Soojuskiirgus tekib suvalise aine/ioonide aatomite võnkumisel. Aatomite suure massi tõttu satuvad nn infrapunasesse diapasooni (10-5 m). MLT 6004 Kvantmehhaanika 3 Keha kuumutamisel kasvab ioonide võnkumise tulemusena tekkinud EM kiirguse sagedus. Iga keha kiirgab lakkamatult ning samal ajal ka neelab soojuskiirgust. Absoluutselt must keha neelavad absoluutselt kogu neile langeva kiirguse. Planck kasutas oma hüpoteesis ning tuletas musta keha kiirgusvõime valemi, mis oli täielikus kooskõlas katsetulemustega. Teooria võrdlusest katsetulemusega leidis ta, et võrdetegur h peab valemis (1) olema võrdne 6,6·10-34 J·s. Aatomite energeetiline seisund saab olla vaid diskreetne aatomitel võib olla ainult selline energiahulk, mis sisaldab täisarvu elementaarseid energiaportsione h. 3. Milles seisneb fotoefekti mõistatus?
Kui räägitakse keskaja siseselt kriisist, siis eelkõige mõeldakse 14. sajandi kriisi. Selle nähtused: 13. saj viimasel kolmandikul linnades streigid, mässud ja ülestõusud rikaste vastu. 1315- 1317. aastal põhjustavad halvad ilmad kehvi saake, hinnatõusu kui ka üldist näljahäda. 1343. aastal katastroofilised pankrotid Itaalia pankades, mis tõmbab kaasa paljud väikesed ärid ja erakäsitöölised. 1348. jõuab aastal Suur Katk, mis niigi langeva demograafilise kõvera (alates 14. sajandi algusest rahvastik väheneb) muudab katastroofiks. Feodaalvõimu aluseid õõnestab üha suurenev raharendi olemasolemine koormistest, sest rahaväärtused on väga kõikuvad ja reaalselt saavad feodaalid vähem makse koormistena kui ennem. Koormised fikseeritud, aga inflatsioon sööb osa ära. Selliste arengute tulemusel püüti hiliskeskajal Lääne-Euroopas uuesti sisse seada pärisorjus ja teotöö
Joon. 4. 15 Musta auku langevat osakest võib käsitada kui p-braaniga põrkuvat kinnist stringisilmust (1). Põrge tekitab p-braanil laineid (2). Lained võivad kohtuda, mille tagajärjel osa p-braanist rebeneb ja eemaldub kinnise stringina (3). See oleks siis musta augu kiiratud osake. käsitada vett kui pidevat vedelikku, kuigi ta koosneb miljarditest H 2O molekulidest, mille vahel on keerukad vastastikmõjud. p-braanide mudelis säilib informatsioon musta auku langeva kohta p-braanidel levivate lainete lainefunktsioonides. p-braane käsitatakse kui lehti tasases aegruumis. Seepärast kulgeb aeg ühtlaselt, valguskiirte teekond ei paindu ja lainetes sisalduv informatsioon ei lähe kaotsi. Informatsioon hoopis väljub mustast august p-braanide kiirgusena. p-braanide mudeli kohaselt võime rakendada Schrödingeri võrrandit, et arvutada lainefunktsiooni tulevasi väärtusi. Midagi ei lähe kaotsi ja aeg voolab sujuvalt edasi. Säilib täielik
viimases vaja arvestada. Kui veehulk Q mõõta, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga QL k= Aht Püsiva rõhuga permeameetriga saab määrata suhteliselt jämedateralise pinnase veejuhtivust. Peeneteralistel pinnastel võib veejuhtivus olla sedavõrd väike, et osutub võimatuks tagada reaalselt vastuvõetava aja vältel veehulga mõõtmise vajalikku täpsust. Vähe vettjuhtivate pinnaste k määramiseks kasutatakse langeva rõhuga permeameetrit( Joonis: praktikum ülesanne 1.4). Peenes mõõtskaalaga varustatud torus, milles asuv veesammas tekitab voolamiseks vajamineva rõhu, on veehulka võimalik täpsemalt mõõta taseme muutuse kaudu. Kuid taseme muutus põhjustab voolu tekitava rõhkude vahe h muutuse katse vältel. Vooluhulk ajaühikus läbi pinnase on kA·h/L. Peenes torus on see adh/dt, kus a on toru ristlõike pindala. Kuna vooluhulgad peavad olema võrdsed, siis h dh kA = a L dt
elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ehk valguse mõju on 1889 Heinrich Hertzi poolt avastatud esimene kvantoptika nähtus, kus valguse langemisel metalli pinnale löödi sealt välja negatiivne laeng. Einsteini valem fotoefekti kohta. Alles 1905 õnnestus Albert Einsteinil selgitada fotoefekti olemust m v2 ja esitada fotoefekti teooria põhivalemina h f = A + ehk sõnades metalli pinnale langeva 2 footoni energia h·f kulub elektroni väljalöömise tööks A ja sellele elektronile kineetilise energia m v2 andmiseks. Meenutame, et 1889 valitses täielikult laineoptika, aga laineoptikaga pole 2 põhimõtteliselt võimalik fotoefekti kui kvantoptika nähtust selgitada. Ka elektron ei olnud siis veel teada (avastati 1897). Väljumistöö. Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest
v = vo + at , Ûhtlaselt kiireneval liikumisel kiirendus on positiivne arv ( + a ). Ûhtlaselt aeglustuval liikumisel kiirendus on negatiivne ( - a ) ja v = vo - at . Kui algkiirus on null ( vo= 0 ), siis v = at Kui lõppkiirus on null ( v = 0 ) S.t. liikumine lõpeb seismajäämisega, siis 0 = vo + at ja vo = - at Kiirenduse üheks liigiks on raskuskiirendus (vabalt langeva keha kiirendus) Raskuskiirendust tähistatakse g . Maakera ühes ja samas punktis on kõikide kehade raskuskiirendus ühesugune. Raskuskiirendus väheneb kõrguse suurenedes merepinnast. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: ekvaatoril on see 9, 78 m / s2 ja poolustel 9,83 m/s2 Tartus 9.818 m/s2 Keskmiseks raskuskiirenduseks loetakse g = 9,8 m/s2. Kooli arvutusteks võetakse g 10 m/s2 . Vabal langemisel kehtivad samad kiiruse valemid, kuid kiirendus - a asemel on
Library-d Modelleerimine võib toimuda erinevatel abstraktsiooni tasemel (loogikavõrrandid, väravad (gates) ) Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 123 instituut. VHDL eelised/omadused VHDL omab valmis struktuure (templates) levinumate konstruktsioonide realiseerimiseks. Nenedeks on näiteks: MUX multipleksor D-type Flip-Flop, diskreedib signaali kas süsteemikella tõusva või langeva frondi järgi (sünkroonse loogika üheks aluseks) Loendurid (Counter) VHDL võib omada konstruktsioone, mis on mõeldud vaid simuleerimiseks, mingite abitoimingute teostamiseks. Neid ei ole võimalik riistvaras realiseerida. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 124 instituut. 62 VHDL objektid
Sensorirakkudes (kepikestes ja kolvikestes) valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kuysuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400-750 nm. Silma optiline süsteem - sarvkest - ees- ja tagakamber täidetud vesivedelikuga - silmaava e pupill selle kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka - lääts - klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest +valgustmurdav keskkond redutseeritud silm Silmamuna ehitus kestad ja sisu. Silmakestad: fibroos-, soon-, võrkkest. Fibrooskesta 1/6 sarvkest, 5/6 skleera Soonkestal vikerkest (iris) annab värvi (sõltub pigmendi hulgast), pupill keskel
jaoks on vajalik teine türistor). Sümistor kui kahepolaarne seadis töötab mõlema poolperioodiga. Joonis 3.34. Trioodtüristoriga ja RC-faasinihkeahelaga vahelduvpinge poolperiood- regulaator [7]. Potentsiomeetri reguleerimine muudab nii kondensaatorile langeva positiivse poolperioodi faasinurka kui amplituudi, millega saavutatakse türistori avanemispunkti nihe vahemikus 0°...160°, võimaldades äärmises asendis peaaegu terve positiivse poolperioodi mahasurumist. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 44 Pikkov lk 41 Sümmeetriline türistor
elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ehk valguse mõju on 1889 Heinrich Hertzi poolt avastatud esimene kvantoptika nähtus, kus valguse langemisel metalli pinnale löödi sealt välja negatiivne laeng. Einsteini valem fotoefekti kohta. Alles 1905 õnnestus Albert Einsteinil selgitada fotoefekti olemust m v2 ja esitada fotoefekti teooria põhivalemina h f = A + ehk sõnades metalli pinnale langeva 2 footoni energia h·f kulub elektroni väljalöömise tööks A ja sellele elektronile kineetilise energia m v2 andmiseks. Meenutame, et 1889 valitses täielikult laineoptika, aga laineoptikaga pole 2 põhimõtteliselt võimalik fotoefekti kui kvantoptika nähtust selgitada. Ka elektron ei olnud siis veel teada (avastati 1897). Väljumistöö. Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest
Joon. 4. 15 Musta auku langevat osakest võib käsitada kui p-braaniga põrkuvat kinnist stringisilmust (1). Põrge tekitab p-braanil laineid (2). Lained võivad kohtuda, mille tagajärjel osa p-braanist rebeneb ja eemaldub kinnise stringina (3). See oleks siis musta augu kiiratud osake. käsitada vett kui pidevat vedelikku, kuigi ta koosneb miljarditest H2O molekulidest, mille vahel on keerukad vastastikmõjud. p-braanide mudelis säilib informatsioon musta auku langeva kohta p-braanidel levivate lainete lainefunktsioonides. p-braane käsitatakse kui lehti tasases aegruumis. Seepärast kulgeb aeg ühtlaselt, valguskiirte teekond ei paindu ja lainetes sisalduv informatsioon ei lähe kaotsi. Informatsioon hoopis väljub mustast august p-braanide kiirgusena. p-braanide mudeli kohaselt võime rakendada Schrödingeri võrrandit, et arvutada lainefunktsiooni tulevasi väärtusi. Midagi ei lähe kaotsi ja aeg voolab sujuvalt edasi. Säilib täielik
tetuse suhtes. Benedetti, elanud ja tegutsenud Parma ja Savoy hertsogi õukonnas, jättis järeltulevatele põlvedele kuueosalise töö, milles esitab aritmeetika ja elementaaralgebra teoreeme, vaeb mehaanika, perspektiivi ja proportsioonide õpetuse küsimusi. Mehaaniline kell Keskaja keerukamaid masinaid olid mehaanilised kellad. Veekelli kasutati juba alates pronksiajast. Langeva raskusega käitatava mehaanilise kella töö põhineb regulaatoril, mis kindlate ajavahemike järel peatab kellamehhanismi liikumise. Selle päritolu on ähmane. Hiinlased kasutasid ka vesirattaga käitavat kella juures regulaatorit(1088 a.). Euroopas kirjeldas Villard de Honnecourt 1250. a. paiku algelist regulaatorit, mis võimaldas inglikujul alati käega Päikesele osutada, see sarnanes aga vähe spindelregulaatoriga. Juba 13. saj
aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju. Inimene tajub valgusena 400...750nm pikkusi elektromagnetlaineid. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Lisaks nim valgustmurdvatele struktuuridele kuulub optilisse süsteemi veel silmaava e pupill, mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmakestad on fibroos-, soon- ja võrkkest. Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest ja ülejäänud 5/6 kõvakest e skleera. Soonkestal on kolm osa: a) vkerkest, mis annab silamdele värvi b) ripskeha, milles paiknev ripslihas c) pärissoonkest sisaldab veresooni, millega toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: a) pigmentepiteel, milles
mudelite ning praktilise kogemuse abil pinnase ja temaga seotud ehitiste liivaterade kleepumise. Vesi-molekulaarsidemed on plastse iseloomuga. Pärast püsivate rõhkude vahe korral vee hulk. Rõhu languga vaja arvestada ei ole. käitumist ning valida otstarbekaid ehitusmeetodeid. Ehitusgeoloogia uurib sidemete purustamist osakeste ümberpaigutuse tõttutaastuv nende tugevus Kasut nii langeva (vähe vettjuhtiva pinnase korral kui rohkesti saviosakesi, siis ehitustegevusega seotud ja seda mõjutavaid geoloogilisi protsesse, tegeleb suhteliselt kiiresti. Pinnase tundlikkuseks nim rikkumata, loodusliku ei õnnestu üldse) kui ka püsiva rõhuga permeameetreid (suht jämedateralise pinnaseuuringutega - annab loodusega seotud alusinformatsiooni. struktuuriga pinnase suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse
- tõusunurk; tan = sirge tõus. K sirge tõus. (ehk siis K = tan) Kui sirgel on kaks punkti a ja B, siis sirge tõusu saab arvutada valemiga y2 - y1 K= x2 - x1 Tõusva sirge tõus on positiivne, langeva sirge tõus on negatiivne. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand y = Kx + b (K sirge tõus; b algordinaat) Näiteks: y = -2x + 4. Tõus on -2, algordinaat on 4. Sirge joonestamiseks on vaja kahte punkti: Teadmiseks: x abstsiss; y ordinaat. (x;y) koordinaadid.
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et soojuskiirguseks kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on 48% kiirgusest neeldub pinnases kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Kerkiv niiske õhk, sademed. M
Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, maapinnalt pilvedes polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Muutub Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha soojuskiirguseks geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva 48% kiirgusest pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. neeldub pinnases 21
Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Passaadid - aastaringselt 25. 30. laiuskraadilt ekvaatori poole puhuv püsiva suuna ja kiirusega niiske jahe tuul, põhjapoolkera passaadid suunatudedelasse, lõunapoolkera passaadid loodesse. Ekvaatori juures tõuseb soojenenud õhk üles ja valgub pooluste poole. Atmosfääri alumises kihis asendab seda jahedam õhk kõrgematelt laiustelt
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
VALGUS Valguse olemasolu järves on väga oluline, sest tänu valgusele toimub taimedes fotosüntees ja järve elustik saab seeläbi eluks vajalikku hapnikku. Atmosfääri ülakihist jõudev päikesekiirguse hulk sõltub kellaajast, aasta-ajast ja geograafilisest laiusest. Atmosfäär neelab kiirgust sõltuvalt veeaurust, hapnikust ja osoonist. Lisandub pilvede ja tolmu mõju. Seetõttu veepinnani jõudev päikeseenergia on üsna varieeruv. Võrreldes veepinnale/jääle langeva valgusega on sügavamal vähem valgust talvel, kui jääkate neelab enamuse valgusest. Juulis -augustis on tugevam valguse nõrgenemine vetikate vohamise tõttu, ning oktoobris tormide tõttu, mis tõstavad järve põhjast setted veekihti. Eesti kõige puhtamates järvedes võib näha kuni 8 meetri sügavusele. Sogaseveelistes järvedes näeb, aga vaevalt ühe meetri sügavusele. Enamikes järvedes küünib valgus 2-3 meetri sügavusele. Läbipaistvus kahaneb, sest jõed
mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku isikuga. (6) Kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. § 70. Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumine (1) Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati
energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone. Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused
energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone. Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused
seda Nägemisnärv Närviimpulsid kanduvad võrkkestast mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Silmaava e pupill Reguleerib silma langeva valguse hulka, eredas valguses see aheneb ja hämaras suureneb Võrkkest Sinna moodustub kujutis, mis on vähendatud ja ümberpööratud. Jaguneb 2-ks:
Vaatamata asjaolule, et ekspordisubsiidiumite kasutamist piiratakse erinevate rahvusvaheliste kokkulepetega on ekspordisubsiidiumid siiski laialt kasutuses. Joonis 13.5 iseloomustab ekspordi subsideerimise mõju. SX on kodumaiste eksportijate ekspordi pakkumine. DM on selle sama toote impordi nõudlus. Eeldame, et kodumaised tootjad omavad mingit mõju hinna üle juhul kui nad tegutseksid koos, aga mitte individuaalselt. See on põhjuseks, miks meil on tegemist langeva nõudluskõveraga. Enne subsiidiumide kasutamist oleks ekspordi maht X0 ja hind PW0. Kui eksportijaid subsideeritakse mahus s, nihkub ekspordi pakkumise kõver alla subsideeritavas mahus. See toob endaga kaasa ekspordi kasvu koguseni X1 ning hinna languse tasemele PW1. Ekspordi hind SX C SX-s
Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) Metsapuude mõju mullale värvuselt tumepruun või must. Koosneb hästi lämmastikuvaese varise lagunemisel (enamasti Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat humifitseerunud okaspuumetsade kehvadel, mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi sageli liigniisketel muldadel). orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets tüsedus tavaliselt 1-5cm. 5.7 Mets ja alustaimestik mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat Alustaimestiku all mõistetakse samblike, valguse, niiskuse jt
e. võib hooletu töötaja sinna sisse kukkuda ???35) Tasakaalu korral joonisel toodud firma a. peaks firma oma tegevuse lühiperioodil lõpetama b. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on ad c. saab firma majanduskasumit, mille suurus ühiku kohta on bd. d. saab firma kahjumit 36) Vastavalt alternatiivsetele firmateooriatele kasutatakse müügitulu maksimeerimise ideoloogiat seetõttu, et ??? a. see muudaks nõudluskõvera elastsemaks b. pangad ei soovi langeva läbimüügi puhul firmadega enam tegelda c. see muudaks pakkumiskõvera mitteelastsemaks d. siis ei tekiks probleeme varustusküsimuste ja palgaga. 37) Teisaldustuluks nimetatakse a. tulu, mille tagab ressursi maksimaalselt vajalik hind, et teda üldse kasutatakse antud majandusharus xxx b. tulu, mille tagab ressursi minimaalselt vajalik hind, et teda üldse kasutatakse antud majandusharus c. tulu, mida saadakse rahakoti asetamisel pükste tagataskust põuetaskusse d
PP B B joonis 2 joonis 1 C 27 Joonisel 1 on antud valguskiire peegelduse skeem peegelpinnalt PP. Langev valgusekiir ( edaspidi kiir, langev kiir ) AB langeb langemispunkti B , kuhu on tõmmatud normaal - n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse - ga.( ABn ). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumisnurga . Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. = Kui kiir läheb ühest keskonnast teise, siis keskkondade lahutuspiiril - LP (joon. 2) ta muudab oma liikumissuunda ehk murdub. Langev kiir AB moodustab normaaliga n langemisnurga ja murdunud kiir BC moodustab normaaliga murdumisnurga .
Tervikuna on planeet Maa kiirgusbilanss tasakaalus,st.et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed.Piirkonniti võivad aga kiirgusbilansid erineda.Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus siis polaaraladel toimub tugev jahtumine.Viimasel ajal on tähendatud,et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu.Atmosfäär on hakanud neelama rohkem maa soojuskiirgust ning seda lahkub vähem maailmaruumi.Konkreetses paigas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest.(päikesekõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest),pilvisusest ja aluspinna omadustest.Maa keskmine temperatuur on +15'C. - Kõige rohkem peegeldub kiirgust tagasi värskelt lumelt(90%). -Kogukiirguse moodustavad otse ja
ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikesekiirguse hulka. Geograafiline laius, aluspinna omadused, pilvisus Milliste tegurite mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel. 21
on languses. Näide 1. Investeerimist õpetavate õppejõude käest on olnud kuulda, et tihti suhtuvad hiljuti börsilt head kasumit saanud tudengid skeptiliselt investeerimise teooriatesse. Selle põhjuseks on asjaolu, et pole kogetud raskemaid aegu. Antud konspekti autor eristab edukat investeerijat ebaedukast järgmise kriteeriumi alusel: tõusval turul oskab igaüks raha teha, aga professionaalne investor oskab ka langeval turul edukas olla (või vähemalt mitte oluliselt raha kaotada). Langeva turu tarvis on välja töötatud eri strateegiad (siin vaatleme lühikeseks müüki). Selleks, et investeerida, tuleb kõigepealt siiski säästa. Kust kokku hoida? Sellesse suhtutakse investeerimise alases kirjanduses suhteliselt sarnaselt. Enamasti soovitatakse vältida kulutusi nn ülearusele luksusele. Näiteks ei soovitata osta keskklassi inimestel liigselt kalleid autosid: 64 000 eurot maksev Mercedes odavneb kolme aastaga umbes 20 000 euroni, seega päevas
Kasutama peaks raudbetoonist plaate. 21. Tugimüürid. Tugimüürile mõjuvad jõud, nende tasakaal. 22. Sulundsein. Konsoolse sulundseina arvutusskeem. Tõmbiga sulundseina arvutusskeem. Pinnasesse kinnitatud tugiseinte arvutus Pinnasesse kinnitatud tugiseina arvutusega peab tagama, et: 1. sein on piisavalt tagamaks seina kinnituse; 2. sein on piisavalt tugev pinnasesurvest tekkivate paindemomentide vastuvõtmiseks; 3. ankurdatud seina puhul suudaksid ankrud vastu võtta neile langeva jõu; 4. oleks tagatud seina ja teda ümbritseva pinnase üldstabiilsus; 5. seina paigutused ja deformatsioonid jääksid lubatavatesse piiridesse. 19 Olenevalt paigutise suurusest ja suunast võib seina pinnal mõjuda aktiiv -, paigalseisu või passiivsurve. Joonisel 10.40 kujutatud üleni pinnases asuva seina mõlemal küljel mõjub juhul, kui
Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis. Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi (Maa albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusessega on 0,367). Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse solaarkonstandiks. Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m². Solaarkonstant ei ole päris konstantne suurus, sest päikesekiirguse intensiivsuses esinevad lühema ja pikema perioodiga fluktuatsioonid, mille tekkepõhjused on ebaselged. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks.
Maahokit mängides jooksid omavahel peadpidi kokku. Kukkus rattaga trikke tehes. Jalgpall, rula, uisutamine, suusatamine. Kukkus, pähe, peaga ja peale Sõitis mäest alla peaga vastu seina. Üks poiss viskas teisele portfelli vastu pead. Keldris ronides jäi pea seina ja veetoru vahele. Kukkus peaga vastu seisvat trolli. Tool kukkus 1,5m kõrguselt pähe. Patsiendi peale kukkus hobune. Jäi langeva puu alla. Kukkus poni seljast. Kukkus kiigelt, mängumaja otsast. Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.) Auto rullus üle katuse, laps oli juhi kõrvalistmel. Poiss sõitis mootorrattaga ning põrkas ristmikul sõiduautoga kokku. Põrkas teed ületades kokku trammiga. Rolleri tagaistmel sõites põrkas autoga kokku. Lendas vastu auto esiklaasi. Jooksis üle tee, sai autolt löögi ja lendas kapoti peale. Veel näiteid traumadest...
Silmaläätse külge kinnituvad läätse kuju muutvad pingutajalihased– kui vaadeldakse kaugemat objekti, muudavad need läätse õhemaks (suurendades seeläbi silmaläätse fookuskaugust), kui aga lähemat, siis surutakse lääts kokku (vähendades fookuskaugust). Klaaskehal on veel ka teine ülesanne – see on kindlustada silma kindla kuju säilimine. Võrkkest töötab omamoodi ekraanina. Ta koosneb valgustundlikest rakkudest, milles tekib neile langeva valgusenergia toimel biokeemiline reaktsioon – toodetakse elektriimpulss, mis saadetakse mööda nägemisnärvi ajju. Silma võrkkesta valgustundlikkuse alumine lävi on üpris individuaalne ning vastab kiirgusvoole (eredusele) ca 10–3 cd/m2, kuid seda vaid täielikult adapteerunud silmaga, mis on viibinud täielikus pimeduses vähemalt 30 minutit ning olukorras, kus vaadeldavat nõrka valgusallikat ei ole segamas teisi eredamaid allikaid.
labidas ei täida oma eesmärki. Kui puudel on suured tüvekurmud (meil sageli niiskete alade, mida on kuivendatud, kuuskedel), tuleb need enne langetuslõigete tegemist ära lõigata. Langetuslõigete kohalt tüvelt tuleks eemaldada ka tööd segav paks korp. Puu langema hakkamisel tuleb temast taganeda 45º-se nurga all eemale 4...5 meetrit (langevast puust eemaldumise tee tuleb rajada enne langetamise alustamist). Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui langeva puu alla peaks jääma kive, kände või muid tüvesid kõrvale paiskavaid esemeid. Õige langetus vähendab puude rippuma jäämise võimalust ja kergendab tunduvalt järgnevaid töid. Langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad Kui normaalse võra ja sirgeltkasvava puu langetamine tuuletu ilmaga ning õigete töövõtetega ei valmista erilist raskust, siis segava külg- või vastukalde ja tuule korral on vaja rakendada erivõtteid, suunamaks puud kindlalt soovitud poole.
14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha r liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8m / s 2 . Tegelikult see väärtus kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on –g, kiirenduse ülejäänud komponendid võrduvad alati nulliga. Miinusmärk tuleb sellest, et see kiirendus on suunatud allapoole: az = −g . (1.15) Samuti arvestame, et kuna liikumine on ainult vertikaalsihis, siis ka v0 z = v0 , sest keha kiirusel teiste telgede sihis komponendid puuduvad. Nii võime vertikaalsihis vabalt langeva
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 12-8 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5). Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks joonisel 12-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 12.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused
lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone. Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks joonisel 10-7 toodud roheliselt klaasilt peegeldub valgus kõige rohkem samadel lainepikkustel, kus läbibki. Seega peegeldunud valguses on värvus sama, kuid see ei ole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused
seotud protsesse. Paikese kiirgusenergia muutumine oopäevas ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eristatakse oopaeva ja aasta tsüklit. Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: · mulla soojusneelamise võimest · mulla soojusmahutavusest, · mulla soojusjuhtivusest 41. Albeedo- pinnaselt peegelduva (hajuva) ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe 42. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus- mulla soojusjuhtivus näitab kui palju soosjust kulub 1g mulla soojendamiseks 1c võrra. Sõltub peamiselt niiskusest. Soojusjuhtivust mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1kuup cm mulla kuubiku.Sõltub õhu ja vee vahekorrast.Õhk halb vesi hea soojusjuht. 43. Mulla toitereziim, toiteelemendid, toiteained. Mulla toitereziimi all
solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist (vt VÕS § 69 lg 4). Teisiti on solidaarvõlgniku regressiõigus reguleeritud ainult ühishüpoteegi puhul. Võlausaldaja nõude rahuldanud kinnisasja omaniku regressiõigus ei ole seadusega garanteeritud, vaid tuleneb ühisvõlgnike kokkuleppest 88. Mille poolest erinevad osa-, ühis- ja solidaarvõlausaldajad? Osavõlausaldajatega on tegemist siis, kui iga võlausaldajaks olev isik võib võlgnikult nõuda ainult temale langeva osa täitmist kogukohustusest Ühisvõlausaldajatega on tegemist siis, kui võlausaldajad võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Solidaarvõlausaldajatega on tegemist siis, kui mitu võlausaldajat võivad nõuda ühe ja sama kohustuse täielikku täitmist 89. Kuidas on seaduses reguleeritud solidaarvõlausaldajate suhted võlgnikuga? Iga solidaarvõlausaldaja omab võlgniku suhtes kogu kohustuse täitmise nõuet.
koosseisus. Valgustamisel seadise nendes kihtides, kuhu tungib valgus, tekivad footonite neeldumise tagajärjel vabad laengukandjad: elektronid ja augud. Vähemuslaengukandjad liiguvad türistori moodustavate ekvivalentsete transistoride p1n1p2 ja n2p2n1 emittersiirete juurde vähendades nende potentsiaaltõkke kõrgust. See põhjustab enamuslaengukandjate lisainjektsiooni emitteritest, mis tekitab seadisele langeva valgusvooga võrdelise fotovoolu I. Fototüritori vool on määratud võrrandiga: IA = (IKB0 + I)/(1 P n) Valgusvoo tugevnemisel suurenevad emittervoolu ülekandetegurid P ja n ja valgusvoo teataval väärtusel, mille korral nende summa saab võrdseks ühega, lülitab türistori sisse. Optotüristoris valgusallika rolli mängib infrapunane valgusdiood. 48 Optronid. Valgusallikas Valguse vastuvõtja
Neid saab olla keelel kindel arv, sest otstes on alati sõlmed (need on kinni , ei liigu) Katse. Heli on kuuldav, kui selle kestus on kuulmisaistingu tekkimiseks piisav. Rusikareeglina peaks heli tajumiseks kestma ca 10 perioodi (10 võnget). See oleneb muidugi ka sagedusest ja valjusest. Heli kiirus v on keeles: v F/S KATSE (monohordiga) · Mis on heli allikaks puhkpillides? · Mis on heliallikaks pajupillis või orelis? · Helide tagurpidi kuulamine · Lõputult tõusva või langeva heli illusioon Heli valjuse suurendamiseks kasutatakse resonantsi, st pannakse koos heliallikaga võnkuma ka mingi suurem keha (kõlakast). Resonantsi korralpeab kõlakasti omavõnkesagedus langema kokku keele omavõnkesagedusega. Selleks peab kõlakastil olema eriline kuju, et seal saaks tekkida erineva pikkusega seisulained. Katse heliharkide resonatsist (lulla kah) · Kuidas tekib heli poogna abil? Seisuhõõrdejõu mõjul haaratakse keel poognaga kaasa
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekkivad juba jääv-deformatsioonid. (kumm) Plastsus materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja
Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi (kaasavara- vastutasuk spruudiluna) 4.Õiguserikkumine ja trahv Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb, siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha
vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi (kaasavara-vastutasuk spruudiluna) 4.Õiguserikkumine ja trahv Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb, siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha. Arhailine õigus ei tundnud armuandmise
osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist . Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos VÕS 416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Krediidiandja taganemine krediidilepingust (VÕS § 417) 34 Kui tarbija on viivituses krediidi tagasimaksmisega, siis võib krediidiandja krediidilepingust, mille esemeks on osamaksete tasumise vastu asja üleandmine või kohustuse täitmine, taganeda üksnes VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud tingimustel.
Lepingu ühel või teisel poolele või ka mõlemal poolel võib olla enam kui üks isik. Seda nimetataksegi isikute paljususeks. Isikute paljusus võib esineda osakohustusena või osanõudena, solidaarse kohustusena või solidaarnõudena või ühiskohustuse või ühisvõlana. Võlgnike paljusus: 1. Osakohustusega on tegemist kui iga võlgnik on kohustatud täitma temale kuuluva osa, s.t. kelleltki ei või nõuda täitmist üle talle langeva osa. Oma kohustuse täitnud võlgnik teiste võlgnike eest ei vastuta, kuna iga võlgnik on ise kreeditori kui ka teiste võlgnike suhtes iseseisev. Eeldatakse, et osade suurus on võrdne v.a. kui seadusest või lepingust tuleneb teisiti. Seega võlgnik vabaneb oma osa täitmisega kohustisest. Osanõude puhul on igal võlausaldajal õigus nõuda ainult talle langeva osa täitmist. Eeldatakse, et osade suurus on võrdne v.a. kui seadusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
