Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"landeswehr" - 224 õppematerjali

landeswehr – peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms – Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner – Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
thumbnail
2
doc

Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK, Landeswehr

Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda. Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. Ühiskond Poliitilised ideoloogiad ning parem- ja vasakpoolsus: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia....

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

abiks.pri.ee Mõisted Manifest -tähtis määrus (seadus) Diktatuur -vägivallal põhinev võim Autoritaarne -"leebe" diktatuur Kubermang -haldusüksus Reform -ümberkorraldus Repressioon -jõuga midagi maha suruma Landeswehr -Baltisakslaste eliit väeosa Koalitsioonivalitsus -mitmest parteist koosnev valitsus Autonoomia -osaline iseseisvus Vabariik -kõrgeim võim riigis kuulub rahvale Isikud J.Laidoner -Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja M.Under -Eesti kuulsaim poetess J.Koort -Eesti skulptor ("Metskits") M.Saar -Eesti helilooja A.Smetona -Leedu Vabariigi president kahe maailmasõja vahel P.Keres -Malekuulsus Eest...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestiaeg

12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat - Landeswehr'i sõda

Eesti XX sajandil Referaat ­ Landeswehr 'i sõda Tallinn 2009 Tagamaad ja olukord Lätis Esimese maailmasõja ajal Landeswehr, lihtsas eesti keeles `maakaitse' ning Balti Maavägi, oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus sõjaväe ridadesse üle kuue tuhande mehe, kellest kolm ja pool tuhat olid baltisakslased, ülejäänud lätlased....

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti ajalugu

( Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). Landeswehr ­ baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mis tahtis liita Baltikumi Saksamaaga, et luua Balti Hertsogiriik, selleks kukutati Läti Ajutine Valitsus ja astuti vastu Eesti rahvaväele ning sellest kujunes välja Landeswehr'i sõda. Vabadussõda ­ Venemaa ei tunnistanud Eesti iseseisvust, seega Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.11.1918 - 2.02.20 toimunud sõda. Vastasteks olid Nõukogude Venemaa väed, Landeswehr ja Saksa väekoondised. 6. Iseseisvusmanifest loeti esimest korda ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 7. 23.juunil tähistatakse Võidupüha, sest sel päeval 1919. aastal purustasid Eesti väed Landeswehr'i ja baltisaksa väed....

Ajalugu
159 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Landeswehr'i sõda - kokkuvõte

juuni õhtuks muutunud üsna halvaks. Seetõttu otsustatigi taganeda ning järgmise päeva hommikul kohtasid eesti väed Võnnu piirkonnas vaid vähest, järelvägede poolt osutatud vastupanu. Seega olid Eesti väed Cesise all saavutanud võidu, ida tänapäeval tähistataksegi Võidupühana. Nähes sakslaste kiiret taandumist, asusid Eesti väed neid jälitama. 26. juuniks jõudsid Eesti väed Landeswehri lähedale, kus Landeswehr püüdis vaherahu teha, kuid eestlased ei võtnud pakkumist vastu vaid ründasid järgmise päeva hommikul surudes Landeswehri ja Rauddiviisi edasi läände, kus need õhtuks asusid headele looduslikele kaitsepositsioonidele umber Riia. Vaherahu läbirääkimised algasid 2. juuli õhtul ja see sõlmiti järgmisel päeval tingimustel, et sakslased tõmbuvad tagasi ja eestlased lõpetavad pealetungi. Sõja üheks oluliseks tagajärjeks Eesti ja Läti jaoks oli baltisakslaste...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal.

Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti 1917-1920

1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1...

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ­ ühekojaline parlament ­ Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal ­ vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ameti...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajaloo Kontrolltöö 9.Klass PT9-10 Kordamine

9Klass 1). Mõisted: Vaikiv ajastu -on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt (st ilma riigikoguta - ebademokraatlikult) ja viis järgnevate aastate jooksul ainuisikulisel vastutusel läbi rea reforme. Balti liit- Sõlmida soome,eesti,läti,leedu,poola vaheline leping! Landeswehr-Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu Sürrealism-Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. 2).Aastaajad: 28.Nov 1918-Vabadussõda. 2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poli...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti Vabariigi iseseisvumine - Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012

01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr ­ Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu ­ Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem ­ Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus ­ erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud ­ Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased ­ Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu ­ Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit ­ 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.191...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel

Eesti vabariik kahe maailmasõja vahel. 1. Millal ja millistel asjaoludel kuulutati Eesti autonoomseks? Millised muudatused sellega kaasnesid? Võimuorganid? 30. märts 1917, seetõttu, et veebruarirevolutsiooni tagajärjel astus tagasi Nikolai II ja võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes andis Vene impeeriumi vähemusrahvustele autonoomia. · Eesti alad liideti üheks kubermanguks, · Eestlased said võimu maakonna- ja linnavalitsuses, · Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele Võimuorganid: Maapäev ­ seadusandlik võim; Maavalitsus ­ täidesaatev võim. 2. Kuidas ja millal tulid võimule enamlased? Milliseid muudatusi ellu viidi? Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Vabadussõda (1918-1920)

VABADUSSÕDA 28.november 1918 ­ 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt)...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vabadussõda (28 nov 1918 –2 veebr 1920).

Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumise konspekt

klass tunnikonspekt 11, õpetaja Liis Reier Eesti iseseisvumine I Ajalooline taust Eesti kuulus I ms ajal Vene tsaaririigi koosseisu. 1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid ­ sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Vabariigi tekke eeldused kuni vabadussõda

Seda mitte Eesti Vabariigi tõttu, vaid vastuhakuga Nõukogude võimule. See oli sunniud koostöö ja kevadise pealetungi käigus 1919 võeti mõneks ajaks oma kontrolli alla üsna suure ala ­ Petrogradini ja Pihkva jõe taha. Varsti ilmnesid vastuolud loodearmee ja Eesti rahvaarmee vahel ja Laidoner tõmbas väed tagasi etnilistesse piiridesse. 1919 toimus vabadussõja sees teine sõda, mille nimi on Landeswehr 'i sõda. Landeswehr oli väeüksus, mis tegutses Läti pinnal ja koosnes sakslastest ja baltisakslastest. Lätis oli iseseisvus välja kuulutatud 1918, kuid neil ei olnud algselt oma sõjaväge. Nii lepiti kokku, et seal olnud sakslased aitavad Lätist Vene vägesid välja tõrjuda. Peagi ühinesid ka baltisakslased. Nad algselt aitasidki ja said venelased välja, kuid siis oleks Landeswehr pidanud laiali minema. Selle asemel kukutati varsti...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Vabadusõda - Landeswehr'i sõda

Vabadusõja PowerPoint Landeswehr 'i sõda Kristofer Härm 9b klass Sõjast Ø Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Olukord Lätis Kasutades ära Saksa Click to edit Master text styles okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

1631 - 1994 sündmused, persoonid, mõisted

abiks.pri.ee Aastaarvud 1632 Tartu Ülikooli asutamine 1680 Suur reduktsioon 1689 ilmub I Läti keelne piibel 17001721 Põhjasõda 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1721 Uusikaupunki rahu, lõppes Põhjasõda 1739 Esimene eesti keelne piibel 17831796 Katariina II asehalduskord 1809 Soome läheb Vene koosseisu 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" 1860 1880Ärkamisaeg, rahvusliikumine Eestis 1865 asutatakse laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 1869 Eesti esimene Üldlaulupidu 1870 I raudtee Eestis 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1906 I eesti keelne gümnaasium 1907 rajatakse Eesti kirjan...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

See toimus samal ajal, kui Eestis üritasid siinsed sakslased "Heimatschutzi", ehk kodukaitset ellu kutsuda. Landeswehr ehk "maavägi" loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel, kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti hertsogiriigi rajamise toetamine. Kuid viimase moodustamine luhtus. Landeswehr loodi balti sakslastele usaldusväärsetest kodanikest, vaatamata rahvusele. Et kindlustada selles sakslaste juhtivat positsiooni ja nende osakaalu, lubas Saksa väejuhatus astuda Landeswehri teenistusse ka riigisakslastel. Peale Läti iseseisvuse väljakuulutamist ja Läti valitsuse moodustamist peaminister K. Ulmanisega eesotsas, tunnustas Saksa Vabariigi valitsus Läti Vabariiki. Kuna Läti valitsusel puudus maa kaitsmiseks oma sõjavägi, välja arvatud mõned kiiresti formeeritud...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam?

novembrist 1918 3.jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr ´ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtl...

Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun