Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"landeswehr" - 224 õppematerjali

landeswehr – peamiselt Läti ala baltisakslasi koondav maakaitsevägi Vabadussõja ajal Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms – Päästekomitee liikmed, kes avaldasid 1918 aastal iseseisvusmanifesti Johan Laidoner – Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas (1918-1920)
thumbnail
5
doc

Sõjad Eesti aladel

jaanuar vabastati Narva 1. veebr. puhastati venelastest Valga ja Võru 4. veebr. kord majja Petseris veebruaris põhilahingud lõunarindel ­ mitmed punaste läbimurded, mis suudeti peatada, ägedad lahingud Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all, kus murtigi venelaste rünnakuhoog. veebruaris enamlaste õhutusel mäss Saaremaal, allasurumiseks kasutati repressioone. mais algas Eesti vägede suurpealetung, kõigepealt läks Narva alt peale Vene Põhjakorpus. juunis kohtus Balti Landeswehr ja Rauddiviis Eesti Rahvaväega. Järgnesid kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaliseks konfliktiks ­ raske neljapäevane lahing Võnnu all, mis lõppes 23. juunil eestlaste võiduga (võidupüha). 1919. suvel lahingutegevus peamiselt väljaspool Eestit. oktoobris alustas Loodearmee pealetungi Petrogradile, eestlased toetasid tiibadelt. oktoobris lätlastele appi P. Bermondt-Avalovi vastu. novembri keskpaigaks jõudis punaarmee uuesti Narva alla....

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Tuulepealne maa

Oli selge ju seegi, et ainus alternatiiv Eesti Vabariigile ja tema maareformile olnuks enamlaste võim; viimased oleks aga lisaks maadele võtnud ka elu. Lõuna-Eestis ründasid punaväed uuesti ja taas löödi nad tagasi. Mais hõivas Eesti armee Pihkva. Samal ajal hakkas kerkima uus ohupilv baltisaksa vabatahtlikest koosneva Landeswehri näol. Ametlikult pidi Landeswehr sõdima punastega, alludes Läti valitsusele, kuid selle asemel hoopis kukutas Läti seadusliku valitsuse, ilmse eesmärgiga elustada 1918. aastal luhta läinud unistus Balti hertsogiriigist Saksamaa tiiva all. See oli Eesti huvidele täiesti vastuvõtmatu ja oli vaid aja küsimus, mil Eesti armee ja Landeswehri teed ristuvad. Eestlased olid peale Pihkva jõudnud juba ka sügavale Ida-Lätisse, sest sõjanduse aabitsatõde ütleb, et oma territooriumi ei saa kaitsta selle piiridel seistes....

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
4
docx

1917-1920

1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti Vabadussõda

novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr 'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaa...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vabadussõda. Landeswehri sõda

11.1918 ­ 20.02.1920 Sõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas N...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Vene- ja Eestiaeg

Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja) pünaseid lätlasi oli iseseisvussõjas rohkem, kui iseseisvuse poolt võitlejaid. Punaväe vastu võitlesid Landeswehr Ulmanise valitsusel ja Rauddiviis, ehk sakslased. Sakslased aga ei tahtnud jääda Läti poolt, vaid tahtsid luua Saksa- Läti riiki Landeswehr ei tulnud sakslastele vastu, mistõttu sakslased tegid riigipöörde, Ulmanise asemel seati ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsus Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
7
docx

I maailmasõja lõpp ja Vabadussõda

Neid jõude juhtis kindral Rüdiger von der Goltz, kogenud sõjamees, kes veidi varem toimunud Soome kodusõjas oli juhtinud valgete vägedele appi saabunud Saksa ekspeditsioonijõude ja keda võis lugeda üheks iseseisva Soome riigi päästjaks. Läti Vabariigi alguspäevil oli punaväes võitlevaid lätlasi rohkem kui iseseisva Läti sõjajõududes ja selles olukorras hoidsid rinnet punaväe vastu peamiselt Landeswehr ja Rauddiviis, kellest esimene allus ametlikult Ulmanise valitsusele. Baltisakslased ei kavatsenud lätlasi kaitsma jäädagi, vaid soovisid saksaläti riiki, mis vähemalt mõnes osas meenutaks luhtaläinud Balti hertsogkonda. Kuna Ulmanise valitsus ei saanud ega tahtnud sakslaste soovile sel määral vastu tulla, nagu viimased soovinuks, siis korraldas von der Goltz riigipöörde ja seadis Ulmanise asemel ametisse Andrievs Niedra marionettvalitsuse...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
2
doc

I Eesti vabariik

Eestis oli mitmeparteisüsteem 2. Rahvas valis Riigikogu 3. Kehtisid demokraatlikud õigused ja vabadused Demokraatlik Eesti muutus autoritaarseks Aeg: 12. märts 1934 Põhjused: majanduskriis- rahva raske olukord Poliitiline kriis- vastuolud vapside ning Pätsi ja Laidoneri vahel Tagajärjed: Eestis algas vaikiv ajastu Hinnangud: See oli halb, et korraldati sõjaline pööre ningalgas vaikiv ajastu, kunapeale seda suhtusid demokraatlkud suurrigid Eestisse kui tavalisse autoritaarse juhtimisstiiliga maasse. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: Kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ning nen...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuar vabastati Narva, 14. jaanuar vabastati Tartu. Peagi oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud. Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919: Toimusid esimesed Eesti Parlamendi valmised. Asutava Kogu esimeheks valiti August Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandmann. Landeswehri sõda- sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr . 23.06.1919- Võnnu lahing. Tähistatakse võidupühana. Rüdiger von der Goltz- saksa kindral, kes baltisakslaste õhutustel seadis enda ette kaugeleulatuvad sihid. Tartu rahuläbirääkimised: Eesti otsustas sõlmida separaatlepingu, millega Nõukogude Venemaa nõustus. Eesti-Vene rahuläbirääkimisi juhtisid Jaan Poska ja Adolf Joffe. Ägedad vaidlused puhkesid piiriküsimustes. 31. detsembril kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuari hommikul kell 10:30....

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Vabadussõda

Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad asulad vallutati suuremate raskusteta. Kallaletungi toetas 3. suurtükiväepolgu 2.patarei.Meie kätte langes sakslaste patarei, mille hobused olid meie tulega hävitatud. Kuid mõnesuguste segaduste tõttu edu arendamisel ei asunud kalevlased kohe korraldama mõisa kaitset. Seda kasutas Landeswehr viivitamatult ning vallutas kiire vastulöögiga mõisa uuesti. Taandudes suutsid kalevlased endiga kaasa võtta vaid ühe sõjasaagiks võetud suurtüki. Umbes kella 7 paiku korraldasid kalevlased mõisast põhja pool end uueks kallaletungiks, millega tõkestasid lõplikult vastase edasitungi põhja poole 1.polgu II pataljon, kelle rindele saabumist diviisi juhatus ootas pikisilmi, jõudis polk. O. Heinze juhatusel Volmarisse 22.juunil kell 4.00 koos side - ja luurekomando ning polgu staabiga...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

VABADUSSÕDA

aprill Asutav Kogu kogunes esimesele koosolekule Tallinnas (August Rei) Rei 9. mai ametisse astus esimene seaduslik valitsus ­ eesotsas Otto Strandman Kaks tähtsamat seadust: maaseadus 1919 ja I põhiseadus juuni 1920 Kes on kes? Vene Põhjakorpus ­ I maailmasõja lõpul Punavägede eest Eestisse taandunud vene väeosa, keda toetasid võitluses enamlaste revolutsiooni kukutamisega Antanti riigid Landeswehr ­ baltisaksa aadlikest koosnev väeüksus, kes toetas Balti hertsogiriigi rajamist Rauddiviis ­ saksa vabatahtlike väeüksus, toetas samuti Balti hertsogiriiki Eesti Kommunistlik Kütidiviis - enamlaste poolt moodustatud eesti rahvusväeosa,suur osa tule Eesti Vabariigi poole üle LANDESWEHRI SÕDA Rüdiger von der Goltzi juhtimisel tegutsenud Landeswehr kukutas Läti rahvusliku valitsuse nõuti eestlaste lahkumist Põhja-Lätist (toetasid Läti seaduslikku valitsust)...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Venestamine

1.veebr hõivati ka raudteesõlm Valga, edasi aeti enamlased väla Võrust ja ka Petserist ja Aluksnest. Veebruari keskel alustasid Punaarmee väed uut pealetungi. Laidoner otsustas viia lahingutegevuse Vene ja Läti territooriumile. Vallutati pihkva rahvaväe poolt. Punaarmee põgenes ja Läti Nõukogude Vabariik hävines. Lätlased pöördusid abipalvega sakslaste poole, kes olid nõus kartes punaarmee sissetungi ida-preisimaale. Ja loodi Balti Landeswehr . 23.juunil marssisid Rahvaväe väed sisse Võnnu linna, olid sakslased ära ajanud. Tekkis sõjavaimustus. Eestlased plaanisid vallutada Riia. 2. juulil kirjutati Antandi esindajate vahendusel alla vaherahu.Ulmanise valitsus võttis riigi juhtimise enda kätte, Landeswehr saadeti enamlaste vastu ja Saksa väeosad pidid Lätist lahkuma. 1919 detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast. Eestlaste kaitse jäi püsima. Tartus toimus rahukonverents...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Vabadussõda

Toimumis kohad olid Eesti, Läti ja Venemaa. Tulemuseks oli see, et Eesti tõrjus venelased rahvuspiiridest välja. Vabadussõjas osalejad olid Eesti(väejuhiga Johan Laidoner), Suurbritannia laevastik(väejuhiga Walter Cowan), Valgekaartlased(väejuhiga Nikolai Judenits), Nõukogude Venemaa(väejuhid Jukums Vcietis ja Sergei Kamensev)ja Landeswehr . Eesti armees oli 74 500 meest, Soome vabatahtlike oli 4000, 50 000 Vene valget, Taani ja Rootsi vabatahtlike oli 200-400 ning Nõukogude Venemaa jõudude suuruseks oli 160 000 meest. Eestis oli langenuid 5000, haavatuid 15 000 ja vangi langenuid 689. Venemaa langenud ja haavatud on teadmata küll aga vangi langes 10 000 inimest.(1) 8 KASUTATUD MATERJALID 1.http://et.wikipedia...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
24
doc

PKHK Ajaloo konspekt

Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...

Ajalugu
318 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda, Venemaa 1917, Eesti 1917-1918

Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi. Viljandi Skautpataljon. 3. Valisabi: Soome, Inglise laevastik, Taani, Rootsi. 4. J.Pitka, A.Irv ­ soomusrongid Lahingud 1. Jaanuar 1919 Paju lahing. J.Kuperjanov juhatas. 2. Võnnu lahing (Cesis) 23.juunil Võidupüha. 23.juuni Võidpüha Eesti Landeswehr ­ Goltz Läti (Põdder) (Baltisaksa mõisnikud) · nov. Algavad läbirääkimised Nõukogude Vn-ga ja Eestiga. Antant ei toetanud · 2.veebr 1920 ­ Tartu rahu (Eesti oli suurem Tartu rahu aeg, kui hetkel). Jaan Poska ­ Eesti poolt, A.Joffe Vn-lt. Tähtsus: 3500 eestlast langes. Eestlaste võit. 1. Nõukogude Vn tunnustas iseseisvat e. Suveräänset Eesti riiki. 2. Saime 15 mln kuldrubat Vn-lt (jätkus 1922ni) 3...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a. Aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosoleksuk 23. aprillil ,,Estonia" kontserdisaali. Asutava kogu etteotsa valiti sotsialist August Rei. Otto Strandmann: Tööerakondlasest esimese valitsuse kujundaja: Landeswehri sõda: Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Nii kujunes kaitsjateks baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris saksa kindral Rüdiger von der Goltz, kes baltisakslaste õhutusel seadis enda ette...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ISESEISVUSE SÜND (1914. - 1920)

Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik Millised 3 ülitähtsat otsust tuli Eesti poliitilisel ja sõjalisel juhtkonnal Vabadussõja käigus langetada? Vägede mobiliseerimine, löögijõu suurendamine ja soomusrongide formeerimine Millise kolme vastasega tuli omariikluse nimel võidelda? Punaarmee, Landeswehr , Bermondt-Avalov Eesti Vabadussõda (piirdaatumid: nii sõja alguse kui ka lõpu puhul kuupäev, kuu, aasta) 28.nov 1918-2veeb. 1920 Kelle Eesti ohvitseridest oli silmapaistvam osa murrangu saavutamisel ja Vabadus võitmisel? Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Johan Pitka, Milline järsk murrang toimus Eesti ühiskonnas Vabadussõja ajal? Eestlaste rahvuslik-riiklik enesemääramine Millise lahingu aastapäeva tähistatakse Võidupühana? Võnnu lahingu (23.juuni)...

Ajalugu
164 allalaadimist
thumbnail
7
doc

VABADUSSÕDA

Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik ­ BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema. Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele. Eesti sõdurid polnud unustanud muistset vabadusvõitlust (1208-1227). Seepärast võitlesid nad sakslaste vastu erilise innu ja vaprusega. Eestlasi toetasid ka Läti väeüksused. VÕNNU LAHING...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti Vabariik

1919. a suveks oli osa sõjategevusest kandunud Põhja-Lätti, kus kolmest Eesti diviisist opereeris kaks, puhastades territooriumi Punaarmeest. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Nimelt oli 1918. a Lätisse jäänud Saksamaa VI reservkorpus, mida juhtis 1919. aastast kindral krahv Rüdiger von der Goltz. Talle allusid vabatahtlike väekoondised: Saksa Rauddiviis ja kohalikest baltisakslastest moodustatud Landeswehr . 16. aprillil 1919. a kukutasid Landeswehri löögirühmad Karlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadsid sisse Andrievs Niedra nukuvalitsuse. Läbirääkimistel 3.­5. juunini 1919. a üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid aga relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cesise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cesis tagasi (alates 1934...

Kultuurilugu
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun