EESMÄRK: Seadused Valitsus, valimised, demokraatliku riigini Lenin ja kommunism- Juhtis novembris 1917 bolsevistlikku revolutsiooni, kommunistliku partei asutaja ja juht. heast perest, surm 1924. Bresti rahu- 1918.a sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Keskriigid. Venemaa väljus I maailmasõjast, kuid pidi loobuma Ukrainast, Poolast, Leedust, Lätist, Eestist, Soomest ja osast Valgevenest. PILET 9 Eesti iseseisvumine eeldused, I maailmasõja mõjud, Vabadussõda, autonoomia, iseseisvumine, Landeswehr, Tartu rahu, raha- ja maareform, detsembrimäss, suur majanduskriis, Vapsid, Pätsi riigipööre, I-III põhiseadus. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 28-34, õp lk 26-71, Atlas lk 16-20 Eeldused- Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud, ajakirjad, algas tööstuse arneg, algas linnade eestistumine, laienes tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus I maailmasõja mõjud- Mobiliseeriti palju mehi, see tõi kaasa tööjõu puuduse,
Maapäev maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine Päästekomitee loodud 1918, Eesti riigivõimuorgan (K.Päts, J.Vilms, K.Konik) iseseisvusmanifest 21.veebr. 1918, esimene lugemine Endla rõdult, luges ette Hugo Kruusner Balti hertsogiriik riik, mille Liivimaa, Kuramaa, Saaremaa ja Eesti rüütelkonnad kavatsesid rajada 1918. Eesti Töörahva Kommuun Narvas 29.nov.1918 väljakuulutatud Landeswehr Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna organiseeritud väekoondis, loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul, moodustati pärast Saksa kaotust I MS Tartu rahu - on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. esimese detsembri mäss - 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
(Baltenregiment). 1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr. 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Karlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cesise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cesis tagasi (alates 1934
Pealetung algas 27. mail ja järgmiseks päevaks oli Alukse üle võetud. Alluksne vallutamise järel sai Johnson üsna ebamäärase korralduse - võimalusel liikude edasi lõunasse. 5. juuniks jõuti välja Väina jõeni ja vallutati Jakobstadti. Pikk retk, rohkem kui 250 km, Võru alti Väina jõeni oli hävitanud Läti punaste valitsuse kui ka Läti Punaarmee. Eesti rahvaväge oli kujunenud 250 km pikkuse rindejoone kaitsmiseks selgelt liiga vähe. Landeswehri sõda. Esmapilgul toimub, et Landeswehr on justkui Vabadussõjast väljaspool seisev sõda. On ka öeldud, et Landeswehri sõda kõrvalt vaatajale tundub täiesti mõttetud konflikt potentsiaalsete liitlaste vahel. Miks siis ikkagi sõda puhkes? Selge see, et sakslaste seas oli olemas ringkond, kes ei olnud Balti Hertsogiriigi ideed maha matnud, aga mingisugust vähegi reaalset võimalust baltisaksa võimu kehtestamiseks Eestis ei olnud olemas. Vastutus Landeswehri sõja puhkemises langeb vähemalt poole võrra rohkem eestlastel endil
19.01.1919 - Hommikuks vallutati tagasi Narva. 30-31.01.1919 Paju lahing Valga lähedal Paju mõisas. Kuperjaanov ründas seal äkki Venelasi, kuigi ta ise oli arvuliselt väiksema armeega. Eesti pool võitis lahingu soomepoiste abiga, kuigi Kuperjaanovi armee sai ka ise tugevalt lüüa. Kuperjaanov ise hukkus selles lahingus. 37 LANDESWEHRI SÕDA (5.06.1919-23.06.1919) 1919 Kevad - Kuramaal moodustati Landeswehr - baltisakslastest koosnev maakaitsevägi. Selle juht oli von der Goltz. 16.04.1919 - Landeswehri poolt kukutati Läti ajutise valitsuse juht Kuntis Ulmanis. Selle asemel tuli võimule Saksa sõbralik valitsus Läti kirjaniku A. Needra juhtimisel. 23.05.1919 - Landeswehr vallutas Riia. Sellega puhastasid nad Lõuna-Läti enamlastest. 6.06.1919 - Landeswehr vallutas Võnnu. 10.06.1919 - Võnnus algasid läbirääkimised Eesti ja Landeswehri vahel. 11.06
vaenlasest vabastatud? 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. 5. juuni Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks ja Eestimaa Punaarmee saadetakse laiali ning lülitatakse Punaarmee koosseisu. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. 19.20. juuni - Lemsalu ja Roopa lahing 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landeswehrile. 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana. 30. juuni eestlased jõudsid Riia alla. 3
Ajaloo eksami kordamisküsimused 1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939. Õpik 1. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest neid kuulutas Versialles’ rahuleping sõjas süüdlaseks. Nad pidid loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjalised kahjud. 2. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versialles’ diktaadiks? Sest pidevalt avaldasid Sakslased rahulolematust Versialles’s koostatud dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega,...
Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda. Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine,
24.aprill ASUTAV KOGU + I peaminister Otto Strandman Mai sõda Eesti piiridest välja + viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks + Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Landeswehri sõja põhjused. Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) punaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa-Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked, sakslased hõivasid Võnnu.
soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Tartu rahuläbirääkimised: Eesti otsustas sõlmida separaatlepingu, millega Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti-Vene rahuläbirääkimisi juhtisid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Ägedad vaidlused puhkesid piiriküsimustes. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30.
6. jaanuaril algas eestlaste vastupealetung. 19. Jaanuaril vabastati Utria dessandiga Narva. Lõunarinne taandus aeglasemal, kuna vastu saadeti ka Läti kommunistlike väeosi. Mais algas eesti vägede suurpealetung, et viia lahingutegevus võõrale pinnale. Aprillis toimus Lätis riigipööre. Eestlased olid lepinguliselt seotud veel vana valitsusega, mistõttu tekkis konflikt Balti Landeswehri ja Rauddiviisiga, mida koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz. 23. juunil sai Landeswehr Võnnu all lüüa ja Lätis taastus rahu sõlmimisel vana riigikord. Augusti lõpul soovis Venemaa rahukõnelusi. Liitlased ja teised baltlased polnud huvitatud ja eestlased üksi separaatrahu sõlmida ei söandanud. Oktoobris alustas Loodearme suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, eestlased toetasid seda tiibadelt. Loodearmee purustati. Novembri keskpaigast alates püüdis Punaarmee iga hinna eest Narvat vallutada, viimane katse oli 31. Detsembril 1919.
Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944) Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroo...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Tartu rahuläbirääkimised: Eesti otsustas sõlmida separaatlepingu, millega Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti-Vene rahuläbirääkimisi juhtisid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Ägedad vaidlused puhkesid piiriküsimustes. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. Otto Strandmann: Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja: Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Lätis toimus riigipööre, mille tulemusena praegune valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega. Sakslased liikusid nüüd põhjasuunda põrkudes kokku Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkes sõjaline konflikt. Neli päeva kestnud heitluse Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi
VASTUPEALETUNG. LANDESWEHRI SÕDA Eesti juhtkonna eesmärk oli viia sõjategevus võimalikult kaugemale Eesti piiridest ja jätta sõdimise pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks. Mai 1919 läks Narva alt Petrogradi suunal pealetungile vene Põhjakorpus. Seejärel vallutasid eestlased Pihkva, jättes vallutatud vene aladel valitsema sama Põhjakorpuse. Mai juuni 1919 puhastati koos lätlastega enamlastest suur osa Lätist. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev LANDESWEHR ja saksa vabatahtlikest koosnev RAUDDIVIIS (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. 05
Eestlased võitsid kuid surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. 1919a mais toimus eesti vägede suurpealetung millekäigus vallutati Pikva linn. Tänu Eestlastele puhastati enamlastest ka suurem osa lätist. Landeswehri lahing. Läti ajutisel valitsusel oli raskusi iseseisvuse kaitsmisega kuna paljud rahvuslikud kütipolgud olid asunud punaste poolele tuli paluda abi Sakslastelt. Ltimaa peamisteks kaitsateks kujunesidki Paltisaksa Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud raudteviis. Saksa kindlar Rüdiger von der Goltz väed olid kaugele ulatuvad, nende eesmärgiks oli Lati ja Eestimaa Balti hertsogi riigi loomine. 1919a juuni algulpuhkesid relva kokku pärked sakslaste ja eestlaste vahel mis kasvasid tõsiseks sõjaiseks konfliktiks neli päeva kestsid rasked lahingud võnnu all. Eesti rahvavägi vallutas 23.juunil Võnnu. Seda päeva hakati hiljem tähistama Võidupühana.
välisabi- Suurbritannia laevastik, vabatahtlikud Soomest ja Taanist 7. jaanuaril alustas Rahvavägi vastupealetungi 14. jaanuaril vabastati Tartu peale Paju lahingut suundus rinne Venemaa pinnale, kus vallutati Pihkva ning jõuti Petrogradi lähedale 46. 47. Landeswehri sõda 1919.a. algul oli Läti aladel moodustatud Landeswehr – kohalikest vabatahtlikest baltisakslastest maakaitsevägi Landeswehri kõrval moodustati Rauddiviis – vabatahtlikest riigisakslastest ohvitseridest ja sõduritest Juhiks määrati kindral Rüdiger v.Goltz Aprillis korraldati riigipööre, mille tulemusena kukutati K. Ulmanise valitsus
Eesti vägede vastupealetungi käigus paisati enamlaste väed kaugele Eesti piiridest, mis võimaldades alustada kaitseliinide ehitamist piiridele ning viia sõjategevus vaenlaste territooriumile. Eriti edukas oli pealetung PõhjaLätis, kus Eesti ratsaväe üksused jõudsid kohati kuni Daugava jõeni. 5) Landeswehri sõda 1919 juuni juuli algus: Sõda puhkes PõhjaLätis Eesti Vabariigi ning Lätis tegutsevate saksa üksuste vahel Mõiste: Landeswehr Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja korraldas aprillis 1919 Lätis riigipöörde, kukutas K. Ulmanise valitsuse ning pani ametisse saksameelse A. Niedra. Sakslaste eesmärgiks oli lüüa välja PõhjaLätis asuvad Eesti väeosad ja rajada sakslastele alluv riik Lätis. Eesti väed purustasid Landeswehri Võnnu ümbruses toimunud lahingutes ja sundisid nad Riia all juuni algul alistuma. 6) Kaitselahingud Eesti piiridel 1919 sügis 1920 algus:
20-21-22 juunil leidsid aset kõige tugevamad vastuolud. 23 juunil(võidupüha)- järgnes sõja käik riia alla , samuti olulised lahingud. Atandi riikide sekkumine 3. juulil sõlmiti Riia eeslinnas koolimajas vaherahu. Lätlaste eneste suhtumist ja käitumine landeswehri sõjasse. Lätlased alates aprillist 1919, olid käitunud provokatsiivselt, olid selgelt õhutanud eesti ja saksa vahelisi vastuolusid, nii läti diplomaadid tallinas ja igal pool, üritasid jätta muljet et see landeswehr on vaid sissejuhatus, ja et hiljem hirmutati et läti üritas eestit vallutada. Teisest küljest kui eesti valitsus tegi ametlikult Ulmanisele pakkumise tulla Eestisse, oleks võinud vabalt tulla. Jäi Liibavisse passima, erapooletuks. Teine käitumismuster mis välja lõi oli länd sõja esimestel päeval kui üritati Janis Balodise lõunabrigaadi. Balodis teatis et lõuna läti brigaad jääb erapooletuks.Üks väike erand oli. Põhja- läti brigaad, mis sõdis eesti rahva väesseisus
ametisse nn kollektiivse riigipea regentnõukogu, mis pidi riigis teostama kõrgeimat võimu hertsogi saabumiseni. Selle esimeheks valiti Audru parun Adolf Pilar von Pilchau. Dellingshausen. ... Põhja-Eesti, Põhja-Liivmaa, Saaremaa, Kuramaa, Lõuna-Liivimaa, eraldi provintiseks ka Riia linn ja idapoolsed alad ehk Petserimaa ja Latkale. Eestlastele ja lätlastele kavatseti anda kultuurautonoomia. Balti riigil pidi olema ka oma sõjavägi, mis pidi hakkama nime kandma Landeswehr. Selgelt oldi selle Balt hertsogiriigi loomisega hiljaks jäädud. Samal ajal käis Saksamaal revolutsioon. I MS lõppes Saksamaa lüüasaamine ja baltisakslaste selja tagant kadus ära Sa toetus. Nad üritasid leida toetust om hertsogiriigile ANTANTis, kuid sealt ei saadud mingit toetust. Sisuliselt Balti hertsogiriik tööle ei hakanud. Saksa okupatsioonivõimude majanduspoliitika eestis oli pm röövimine. Tallinnas tegutses materiaalsete väärtuste arvelevõtmiseks,
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
Põhja-Läti punastest Sõjategevus Lätis: Landeswehri sõda 5. juuni - 3. juuli 1919 Eestlaste eesmärk: vabastada Läti baltisakslaste võimust ja taastada Ulmanise valitsuse võim Riia oli kindral von der Goltzi Landeswehri (u 28 000 meest, valdavalt baltisakslased) kontrolli all ja taotles Balti hertsogiriigi moodustamist Saksamaa kaitse all I kokkupõrge Eesti kaitseväega toimus 5. juunil 1919 juunil vallutas Landeswehr Cesise Võit Landeswehri üle 23. juunil 1919 Eestlastel 3. diviisis u 6000 meest E. Põdder, K. Parts. Baltisakslastel u 5000 meest, relvastuses paremus. Lahingutegevus 20 - 23. juunil lõppes Võnnu/Cesise vallutamisega eestlaste poolt (Võidupüha) Landeswehri väed taganesid Riia lähistele, sõjategevus lõpetati Antante'i esindajate vahendusel Riias taastati Ulmanise võim. Langes ära Landeswehri oht Eestile.
murtud. 1. veebruaril vabastati Valga, samal ajal juba Võru ja siis 4. veebruaril Petseri, kus langes A. Õunapuu. Punavägi alustas veel tugevamat pealetungi, et kaotatud maad tagasi võita. Löödi palju ägedaid lahinguid kuni sõja lõpuni Petseri, Irboska ja Pihkva ümbruses. Narva liinil seisid Eesti väed aga kindlal joonel ja liikusid edasi Lätimaale, aidates ka seal puhastada maa punavägedest. Vabadussõja järgmiseks oluliseks etapiks oli võitlus sakslaste üksusega Landeswehr (maakaitse), mis juunis 1919. aastal hakkas lõunast Eesti Vabariiki ähvardama. Kui räägime võitlusest Landeswehriga, olid jõud peaaegu tasavägised. 22. juunil algas eestlaste vasturünnak, mis oli igati edukas. Kui 23. juuni hommikul asusid eestlaste väed uuesti rünnakule, olid sakslased juba põgenemas. Seega otsustav, dramaatiline lahing Võnnu linna (Läti Cesise) vabastamiseks oli 22. ja 23, juunil 1919. aastal. Võnnu lahingus sõdis mõlemal poolel kuni 6000 meest. Oma nime
dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid. Aprillis riigipööre, sakslameelsed tulid võimule. Nood pidid liikuma itta, aga tulid hoopis Eesti poole, mehed kohtusid Võnnus. Võnnu lahingus, mis kestis 4 päeva(võidupüha 23. juunil on selle võidu pühenduseks), suruti Goltzi juhitud mehed tagasi, eestlased jälitasid neid Riiani ja vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia eestlaste kätte sattumist
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad ...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799. · Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest "ebaõnnestumisest" jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine. · revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt). · Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne. · Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648). Mis iseloomustas keskaegset riiki? · Feodaalne hierarhia · Patrimonaalne võimukasutus riik nagu kuninga "eraomand". Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga. · Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur ...
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Landeswehri juht planeeris Eesti vägede löömist, et kindlustada positsioone Lätis ning näidata maailma sõja võitnud Entente`i riikidele, et sakslastega, kui relvajõuga tuleb siiani arvestada. 1919. a. 5. juunil ründasid Saksa üksused Eesti soomusrongi, sealt algas ka sõda. Alguses tõmbasid Eesti väed tagasi. Siis kehtestati Entente`i riikide survel vaherahu. Liitlasriikide esindajad nõudsid Landeswehri tagasitõmbumist, kuna Landeswehr ja Eesti sõjavägi olid siiani koos enamlaste vastu sõdinud. - 18 - b)19. juunil puhkes uus sõjahoog, Saksa väed kurnati. 22. juunil läksid Eestlased vastupealetungile, 23. võeti Võnnu linn tagasi, mida hiljem tähistati Võidupühana. 20. 17. 18. september - Pihkvas peeti esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised. Jaan Soots ülendati kindralmajoriks. 21
Vaherahu ja Entente'i positsioon- Puhkenud relvakonflikti sekkusid Antandi esindajad, kelle vahendusel kehtestati 10. juunil relvarahu. Esialgu sakslased esitasid omapoolseid nõudmisi ning USA kaldus neid pooldama, kuid seoses Versailles' rahulepinguga teravnesid suhted ning pigem toetati eestlasi nüüd. Kuid nüüd Kindral Goltz kasutas saadud ajapikendust, et ettevalmistada uut peatungi nii, et on tegemist Eesti ja Läti vahelise sõjaga. Selle jaoks anti Balti Landeswehr ja Saksa Rauddiviis Niedra nukuvalitsuse alluvusse ja moodustati "Läti armee." Anti juurde raskerelvastust, laskemoona, muud varustust, teostati õhuluuret, koostati pealetungiplaane. Eesti väejuhatus koondas oma eliitüksuse valka. Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga
kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased. 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 eesmärk kehtestada nõukogude võim · Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus (Loodearmee) Judenits · Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis eesmärk taastada baltisakslaste võim. Tähtsamad sündmused: · 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu · Jaan. 1919 murrang algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba. · Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus. · Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing
juunist kuni 2. juulini toimus nn Lan- esimene ülem Vabadussõjas; va- deswehri sõda. Lõunarindel moodus- badusvõitluse juhte 1944. aastal tatud 3. diviis kindral Ernst Põdderi 15 EESTI SÕJAAJALUGU juhtimisel saavutas jaanilaupäeval suure võidu Võnnu lahingutsüklis. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit võidupühana. Landeswehr ja Saksa üksused purustati, Eesti väed jõudsid Riiani ja ametisse sai astuda Läti seaduslik Ajutine Valitsus. Eest- laste sõjaline panus Läti demokraatli- ku vabariigi loomisse oli suur. Vabadussõja viimase perioodi ras- kuspunkt langes detsembrisse 1919. Punaarmee püüdis ränkade pealetun- gidega mõjutada Tartu rahuläbirää- kimiste kulgu, kuid nii rahudelegat- Aleksander Tõnisson (18751940),
internal crisis at home, the Russian Red Army invaded. The Estonian War of Independence had begun. Though with severely limited resources, the active measures taken by the commander-in chief Johan Laidoner (1884- 1953) improved the situation. The most effective help was given by Finland by sending 3,500 volunteers. The Estonian soldiers fought against their historical enemies: the Russian Red Army and the Baltic-German Landeswehr. Against all odds, all three Baltic states received peace proposals from Soviet Russia in September 1919. The peace treaty with Estonia was signed in Tartu in February 1920, the Soviets acknowledged the Republic of Estonia and all territorial claims. International recognition of the state followed rapidly. Many Estonian musicians and artists were scattered all over Russia. During 1917-1920 they returned to their homeland.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
