Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"langeva" - 501 õppematerjali

thumbnail
4
rtf

Alternatiivenergiad

klass Juhendaja:Hele Pomerants 2009 Rohuneeme Praegu kasutusel olevatel energiaallikatel on kaks puudust: nendes olev energia vabaneb mingi reaktsiooni (põlemise) tulemusena, saastades keskkonda ning nad hävitatakse kiiremini kui taastumine aega võtab. Seda saab vältida kasutades alternatiivsed energiaallikad. Peamisteks alternatiivenergia allikateks on päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: tuuleenergia, hüdroenergia, ookeanide soojusenergia ning maa soojusenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia,. Mõningad neist on juba kasutusel ka Eestis. Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, päikeseenergia, biomassienergia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ülevaade päikesesüsteemist

Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kunstiajaloo algmõisted

Täna seinast seina ilu, on muutunud palju, laialdasemalt saadaval tehnika, milles maal või foto-pilt läheb plakati paber või lõuend, mis on siis kleebitud, et seina pinnale (vt tapeet, Frescography) anda mõju kas käsitsi maalitud seina või realistlik.Secco maal tehakse kuival kipsil. 4.Vitraaz-on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel.Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi ­ vitraaz valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse. Klassikaline vitraaz ­ erinevad klaasitükid ühendatakse H-kujulise tinaprofiiliga ja joodetakse kokku. Nii valmibki taies viisil, nagu neid on tehtud sajandeid. Tiffany vitraaz ­ erinevad klaasitükid ühendatakse vask-fooliumiga ja joodetakse tinaga. Tulemuseks on väga tundliku joonega elegantne vitraaz....

Kunstiajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ehitusfüüsika

Mis on valgustihedus ja valgustiheduse ühik? Valgustustihedus (ingl.k. illuminance) E on teatud pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta. Mõõtühik - luks [lx] 5. Mis on valgusviljakus ja ühik ? Valgusviljakus (ingl.k. - luminous efficacy) = / P on lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur). Ühik - luumen vati kohta [lm/W] 6. Absoluutselt must keha? Keha, mis neelab kogu talle langeva energia. 7. Absoluutselt musta keha kiirgusspekter. ...kiirgusspekter on sõltuvusest keha temperatuurist. 8. Wieni nihkeseadus? Absoluutselt musta keha kogu kiirgusvoo saame integreerides Asendades B (,T ) Plancki seadusest saame B =T 4, Stefan-Boltzmanni seadus kus = 5.6703210-8 W /(m2 K 4) on Stefan-Boltzmanni konstant. Vastavalt valemile on absoluutselt musta keha kiirgusvoog võrdeline tema temperatuuri neljanda astmega. Wieni...

Ehitusfüüsika
182 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Mis on õnn?

Ei saa ainult endale ka mõelda. Mina kuulun inimeste hulka, kes peavad armastust, perekonda ja sõpru kõige tähtsamateks. Ma olen õnnelik, et mul just sellised vanemad on, kes muretsevad minu pärast ning tahavad kõige paremat. Sõpru ma hindan väga. Neid on mul palju, kuid tõelisi sõpru, keda usaldada võin on vähe. Ka armastus ei puudu mu elust. Igal inimesel on keegi, kellele kuulub tema süda. Vahel võin õnne võrrelda ka langeva tähega:mõlemad kaovad enne, kui olen jõudnud silmagi pilgutada. Minu jaoks on õnn see, kui ma saan olla kellegiga, kellega on mul hea ja olla see, kes ma olen ning omada midagi, mis mind õnnelikuks teeb. Mulle meeldib püüelda oma eesmärkide poole. Mõte sellest, et kunagi saavutan ma midagi, millest ma olen juba ammu unistanud teeb mind õnnelikuks. Hetkel on kõige tähtsam õppimine, sest ilma hariduseta ei ole siin maailmas põhimõtteliselt midagi peale hakata....

9.klass
79 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Atmosfäär

· Maa keskmine temperatuur on 15°C · Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne (Negatiivne talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud) · Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu 17 Kiirgusbilanss · Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi · Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest 18 Pilt: http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/gif/Kalju_ITCM.jpg 19 Kasutatud kirjandus · Õpik Üldmaateadus gümnaasiumile · IKNOW Geograafia eksami konspekt 2007 · http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/roos/Loeng %203%20Biosfaar_Litosfaar_hydrosfaar_Osoonikiht .pdf · www...

Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

ning on kujunenud põhjaveekiht ) 7)põhjavee kaitsetööd- Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest( lekkivad veetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine) mida kauem on vesi aeratsioonovööndis, seda parem puhastumine. Hästi kaitstud savika pinnakattega aladel. !!! eriti tuleb vältida reostust puurkaevude läheduses, selleks on mod. Sanitaarkaitsealad. 8)merevee omadused ­ 1Temperatuur 1.1 sõltub mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast, sademete hulga ja auramise vahekorrast. 1.2. Tervikuna on maailmameri jahe ( kesk temp. 3,8 C) kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. 1.3. Polaaralade temp. Suur erinevus. 2. Soolsus ( meres kesk. Soolsus 35 promilli) 2.1 meredes ja ookeanides omane soolane vesi. Merevesi sisaldab palju mineraalaineid. Soolsus on tingitud auramisest ( mida vanem meri, seda soolasem) ning sademetest ( 20datel laiustel on väga soolane, kuna seal on auramine suur ning...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Tornaadod

Kui vesipüks hakkab lõppema, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Tornaadod Eestis · Eestis kasvanud. 1998 oli Eestis 24 tornaadot, 15. juulil 2000 ründas tornaado Rakvere linna ja tegi palju kahju majadele ning garaazidele, üks inimene sai surma. Metsa laastasid tornaadod 2001. aasta juulis Tudu kandis. Hukkus kaks inimest: üks naisterahvas jäi langeva puu alla, üks laps aga sattus maha langenud elektritraatidesse. Mitu tornaadot esines 4. ja 5. juulil 2002. nii Lääne-Eestis kui ka Peipsi ümbruses. Eesti tornaadodest tugevamad kuuluvad Fujita-Pearsoni kuuepallilise skaala keskossa, olles kuni F3-F4 tugevusega. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Tromb · http://www.miksike.ee/en/forum.html? thread_id=5180&forum=13 · http://et.wikipedia.org/wiki/Tuulispask_(rah vap%C3%A4rimus) · http://et...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi...

Füüsika
38 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted veekogude kohta

Jõgikond on ala, kust jõgi saab oma vee. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu....

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meeleelundid konspekt.

Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole.Kollatähn-koht kus asuvad ainult kolvikesed,selles on nägemistervaus kõige suurem slp näeme kõige teravamaid otse silmaava vastas asuvaid objekte.Pupill-paikneb vikerkesta keskel,valguse tugevusest sõltub pupilli suurus mis regullib silma langeva valguse hulka,silmaava ei muutu hetkega,selleks kulub aega.Silmi hoiavad paigal v liigutavad silmalihased.Silmamuna koosneb erinevatest kestadest.Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli, pupillist liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale.Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks,kaugele kumeraks.Kolvikestes ja kepiketes moodustuvad närviimpulsid liiguvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda....

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid.

Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja...

Kehaline kasvatus
50 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Päikesesüsteem

(Allikad 3, 8, 10 ) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
10
doc

II vaheeksami kokkuvõte

Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste filtratsioon; kolloidide osaline sadestumine aktiivsöe osakeste välispinnale. Kasutatakse ülesvooluga-, langeva vooluga kolonne, liikuvas (hõljuvas) kihis. Neutraliseerimine- vee happeliste või aluseliste omaduste vähendamine ja see toimub pH-väärtuste reguleerimisega.vastastikune neutralisatsioon- segatakse omavahel happel ja alus. reagentmenetlus ­ Leeliselist reovett neut. väävelhappega. Happeliste vete korral lubjakivi, lupja ja tehnilist ammoniaak vett, vahel ka seebikivi (NaOH) või soodat (Na2CO3).Kasutatakse samu seadmeid mis koagulatsioonilgi....

Tööstuslike jäätmete käitlus...
28 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud: · Vees elavate bakterite hõimkond- autotroofid, saavad energiat fotosünteesi teel. · Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual....

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.Piirkonniti võivad aga kiirgusbilansid erineda.Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus siis polaaraladel toimub tugev jahtumine.Viimasel ajal on tähendatud,et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu.Atmosfäär on hakanud neelama rohkem maa soojuskiirgust ning seda lahkub vähem maailmaruumi.Konkreetses paigas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest.(päikesekõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest),pilvisusest ja aluspinna omadustest.Maa keskmine temperatuur on +15'C. - Kõige rohkem peegeldub kiirgust tagasi värskelt lumelt(90%). -Kogukiirguse moodustavad otse ja...

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Meteoriidid olid kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi; ülejäänud elemente on vaid protsendi murdosa. Kui Maale langeva meteoriidi mass on üle 100 tonni tekib põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Päikesesüsteem

Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on...

Füüsika
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun