eetilised valikud. Teosed lõpevad optimistlikus toonis, mõjuvad meeliülendavalt ja kinnitavad usku maailmakorra mõistlikkusesse. "ORESTEIA" Ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. eKr. Teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Müüdi lugu: Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse
vaimustas noori neljarattaline tehniline seade. Hobust tuleb ka pühapäeviti sööta ja hooldada, mistõttu väheneb talupidaja vaba aeg, samal ajal kui traktor on garaazis alati töövalmina ootamas. Siiani on hobuse kasutamine aktuaalne Aafrikas, enamasti ratsuna, vähem transpordiloomana, harvem põllutöödel. Poolas, Jugoslaavias ja Venemaalgi kasutatakse hobuseid tihti koormavedudel. Tööloomana kasutatakse hobust järgmiselt: ratsahobune (hobuse kasutamine näiteks lammaste karjatamisel); põllutööhobune; metsatööhobune; sõjaväehobune. politsei. Ratsapolitsei eksisteerib alates 1758. aastast (London) ja on tänapäeval tuntud terves maailmas (kõige kuulsam on arvatavasti Kanada kuninglik ratsapolitsei). Eriline tähendus on ratsapolitseil ka arengumaades: enamikus India linnades kasutatakse just ratsapolitseid suurte palverännakute ajal püha Gangese juurde saabuvate
* Farmereid Iirimaal on umbes 130 000. * 2002 aasta seisuga oli 13% farmeritest alla 35 aastased, 46% 35 - 55 aastased ja 21% 55 - 65 aastased. * Euroopa Liidu trendiga kaasas käimiseks on väiksemate farmide arv kahanenud kui suuremad farmid on kasvanud ja rohkemaks läinud. * 35% farmides kombineerib talupidamist mõne teise tööga. 48% farmides omanik või/ja tema elukaaslane käib kuskil mujal tööl. Farmerid, kes kombineerivad talupidamist mõne teise tööga, on seotud veiste või lammaste pidamisega. * Kui farmi omaniku perekonnas on sissetuleku sees pension või sotsiaalne toetus siis 30% farmi omaniku peredest toetub ainult farmi sissetulekule. Iirimaalt eksporditakse Iirimaa välismaalt saadud rahast moodustab 8% põllumajandust. Sellest moodustab veiseliha ja piimatooted umbes 60%, maaharimine ja aiandussaadused 14%, sead ja lambad 6%. Iirimaa ekspordib üheksa veist kümnest. See teeb Iirimaa Euroopa suurimaks veise eksportijaks ja maailmas üheks suuremaks.
Contrôlée) tõlkes umbes Kaitstud Algupärasuse Tähis. AOC kaitseb ja garanteerib Prantsusmaal pea kõigi kvaliteettoodete algupärasust. 7.3 Sinihallitusjuustu valmistamine Roqueforti juustu valmimise juures ei ole midagi juhuse hooleks jäetud. Juustu kontrollitakse pidevalt ja piinliku täpsusega kogu tema tootmise ja valmimise ajal. Kõik algab pika lambavalimise protsessiga valitakse hinnatud lambad, kes võivad olla vaid Lacaune'i tõugu. Karjused hoolitsevad nende lammaste eest väga hästi nad toodavad väga rasvast aga õrnamaitselist piima. On vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima, et valmistada 2,6 kg juustu. Iga päev analüüsitakse piima, et kontrollida selle kvaliteeti. Piim kuumutatakse, siis külvatakse sinna kallid Penicillum roquefort'i eosed ning piim muutub hapupiimaks ja siis juustumassiks. Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid, nii et iga kell saaks teha kvaliteedikontrolli
16. Partselli mõiste - kääbustalu, 1-2 ha suurune. Peeti seal 0,5 ha suurust majapidamist. 17. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul · industrialiseerimine toimus Saksamaal ja USA-s hiljem · uus sisseseade nõudis palju kapitali · tooraine hankimise raskused · olukorda halvenda pikaajaline agraarkriis Euroopas · viljahinnad langesid maailmaturul · Suurbritannia põllumajandussaadustel kõrge omahind · väikefarmerid laostusid · lammaste arv vähenes · hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi · põllumajanduse langus ahendas siseturgu. 18. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused · Prantsusmaal olid peaaegu kõik natsionaliseeritud tööstusettevõtted vaid 200 perekonna kontrolli all, · natsionaliseerimine puudutas seega väiksema ringi isikute huve kui Suurbritannias · erinevused olid ka jooksvate probleemide lahendamisel.
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud s...
Poiss vastas, et võibolla homme. Ta saaks ühe lamba eest teisele poole väina. See mõte hirmutas teda. Poiss valis tagasiminekuks pikema tee ja jõudis linnavalllini, ronis üle mä ja istus kivimüürile. Sealt ülevalt nägi Aafrikat ja kogu linna, ka seda väljakut, kus mehega oli eelnevalt istunud ja juttu ajanud. Siis hakkas ta aga kahetsema vanamehe rääkimist. Tegelikult oli ta tulnud siia ju otsima naist, kes seletaks ta unenägu. Siis hakkas ta ka muretsema oma lammaste pärast. Et lambad kannataksid kohutavalt kui ta nad maha jätaks. Tal tekkis dilemma. Ühel pool lambad teisel pool varandus. Samal ajal puhkus tugev idatuul, mida poiss kadestas, kuna tuul on vaba. Siis ta aga mõistis, et saab ise ka olla vaba. Lambad, kaupmehe tütar, Andaluusia põllud-need olid vaid sammud, mida astus Oma Loo suunas. Järgmine päev kohtus ta vanamehega, kaasas kuus lammast. Ülejäänud
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8..
tõukoeri. Ta oleks tahtnud joodikud ära tappa, kuid ühiskond talle automaati ei andnud. Hukkas kõiki tänavatel enda mõtetes. Selle asemel, et eliiti kosmosesse saata, tahtis ta sinna saata allakäinud inimesi (joodikud jne). 3 (Maurer) Mõtles sekretäriga abielluda (sekretär - varem abielus olnud, ilma lasteta; nad olid koos mere ääres, Maurer püüdis kalu). Nad nägid rannas aeda ja läksid seda uurima. Maurer ütles, et aed oli lammaste jaoks ja et see aed läks merre sisse, sest lambad olid head ujujad. Siis suudles ta naist, et naine rohkem ei küsiks. Suudeldes mõtles Maurer, et võtab naise ära, kuid kui suudlus lõppes, jooksis naine naerdes ära. Nad leidsid mingi lossi (lk 119). Tegemist oli pimedate koduga. Kuu pärast nad abiellusid (selleks hetkeks olid 4 aastat abielus olnud). 4 (Laura) Ikka sama film. Laura seletas Peeterile millest film on. 5 lk 124 (Peeter) Nothing special, mingi kella jutt
Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi
träälid (sõjavangid, võlgnikud) o 1424 maapäeva otsus · Eestlaste vaimuelu · Eestlaste kujutelmi mõjutas see, et muistses vabadussõjas jäid nende jumalad alla ristiusu jumalale · Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid ristiusu vastuvõtuks · Salajaselt austati pühasi hiisi, puid, kive ja allikaid · Pühakud o Jüri karjakaitsja (Georgius) o Peeter kalajumal (Peetrus) o Kadri lammaste kaitsja (Katariina) o Tõnn koduloomade, eriti sigade kaitsja (Antonius) · Andameid koguti Tõnni vakkadesse · Põletusmatused kadusid 13. sajandi jooksul · Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu · Algas nõidade tagakiusamine · Katoliiklikud jumalateenistused olid ladinakeelsed · Talupoegade kategooriad ja tunnused: · Adratalupojad o Nende nimi tuleb adramaade järgi arvestamisest. o Peavad tegema teotööd. o Neid oli kõige rohkem.
Normandia munkade loodud juustu kõva oranž koorik tekib selle pesemise käigus. Tänapäeval värvitakse koorikut naturaalsete aniliinvärvidega. Kreemjas ja tugevalt agressiivne maitse muutub vürtsikaks järelmaitseks. Madeira - Samanimeliselt saarelt pärit kuiv, poolkuiv või magus kangestatud vein. Kasutusel on madeira nii aperitiivina kui ka mitmete roogade (näiteks kastmete) valmistamisel. Manchego - Hispaania tuntuim juust La Mancha lammaste piimast, mis on erakordselt rasvane. Juust on olenevalt küpsusastmest valkjas kuni merevaigukollane. Maitse on terav ja soolane, veidi animaalne ja heinane. Järelmaitses on tunda pähkleid ja põletatud karamelli. Maniokk - Maniokk on kartuli ja bataadi järel maailmas tähtsuselt kolmas mugulvili. Manioki mugulad võivad olla kuni meeter pikad ja kaaluda kuni 15 kg ning nende maitse järgi eristatakse mõru maniokki ja magusat maniokki
aastal 16,4 miljardi kroonini 1997. aastal. Venemaa osatähtsuse tõusu Eesti kaubakäibes on prognoositud kuni 20 25 %-ni. Põllumajanduse olukorrast Pärast rekordtaseme saavutamist aastatel 1986 1989 vähenes Eesti põllumajandustoodang järsult. Ametliku statistika järgi oli Eesti põllumajanduslik koguprodukt 1995. aastal 47 % madalam kui 1986.aastal. Ka loomade arv vähenes pidevalt. Perioodil 1990 1995 vähenes veiste (lehmad välja arvatud), sigade, lindude ja lammaste arv umbes 60 %. Lehmade arv vähenes nimetatud perioodil umbes 30 %. Põllumajandusreformid käivitati Eestis 1989. aastal. Põllumajanduspoliitika eesmärgiks oli majandite ja agro- toiduettevõtete muutmine turule orienteeritud ettevõteteks. Taluseadus alustas põllumajanduse privatiseerimise protsessi (taluseadus võeti vastu 6. dets. 1989. aastal). Eesmärgid olid: · elanikkonna varustamine põhitoiduainetega · era- ja ühistuliste majandite arendamine
Hoogustus laevaehitus ja arenes meresöit, tänu sellele laienes ka inimeste silmaring. Tootmise alal muutus oluliseks manufaktuurtööstus, mis haaras erinevaid valdkondi rauasulatamine, klaasi- ja seebitootmine, veeti välja tina ja pliid. Eriti möjutas aga Inglismaa majandust kalevitööstus, mis suurendas järsult nöudmist lambavilla kui kalevi tooraine järele. Nüüd hakkas lambakasvatus laienema. Seetöttu aeti talupojad nende maadelt ära ning hakati lambaid kasvatama. Lammaste karjamaad piirati tarade, hekkide vöi kraavidega. Kogu seda protsessi hakati nimetama tarastamiseks. Talupojad jäid aga tööta ning vaesusid ehk pauperiseerusid. Neist said hulkurid ning kuningas vöttis kasutusele karmid abinöud (,,verine seadusandlus"), mille käigus neid peksti, löigati pool körva, kalmandat korda tabatuna aga hukati. HENRY VIII Henry VIII (1509-1547) jätkas kuningavöimu tugevdamist (jöudis välja selleni, et igaüks, kes julges vastu hakat, saadeti tapalavale)
Sõja algamise puhul kogus suurem hulk väge kokku ohverdama. Niisama kardetava tõve lahtipuhkemisel. Tõve möllamise ajal ohverdas pere peale selle veel omaette ohvrid. Räägitakse ka kohuohvrist, s.o kohtusse mineja annist, aga ei selgu küllalt, mida nimelt enne kohtusse minemist ohverdati, vististi aga paelu ja lintegi, nagu teeleminekul. Tihti otsiti kohtusse mineku puhul maagiast abi. Korjati seitsmest karjast mustade lammaste villu, kedrati villad lõngaks, kujuti kangaks. Kangast valmistati vammus ja pandi kohtusse minnes selga. Oli kohtusse mineja süü selge ja määrati talle ka nuhtlus, muidugi peks, ei teinud peks ometi vähematki viga, sest vammus võttis peksuvalu täiesti ära. Kohtusse minekul lausuti ka mõnesuguseid saksaviha võtmise sõnu. Lühidalt, missugust tähtsamat tööd ehk ettevõtet iganes alusatati, pidi ohver alati kordaminekut muretsema.[2 lk 143-144]
kortikosteroidide ravi. Latentsuskohas sünteesitakse uus viirus ning see liigub tagasi perifeeriasse, kus on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1 Põhjustab: IRT, IPV Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab Võib nakatada ka platsentat Paljuneb epiteelrakkudes Põhjustab: stress, transport, superinfektsioon, parasiidid, ravi kortikosteroididega 13. Prioonid, lammaste Sceipi, BSE Prioonid ehk priionid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Mitmetel imetajaliikidel esineb rühm iselaadseid neurodegeneratiivseid haigusi, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused; toimub neuronite hukkumine; peaaju hallolluse mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine; haigetel indiviididel ilmnevad mitmesugused liigutuste koordinatsiooni ja käitumise
kuna õitest erituv lõhn tekitab peavalu. ' 17)Paakspuu (Frangula alnus) Paakspuu (1-2m kõrgune põõsas) puit on habras ja murdub kergesti. Lehed sarnanevad suuruselt ja sakkidega servadega kuslapuule. Paakspuu tunneb kergesti ärga, kui kraapida oksalt lahti tükike koort, puit on selgelt kollast värvi ja lehkab. Õitseb kaks korda aastas ( kevadel ja suve lõpus). Viljad on hernetera suurused(marjad on mürgised) Paakspuuvihtu peeti kitsede ja lammaste talviseks maiusroaks. Lehtedega anti lõngadele kollast ja rohelist värvi. Paakspuu koore tee on hea ravim Koor korjatakse kevadel, enne õitsemist, kuivatatakse hästi tuulutavas paigas päikesevarjus, ravitoime tekib alles 1 aasta pärast ning kestab 5 aastat (teed joodi kõhukinnisuse vastu, abi ka maksa- ja sapihaiguste korral). 17) Pajud (Salix) Eestis kasvab vähemalt 20 looduslikku pajuliiki. Hanepaju kasvab läänesaartel, Pikalehis paju kagu- ja Ida Eestis
Saadi teada, et Mollie oli jälle inimeste juurde läinud. Jaanuaris oli kibe külm. Kuna põllul ei saanud midagi teha, siis peeti palju miitinguid. Sead tegelesid tulevase hooaja tööde planeerimisega. Napoleon ja Lumepall vaidlesid üha rohkem. Nad olid kõiges erimeelel. "Miitinguil võitis Lumepall oma hiilgavate kõnedega enamuse tihti enda poole, kuid Napoleon oli tugevam endale vahepeal toetust hankima. Eriti suur edu oli tal lammaste juures (lk 49)." Lumepall esitas oma idee tuuleveskist, mis pidi andma piisavalt elektrit, et valgustada tallisid ja soojendana neid talvel. Elekter pidi abiks olema ka mitmete masinate juures, mis pidid töid lihtsustama. Napoleon oli algusest peale kuulutanud, et on tuuleveski vastu. Napoleon pidas tähtsamaks hoopis kaitse tugevdamist. Tema arvates oli vaja tulirelvi hankida ja neid käsitsema õppida. Loomad ei osanud poolt valida
Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal, ulualla toodud, lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõulud oli sobiv aeg nõidumiseks nii nõiaraamatuga kui ilma. Taas oli aktuaalne teise pere lammaste niitmine, tagasituleva raha nõidumine, nõiaviha näppamine, saatuse muutmine ja muud teod. Lääne-Eestis ja saartel usuti nõidasid loksperile minevat. Töökeelud Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta. Keelatud olid kärarikkad tööd (puulõhkumine, pesupesemine) ja ka igasugune naiste näputöö, nagu kudumine, ketramine, õmblemine ja isegi nõelumine, et (nagu muudegi pühade puhul) mitte kahjustada lambaid ega meelitada hunte ja usse koju. Tööriistad pidid olema uluall
Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan 25
ja tundis esimest tukset arkava olendi ihus. Ta tegi linna kohale tahistaeva ning sai uheks iga sundiva tahe sarahtusega,kustuva paikese iga viimase kiirega. Ta nagi virguvaid jumalaid ja maailmaks laialilaotuvaid hlidusid ning tundis, kuidas nende kehast sunnivad mered ja maed. Ta oli uks koigi seast ja koik oli uhtlasi temas. Ta koges koiksuse raputavat ligiolu ning seda, kuidas selles jumalikus ligiolus vallanduvad pisarad ja naer. Tasa astusid ta tallad magiradadel lammaste kannul. Kui tal midagi teha polnud, motles ta valja uue maailma ning elas selle elu vlimase kui rakuga. Kari kosus tema kae all, toved ja metselajad hoidsid eemale ning onnistus puhkas karjuse tegude peal. Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik
valikud. · Teosed lõpevad optimistlikus toonis, mõjuvad meeliülendavalt ja kinnitavad usku maailmakorra mõistlikkusesse. "ORESTEIA" · Ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. eKr. Teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Müüdi lugu: Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud. Võib-olla tappis Thyestese ainuke ellujäänud poeg Aigisthos Atreuse
Bakter toodab ka tõhusat eksotoksiini kompleksi, mis sisaldab kahte ensüümi - ödeemi faktorit (edema factor – EF) ja letaalset faktorit (lethal factor – LF). Kui kumbki neist seondub protektiivse antigeeniga (PA), käitub PA kui translokaas, moodustades peremeesraku pinnale poorilaadse koha ning kompleks saab siseneda rakku. (Ray et al., 2014). Antraks on eelkõige herbivooride, näiteks hobuste, lammaste ja veiste haigus. Nakatumine toimub karjamaalt Bacillus anthracis’e spooride kaudu. Inimesed nakatuvad kontaktil haige loomaga või loomse toodangu kaudu, kui spoorid läbivad nahakahjustuse, süüakse toiduga või hingatakse sisse. 1920-ndatel aastatel esines USA-s rohkem kui 100 haigestumist aastas. Haigus levis farmerite, veterinaaride ja lihakäitlejate seas, kuid loomade antraksi vaoshoidmine arenenud riikides on muutnud inimjuhtumid harvaesinevateks
Kuidas satub inimese organismi? Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. 24. Maksakaani areng. Maksakan ehk maksa-kakssuulane elab veiste, kitsede, lammaste jt. Rohusööjate maksas. On liitsuguline. Uss muneb munad peremehe maksa. Sealt satuvad need soolte kaudu välja rohule. Edasi arenemiseks peab muna sattuma vette. Alles seal koorub munast vastne, kes tungib vees elava teo maksa. Areneb seal edasi ja tuleb uuesti vette, kinnitub mõne taime külge. Kui nüüd rohusööja loom seda taime sööb, nakatub. Looma sooles liigub uss maksa ja hakkab selles toituma. Ring sai täis. maksakaan http://blasebalg
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6…1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40… 42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm.
hävinud. Rannikumaastikud on kergesti haavatavad süsteemid, siinne tasakaal on väga ebakindel. Nii vale tegevus kui põhjendamatu tegevusetus võivad ranniku seisundit järsult ja pöördumatult muuta. Paljusid loodusväärtusi (s.h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu. Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa. Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
aastal sulgeda kõik tuumajõujaamad, et vältida võimalikke keskkonnakahjustusi. Ka üllatas mind see, et Saksamaal on vanurite osakaal üsna suur- vanureid on rohkem kui noori inimesi. Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja- Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks .Tööstustoodangu mahult jääb Saksamaa maha vaid USA-st ja Jaapanist. ,,Tööstus annab umbes 40% SKP-st ja seal on rakendatuse leidnud umbes 30% töövõimelisest elanikkonnast." 24 Kasutatud allikad Dorling Kindersley Maailma Teatme Atlas 2 AXIS Geograafia Entsüklopeedia Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa Berlitz Reisijuht Saksamaa, 2007 Dorlin Kindersley Illustreeritud lasteentsüklopeedia, 2000 http://et
Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba Hiina: hirss Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem. Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed. Lammaste ja kitsede kodustamine võis alguse saada spetsialiseerunud jahist nendele loomaliikidele. Aja jooksul õpiti väga hästi tundma nende loomade käitumist ja karjade liikumisi. Teatud momendil hakati pidevalt karju valvama ja vaid valikuliselt jahti pidama. Ajapikku loomad harjusid inimestega ja sellisest lihtsast karja hoidmisest kujunes karjatamine. See aga tähendaski loomade kodustamist.
Must tähendas ,,jah" ja valge ,,ei". Et jõuda varanduseni, peab poiss järgima märke. Jumal on meile kõigile valmis seadnud tee, mida mööda käia. Tuleb vaid näha märke, mis on meie jaoks jäetud. Vana kuningas võttis lambad ja läks ning poiss ostis pileti ja läks Aafrikasse, mis asus linnast vaid mõne tunni kaugusel. [1] Jõudes aga Aafrikasse, rööviti ta esimeses baaris rahast, mille ta ülejäänud lammaste eest oli saanud, paljaks. Poiss usaldas võõraid liiga palju. Ta oli võõral maal ja ta ei mõistnud keelt, mida seal räägiti. Ta polnud enam karjus ning tal ei olnud mitte kui midagi, et tagasi minna ja kõike otsast alata. Tal hakkas endast kahju ning hakkas nutma, sest pidas Jumalat ebaõiglaseks, et too tasus niimoodi inimestele, kes uskusid oma unistustesse. Ta avas koti ning leidis sealt oma kivid, mis vanamees oli andnud. Neid vaadates ta rahunes Santiago mõisti, et
Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja
ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. 5.3 Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud 16
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
,,Oresteia" ainus antiikajast säilinud triloogia, lavastati 458. a. Kasutas Sophoklese eeskujul kolmandat näitlejat. Ka siin on teemaks suguvõsa traagiline saatus: Mükeene valitseja Atreuse järglastel lasuv pärilik veresüü. Atreuse perekonna pani needuse alla Hermese poeg. Atreuse isa Pelops oli põhjustanud Hermese poja Myrtilose surma. Hermes sokutas Atreuse lammaste hulka kuldse jäära. Atreus läks selle pärast oma vendade Thyestese ja Chrysipposega riidu. Atreus ja Thyestes tapsid kolmanda venna, seejärel võrgutas Thyestes Atreuse naise Aerope. Atreus tappis Aerope ja saatis Thyestese pagendusse. Justkui leppimise märgiks korraldatud pidusöögil pakkus Atreus vennale Thyestesele tolle enda laste liha ning pärast söömist ütles talle, millest roog oli valmistatud
"KÜKLOOP POLYPHEMOS" Tema juurde sattus rännakuid ekslev Odysseus. Polyphemos sõi ära mitu Odysseuse kaaslast, meeskonnal ei olnud võimalik kükloobi koopast välja pääseda, sest kükloop veeretas sissepääsu ette kaljurahnu. Odysseus jootis Polyphemose purju ning torkas tal hõõguva palgiga silma välja. Pimedana ei saanud kükloop meeste põgenemist takistada. Kükloop lükkas kalju koopasuu eest ära, et oma lambaid välja lasta. Meeskond sidus end lammaste alla, et kükloop neid ei leiaks. Mehed pääsesid laevale ja purjetasid ära. Teine jutt näitab kükloopi paremas valguses. Tema elukohaks on siis sitsiilia ja ta on omale silma tagsi saanud. Polyphemos armus Galateiasse ja laulis tema jaoks nukraid armastuslaule, selle asemel, et inimesi tappa. Galateia sai aga kükloobiga hästi läbi vaid seetõttu, et too oli Poseidoni lemmikpoeg ja ei tahnud merejumalaga tülli minna. Doris aga oli õe peale kade ja sajatas kükloopi ja arvustas õe
Mõmmi ainult sõi ja kogus rasva, kuna ta ei saanud mädanema läinud haava tõttu onnist välja. Metsaserval nägi Leemet külatüdrukuid, kes arvasid, et vööga lambakarja ümber ringi tegemine kaitseb loomi huntide eest. See nipp muidugi ei aidanud ja ka asja kaema tulnud Johannes oli väga imestunud. Siis ta ütles, et küllap see oli libahunt. Ta arvas, et peab munkade käest nõu küsima, mida libahundi vastu ette võtta. Hiljem hüüdis teda Magdaleena, kes oli veendunud, et lammaste murdja on ikkagi Leemet. Ta teatas, et ootab raudrüütlilt last, ja oli selle üle väga õnnelik. Külas austati teda seepärast väga. See oli auasi. M tahtis, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu ja metsatarkusi. Neiu palus teda endale meheks. Ta ütles, et austab jumalat, aga vahel on kurat jumalast tugevam. ,,Minu poeg on jeesus, sina aga mõistad madude keelt ja madu on sama mis kurat," ütles ta. Leemet armastas Magdaleenat ja ta oli nõus. Hiie oli juba meelest läinud. 29
“ (lk.50). Surnud hinged käisid hingedepäeval ikka kodudes söömas ja mõni kurjem hing tuli ka iga päevast oma koju süüa nõudma, nagu näiteks kilter. Kuid surnuaias olid hinged tavaline nähtus. „Mindi surnuaeda. Nagu alati, olid ka nüüd kõik varasemad surnud oma uut seltsilist tervitama tulnud ja saatsid matuselisi ratsa pisukese vahemaa taga. Igaüks ratsutas just selle looma seljas, kes oli talle peiedeks tapetud. Enamasti istusid surnud lammaste ja vasikate turjal, kuid oli ka paar sea seljas ratsutajat ning mõni eriti vaene saunik või pops, kes püüdis meeleheitlikult kuke või kana kukil püsida.“ (lk.46) Tondi võtsid surnukehadelt ka nahka oma rõivatükkide tarvis „Ja siis lasi Timofei oma püksid täis, sest kiltri surnukeha juures askeldasid kolm tonti. Timofei nägi oma õuduseks, et teised tondid tegidki juhatust mööda ning sikutasid ja venitasid surnu nahka nagu lihunik lamba kasukat. Tondid said
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
Odysseus pakkus talle veini. P nõudis veini juurde ning uinus lõpuks joobnult. Odysseus ja tema mehed tõid palgijupi peidust välja ja kuumutasid selle otsa tules, kuni see leegitsema hakkas. Nad torkasid palgiotsa P silma. P pistis kisama ja oli nüüd pime. Ta üritas mehi kätte saada, aga need hoidsid osavalt kõrvale. Kükloop lükkas viimaks kaljurahnu eest ja ootas siis, et mõni põgenikest kinni nabida. Odysseus ja tema mehed peitsid end aga lammaste kõhtude alla. Saabus koit ja lambad tahtsid välja. Kükloop katsus aga kõik lambad järele, et keegi meestest neil seljas ei istuks, kuid lammaste kõhualuseid P ei katsunud. Odysseus ja tema mehed põgenesid ja tormasid laeva pardale. Odysseus hüüdis veel midagi laevalt kükloobile, mis viimasele väga hinge läksid. Ta rebis lahti suure kaljukamaka ja virutas sellega laeva suunas. Odysseus ja tema mehed said ikkagi põgenema
otsuse tõttu olla lahti öelnud näiteks perekonna hüvedest. Zakaatiga aidatakse moslemeid ka võlgade maksmisel ning seda kasutatakse moslemite kaitseks. Zakaati võidakse ka anda reisil hätta jäänud moslemitele. Tegelikult võib zakaati potensiaalselt jagada enamikule inimestele. (Hommik-Mrabte 2010:69-71) Kogu kinnisvara pealt mida ise kasutatakse zakaati maksma ei pea. Mida aga kasutatakse teenimise eesmärgil, selle pealt peab ka zakaati maksma. Kaamelite, lehmade ja lammaste pealt tuleb samuti zakaati maksta: 5-9 kaameli eest tuleb tasuta üks lammas (või selle hind), 30-39 lehma pealt tuleb maksta üks aastane lehm, 40-120 lamba pealt tuleb maksta üks lammas. Müügiks kasvatatud vilja, puuvilja ning mee pealt tuleb samuti zakaati tasuda. Zakaati tuleb maksta ka selle pealt, mis maast saadakse: maavarad (näiteks hõbe alates 644 g- st) ja vääriskivid (v a isiklikuks tarbeks, mitte äriks). Kui kuld- või hõbeehted on äriliseks
Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose koopasse, kes hakkab järjepidevalt mehi sööma. Odysseus tutvustab ennast kui „Mina Ise“ ja pakub koletisele veini ja pärast selle tarvitamist jääb too magama, tänu millele õnnestub Odysseusel oma meeskonnaga ta silma pimedaks torgata. Järgmisel päeval, kui teised kükloobid uurisid, mis Polyphemosega juhtus, ütles ta, et Mina Ise ehk siis tema ise tegi seda. Koopast pääsesid mehed nii, et nad võtsid lammaste kõhu alt kinni ja nii, kui Polyphemos oma lambad koopast välja laseb, saavad nemadki välja. Sellise pääsemisega vihastasidki nad Poseidonit. III Tuulte maa. Tuulte maa kuningas annab Odysseusele kõikide tormide ja tuultega täidetud nahkpauna. Kiviviske kaugusel kodust jääb Odysseus magama ja uudishimulikud mehed teevad pauna lahti, mis tekitab tormi, mis kannab nad Hiiglaste saare lähedale, mille elanikud neid kividega loobivad, nii, et vaid Odysseuse laev ei lähe põhja.
parlament. MAJANDUSLIK ARENG 16.sajandil · Arenesid kapitalistlikud suhted Atlandi ookeani ja Läänemere liikumissuuna sõlmpunktis. · Ettevõtlikud inimesed. Manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine, väljaveoartiklid: tina ja plii. · Kalevitööstuse areng suurendas nõudmist lambavilla e. kalevi tooraine järele lambakasvatuse laiendamine sotsiaalsed suhted muutusid. · Tarastamine talupojad aeti maadelt ära, lammutati majad ja külad. Lammaste karjamaad piirati püsttaradega. · Lambakasvatus: vähe tööjõudu tööjõu ülejääk. · Asuti palgatöölistena manufaktuuridesse, enamik talurahvast aga aga pauperiseerus(vaesusid). Tööd saamata muutusid kerjusteks, varasteks jne. Kuningavõim võttis vastu karmid abinõud ,,verine seadusandlus". Neid peksti, lõigati ära pool kõrva, kolmandat korda tabatuna hukati.
tooniline liikumisvõimetus. · Hirmu tekitavad tegurid 1) kiskjad kaitsemehhanismiks tavaliselt põgenemine, vahel ka võitlemine või surnu teesklemine (kanad, pardid, sisalikud); 2) looduskatastroofid (maavärin, vulkaanipursked, tulekahjud jne) kabuhirmus põgenemine 3) sama liigi dominantsed isendid taandumine, alistumine 4) neofoobia, häirimine uute objektide ja situatsioonide kartus. Nt lammaste hirm värava ees · Hirmutunnet mõjutavad tegurid 1) Aeg - öö ja päeva vaheldumine (taalamuse lähedal ajus keskus, mis mõjutab hirmutunnet öösel ja päeval); sesoonsus (sigimine vs. mittesigimine, kui sigimise ajal hirmutatakse, siis stressitase tõuseb) 2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga tal on võimalus varjuda ja põgeneda)
Pärast Linda Jakobsoni surma 1953. aastal saigi August Mikust tema järglane Kurgja- Linnutajal. CRJ-i Talumuuseum Kurgja-Linnutajal on arvatavasti ainuke selletaoline muuseum, kus elu ja olme vabas maastikus on seotud taime-ja loomakasvatusega, kus elu on sajandik seisatanud. Kuid samal ajal elab talu täisverelist elu: toodab piima ning liha, teravilja ja veel paljusid muid põllusaadusi. Siin kostab veiste ammumine, lammaste määgimine, puutelgedega vankri aisakiiksumine, tammi rõõmus kohin ja veel tuhat teist, endisaegse talu häält. Nõnda toob Kurgja-Linnutaja mineviku olevikku, aidates selle kaudu tulevikku näha. 28 Jakobsoni unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C. R
moodus. Transgeensed loomad: nt tõuomaduste parandamine (samas polnud väga edukas, kuna hiljem osutus, et nt transgeensetel lihasigadel esines mitmesuguseid tervisehäireid, steriilsust, maitseomadused kehvemad jms), teaduslikud uuringud ravimite testimiseks, hemofiiliahaigetele spetsiaalse piima tootmine, ALV- resistentsete kanade aretamine jne. Lisaks kloonimine, mis on tulemuslik olnud nt lammaste, hiirte ja kassidega. Sellest hoolimata on edukuse tõenäosus küllaltki väike, palju defekte. + Inimese kloonimine ja selle eetiline&bioloogiline problemaatika. Samas terapeutiline kloonimine alternatiivina organite siirdamisele, nt aju/seljaaju kahjustuste puhul. Ka siis jööb alati võimalus, et rakud ei diferentseeru soovitud suunas jne. 3. Geneetika väärkasutused. Kasutusele võetud mõiste eugeenika e tõutervishoid. Olemas nii negatiivne kui ka positiivne eug
tumepunased, marmorja pinnaga, serooshemorraagiline pleuriit ja peritoniit, kroonilise kulu korral ulatuslik lümfoidkoe depletsioon ning umb- ja käärsoole nekrootiline põletik. Tõrjeabinõud. Karantiin ja karja likvideerimine. Haigeid loomi ei ravita. Haiged loomad ja nendega kontaktis olnud karjad hukatakse ja loomakorjused põletatakse. MEV on olemas kuid nende kasutamine ei ole soovitav. EL maades on vaktsineerimine keelatud!!! 32. Lammaste katarraalne palavik On mittenakkav mäletsejaliste, peamiselt lammastel esinev reoviroos, mis iseloomustub palaviku, keele ja suuõõne limaskesta venoosse hüpereemia ning nekrootilise haavandumise, sõrapõletiku ja skeletilihaste düstroofiaga. Kandub edasi Culicoides perekonna putukate vahendusel. Raskemini põevad talled. Haigustekitaja võib levida emalt lootele ja pole välistatud ka spermaga levik. Haiguse inkubatsioonistaadium kestab 5-20 päeva.
Rehetoas paiknes suur kerisega ahi ja ahju kõrval leivalõime, milles sõtkuti leiva tainast. Ahjus küpsetati leiba ja kerisel kala. Rehetoa seina taga oli aga rehala, kus elasid talvel loomad, õue keskel puuraketega kaev. Talu juurde kuulus ka ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed õuna-, ploomi- ja kreegipuudega, kopliväravas põline kask linnupesadega. Väravast väljas oli veel sepapada ja koppel hobuste, lehmade ja lammaste jaoks. Toa taga rohetas mudane tiik, mis kevaditi kubises konnadest, suvel aga püherdasid seal sead. Tagaõuest voolas läbi kiire oja, mis tegi põliste sangleppade all lookeid. Suurvee ajal uputas, suvel aga oli vett nii vähe, et kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale. Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas.
koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus. Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all. Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus. Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
