5) madal võitlusmoraal 3.Kuidas toodi sõja käiku murrang? 1) Johan Laidoner käskis alustada pealetungi 2) raudteel tegutsesid soomusrongid 3) suurenes sõdurite arv armees ja vabatahtlike väeosades 4) Laidoneri edukas vägede juhtimine 5) Eesti sai abi Inglismaalt, Soomest, Rootsist 4.Landeswehri sõda 1919.a suvel kuu ajane sõda Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega. Baltisakslastest koosnev väeüksus Balti Landeswehr. Olid enamlastest paremini varustatud ja kogenenumad ning osutasid visa vastupanu. Juuni lõpus Võnnu lähedal suutsid Eesti väed sakslased tagasi lüüa ja jõudsid Riiga. Saksa väeosad sunniti Lätist lahkuma, võimule seaduslik Läti Ajutine Valitsus. 5.Tartu rahuleping 02.02.1920. Eesti poolt oli läbirääkimiste juht JAAN POSKA Tingimused: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) vahetati sõjavange
Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa ku...
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
2. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi. Viljandi Skautpataljon. 3. Valisabi: Soome, Inglise laevastik, Taani, Rootsi. 4. J.Pitka, A.Irv soomusrongid Lahingud 1. Jaanuar 1919 Paju lahing. J.Kuperjanov juhatas. 2. Võnnu lahing (Cesis) 23.juunil Võidupüha. 23.juuni Võidpüha Eesti Landeswehr Goltz Läti (Põdder) (Baltisaksa mõisnikud) · nov. Algavad läbirääkimised Nõukogude Vn-ga ja Eestiga. Antant ei toetanud · 2.veebr 1920 Tartu rahu (Eesti oli suurem Tartu rahu aeg, kui hetkel). Jaan Poska Eesti poolt, A.Joffe Vn-lt. Tähtsus: 3500 eestlast langes. Eestlaste võit. 1. Nõukogude Vn tunnustas iseseisvat e. Suveräänset Eesti riiki. 2. Saime 15 mln kuldrubat Vn-lt (jätkus 1922ni) 3
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? ...
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...
* baltisakslased korralidasid Lätis riigipöörde ja kukutasid sealse valitsuse - ärevus ja viha sakslaste vastu Eestis * sakslased vallutasid 1. kokkupõrkes eestlastega Võnnu * Atlandi esindajate nõudel kehtestati ajutine relvarahu * Võnnu lahing - algas sakslaste pealetungiga - sakslased said korralduse taanduda * 3 mai 1919 Atlandi esindajate nõudel kirjutati alla vaherahu - lepingu kohaselt sai Läti endine valitsus riigi juhtimise taas enda kätte - Landeswehr saadati enamlaste vastu - saksa väeosad pidid Lätist lahkuma Kurss rahule: * tagalas kasvas sõjatüdimus * majandusraskuste süvenemine * vasakerakondade rahupropaganda süvenemine * Vene valitsuse ettepanek alustada rahuläbirääkimisi * oktoober 1919 Loodearmee pealetung (tõmbas kriipsu peale rahuläbirääkimistele) * dets 1919 ägedad heitlused Narva pärast - eesti võit * dets 1919 Tatu rahukonverents - Eesti delegatsioon (J
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3.laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule Iseseisvumise poliitilised eeldused 1.1905 a rev äratas rahva poliitilisele elule 2.hakati looma erakondi, kerkisid esile eestlastest poliitikud 3.tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 4.I MS a) variseb kokku senine poliitiline süsteem b)I MS venimine, mis kurnas välja Venemaa c)Venemaa ja Saksamaa nõr...
I maailmasõda. Millal toimus (kuupäevad, aastad)? Miks puhkes (ajend, põhjused)? Kes osalesid? Uuendused sõjanduses. Tulemused. Suurriikide kokkuvarisemine ja uute riikide kujunemine (kaart). Vene revolutsioonid. Miks puhkes veebruarirevolutsioon? Selle tagajärjed. Oktoobrirevolutsioon ja selle tagajärjed. Millal toimusid mõlenad revolutsioonid. Eesti vabariigi loomine! Seosed sündmustega Venemaal, maailmas. Autonoomiaseaduse vastuvõtmine, sellega kaasnenud muutused. Eesti kommunistid ja oktoobripööre ning sellega kaasnenud muutused. Eesti Vabariigi väljaluulutamine. Saksa okupatsioon ja sellega kaasnenud probleemid. Vabadussõda aeg, osapooled, Võnnu lahing, Tartu rahu. I maailmasõda: I maailmasõda algas 28. juulil 1914 - 11. novembril 1918 Sõja ajend : suurriikide vastandlikud huvid ja 1914. aasta juunis tapeti Austri Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, vallanduski suur sõda, sest AustriUngari taga seisis Saksamaa. Serbiat ...
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
Vabadussõda (1918- 1920) MILLAL:1918-1920 KUS:Tänapäeva Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil OSAPOOLED: · Eesti väejuhataja Johan Laidoner Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi) lisaks 4000 Soome vabatahtlikku 200400 Taani ja Rootsi vabatahtlikku ning 20 000 Vene valgekaartlast · Nõukogude Venemaa väejuhatajad Jukums Vacietis ja Sergei Kamenev Umbes 160 000 meest · Saksa Landeswehr väejuhataja Rüdiger von der Goltz Umbes 9500 meest EESTI KAOTUSED:36004000 langenut, 14 000 haavatut ja 667 vangilangenut TULEMUS:Tartu rahuleping, millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti riikliku iseseisvust I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
Edasi surusid eesti väed, mis olid mobilisatsiooni lõpuleviimisega kasvanud ligi 80 000 meheni punaarmee Nõukogude Venemaa piiridesse ja 25. mail vallutati Pihkva.Nõukogude Venemaa ei suutnud eestlaste kaitsest läbi murda, ning 1919. a. lõpuks nõustus vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920. aastal. Uued vaenlased: Kuna Lätil sõjaväge kui sellist ei olnud, siis üritasid kohalikud baltisakslased võimu haarata, et taastada balti hertsogiriik . Landeswehr loodi balti sakslaste usaldusväärsetest kodanikest, vaatamata rahvusele. Nad hakkasid tegutsema kui maavägi, ning alguses võitlesid nad Läti eest, kuid hiljem üritasid võtta võimu nii lätis, kui ka Eestis. Lätlased palusid Eestilt abi, millele Eesti ka vastas. Kui landeshwerlased Eestit ründasid, siis käskis Kindralmajor Ernest Põdder neil tungivalt taganeda, kuna nad aga edasi tungisid, siis ründasid Eesti väed neid tugeva jalaväe, kui ka mõnede soomusautodega
Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema. Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset vabadusvõitlust (1208-1227). Seepärast võitlesid nad sakslaste vastu erilise innu ja vaprusega. Eestlasi toetasid ka Läti väeüksused. VÕNNU LAHING
Vilms, K. Päts, K. Konik *23.02.1918 loetakse esimest korda Pärnus ette *24. Veebruar 1918 loetakse ette Tallinnas välja Eesti Vabariik. -Moodustatakse EV Ajutine Valitsus (K.Päts) *25.02.1918 okupeerivad sakslased Eesti Vabadussõda Üldised faktid *Sõda, milles Saksa okupatsiooni alt vabanenud EV kaitseb oma iseseisvust Punaarmee ja Baltisaksa mõisnikuväe vastu *Kestab 28.11.1918 2.02.1920 *Sõdivad pooled: Eesti Rahvavägi vs Punaarmee ja Eesti Rahvavägi vs Landeswehr *Lõpeb Tartu rahuga 2.02.1920 Ellugu *11.11.1918 alistub Weimari Vabariik Antantile (Compiegne vaherahuga) *13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu *16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani Sõja alguse periood *28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda *Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt)
