Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"langobardid" - 125 õppematerjali

langobardid – Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe – riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel
thumbnail
4
docx

Küsimuste vastused, mõisted

ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Colum...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keskaeg kokkuvõte

end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele. 560. vallutas Itaalia langobardid . Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel. Keisrilt toetust ei saanud, loodeti paavstile. Suhetekorraldamisest hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. 687 koondas majordoomus Frangi riigi kogu võimu enda kätte. Seda suurendas veelgi Karl Martell. Riiki tungisid araablased, kes said Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdati ratsaväge jagades maatükke (tulu eest ostsid varustust)...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu 11.klass

495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased, kes tungisid hispaania riiki. Kuna sissetungi oht säilis tugevdas ta ratsaväe. Paavstid ja langobardid Itaalias Vl ­ Vll sajandil 560 a vallutas Itaalia germaani hõim ­ langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud kaitsta Itaaliat ning rahvas hakkas toetama Rooma piiskopi e paavsti. Vll sai paavstist ümbruskonna tegelik valitseja ja sellega pani aluse paavstiriigi kujunemisele. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 a. Koondas majodoomus() Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martell(714-741). Teme ajal tungisid Hispaaniasse araablased, kuid said 732.a. Poitiers' lahingus lüüa...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karl Suure keisririik

Pärast Clodovechi surma nõrgenes frangi kuningate võim. Nende asemele kerkisid esile kojaülemad e. majordoomused, kelle kätte koondus järk- järgult kogu võim. Paavst palus kaitset võimsatelt Frangi majordoomustelt. Vastutasuks lubas ta kuninga tiitli. Majordoomus Pippin kuulutati 751.a-l Frangi kuningaks. Aastal 754 tuli Pippin sõjaväega Itaaliasse, alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna valitseda paavstile. Tekkis Kirikuriik - paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, mille rajajaks oli 754. aastal Frangi valitseja Pippin Lühike. Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena....

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Frangi riik Karolingide ajal

Kerly Saarkoppel 10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a...

Ajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austria

Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.) . Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Shveits, põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugaoslaavia ja Itaalia. Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, ra...

Geograafia
170 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Suur rahvaste ränne

Läänegermaanlased (Reini-, Weseri-, Põhjamere- ja Elbe-germaanlased) jagunesid kolme gruppi (mitte etnilised, vaid kultuslikud ühendused): ingveonid (Põhjamere ääres), ist-veonid (Reini ääres) herminonid (sisemaal). Nendesse rühmadesse kuulusid heruskid, ubid, bataavid, hatid, frangid (kujunenud usi-petide, tenkteride, sugambrite ja brukterite ühinemisel), haukid, friisid, saksid, sueebid, semnoonid, hermunduurid, langobardid , markomannid, kvaadid jt. Germaanlased elasid üksiktaludes või väikestes külades. Esialgu tegelesid nad põhiliselt maaharimise (nisu, oder, kaer, rukis, lina, hirss, aedviljad) ja loomakasvatusega (kõik ruutud koduloomad), hiljem tutvusid nad roomlaste vahendusel viinamarja-ja puuviljakasvatusega. Asustus põhines sugukonnal . Haritav maa jaotati sugukonnaliikmetele välja siiludena ja harimiskohustusega; sugukonna ühisvaldusi (mets, karjamaa, vesi jms) kasutati koos....

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad. Selle eest sai Pippin ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim. (8. saj) Kreeka kaiku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine - 1054. lõhenes. Varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj kokku kestis ristiusustamine üle 1000 aasta Paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes ­ Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bütsants

Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Itaalia

3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad...

Geograafia
146 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Paari aasta maandas ta kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina ning nõustudes täiendavaks lepituseks nende pealt kirikule makse maksma. Võitnud frangi kõrgvaimulike poolehoiu,suunas Pippin pikgu Rooma poole, kus asus paavst, katoliku kiriku pea.Tugeva valitsejana toetas ta paavsti, keda ähvardasid väljastpoolt Roomat langobardid ning rahulolematu ilmalk ja vaimulik ülikkond. Pippin tõi oma kandidatuuri õigel ajal esile ja korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Roome lähipiirkonna.Tekkis paavstiriik e kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippingi õiguslikus mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasi Frangi dünastiate vahetuse ­ kroonis Pippini ametlikult. Karl Suur- vaata mõistet...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid . Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt osa alasid ja andis need üle paavstile. Nendest maadest moodustus Kirikuriik e Paavstiriik. Paavst kroonis vastutäheks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks. 4.Araabia ja Muhameedlik kultuur Koraan Koraani nime all tuntud kogumik on nii islami pühakiri kui ka elukorralduse juhis. Koraan ning seda täiendav ja seletav püha raamat sunna kujunesid islami kultuuri põhi allikateks....

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaeg

sai majordoomusena valitsejaks. Võttis endale frangi hertsogi tiitli 732 peatas Poitiers lahingus araablaste edasitungi Euroopas. Pani aluse raskeratsaväele, mis aitas feodaalühiskonnal 600 a püsida. Saavutas kiriku toetuse ja kindlustas Frangi riigi ühtsuse. III) Pippin Lühike, päris 741 võimu. Aitas nõrkadel paavstidel taastada Roomas korra.Alistas langobardid ja võimaldas rajada Rooma paavsti e kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst Pippini ametlikult Rooma kuningaks. Sellega lõppes merovngide ajastu ja võimule tulid karolingid. IV) Karl Suur valitses 768-814. oli kirjaoskamatu kuid geniaalne väepealik. Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812. Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaja algus

Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu (Corpus juris civilis). Justinianus I ajal nauditud edu ei kestnud aga kaua. 6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid . 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja roomakataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas....

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg

Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti.. - Skisma ka kui kat katoliku ja kreeka kiriku lahkuminek - 17. E. Viimane Oikomeeniline kontsiilium - Kuidas Euroopa sai kristlikuks? Kuidas katoliiklikuks? See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud - Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini - Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu - Rooma riigis sai kristlus valitsevaks ka proivntsides rooma riigi ajal:ntx briti saartel - Peale riigi lagumemist tugevnesid ka regionaalsed eripäras: briti saartel tekkis keldi kirik,mis ei allunud paavstile - Iirimaale jõudis ristiusk 5. Saj - Kloostrid allusid yldjuhul piiskoppidele - Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess...

Ajalugu
406 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism ­ objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
3
doc

keskaeg

Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid , frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd)....

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

KeskAeg(Konspekt)

Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas. Rooma paavsti ähvardasid langobardid . 756 aastal korraldas Pippin 2. Itaalia sõjakäigu, mille tulemusel langobardid loovutasid paavstile Rooma ümbruse, kuhu loodi Paavstiriik. tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks....

Ajalugu
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun