vähendamaks kadusid energia ülekandmistel suure vahemaa taha. Madalpinge liinides langeb pinge kuni 10% ühe kilomeetri kohta. Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate hulka. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA Rohelise Energia ostjad tarbivad tuulest ja veest toodetud elektrienergiat ning
elektrone ainest välja. Kui elektronid vabanevad aatomites, aga ei välju tahkest ainest gaasi või vaakumi, on tegu sisefotoefektiga. Fotoefekt tekib enamasti ultravioletse valguse toimel. Pikemalaineline kiirgus (näiteks punane valgus või soojuskiirgus) ei suuda elektrone ainest välja lüüa. Piiri, millest lühema lainepikkusega kiirgus on võimeline fotoefekti tekitama, nimetatakse punapiiriks. Punapiir on aineti erinev ja ei sõltu pinnale langeva valguse intensiivsusest. Kui nõrk ultravioletne valgus tekitab fotoefekti, siis isegi väga ere punane valgus seda ei tee. Ainest valguse poolt väljalöödud fotoelektronide energia on erinev, aga pole kunagi teatud piirväärtusest suurem. Valguse intensiivsuse suurendamine ei suuda kuidagi väljunud elektronide maksimaalset kiirust (st kineetilist energiat) suurendada, küll aga teeb seda lainepikkuse vähendamine. 8
2 ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega, küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid. Kanti veinipunast, kuldset ja musta kombinatsiooni. Vältimatuks rõivastuse elemendiks, eriti meeste moes, said kindad. Eelistatud olid seemisnahksed hispaania kindad.
2 E voolulaine 2 . Jõudes avatud liini lõppu pinge- ja voolulaine peegelduvad. Liini lõpus toimub laengute kogumine ja U muutub seal maksimaalseks. Kuna liini lõpp on avatud, siis takistus on lõpmata suur ja seetõttu vool on 0. Järelikult peavad olema langeva ja peegeldunud lainete voolud võrdsed st. avatud liini lõpust peegeldunud voolulaine on võrdne, kuid vastasmärgiline langeva voolulainega. Peegeldunud pingelaine on aga suuruselt ja märgilt võrdne langeva pingelainega. Langeva laine liini lõppu jõudmiseks kulunud aja kahekordse suuruse möödumisel jõuab peegeldunud laine liini algusesse. Kuna RS = , siis liini algusest peegeldumist ei teki. Langev ja peegeldunud
Sisukord 1. Must keha üldmõistena.................................................lk 1-3 2. Absoluutselt must keha.................................................lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel.......................................lk 6 4. Musta keha kiirgus......................................................lk 7-8 Kasutatud materjalid: ENE, Internet> neti.ee Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lai...
Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmuses. Silmamuna on kerajas moodustis,mis on kaetud mitme kestaga. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega.Silmaava ümbritsev vikerest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltu silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paikenvale silmaläätsele, mis oma kujult ja funksioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja
1. Millistest planeetidest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Neptuun, Uraan, Saturn, Jupiter, Marss, Maa, Veeenus, Merkuur ), veel kuulub Päikesesüsteemi mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel
omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu: mustadele aukudele langeva gaasi akretsioon (-astronoomias taevakehade massi suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast). 16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Lk118 1.Mis on Universum? maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
...........................................................lk 9 Reini juga..............................................................lk 9 Jägala juga.............................................................lk 10 Kokkuvõte.............................................................lk 12 Kasutatud allikad......................................................lk 13 2 Sissejuhatus Looduses on juga langeva veega vooluveekogu lõik. Kõige kõrgemad joad on mägistes piirkondades. Joad loovad looduses maalilisi vaatepilte ning on suured turistimagnetid. Maailmas on palju jugasid, kuid kuulsamad on märgitud järgmisel kaardil: Jugade kõrgused: Angeli juga 979 m Niagara juga 53-57 m Victoria juga 108 m Reini juga 23 m Tugela juga 947 m Jägala juga 7,8 m või 8,1 m Iguaçu juga kuni 82 m 3 Angeli juga
tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012) Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. ( Jaak Jaaniste,1998) Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Tähtede evolutsioonitrekid pärast peajadalt lahkumist. Kogu evolutsioon punaste hiidude piirkonnas kestab vaid kümnendiku peajadal veedetud ajast. ( Laurits Leedjärv, 2008) Kokkuvõte
· Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli · Hüppelt sööt- hüpe analoogne ründelöögiga. Olulisim on söödu õige ajastamine. (hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist. Rõndesööt suunatakse ründajale, kes hüppab üles ega saa enam oma kohta muuta, sellepärast peab see ka olema järsult langeva trajektooriga. Palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, mis sõltub ründaja hüppevõimest ja käe ulatusest. Tehnika: ründesöödu erinevus ülaltsöödust on jalgade töös ja palli tabamises. Ründesöödu sooritamisel ei tohi palli sõrmedega saata. Sööt lõpetatakse sirgete sõrmede ja randme rotatsiooniga. Ründesöödud võivad jaguneda: · Kõrguse järgi- kõrged, tavalised, madalad · Pikkuse järgi- pikad, keskmised, lühikesed
omaga. 14.Kirjeldage kvasarite ja aktiivsete galaktikate tuumade spektreid. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast, meenutades pigem raadioallikate nn. Sünkrotronkiirgust kui normaalsete tähtede soojusliku kiirguse spektrit. Kiirgus väikesest tuumapiirkonnast, tugevate magnetväljade olemasolu, tuumadest näha väljapurskeid. Kvasartide energia päritlolu: mustadele aukudele langeva gaasi akretsioon (-astronoomias taevakehade massi suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast). 16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Lk118 1.Mis on Universum? maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
järgmise valemi kaudu v=v0+a*t, kus v0 on keha kiirus ajahetkel t=0, a on keha kiirendus. Kui a = const v = ∫ a dt = a ∫dt = at + v0 7. Milline liikumine on vaba langemine, kas konstantse kiirusega, konstantse kiirendusega või lihtsalt kiirendusega liikumine? (Põhjendada) Konstantse kiirendusega, kõigile kehadele mõjub sama raskuskiirendus, olenemata keha massist, materjalist või kujust. 8. Leida, kuidas avaldub vabalt langeva keha lennuaeg? z1 = z0 + v0t – (gt2/2) z1 – z0 = (gt2/2) t = 2(z1-z0)/-g 9. Leida, millest sõltub horisontaalselt visatud keha lennukaugus? 10. Kuidas on seotud nurkkiirus ja pöördenurk? Millises suunas on need vektorid suunatud? Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöördliikumist ja on võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga
Püksid on õmmeldud takusest koeripstehnikas riidest ning on värvli juures kurrutatud. Kinnis asub keskelt veidi paremal. Paremal küljel asetseb püsttasku. Pükste säärte otste palistusel on sinisest villasest lõngast sämppistes kaunistus. Kuub on õmmeldud tasapindsest villasest riidest. Tikkimisel on kasutatud valget linast niiti ja püstkrae on seljatükiga koos lõigatud. Esikülgedel on alates keskkohast kolmnurkne kiil, mis moodustab vabalt langeva püstvoldi. Allääre ja varruka suu palistuse ääres on laisalõng, mis taksitab hargnemist. Peakattest kanti kas kaapkübarat või valget, varrastel kootud mütsi. Kihnu laps Väga väikeste laste riided olid valmistatud ühevärvilise villase või kirjust sitsriidest pihaosaga kördid. Körtideks nimetati seda tüdrukutel, poistel aga kuueks. Tüdrukute kördi seelikuosa oli triibuline, poistel ühevärviline. Lastekörtide triibustikud olid kohandatud
osa sademeteveest aurab tagasi õhku - Nõlva kalle – mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest pindmine valgumine on intensiivsem - Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Maailmameri Merevee omadused: Temperatuur - sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine - Pinnatemperatuur (sõltub kaugusest ekvaatorist) ja põhjatemperatuur (4 kraadi) - Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal - Põhjapoolkeral veetemperatuur oluliselt soojem kui lõunapoolkeral Soolsus - Keskmine soolsus 35 promilli
Kummi elektrit ei juhi ning laeng püsib esemel. vabu laengukandjaid on liikumisvõimelised laetud osakesed (sisalduse järgi jagunevad ained kolme rühma) 1) elektrijuhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on suur. N:kõik metallid 2) dielektrikud- ained, milles on vähe vabu laengukandjaid. N:kumm, puit, klaas 3) pooljuhid- vahepealse elektrijuhtivusega laengukandjad ei ole vabad, kuid neid õnnestub kergesti vabadeks muuta näit. kuumutamisega, peale langeva valguse suurendamisega, lisandite sisseviimisega, samuti ka elektroonikatööstuses 13) Staatiline elekter (mis see on, kuidas see tekib, milliste võtetega saab vältida staatilist elektrit või mis vähendavad staatilise elektri teket) Staatiline elekter on tasakaalust välja viidud elektrilaengute kogum objekti pinnal või selle sees. Elektrilaengud jäävad püsima objektile, kuni nad saavad väljuda kokkupuutel maapinnaga või kaotavad oma laengu tänu elektrilahendusele.
välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens) ning pääseb võrkkestale Võrkkes · Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale t Tsentraalloh k Kollatähn SILMA OPTILINE SÜSTEEM III · Valgustmurdvad struktuurid: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha · Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka · Optilise süsteemi tugevuse ja pupilli suuruse reguleerimisega tekib võrkkestale kujutis Klaaskeha http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I · Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega · Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata - skotoopiline nägemine · Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini
2 m s 2)A E kin E kin 5700 0 5700J A F s (P Fh N) s (mg Fh N) s A 5700 N Fh mg 60 200 9,8 79kN S 0,074 12. Vabalt langeva keha kiirus suurenes teatud teelõigul väärtuselt 2.0 m/s kuni väärtuseni 8.0 m/s. Leida raskusjõu töö sellel lõigul, kui keha mass on 4.0 kg. v v0 6 g 9,8 t 0,61 t2 t F = mgh = 4 9,8 3 = 120 J gt 2 9,8t 2 s vo t 2t 3,0 2 2 13
nimetatakse opalestsentsiks. J.Tyndall leidis 1868.a. opalestseeruva koonuse tekke koonduva kiirtekimbu läbiminekul kolloidlahusega anumast (Tyndalli efekt). J.W.Rayleigh esitas 1871.a. kolloidosakeste poolt valguse hajutamise Tyndalli efekti kohta teooria, milline kehtib sfääriliste, elektrit mittejuhtivate, mõõtmetega alla 0,1 valguse lainepikkust (l) kolloidosakeste juhul. I=243 ( n2-n02/n2+2n02) I0 N - osakeste arv ruumalaühikus V - osakese ruumala - langeva valguse lainepikkus n, n0 - dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna murdumisnäitajad I0 - langeva valguse intensiivsus I - hajunud valguse intensiivsus. 1) Kui n = n0 , siis süsteemis valgus ei haju. Näiteks on emulsioonid tavaliselt tugevasti hägused, kuid glütseriini ja tetrakloorsüsiniku emulsioon on läbipaistev kuna nende murdumisnäitajad on võrdsed. 2) Hajunud valguse intensiivsus kerakujulistel osakestel on valemi järgi võrdeline
põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS. Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle muutumine. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust. Lisanduda võib veel veevahetus põhjaveega, vee tarbimine jm. Seepärast on ka veebilanss avaldatav mitmel kujul, sõltuvalt veekogu või veeringe eripärast. 6.2. Maailmameri Merevee omadused Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega soetud vee ümberpaigutamine. Veetemperatuur. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja ainult 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine
lihtsat tunnustust leida." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 33) Leida tunnustust omaenese olemusega. ,, Mässaja seevastu piirdub sellega, et ei luba põhimõtteliselt ennast alandada ega soovi alandust ka teistele. Ta on koguni nõus ise valu kannatama, tingimusel, et austataks tema Puutumatust!" (A.Camus ,,Mässav inimene" lk. 33) ,,Edasi mainigem, et mäss ei sünni ainuüksi ja ilmtingimata rõhutud inimeses, vaid võib tekkida ka inimeses, kes on ligimesele osaks langeva rõhumise tunnistajaks. Sel juhul samastab mässaja end teise indiviidiga. Tuleb aga täpsustada, et tegemist pole psühholoogilise samastumisega, viguriga, mille tulemusl indiviid näeb vaimusilmas, nagu langeks alandus osaks temale. Võib juhtuda koguni vastupidi, et me ei suuda vaadata, kuidas teistele langevad osaks solvangud, mida me ise alandlikult talusime. Selle suuremeelse liikumise ilmekaks näiteks on
e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9. Spektri liigid: otsene- ja hajuskiirgus, pidev ja neeldumine. Solaarkonstant on ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk. 10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine-
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadm...
teha ülevõtmispakkumine ülejäänud väikeaktsionäridele. Kuna vähemusaktsiate omanikud otsustasid seejärel oma aktsiad müüa Carlsbergile, siis sai sellest 92,4% Saku aktsiate omanik. Seepeale otsustas Carlsberg omandada 194.06 kroonise hüvitise eest iga aktsia kohta ka ülejäänud õlletehase aktsiad ning lõpetada noteerimine Tallinna Börsil. (aripaev.ee) Üheks positiivseks punktiks börsilt lahkudes Saku Õlletehase kasuks räägib kindlasti langeva börsi tingimustes aktsiate eest pakutud hea hind. Mina leian, et Carlsberg, kes on väga võimas investor Sakule, tagab talle helge tuleviku. Kuid samas börsilt lahkumine võis Minu arvates kaasa tuua vähese tuntuse kaotuse. Saku Õlletehasel on suur rõõm, et on tegutseda saanud juba 12 aastat avaliku ettevõtte positsioonis, olnud Eesti õlleturu vaieldamatu liider, väärinud Eesti parima toiduainetööstuse tiitli ja kuulunud Eesti 5 mainekama ettevõtte hulka.
Nende sügavuste puhul on surve ülevoolu ees võrdne normsügavusega juurdevoolusängis, st H 1=h01 ja H2=h02.Kaskaad: on astangureast koosnev trepp vee juhtimiseks nõlvast alla. Kaskaadiastmete kõrgus ja pikkus püütakse valida nii,et kaskaad jälgiks looduslikku reljeefi, siis on kõige vähem mullatöid. Astme kõrgus saadakse ülemise ja alumise bjefi kõrgusvahe või veetasemevahe jagamisel astmete arvuga. Kaskaadi lävis ja viimaselt astmelt langeva joa ühinemine alumise bjefiga arvutatakse nagu astangul. Astmed tehakse enamasti rõhtsad. Et vool jõuaks rahuneda, pea baste olema õige pikk sellele peab mahtuma vähemalt joa langemiskaugus lj, ahassügavust hc ja kriitilist sügavust hkr ühinev paisjoon c0 ning lühike kõik enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste
3. Pimevool Ip on valgustamata fototakisti takistus suurimal lubatud pingel läbiv vool 4. Valgusvool Iv see on vool, mis läbib fototakistit suurima lubatud pinge korral valgustihedusel 200lx. 5. Fotovool If=Iv-Ip voolude vahe 6. Ajakonstant T (tau) - aeg mille jooksul 200 lx valgustustiheduse sisse või välja lülitamisel valgusvool vastavalt suureneb või väheneb 63% võrra. 7. Eritundlikus väljendab fotofoolu suhet fototakistile langeva valgusvoo ja temale rakendatud pinge korrutise. IR-il väljendab fotovoolu suhet langeva kiirgus energia ja pinge korrutise. RF Rk Urk=I*Rk Kui fototakistile langeb valgus siis tema takistus oluliselt väheneb ja vool suureneb oluliselt ja takisit Rk pingelang suureneb Kondensaatorid
asuvad ühes tasandis. 4) Murdumisseadus: Kui esimeseks keskkonnaks on vaakum, siis on tegemist absoluutse murdumisnäitajaga. Langev kiir,murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Peegeldunud nurga intensiivsus on seda suurem, mida suurem on langemisnurk. 5) Valguskiire pööratavuse seadus: Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks. Fotomeetria Valgusallikate valgustugevuste või valgusvoogude võrdlemiseks kasutatavaid riistu kutsutakse fotomeetriteks. Fotomeetrid jagunevad visuaalseteks (valguse vastuvõtjaks on silm) ja objektiivseteks (valguse vastuvõtjaks ei ole silm).
) Omanikud kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva kõrvalmõisa staatusesse. Seoses mitut laadi valdus õiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused, 5 märgime ära just sellesse aega langeva Pikva iseseisvumise. 1849. aastal, t äpselt 18. oktoobril 1849 määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks väärtuseks märgiti 71428 hõberubla). Alavere j äi ilma temast eraldatud Pikva ja N õmfreta Greogor Baron v. UngernSternbergile. Nii oli saanud teoks varem ühtse ning tähelepandavalt suure Alavere jaotamine tekkinud oli kaks peaaegu v õrdse suurusega iseseisvat majanduslikku ning juriidilist tervikut
Koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga, arvatavasti kivisest materjalist tuum). Kõige välimine planeedi kiht on koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline. Keskmine temperatuur on 152 K. Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. Saturni mass on 5.6846×1026 kg, tihedus 0.6873 g/cm3 (väiksem kui vee tihedus!). Kaugus Päikesest on 1,429,400,000 km. Kaaslasi teatakse 18, neist suuri 10. Pind koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" (kivine tuum, vedel metalliline vesiniku kihit ja molekulaarne vesiniku kihit). Samuti leidub erinevaid jääsid.
silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub
Maastikku paremini iseloomustava proovi saamiseks on soovitav panna kokku torutäied 3-10 lähestikku asuvast punktist.Sademete keemiat mõõdetakse samuti lehtri ning plastpudeli abil. Sademeid kogutakse ööpäevasel põhimõttel, säilitatakse külmkapis ning saadetakse ühe kuu keskmise proovina laboritesse analüüsiks. Eesmärgiks on koguda informatsiooni erinevatele Eesti piirkondadele langeva saastekoormuse kohta. Saadud tulemuste alusel on võimalik hinnata õhusaaste mõju taimede saagikusele ja mullaviljakusele, ning seost teiste ökosüsteemides asetleidvate muutustega. · Milleks vajatakse seiresüsteemis saasteainete mõõtmisi välisõhus ja sademetes? o Mudelarvutuste sisendiks o Vaatlusridade andmebaasi jaoks · Millised on esindusala kriteeriumid vastavat tüüpi seirejaamadele?
narkomaania, suitsetamine, söömishäired, enesetapud. 2.3. Raskendavad tegurid Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus, tööasend, kontsentreerumisnõuded ning tegevusvabaduse olemasolu. Füüsiline pingutus, mida esineb näiteks käsitööriista kasutamisel, masina juhtimisel või materjali käitlemisel, suurendab töötaja vigastuste riski. Kehale mõjuv pingutus sõltub lihastele ja liigestele langeva koormuse suurusest. Mitteergonoomiliselt organiseeritud töötamiskohad või muutmisvõimaluseta fikseeritud tööasendid on samuti monotoonse töö puhul raskendavateks teguriteks. Viimased eksisteerivad ka siis, kui keha, õlgu või kaela hoitakse fikseeritud asendis, näiteks selleks, et tekitada käsitsi tehtava täppistööga alustamiseks stabiilne asend või kinnise ruumi puhul. Vigastusrisk suureneb veelgi, kui tööd tehakse pika ajavahemiku kestel kehale pinget loovas
mass suurem kui seniidisuunaline õhusamba mass. m=M/M0 Kiirguse nõrgenemine atmosfääris toimub hajumise ja neeldumise teel. Maa peale jõudev kiirguse maht sõltub päikese asendist maa suhtes . Bougueri seadus Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 11. Insolatsioon- päikese kiirguse hulk horisontaalsele pinnale. Albeedo on pinna peegeldumis näitaja(pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe) Summarne kiirgus-rõhtsale pinnale langeva otsekiirguse ja hajuskiirguse summa Q=S+D 12. Maa kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 13. Atmosfääri koostis Lämmastik , Hapnik , Argoon, süsihappegaas Osoonikiht on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoon tekib kõige aktiivsemalt 50 km kõrgusel . Keskmine osooni tihedus on 300 DU(thompsoni ühik)
5. vikerkest nimetatakse ka iiriseks, annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Mängib diafragma rolli, mis reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka ning vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele.
traditsioonilise Briti stiili. 5 Turismindus Turistilaev Maid of the Mist (Udupiiga), millel igal aastal tuhanded vihmakuubedesse (laevaga sõitjal sinist ning joa all jalutaijail kollast värvi) riietunud inimesed vaimustavast looduslikust etendusest oivalise pildi saavad, on pidevalt mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: ,,Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele." Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: ,,Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus." Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda. Tormitseva vee hääl on kaugele kuulda ja lähemale minnes võib tunda koguni maapinna vibreerimist
vöötmes ookeani kohal? SADEMED · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood mäed takistavad niiskete õhumasside liikumist (rohkesti sajab mägistel rannikualadel) · Auramine maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt Millised tegurid veel mõjutavad sademete teket? SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal
-2 -1,5 -1 -0,5 0 0,5 1 1,5 2 -0,5 x = arcsin y Y [- 1;1] X = [- / 2 ; / 2] -1 -1,5 -2 11 Näide 2 Galilei seadus ütleb, et kõrguselt h vabalt langeva keha kiiruse v määrab valem v = 2 gh. 2 Siit saame kas v2 v = 2 gh või h= . 2g See valem annab lõppkiiruse v, mille See valem annab kõrguse keha omandab h, millelt keha peab kõrguselt h langedes. langema, et omandada lõppkiirus v.
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust
pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik). · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. · Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all.metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks. Muud omadused Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. · Keemiliselt agressiivselt püsivamaid materjale või katta neid vastavale kaitsekihtidega. Kiirgustihedus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust.
30 W/m2) Keskkonna energeetiline iseloomustus: Maapinnale jõudev päikesekiirgus jaguneb: 1)OTSENE KIIRGUS see on osa Päikese kiirgusenergiast, mis jõuab Maale peaaegu paralleelsete kiirtena päikeseketta suunast. Tähis : S;S´ 2) HAJUS KIIRGUS see osa päikesekiirgusest, mis jõuab horisontaalsele pinnale pärast hajumist atmosfääris. Tähis D 3)SUMMAARNE KIIRGUS horisontaalsele pinnale langeva otsese ja hajusa päikesekiirguse summa. Tähis Q Albeedo e peegeldustegur arv, mis näitab kui suure osavõi mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. ISELOOMUSTAB PINDA! KIIRGUSBILANSS on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguse vahe B= S´+ D + EA - RK - EB S´- otsene kiirgus D hajuskiirgus EA - atmosfääri soojuskiirgus EB aluspinna soojuskiirgus
Liituda mustad augud võivad. Kui kaks musta auku liiguvad otsejoones teineteise poole ja põrkuvad, siis nad ühinevad mustaks auguks. Järelikult ei saa ühegi protsessi käigus vähendada musta augu mõõtmeid. Mustad augud on peale tekkimist justkui põhjatud kuristikud, mida ei saa mitte mingil viisil vähendada, millegagi täita ega kinni toppida. Nad on igavesed augud ruumis ja ajas, mis võivad nendesse langeva aine arvel ainult suurendada. Mustad augud on kasvavad gravitatsioonikuristikud. Mustad augud on kõige hiiglaslikumad energiaalikad universumis. Suur tähtus on neil veel sellepärast, et seal toimuvad füüsikalised protsessid ja ilmnevad uued loodusseadused. Võib-olla saavad mustadest aukudest tulevikus inimkonna energia allikad. Päikesesüsteem Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on
homogeniseeritakse Millisesse kahte rühma on jaotatud pinnased Eestis Jäme- ja peeneteraline pinnas. Millisteks liikideks jaotatakse peeneteraline pinnas - Möll- ja savipinnas. Mis on külmakerkeline pinnas - on külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab seetõttu kandevõime. Mis on kapillaartõus vee vertikaalne liikumine mööda pinnase poore üles. Mis on LWD, FWD, HWD langeva raskusega koormamisseade/vajumimõõtja, millega mõõdetakse langeva raskuse poolt tekitatud katte läbipainet. LWD Light Weight Deflectometer; FWD Falling Weight Deflectometer; HWD Heavy Weight Deflectometer LWD- light weight deflectometer, mõõdab deformatsiooni(inspector ja loadman), kaalupomm 5kg-20kg; FWD-5t kaalupommiga järelhaagis; HWD- 20 t kaalupomm, kasutatakse lennujaamades. Mis on pinnase optimaalne niiskus ja kuidas seda määratakse - veesisaldus standardsel
ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid) Mehaaaniline rammivasar- Kuni 3000kg massiga malmvaland, mis liigub rammipuki juhtpidadel. Mehaaniline rammivasar on enamasti paigaldatud ühekopalisele tross- plokk sidestusega eskavaatorile, mille noole külge kinnitatakse rammipuki juhtmast, mis on varustatud langeva raskusega. Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdevintsi trumlile. Vintsitrummel tõstab raskuse 3-4m kõrgusele. Vajutades lahutusseadise hoovale, langeb ramm alla ja annab löögi vaiakaitsepea pihta. Peale kukkumist lastakse alla haakseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Kasutatakse mittemahukatel töödel. Auru-(pneumo-) ramm- käitatakse auru või suruõhu energiaga.
QL k= (3.3) Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel veehulga mõõtmise vajalikku täpsust. Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit. Seadme skeem on esitatud joonisel 3.2. Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kAh/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis
see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigus hoidja. Päike on tüüpiline täht (kõik öötaevas nähtavad tähekesed on kauged päikesed. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises
Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 25)Millal muutub täht punaseks hiiuks?Kirjeldage seda tähte. Et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht muutub punaseks hiiuks. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. 26) Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks
Laine interferents (+ seisev laine) ja difraktsioon tingimus millal esineb?(+ joonised interferents – kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud häiritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides(ϕ2 −ϕ1 = 2πn A = A1 + A2) ja nõrgendamisest teistes punktides(ϕ2 −ϕ1 = (2n +1)π A = A1 − A2). Seinale langeva ja sealt peegelduva laine liitumisel tekib nn. seisev laine. Igal ajahetkel on nööril siinuse kuju, osa nööri punkte seisab pidevalt paigal. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Takistuse/ava suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. o Pascal’i seadus ja selle
+ plastifikaator. Omavad head püsivust bakterite suhtes. Liim hea adhesioonivõimega aine, mis jäigastub ja annab kõva pinna (sisaldab jäigasteid, liimainet, lahusteid jne.) Akustilised materjalid kasut ruumide akustika parandamiseks, müra isol. Heli summutuskoef =Wa/W, kus Wa-pinnas absorbeerunud hääleintensiivsus, W-pinnale tulnud hääle intensiivsus. Mida lähemal 1, seda parem. =(Wa - W1)/W, kus W1-tagasi peegeldunud hääle intens. W-seinale langeva hääle intens Kasutamise eesmärgid: Ruumi järelkaja väh, Kasut nii pindade katmist, kui rippneelajaid, Helipeegelduse vähendamiseks, Paig konstruktsiooni materjale, mis väh heli resoneerimist. Klaasid Toormaterjal: liiv, sooda, lubjakivi, klaasimurd ja lisandid Valm viisid: 1. Massi valmistamine, sulatamine, 2. Kuju andmine, 3. Lihvimine, 4. Pakkimine tänapäeval veel *lehtklaasi valtsimine, *pressimine ja stantsimine, *ekstrusioon, puhumine tõmbamine. Lehtklaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
