuspoliitikaga taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust, kuid see idee unustati peagi, kuna Bütsantsi aladele hakkasid tungima lõunaslaavlased ja langobardid. Korrastati seadused Rooma õigus. Koguti kokku Rooma keisri seadused, mis süstematiseeriti ning neile lisati Justinianuse seadused tekkis uus seadustekogu. 8. sajandil hakkasid aladele tungima araablased. Raskustele vaatamata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevndasid sõjaväge ja asusid vastupealetungile (araablastega). Araablased levitasid islamiusku Väike-Aasias, Bütsants palus abi Lääne-Euroopast. Sellega sai alguse ristisõjad
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
Ld k kadus piirkondades, mis enne olid latiinis nt Baier, Sveits, Austria, Rhaetia, illüüria ja pannoonia- slaavlaste tulek (dalmaatsia keel säilis), britannia- anglosaksid, bretagne- bretoonid, kartaago- ld k kadus täielikult, bütsants, araablased. Ld k säilis piirkondadades; oli madalamas staatuses nt Ibeeria, Ld k võtavad omaks valitsevate klasside gootide, sueebide, burgundide kuningriigid, Pikaajaline kakskeelsus: frangid, langobardid. 20. „Straatide“ teooria: substraadi, adstraadi ja superstraadi mõiste. Sisserännanud rahvaste keelte mõju ladina keelele: superstraat erinevates romaani keeltes Keeleline mõju: superstraat ja adstraat - substraat- keeleline aluskiht (enne lad keelt) - superstraat- vallutajate keele mõju - adstraat- naaberkeelte mõju Superstraat itaalia keeles gooti superstraat mõju on väga väike
Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid Frangi riik Gallias Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt).
Anglosakside Anglid, saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga
439. a. vandaalid rajasid Põhja-Aafrikas oma riigi. 476. a. kukutas goodi päritolu keiser Romulus Augustuluse ihukaitseväe ülem Odoaker oma keisri troonilt ning saates keisrivõimu tunnused Konstantinoopoli kuulutas end Itaalia kuningaks. 493. a. vallutasid idagoodid Itaalia ning tapsid Odoakeri. Nende juht Theoderich kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte
Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370. 375. a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste
oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 – 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas;
kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj).
oma poegadele: lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne- Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida- Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne-Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia lõunaosas; vandaalide riik Põhja-Aafrikas; frankide riik Gallia põhjaosas;
käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana- Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj).
lääneprovintsid keskusega Roomas moodustasid Lääne-Rooma riigi, idapoolsed provintsid keskusega Konstantinoopolis aga Ida-Rooma (e Bütsantsi) riigi. 2.5. Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi langus: Umbes 370 375 a jõudsid Musta mere põhjarannikule idapoolsetest steppidest hunnide hõimud. Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hõimud (lääne- ja idagoodid, langobardid, vandaalid, burgundid, frangid, anglid, saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hõimud tungima Lääne- ja Ida-Rooma riigi aladele. Suutmata tagasi tõrjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge, hakkas nõrgenenud impeerium vankuma. Germaani hõimud peremehetsesid eriti Lääne- Rooma riigi aladel, kus rajati erinevaid germaanlaste riike: läänegootide riik Gallia
*Neil on erinevaid hõime: · gallid - · britid elasid britannias · skotid - elasid Sotimaal · helveedid elasid Sveitsis *Kuna need alad vallutati roomlaste poolt, siis keldid osaliselt romaniseerisid(mõjutused rooma kultuurist ja ladina keelest) GERMAANLASED elasid Rooma riigist väljaspool Rein & Doonau elasid nende tagustel aladel Hõimud: · anglid · saksid · frangid · idagootid · läänegootid · vandaalid · langobardid *Alates kolmandast sajandist hakkas germaanlasi ümberasuma rooma riigi territooriumile ( Rooma riik palkas neid Rooma riiki kaitsema) Kõik germaanlased ei läinud - Aastal 375 sai alguse Germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele SUUR RAHVASTERÄNDAMINE - Ajendiks oli Hunnide jõudmine Euroopasse( siseaasiast pärit rändkarjakasvatajad) . 2.sajandil hakkasid siseaasiast liikuma lääne suunas ja 4. sajandi teiseks pooleks jõuti Euroopasse
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
juhtis Fritigern. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid . Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid. Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid vanaaja riike ja hakkasid vallutatut maad jagama ja valitsema. Frangi riik Gallias. Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased
Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt. Tema õlule langes aina rohkem kohustusi: aidata vaeseid, mõista kohut kristlaste üle ja korraldada suhteid. 687. aastal koondas üks majordoomus võimu enda kätte ja seda suurendas Karl Martell, kelle ajal tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