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
2)kartus Venemaa ees 3)usu puudumine 2.etapp EV vägede pealetung jaanuar-veebruar; saavutati endised piirid *vabatahtlikud(koolipoisid) organiseeriti sõjavägi Johann Laidoner ülemjuhataja *teiste riikide abi: 1)Ingl laevastik 2)Soome, Rootsi, Taani vabatahtlikud 3)laenu relvastuseks 3.etapp Eesti vägede kevadpealetung koos vene loodearmeega 1919 kevad; Peipsi taguste alade hõivamine Pilet 19 Landeswehri sõda. Tartu rahu. 1.Landeswehri sõda 1919 juuni-juuli Landeswehr riigi- ja baltisaksalastest koosnev väeüksus Toimus Lätis Eesti vägi vs Landeswehr Eestlased võitsid Võnnu lahing 23.07.1919 tähistatakse kui võidupüha Miks? - Sest, eestlased võitsid oma igavesi rõhujaid, sakslasi 2.Tartu rahu piirilahing 1919 II pool mõlemad pooled üritasid vallutada juurde alasid, et saada paremaid läbirääkimis tingimusi. 03.01.1920 VAHERAHU 02.02.1920 Tartu Rahu 1)määrati kindlaks piir
Väejuhatus otsustas kanda lahingutegevuse väljaspoole Eesti territooriumi. Esimesena läks pealetungile Vene Põhjakorpus. Rünnak sujus edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile Pihkva all, Pihkva vallutati. Lõunarindel kujunes Eesti ratsaväe läbimurre oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt. Peamisteks kaitsjateks enamlaste eest kujnesid Balti Landeswehr ja Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris Rügiger von der Goltz. Aprillis teostasid sakslased Lätis riigipöörde. Pärast Riia vallutamist pöördusid sakslased põhja. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas sõjaliseks konfliktiks. Rahvavägi surus von der Goltzi rügemendid Võnnu all tagasi (Võidupüha 23 juuni). Sakslasi jälitati kuni Riiani, vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia langemisest Eesti vägede kätte. Kurss rahule
36.Esimene maailmasõda ja 1917 aasta Maailma sõda puhkes sellepärast ,et 1914 aasta juulis tappis serbia anarhist Gavrilo Princip Austria- Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, ertshertsog Ferdinandi.ühele poolelele asetuseid saksamaa, austria-ungari,türgi ja bulgaaria ; teisele poolele asetusid Prantsusmaa,inglismaa,Venemaa, ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a. Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petr...
EESTI ISESEISVUMINE Veebruarirevolutsioon Põhjused: sotsiaalsete probleemide süvenemine, sõda ja kriitiline poliitikaolustik: 1) sõjatehaste töölised nõudsid palgatõusu ja elamistingimuste parandamist 2) suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseerittud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega 3) Nikolai II lasi end mõjutada ,,harimatust talupojast" Rasputinist, mistõttu langes tema maine 4) korruptsioon 5) Esimese maailmasõja kaotuste ja raskuste tagajärjel nõrgenes tsaarivõimu kindlaim tugi sõjavägi Ajend: Petrogradis toimunud rahutused Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Nikolai II oli sunnitud alla kirjutama Riigiduuma Ajutise Komitee ette valmistatud aktile, millega ta loobus troonist 2) Venemaast sai vabariik e duum 3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsir...
Baltisakslased korraldavad riigipöörde ja kukutavad Ulmanise valitsuse. Võnnu lahing. Eestlased nägid Landeswehri sõjas vihatud balti parunite avalikku sõja kuulutust. Seetõttu tekkis enneolematu sõjavaimustus. Võnnu alt taanduvat vastast jälitades hakkas Eesti väejuhatuse silme ees terendama Riia vallutamine. Sekkusid Antandi esindajad. 3 juuli kirjutati alla vaherahu. Ulmanis võttis riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlaste vastu. Sakslased pidid Lätist lahkuma. Tartu rahulepingu tingimused. 1) kindel riigipiir Eestile 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel 5) 15 miljonit kuldrubla 6) iseseisvuse tunnustus
sõjajõudude juurde aitama. Jääb selgusetuks, kas eestlane tahtis mehi meelega eksiteele viia. Selline võis olla tüüpiline baltisaksa nägemus eestlastest ja lätlastest. Autor aga teadvustab, et baltisakslased ei ole sellel maal üksi. Tähenduslik on Aureli lapsepõlvestseen isaga Koiva jõe ääres, kus poiss taipab, et kõik valdused ei kuulugi isale. Veelgi enam, jõgi uhub nendepoolset kallast madalamaks ja eestlastepoolset kõrgemaks. Sümboliline ring saab täis, kui baltisakslaste Landeswehr, kuhu ka Aurel kuulus, langeb 1919. aastal Koiva juures. Maa läheb lõplikult eestlastele ja lätlastele. Allaandja Aurel igatahes ei ole. Ilmselt usub autor seda ka baltisakslastest üldiselt. Aurel peab liitudes Landeswehr'iga võitluse baltisaksa identiteedi nimel võidutu lõpuni. Sellele järgneb pöördumine Saksamaale. Sigfried von Vegesacki ,,Balti tragöödia" kujutab baltisakslaste saatust realistlikult ja veenvalt
Pandi alus riiklikule maafondile. 1919a mais alustasid Eesti rahvusväeosad üldpealetungi Petrogradi ja Pihkva suunas Vene Valgekaartlaste toetusel. Petrogradi vallutada ei suudetud, kuna Vene Valgekaartlased ei suutnud koostööd organiseerida. Endised Antanti liitlased nõudsid Eestilt ja Lätilt Vene Valgekaartlaste toetamist nähes selles koostöös võimalust kukutada bolsevikud. Uus oht Läti ja Eesti riiklikule iseseisvusele oli Balti-Saksa ja Saksa sõjaveteranide poolt moodustatud Landeswehr (maakaitsevägi). Baltisakslased leidsid, et Baltikum on nende kodumaa ja et balti Hertsogriik ebaõnnestus ja siis nüüd segastel aegadel lootsid nad siin võimu võtta. Landeswehril oli õnnestunud haarata võim Lätis. Seaduslik valitsus suudeti kukutada. Seejärel palus Läti Eestilt abi ning Eesti väeosad suundusid Lätisse võitlusse Landeswehriga. 23.06.1919 purustasid Eesti väed Võnnu lahingus Landeswehri. Suvel 1919 püüdis Nõukogude Venemaa alustada rahuläbirääkimisi Eestiga
Kordamisküsimuste vastused 1. Sõja põhjused 1. teravnenud vastuolud suurriikide vahel 2. alahinnati ohtu 3. sõda romantiseeriti 4. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 5. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui poliitiline Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Bosnia mässulise poolt. Selle peale tahtis Austria-Ungari vallutada Serbia, kellel oli aga sõjaline koostöö leping venemaaga. Franz Ferdinand- Austria-Ungari troonipärija, kes 28. juunil 1914 aastal mõrvati Sarajevos Sõja algus 28. juulil kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale, mille peale venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni. 30. juulil kuulutas Austria-Ungari välja üldmobilisatsiooni ja Saksamaa sõjaohuolukorra. 1.augustil kuulutas Saksamaa sõja venemaale, 3. augustil Prantsusmaale. 4.augustil ründas Saksamaa Belgiat. Sellega rikkus ta Belgia neutraliteeti ja Inglismaa astus sõtta Antant...
Rauddiviisi näol. Neid jõude juhtis kindral Rüdiger von der Goltz, kogenud sõjamees, kes veidi varem toimunud Soome kodusõjas oli juhtinud valgete vägedele appi saabunud Saksa ekspeditsioonijõude ja keda võis lugeda üheks iseseisva Soome riigi päästjaks. Läti Vabariigi alguspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasi rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes ja selles olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele. Baltisakslased ei kavatsenud lätlasi kaitsma jäädagi, vaid soovisid saksaläti riiki, mis vähemalt mõnes osas meenutaks luhtaläinud Balti hertsogkonda. Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovile sel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre Ulmanuse valitsus asendus Andrievs Niedra valitsusega. Pärast Riia vallutamist liikusid sakslased põhja kohtusid Võnnus Eesti Rahvaväe osadega. Sakslaste eesmärk võimalikult suur osa lätis Niedra võimu alla eestlastel oli leping Ulmanisegaei tunnistanud Niedra valitsust, sundisid sakslaste tagasitõmb. Juuni algul toimus relvakokkupõrge sõjaliseks konfliktiks
41. Mis olid punane terror ja sõjakommunism? punane terror- koonduslaagrid, tapmised, hirmuvalitsus, seda juhtis Erakorraline Komitee. 42. Millal oli Eesti Vabadussõda? Eesti Vabadussõda oli 28. november 1918- 02. veebruar 1920 42. Mis oli Landeswehri sõda? Millega see lõppes? 1918. aasta lõpul toimunud sõda Vene vägede ja Eesti vägede vahel. 1919 toimus Võnnu lahing, mille eestlased võitsid ja pidasid maha Saksa vägedega. Landeswehr saadi vastastelt kätte ning selle kohaselt pidid Saksa väeosad Lätist lahkuma. 43. Poola-Vene sõda 44. Millega lõppes Vene kodusõda? Mis olid tulemused? Eesti ajalugu II Ptk 27: 45. Kes oli Jaan Poska? Eesti delegatsioonijuht Tatru rahukonverentsil Ptk 28: 46. Miks kuulutas Eesti ennast iseseisvaks? Kuna ammusest ajast oli Eestil tahtmine iseseisvaks saada ning just sel hetkel oli see võimalik. Eesti tahtis iseseisvalt ja üksinda hakkama saada, ilma Venemaa või Saksamaata. 47
Eesti hakkas saama ka välisabi detsembris maabus Tallinna Inglise laevastikueskaader, aastavahetuseks jõudsid appi ka Soome, Rootsi ja Taani. Samas halvenes Punaarmee olukord: baasidest kaugel oli varustamine raske, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus, juhtkond ei saatnud täiendavaid vägesid. Landeswehr Lätil oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Varem moodustatud polgud asusid enamlaste poolele, Läti peamisteks kaitsjateks jäid baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikes Rauddiviis. Aprillis korraldasid sakslased Riias riigipöörde. Saksa väed kohtusid Võnnupiirkonnas aga Eesti Rahvaväe eelosadega, kes nõudsid nende tagasitõmbimist. Juuni algul puhkes tõsine konflikt. Neljapäevases võitluses Võnnu all aga jäid eesti väed peale ja 23. juunit tähistatakse Võidupühana. Sakslasi jälitati Riiani ja Lätis taastus vana valitsuse võim. Seda eestlaste võitlust Läti pinnal nimetatakse ka Landeswehri sõjaks. Tartu Rahu
rahumeelseks lahendamiseks. Liitlaste poolehoid kaldus sakslaste toetamisele ja seega olid läbirääkimised määratud nurjumisele. Tänu Pariisi rahukonverentsi sekkumisele esitati liitlasriikide poolt Landeswehrile nõudmine tõmbuda tagasi ettenähtud joonele. Sakslased eirasid seda nõuet ning esitasid ise eestlastele ultimaatumi vägede tagasitõmbamiseks. Kuna Eesti pool ei kavatsenudki ultimaatumile alluda, alustasid saksa väed 19. juunil pealetungi. Vallutanud Roopa aleviku, alustas Landeswehr 21. juunil üldpealetungi, mis sumbus tänu rindele jõudnud Eesti lisajõududele 22. juunil. Meiepoolne vastupealetung algas 23. juunil, mille käigus vabastati Võnnu linn. Raskelt lüüasaanud vastane enam tõsisemat vastupanu osutada ei suutnud ja oli kogu rinde ultuses sunnitud taganema. Tänu kujunenud olukorrale võttis Ulmanis 27. juunil Lätis võimu jälle enda kätte. Olles taganevat vastast jälitanud Riiani, alustasid Eesti väed 30. juunil rünnakut selle vallutamiseks
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõj...
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv 4 Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Krlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Csise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Csis tagasi (alates 1935. aastast tähistatakse seda päeva Võidupühana) ning
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
19. jaanuar vabastati Narva 1. veebr. puhastati venelastest Valga ja Võru 4. veebr. kord majja Petseris veebruaris põhilahingud lõunarindel mitmed punaste läbimurded, mis suudeti peatada, ägedad lahingud Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all, kus murtigi venelaste rünnakuhoog. veebruaris enamlaste õhutusel mäss Saaremaal, allasurumiseks kasutati repressioone. mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus. juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu. novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla.
asuti ise rünnakule. Eestimaa üksikute maa alade vallutamine läks kergemini kui vaenlastel. Ka Lõuna-Eestis alustati vasturünnakut. Varsti suudeti tagasi võita Tartu. 1919. aasta 31 jaanuaril toimus Paju lahin, mida juhtis leitnant Julius Kuperjanov. Eestlased alustasid pealetungi ja nengega liitusid veel soomlased. 700 mehega vallutati Paju mõis. Sellega oli Lõuna Eestis venelaste vastupanu murtud. Kuid lõunast tuli baltisakslaste üksus nimega Landeswehr. 20 juunil alustasid sakslased suurt pealetungi. Eestlasi oli 8100, sakslasi 9300, kuid eestlased said abiväge ja sakslaste pealetung suudeti peatada. Järgmisel päeval alustasid eestlased vasturünnakut ja purustasid Saksa väed täielikult. Rahu! 1919. aasta lõpus alustasid idast vene väed uut rünnakut. Kuigi venelasi oli rohkem, suudeti rünnakud tagasi lüüa. Kuid kuna venelased nägid, et eestlased on liiga tugevad, otsustas Venemaa sõlmida Eestiga rahu ja 1920
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
http://www.abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...
vene valgekaartlased Petrogradi ja vallutasid Pihkva. Loodearmee (mobilisatsiooni ja PA ülejooksikute arvel paisuv) moodustas otsekui puhvri Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel eestlastel oli aega riigi ülesehitamiseks ja piiride kindlustamiseks. Landeswehri sõda : Eesti toetas ka Läti Vabariiki, lubades formeerida oma alal läti väeosi. Sakslased olid Kuramaale taganenud (enamlaste survel) ning Lätis oli keerukas sõjaline ja poliitiline olukord. Rinnet PA vastu hoidsid baltisakslastest Landeswehr ja Rauddiviis kindral R.von der Goltzi juhtimisel. Lätis taheti luua vasallriik, kus säiliks mõisnike maaomand, kus saksa vabatahtlikud saaksid tasuta maad ja kodakondsuse. Antant püüdis Saksamaad talitseda, kuid neis nähti peamist enamlusevastast jõudu. Aprillis 1919 asendati K.Ulmanise valitsus pastor A.Niedra marionettvalitsusega. Mais alustasid sakslased pealetungi Läti PA vastu, vallutati Riia ja korraldati enamlaste kallal veresaun. Lätti tungisid ka Eesti väed, punased
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ü...
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti 2. Iseseisvusmanifest- Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati enamlaste seadused ning rahvusväeosadele anti korraldus saksa vägede suhtes säilitada erapooletust 3. Ajutine valitsus -riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan 4. Balti hertsogiriik - baltiskaslaste poolt valitsetud riik, mis oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala 5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11
1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest
vabaneda ja kätte maksta sajanditepikkuse ülekohtu eest. Eestlased said Võnnu oma valdusesse. Läti sai vabaks. sõdis Eesti rahvavägi Võnnu lahingus, mis toimus Põhja-Lätis 1919. a juunis. Eestlased said võidu sakslaste üle ning tungisid edasi Riiga. Antandi vägede sekkumisel sõlmiti ajutine vaherahu 3. juulil, mille kohaselt võttis Ulmanise valitsus riigi juhtimise taas enda kätte. Landeswehr saadeti enamlastele vastu, Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. Võidu tähendus: LÄTI sai vabaks, Ulmanise valitsus + võideti baltisakslasi 5. Millal toimusid rahuläbirääkimised Tartus? Rahuläbirääkimised kestsid umbes 2 kuud. Suurimad vaidlused piiride üle= Petserimaa, Narva jõe tagune ala 15-20 km Eesti valdusesse Kes juhtisid delegatsioone? Eesti delegatsioon Välisminister J
Landeswehr'i sõda 1918. aasta lõpul välja kuulutatud Läti Vabariigil olid iseseisvuse kaitsmisega veelgi suuremad probleemid kui eestlastel. Kuna Esimeses maailmasõjas osalenud Läti kütipolgud olid astunud enamlaste teenistusse, pöördus Karlis Ulmanise valitsus abipalvega sakslaste poole. Saksa valitsus, kartes Punaarmee sissetungi Ida-Preisimaale, oligi nõus lätlasi abistama ning nii kujunes Läti kaitsejõudude tuumikuks baltisakslastest koosnev Balti Landeswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal, lootes seejärel sõlmida Vene-Saksa sõjalise liidu Antandi vastu. Kuna Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende ambitsioonikate plaanide täideviimisel üksnes tüliks, siis lasi Goltz end mõjustada nendest baltisaksa ringkondadest, kes unistasid ikka veel Balti (hertsogi)riigist
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda La...
· 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. diviisi ülemaks. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhjs-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landesveerile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. · 30. juuni eestlaed jõudsid Riia alla. · 3
TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM Eestlaste relvastus Vabadussõjas Referaat ajaloos Signe Kangur 11.b TALLINN 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 1.1 Vabadussõda algab.....................................................................................lk 3 1.2 Kaitsejõudude organiseerimine. Kaitseliit.................................................lk 3 2. SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL 2.1 November 1918..........................................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud ..................................................................................
See ei tähendanud siiski veel kogu vara kaotust ja sõltus inimesest, kui stoiliselt keegi seda ,,röövimist" talus. Oli selge ju seegi, et ainus alternatiiv Eesti Vabariigile ja tema maareformile olnuks enamlaste võim; viimased oleks aga lisaks maadele võtnud ka elu. Lõuna-Eestis ründasid punaväed uuesti ja taas löödi nad tagasi. Mais hõivas Eesti armee Pihkva. Samal ajal hakkas kerkima uus ohupilv baltisaksa vabatahtlikest koosneva Landeswehri näol. Ametlikult pidi Landeswehr sõdima punastega, alludes Läti valitsusele, kuid selle asemel hoopis kukutas Läti seadusliku valitsuse, ilmse eesmärgiga elustada 1918. aastal luhta läinud unistus Balti hertsogiriigist Saksamaa tiiva all. See oli Eesti huvidele täiesti vastuvõtmatu ja oli vaid aja küsimus, mil Eesti armee ja Landeswehri teed ristuvad. Eestlased olid peale Pihkva jõudnud juba ka sügavale Ida-Lätisse, sest sõjanduse aabitsatõde ütleb, et oma territooriumi ei saa kaitsta selle piiridel seistes.
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
