Lakkimise ajal vältida tuuletõmbust ja kõrget temperatuuri (üle 28°C). LAKKIMINE Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi seguneks. Vältida õhu kloppimist lakki. Kruntida pind 1-2 korda õhukese kihina pintsli või 2-3 korda teraslakilabidaga. Peale iga lakikihi kuivamist lihvida pind liivapaberiga 150 kergelt üle ja eemaldada lihvimistolm. Lakkida 2-3 korda kasutades pintslit, mohäär- või viltlakilabidat. Lakkida põrandalaudade või pinnale langeva valguse suunas. Ühtlase pinna saamiseks lakkida parkettpõrand alati ühes jaos ja laudpõrand paari laua kaupa. NB! OLYMPIA lakk ei ole sobiv teemantmänd-, suitsutamm- ja staabeldatud pöögist pindade lakkimiseks. TÖÖVAHENDITE PUHASTAMINE Töövahenditelt eemaldada liigne lakk ja pesta veega puhtaks kohe peale lakkimist. PINDADE HOOLDAMINE Pinda võib puhastada peale 2 nädala möödumist lakkimisest või värvimisest. Pindade puhastamiseks kasutada veega või
-1 Küll aga võime leida selle funktsiooni pöördfunktsiooni sel juhul, kui -1,5 ahendame tema määramispiirkonna lõiguks X = [ - / 2 ; / 2] ; sel korral on siinusfunktsiooni pöördfunktsiooniks vastav arkusfunktsioon: x = arcsin y, y [-1; 1] Pöördfunktsiooni näited (2) Näide Galilei seadus ütleb, et kõrguselt h vabalt langeva keha kiiruse v määrab valem v 2 = 2 gh. Siit saame v2 kas v = 2 gh või h= . 2g Esimene valem annab lõppkiiruse v, mille keha omandab kõrguselt h langedes. Teine valem annab kõrguse h, millelt keha peab langema, et omandada lõppkiirus v. Funktsioonid v ja h on teineteise suhtes pöördfunktsioonid. Pöördfunktsiooni näited (3) Näide
valguslainete liitumisel toimub valgusenergia ümberjaotumine, mille tulemusena ühtedes ruumipunktides valguse intensiivsus kasvab, teistes kahaneb. 30.Valguse difraktsioon difraktsioonipilt tekib lainefrondilt lähtuvate sekundaarlainete interferentsi tulemusena. 31.Absoluutselt must keha Kui kõigi lainepikkuste jaoks on a= 1, siis r= d= 0 , mis tähendab, et keha neelab kogu talle langeva energia. Selliseid kehi nimetatakse absoluutselt mustadeks kehadeks. 32.Kiirgusseadused Kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe termodünaamilise tasakaalu tingimustes ei sõltu kehast, ta on kõigi kehade jaoks üks ja seesama funktsioon B(,T ) , mis sõltub lainepikkusest ja temperatuurist T :Kirchoffi seadus Plancki seadus: kus c1 = 3.741810-16 W m2, c2 = 1.43878610-2 mK ja T keha absoluutne temperatuur (Kelvinites). m = c'/T , Wieni nihkeseadus
kaeti liivaga. Colosseum on praegu varemetes ja üle poole on hävinud, aga ikkagi on ta Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. CHICHEN ITZA VAREMED Yuacatani poolsaarel asuva maiade kultuspaiga Chichen Iza Tuhande saali kompleksi varemete juurde viib lai trepp ümbritsetuna kuuesaja samba jäänustega. Chichen Itza tähenab ,,püha kaevu". Selle kopleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO maailmapärandi inimstusse, tolteegide valduses. KASUTATUD MATERJAL Marshalli reisiatlas. Saladuslikud paigad. - Tln.: Ersen, 1999.- 238 lk.
4.Päikese-ja tuuleenergia 4.1 Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Peamiselt kasutatakse seda elektri ja soojuse tootmiseks. Ka meil, Eestis, nähakse tulevikku päikeseenergia kasutusega. Valdavalt sada aastat on inimesed saanud oma elektrienergiat, soojusenergiat jms, kuid üha enam hakatakse kasutama teisi energia liike. Hetkel ongi meie jaoks kõige võõram päikeseenergia. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna energiakulu samal ajavahemikul umbes 15 000 korda. Eesti-suurusele pindalale langenud energiast piisaks, et täielikult rahuldada maailma praegused vajadused. Energiavarude sõltumatust ja üleminekut päikeseenergeetikaajastule on oluliseks pidanud nii USA, Jaapan kui ka Euroopa Liit. EL on isegi välja öelnud, et pooljuhtpäikeseenergeetika on selle sajandi kõige prioriteetsem suund energeetikas
Peamised kliimat kujundavad tegurid 1. Kaugus ekvaatorist- määrab päikesekiirte hulga. 2. Kõrgus merepinnast, pinnamood. 3. Valitsevad tuuled. 4. Asend ookeanide ja merede suhtes. Päike kliimat kujundav tegurina Maale saabunud ja lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusebilansiks. Maa eri piirkondades on kiirgusebilanss erinev, osa piirkondi soojeneb, osa jahtub. Kui päikesekiired langevad maapinnale risti, siis öeldakse, et päike paistab seniidis. Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub päikese kõrgusest ja päikesepaiste kestvusest, samuti pilvisusest. Aastaajad Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu: • Maa tiirlemine ümber Päikese • Pöörlemine ümber oma telje • Maa telg on mõnevõrra kaldu 21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel. 22
Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon tingimus millal esineb?(+ joonised interferents – kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud häiritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides(ϕ2 −ϕ1 = 2πn A = A1 + A2) ja nõrgendamisest teistes punktides(ϕ2 −ϕ1 = (2n +1)π A = A1 − A2). Seinale langeva ja sealt peegelduva laine liitumisel tekib nn. seisev laine. Igal ajahetkel on nööril siinuse kuju, osa nööri punkte seisab pidevalt paigal. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Takistuse/ava suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. o Pascal’i seadus ja selle
Simulatsioonid koos juhendajatega on tellitud kvalifitseeritud firmalt. Praktikal viibides sain ka ise 1 õppuse osaliseks, kus minu rolliks oli mängida kannatanut. Õppuse sisu oli vigastatud kannatanu turvaline esmaabi tõstukiga ümberpaiskumisel. Ütlen ausalt oli väga hariv kogemus- poleks osanud sellise õnnetusjuhtumi korral käituda/ abi osutada. Lisaks selle näidati meile videot, mida tuleb teha juhul kui keegi on jäänud langeva koorma alla või õnnetus on juhtunud kontoriruumides, näiteks kuumavee kogemata peale valamine. 2.3 Teostatud tööd ja nendega toimetulek Peamised tööülesanded praktika ajal: A) Kauba vastuvõtt lattu/terminali B) Kauba väljastamine laost/terminalist C) Saatedokumentide vormistamine/arhiveerimine: veokirjad, CMR D) Haagiste komplekteerimised( peale- ja mahalaadimine),sh tööd tõstukitega.
olevate transformaatoritega vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1
LOENGUKURSUS UTT0080 INSENERIMEHAANIKA UTT0090 INSENERIFÜÜSIKA 6. LOENG KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL. HÕÕRE. KINEMAATIKA 6.3 JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Varem oleme näidanud, et jõusüsteem on ekvivalentne tema peavektoriga ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: FO = 0; MO =0. Toodud avaldised esitavad süsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul. TASAKAALUTINGIMUSED Descartes’i koordinaatides omavad nii peavektor kui ka peamoment kolm komponenti, mis annab kokku kuus tasakaalutingimust. Skalaarkujul tasakaalutingimused väljenduvad järgmiselt: FOx Fix 0, M Ox Fiz yi Fiy zi 0, i i FOy Fiy 0, M Oy Fix zi Fiz xi 0, i i FOz Fiz 0, M Oz Fiy xi Fix yi 0. i i TASAKAALUTINGI...
määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Edasi: väiksemad tähed kustuvad ja suuremad võivad plahvatada. 7
nihutuskeermed ja muudetava avaga diafragma. Et teravustamine ja suhtelise ava muutmine alluks fotograafi kontrollile, on objektiivil vastavad skaalarõngad. Teravustamisrõngale on märgitud pildistusobjekti võimalikud kaugused meetrites, jalgades või sümbolites. Diafragmarõngalt leiame avaarvud. Teravussügavuse skaala abil võime teada saada teravuse piirid antud situatsioonis. Säritus Särituseks nimetatakse fotomaterali mõjutamist valgusega. Valgustundliku materjali pinnale langeva valgusenergia hulka nimetatakse säriks (valgussärituseks), mis määratakse optilise kujutise valgustiheduse ja valguse toime kestuse korrutisena. Valgustehnikas mõõdetakse valgustihedust ehk valgustatust luksides ja valgustushulka ehk säri lukssekundeis. Fotograafias on valgus ja säri lähedased mõisted. Valgusest oleme huvitatud esemete valgustamisel: valguse intensiivsusega loome pildistataval objektil helendeid ja tumendeid.
Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK Rõhupulsikõveral süstoli ajal esinevat maksimumi nim süstoolseks vererõhkuks, ning diastoli ajal esinevat miinimumi diastoolseks vererõhuks. Nõrmaalseks väärtusekd võib lugeda kuni 130/85 mm Hg, optimaalseks 120/85mmHg. Vererõhk on kõrgenenud( arteriaaalne hüpertensioon), kui see ületab 140/90 mmHg. Arteriaalse hüpotoonia ehk madala vererõhu piiriks loetakse väärtusi alla 100/60 mmHg. Ned kellel on looduse poolt antud madal
Enne happega töötlemist tuleb sein küllastada veega. Siis ei imendu hape seina sisse. Hapet kantakse seinale pintsli abil. Happe mõju võib tugevtada mördi plekke hõõrudes puitklotsiga. Juba vuugitud pinda happega töödelda ei tohi. Happega puhastamise järel tuleb seina kohe ohtra veega puhastada. Esimesel kevadel tekkib seintele valge lubjakirme Karniiside ladumine Karniisi ülesandeks on kaitsata vihma ja katuselt langeva vee eest. Karniisi alune rida, samuti kõik karniisi väljaasted laotakse tervetest põikitellistest. Karniisi üleosa näidatakse projektis. Karniisid mille väljaase on enam kui pool seina paksust sarrustatakse ning nende konstruktsioon näidatatkse projekstis Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis
tuhandeid aastaid. Kütusejäätmed ladustatakse kindlates konteinerites 300-900m sügavusele maa sisse rajatud hoidlatesse. Tuumaelektrijaamade suurimad probleemid on avariiohud. 1. Vesi - enim kasutatav taastuvenergia liik Kõige rohkem kasutatakse taastuvates energiaallikates veejõudu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi 17% maailma elektrienergiast. Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia. Selle peamine eelis on selle tootmise odavus, stabiilsus ja hea reguleeritavus. Selle ehitamine on küll kallis kuid hoolduskulud väikesed ja see tõttu on energia omahind madal.Olenevalt vajadusest saab seal turbiinide võimsust reguleerida, vajaduse korral need kiiresti käivitada või hoopis peatada.
pikksilma, millega vaatles 1. Päikest. Probleem kirikuga Galilei universumi vaadete pärast nt: Maa tiirleb ümber Päikese, Päike pöörleb ümber oma telje. 6) Milline on ülesvisatud keha lõppkiirus ja vabalt allalangeva keha algkiirus, millise märgiga onülesvisatud kehade kiirused ja allakukuvate kehade kiirused. Üles visatud keha lõppkiirus (väheneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s Üles visatud kehade ülespoole suunatud kiirused on positiivsed. Vabalt alla langeva keha algkiirus (suureneb): (kõige kõrgemas punktis) 0 m/s Allasuunatud keha kiirused on negatiivsed.. Aeg, mis kulub kehal üles ja pärast tagasi alla liikumiseks on võrdne! KÜSIMUSED KOSMOSELENDUDE KOHTA 1) Mis on orbiit; iseloomusta maa-lähedast orbiiti, geostatsionaarset orbiiti, keskmiseid orbiite,selenotsentrilisi orbiite. Orbiit (kõver) on taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes
5 poolsaartega Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2 Nt. Davise meri, Laptevite meri 4. Saartevaheline meri - eraldatud 4. Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja maailmamerest saartega loodetena Nt. Fidzi meri, Iiri meri, Filipiini meri Maailmamere vee omadusi mõjutavad: · Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk · Sademete ja auramise vahekord · Hoovustega seotud vee ümberpaigutumine Järskrannik Laugrannik veekogu sügavneb kiiresti ülekaalus lainete kuhjav tegevus
(varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-,,tolmust", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused
tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaralade toimub tugev jahtumine Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine) Kõrg-ja madalrõhkkondade paiknemine, Õhu liikumine palav-, paras-ja külmvöötmes. Pssaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik.
Füüsika kordamine Valguse peegeldumine: * Langev kiir on peegelpinnale suunduv valguskiir. * Peegeldunud kiir on peegelpinnalt lahkuv valguskiir. * Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel (tähistatakse tähega ). * Langemis ja peegeldumisnurk on tasasel pinnal võrdsed. * Kumer peegelpind hajutab valgust. * Nõgus peegelpind koondab valgust. * Hajus peegeldumine on valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. * Peegelpind on keha pind, mis peegeldab valgust kindlas suunas.
tervisliku toitumisega ning teadlik, mida ma oma kehale halbade toitumisharjumustega teen. Üritan end selles osas käsile võtta. RÜHT Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes-liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja
Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=-d /dt 5. 5.Valguse parameetrid1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud- pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=d /doom (cd) 4) E=d /dS (lx) 5) R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt) 1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1. Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga
turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III. 4. Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel,maapind vajutatakse jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime. 5. Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist. Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m.
spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Bouguer-Lambert-Beeri seadus Lahuses neeldunud valguse intensiivsus on eksponentsiaalses sõltuvuses valgust neelava aine kontsentratsioonist ja valgust neelava kihi paksusest. Valguse neeldumist teatud aine lahuses iseloomustab lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). A=log I0/I, kus I0- lahusele langeva valguse intensiivsus; I- lahust läbinud valguse intensiivsus. Lambert-Beeri seadus : A= εCl, kus A- lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon, ε- absorbtsioonikoefitsient ehk molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse iseloomust, temperatuurist, valguse lainepikkusest ja valgust neelava aine iseloomust, ühik M-1cm-1, C-lahuse molaarne kontsentratsioon, l- lahusekihi paksus (cm). Kasutades Lambert-Beer'i seadust on lahuse absorbtsioon (optilise tiheduse) abil
spektris esinevad maksimumid vastavad antud aines neelduvate kvantide lainepikkusele. Valguse neeldumine oleneb valguse lainepikkusest. Bouguer-Lambert-Beeri seadus Lahuses neeldunud valguse intensiivsus on eksponentsiaalses sõltuvuses valgust neelava aine kontsentratsioonist ja valgust neelava kihi paksusest. Valguse neeldumist teatud aine lahuses iseloomustab lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). A=log I0/I, kus I0- lahusele langeva valguse intensiivsus; I- lahust läbinud valguse intensiivsus. Lambert-Beeri seadus : A= Cl, kus A- lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon, - absorbtsioonikoefitsient ehk molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse iseloomust, temperatuurist, valguse lainepikkusest ja valgust neelava aine iseloomust, ühik M-1cm-1, C-lahuse molaarne kontsentratsioon, l- lahusekihi paksus (cm). Kasutades Lambert-Beer'i seadust on lahuse absorbtsioon (optilise tiheduse) abil
Neist 34 liigil on arvukuse trend tõusev. Ligi poolte liikide (498) arvukuse trend on hinnatud stabiilseks ja langeva trendiga on 418 liiki. 4 Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman Loodus- ja maavarade ammendumine (uute piirkondade kasutuselevõtt, üleskaevamine) Loodusmaastike intensiivne tarbimine, täis ehitamine ja üleskaevamine Keskkonnamürg id, ebatervislik toit või nälg inimeste tervise
ajahetkel t selle valemi järgi. 5. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Vaba langemine on selline olukord, kus kehale mõjuvad ainult raskusjõud, seega kõik vabalt langevad kehad liiguvad raskuskiirendusega, mis ei sõltu keha massist → vaba langemine on konstantse kiirendusega liikumine. Kuna vaba langemine on konstantse kiirendusega, siis vabalt langeva keha kiirus muutub ühtlaselt, mistõttu ei saa ta olla konstantse kiirusega. 6. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Hetkeline nurkkiirus on pöördenurga tuletis aja järgi. Keskmine nurkkiirus on keskmine pöördenurk jagatud ajaga. Pöördenurk on pöörlemistelje juures, pöördevektor on suunatud telje suunas, samuti ka nurkkiirus. 7. Kuidas on seotud punkti joonkiirus ja nurkkiirus? (Põhjendada)
Spektrofotomeetriline analüüs: Fotomeeter on varustatud monokromaatoriga, mis võimaldab mõõta valguse neeldumist kitsates lainepikkuse vahemikes. Registreeritakse spekter, mis on neelduvuse sõltuvus lainepikkusest ja sõltub aine struktuurist ja on ainele spetsiifiline. Kui valgusvoog intensiivsusega I0 läbib lahusega täidetud küveti, on küvetist väljuva valgusvoo intensiivsus I neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu väiksem. Lambrt- Beeri seaduse järgi: I0- lahusele langeva valguse intensiivsus I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) =-logT=-log(I/I0) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Elektromagneetiline kiirgus ehk valgus on dualistliku olemusega: 1
Seda hetke saab määrata mitmel erineval viisil Üks võimalikest lülitusskeemidest Toodud skeem võimaldab määrata tagasipeegeldunud laine saabumishetke suure sisetakistusega voltmeetri maksimaalsete või minimaalsete näitude põhjal 8 Ahelate teooria põhjal muutub liini sisend-takistus (Zs) liinile antava signaali sageduse muutumisel perioodiliselt Sisendtakistuse maksimaalne ja minimaal-ne suurus esinevad langeva ja peegeldu-nud signaali liitumisel juhul kui peegeldus-kohani (rikkekohani) on täisarv laineid Muutes sujuvalt generaatori sagedust f ja jälgides samaaegselt voltmeetri näitusid, saame kauguse rikkekohani leida valemiga lx = v/2(f2 - f1) Eeltoodud valemis v - elektromagnetlaine levimiskiirus liinis f2 ja f1 - naabersagedused, mille korral voltmeetri näit oli maksimaalne (või minimaalne)
Kineskoobi tööpõhimõtte ammendavama kirjelduse leiate kindlasti teistest allikatest. Siinkohal teeks üsna lühidalt, piirdudes ainult nende aspektidega, millel põhineb mõni kuvari tähtsamatest tunnussuurustest. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. Odava kuvasüsteemi üks tunnuseid ongi asjaolu, et pildi värskendamist ekraanil ei õnnestu teha
Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga on korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Kahepoolne viga ehk topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva pall pärast. Ebasportlik viga ehk sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis, kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras kus mängija ilmselt loobub selle põhimõtte järgimisest vilistatakse ebasportlik viga. Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule
haridusringkondi, tööturgu, teaduse ja tehnoloogia infrastruktuuri jms- , mis moodustavad ettevõtete innovatsioonisüsteemide toimimise taustsüsteemi. Mõnel juhul eksisteerib nende elementide vahel selge sünergia, mis loob toetavad tingimused, milles innovatsioon saab edeneda. (Tidd, Bessant, & Pavitt, 2006) Innovatsiooni üldmajanduslikuks tulemiks on veel majanduse struktuuri kaasajastamine ja korrastamine. Madala innovaatilisusega ja langeva konkurentsivõimega harud satuvad raskustesse ning majanduse edasiviijateks kujunevad uued innovaatilised ning kõrget väärtust ja konkurentsivõimet pakkuvad tegevusalad. Erinevad on ka kuhjuva ja radikaalse innovatsiooni rahastamise võimalused. Olemasoleva lahenduse täiendamiseks piisab väikesest investeeringust, mis tõotab tuua suurt kasu. Radikaalse läbimurdeni jõudmiseks kulub tihti palju aega ja vahendeid ning sellest tulevikus
auväärseid emandaid, nimetati mea dominateks. Nad ei tegelenud peaaegu millegagi peale kudumise, mida peeti ideaalse ja voorusliku naise peamiseks oskuseks. Need naised käsutasid oma majapidamist ja vaatasid orjade järele. Paljud jälgisid ka laste haridusteed. Saanud vanaks, mängisid nad oma lapselastega, kes kõik olid sündinud nende katuse all. Rikkad lasid ennast riietada orjadel. Teenijanna aitas emandal selga tõmmata lühikese tuunika ja selle peale vabalt langeva rüü. Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee. Nii mehed kui naised kandsid hõbe- ja kuldehteid millele sageli lisandusid pärlid, merevaik või smaragdid. Alates abiellumisest kandsid naised pikka villast või linasest riidest rüüd, stoolat, mis oli kinnitatud vööga ja ulatus kuni sandaalides jalalabadeni. Soojuse või uhkuse pärast võis lisada salli. Teenijatüdruk kandis praktilist tuunika lõikelist rüüd.
kuulamine. Võib Vajadusel kasutada langeda tööviljakus, kõrvaklappe. tekkida peavalu. Valgustus Ohuks on ebapiisav II Vajadusel lisada veel üks valgustus; nägemise kohtvalgusti. Kuna aken jääb halvenemine. õppija selja taha, siis ekraanile Töökohal on subjek- langeva päikesevalguse korral tiivsel hinnangul kasutada rulood. valgustatuse tase piisav. Kasutatakse üldvalgustust (lae- lamp ja põrdanda- lamp) ning lisaks kohtvalgustit. Sisekliima Tööruumis on Soovituslik on aegajalt II
[ Rt = R0 1 + ( t 20 - t10 ) ] (2-6) 1 kus - takistuse temperatuuritegur °C väärtusi: Cu - 0,004 Al - 0,004 Ag - 0,0036 Ohmi seadus - vool ahelas on võrdeline ahelane langeva pingega ja pöördvõrdeline selle ahela U 1V 1V takistusega: I = 1A = 1mA = (2-7) R 1 1k U I R
P energiaallikad P saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval P sisemuses. Päikese laigud on ümbritsevatest piirkondadest 1000 kelvini võrra madalama temperatuuriga piirkonnad P fotosfääris. P laikude rohkus ja suurus iseloomustab P aktiivsust. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe toimub P´lt saadud energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri. Enamik (u. 92%)
Seega asuvad kosmilise primaarkiirguse allikad galaktikates. Oletatakse, et kosmiline kiir tekib kvasarites, supernoovades, galaktikatuumades ja teistes plahvatuslikes objektides ning saab lisaenergiat kiirendumisel kosmilistes magnetväljades (kiirendumise mehhanism ei ole veel päris selge). Ka tähed, sealhulgas Päike, tekitavad primaarkiirgust. Galaktikast pärineva kosmilise kiire intensiivsus on kõigis suundades ühesugune, kuid Maale langeva kosmilise kiirguse jaotust mõjustab Maa magnetväli (maamagnetism), mistõttu kosmilise kiire intensiivsus suureneb (u. 30%) ekvaatorist pooluse suunas. Seda ja Maa magnetvälja teisi, väiksemaid mõjusid kosmilistele kiirtele nimetatakse geomagnetilisteks effektideks. Päikese aktiisvuse miinimumi ajal langeb suurtel geomagnetilistel laiustel Maa atmosfääri umbes üks osake ruutsentimeetri kohta sekundis; Päikese aktiivsuse suurenemisel väheneb see arv kuni paar korda
kohustuse. Võlgnik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille enneaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on tal õigustatud huvi. VÕS § 80 lg 1 4. Palun selgitage, mille poolest erineb osavõlasuhe solidaarvõlasuhtest? Osavõlasuhtes on võlgnikud igaüks kohustatud lepingut täitma mingis osas ning eelduslikult võrdsetes osades, kelleltki ei või nõuda täitmist üle talle langeva osa - sellist kohustuse jaotust eeldatakse seadusest tulenevalt jagatavate kohustuste puhul. VÕS § 61 Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse
HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid · 1946-47 täielikult tõlgiti Don Quijote (Kurfeldt) · Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes el...
moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis. Kui seda piisavalt sageli teha, siis ei taju silm punktide vahepealset kustumist, kuna luminofoor jätkab helendumist veel veidi aega pärast kiire edasiliikumist järgmistele punktidele. CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat'idega (ehk siis sirge ekraaniga). Lamedaid kineskoope loetakse paremateks, kuna
d=z*m z hammaste arv, m ülekande moodul. d 1= z 1m=125 = 60 mm d 2=z 2m=605 = 300 mm Peaderingjoon d a1=d 121 x1- y =602510,5-0,083 = 74,17 74 mm d a2=d 2 2m1x 2- y =3002510,5-0,082 = 314,17 314 mm Algläbimõõt 2a 2184,585 d w1= w = = 61,53 mm u1 51 d w2=d w1u=61,535 = 307,64 mm Suure hammasvöö laius b 2= bdd 1=0,660 = 36 mm Väikese ratta laius b1=b23...5=363...5=39...41 Valime b2 = 40 mm. 6.2. I võll jätk. Arvutame võllile I langeva paindepinge. Selleks määrame hammasliites tekkivad jõud. Sirghammaste korral aksiaaljõudusid ei teki. T 60 F t= = = 2000 N R1 0,03 R1 väikehammasratta raadius, T võllile mõjuv väändemoment, Ft 2000 F= = = 2128 N cos cos 20 F r= F 2- F 2T = 2128 2-2000 2 = 728 N Fr radiaaljõud, Ft tangentsiaaljõud. Radiaaljõust tekkiv moment laagritele: F rl M= =7280,042 = 30,6 N*m 2
See mõjub isegi valgusele ning moonutab kaugete objektide kujutisi teleskoobis. Ilma gravitatsioonijõuta poleks galaktikaid, musti auke, Päikest, Maad ega ka meid. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Vaba langemise kiirendust nimetatakse veel raskus- ehk gravitatsiooni-kiirenduseks. Viimasest ongi tulnud tähis g. Teades nüüd, et vabalt langeva keha kiirendus on , saame Newtoni II seadusest seda kiirendust tekitava jõu ehk raskusjõu arvutamiseks lihtsa valemi: Kõrguse kasvades raskuskiirendus väheneb, sest valemis (2.15 ) tuleb Maa raadiusele liita ka kõrgus maapinnast h: Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks. Kaalu tähis käesolevas kursuses on ning mõõtühik 1 N
4 TU tee LU l ast ne 2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Q =1 Ettevõtte tulu langeva KOGUTULU 20 n-kõvera puhul Tootmis- Hind = Kogu 16 maht (Q) Keskm. tulu < tulu (H=T) (KT)
Iga kehakontakt ei ole viga. Isiklik viga määratakse ründavale ja kaitsvale mängijale erinevatel alustel, kus juures palliga ründavat mängijat vaadeldakse teatava erandina. Isiklik viga korvpallis kasutatavatest vigades kõige sagedamini määratav viga. Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea. Kahepoolsed vead on harvad ja juhtuvad kõige sagedamini korvi aluses võitluses lauapõrkest langeva palli (lauapalli) pärast. Ebasportlik viga. Vananenud nimetusega sihilik viga. Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise. Korvpallis on kehakontaktid küll tavalised, kuid edu saavutamine mängus ei põhine vastase otsesel survel mängija kehale. St eesmärgi saavutamine vastase tõukamise, löömise, kinni hoidmise ja muu sarnase tegevuse abil on keelatud. Olukorras, kus mängija ilmselt loobub
Joonisel 8.2 on esitatud ka erineva lainepikkusega elektromagnetilisele kiirgusele vastavad võnkesagedused ja footoni energiad. 8.2. Materjali murdumisnäitaja Kui valguse footonid läbivad läbipaistvat materjali, siis kaotavad nad osa oma energiast. Selle tulemusena väheneb valguse kiirus ja kiir kaldub kõrvale oma esialgsest suunast (joon. 8.4). Joonisel valgus langeb õhust ja siseneb murdudes tihedamasse keskkonda (näiteks aknaklaas). Langeva kiirguse langemisnurk on suurem kui murdunud kiire murdumisnurk. Valguse suhtelist levimiskiirust mingis keskkonnas esitab materjali murdumisnäitaja n (joon. 8.6) c n= v kus, c -valguse kiirus vaakuumis, v -valguse kiirus antud keskkonnas. Tüüpiliste silikaatsete klaaside murdumisnäitaja on vahemikus 1,5 - 1,7 (aknaklaasil n 1,5 ). Teemandil on n = 2,61 ja kõrge murdumisnäitaja väärtus annab teemandile tema iseloomuliku sära
mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede toitumisreiimi paranemise, intensiivistub nitrifikatsiooniprotsess, koos sellega suureneb taimede poolt omastatavate N- ühendite hulk mullas. Lisaks eespool märgitud muutustele, mis kaasnevad kuivendamisele, hakkab kuivendatud soodel jõudsalt kasvav mets ka ise oluliselt mõjutama pealmise kihi omadusi. Kuivendatud madal- ja siirdesoode metsastumisel muutub oluliselt mullale langeva varise struktuur. Seni põhiosa moodustanud sootaimestiku (esmajoones turbasambla) varis asendub puistuvarisega, mille hulk on seda suurem, mida tootlikum on mets. Kuna puistuvaris on varise põhiosaks terve metsapõlvkonna jooksul, seega väga pikka aega, kujuneb mullale langeva puistuvarise hulk sedavõrd suureks (kuivendatud siirdesoomännikus langeb 50 a. jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist
Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine. Kui separeerimisel oleks plaatide vahel turbulentne vool, siis rasvakuulikeste eraldumine oleks häiritud ning rasvakadu lõssiga suur. Langeva kilega vaakumaparaat- kui intensiivne keemine oleks siis eralduks küttepinnalt toode ja kukuks vabalt alla, toode ei püsiks kütte pinnal. Settimine- turbulentse vooluga ta ei settiks. 20. Millised 3 põhitegurit määravad ära Reynoldis kriteeriumi arvväärtuse ja sellega ka voolureziimi? (Re = w * d / ) Voolukiirus, toru siseläbimõõt ja voolava vedeliku viskoossus. 21. Selgitada tootlikkuse G ja voolu ristlõikepinna suuruse f mõju vedeliku (keskmisele)
Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (3) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi
valguskvant e. elektromagnetvälja kvant. Välisfotoefekti rakendatakse vaakuumfotoelementides ja ioonfotoelementides ning fotokordistites. 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti Fototakistid põhinevad sisefotoefektil, mis avaldub pooljuhi elektrijuhtivuse muutumisel valguse toimel ergastuvate elektronide ja aukude tõttu. Fototakisti on kahe elektroodiga pooljuhtfotoelement, mille elektrijuhtivus sõltub seadisele langeva kiirguse intensiivsusest ja spektrist. Fototakistite omadused sõltuvad temperatuurist, neil on suur eritundlikkus (mitusada mA/(V*lm)) ja suur ajakonstant (0,01...10 ms), mittelineaarne valguskarakteristik ja suur müratase. Neid kasutatakse kiirgusdetektoritena (sensoritena) automaatreguleerimissüsteemides jm. Fototakisti koosneb klaasplaadist, millele on kantud õhuke pooljuhi kiht. Pooljuhi kahele vastasküljele on kinnitatud metallelektroodid. Pliisulfiidist fototakisti
magnetvoole ja töötavad vastu magnetvoogusid (I)i ja (1)9- tekitatavatele vooludele. Seetõttu voolu suurenedes suureneb ka pingelang mähistes. Keevitusvoolu reguleerimine toimub kas trafo ülekandeteguri muutmisega või mähiste va-hekauguse muutmisega. Eraldi paispooliga trafod Sellis trafo komplekt koosneb pingemadaldustrafost ja eraldi paispoolist (drosselist). Trafo sekundaarpinge muutub kevitusvoolu muutumisel vähe. Langeva väliskarakteristiku saamiseks ühendatakse sekundaarahelasse järjetikku paispool. Keevitusvoolu reguleerimiseks muudetakse kas paispooli magnetilist takis-tust tema südamiku liigutamisega või pooli keerdude arvu muutmisega. Viimasel juhul on reguleerimine astmeline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
