Põrand kaldub, loom libiseb vastuvõtulauale või matile SIGADE UIMASTAMINE Suhteliselt madalapingelise elektrivooluga Kasutatav pinge kõigub 80 115 V Minimaalne võiks aga olla tegelikult 150 V Kasutatakse elektritange Kontaktid suruvad koljuluu mõlemale poolele või meelekohtadele Elektrivool peab läbima looma aju Käsitsi uimastamisel tangidega tekivad selgroolüli murrud verejooksudega selja pikimasse lihasesse LAMMASTE UIMASTAMINE Minimaalne voolutugevus 1 A, talledel 0, 5A Pinge 160 V Vooluga mõjutamisel aeg 3 s Lambad torgata 15 sek jooksul pärast uimastamist Elektrilise uimastamise mõju liha kvaliteedile Esineb tihti: Luumurde ja keha siseseid ning väliseid verevalumeid, liha tuimust ja ühtlasi ka selle säilivuse halvenemist Verevalumite põhjuseks vererõhu tõus ja veresoonte lõhkemine selle tagajärjel
Emaslindude ühispesades on kuni 30 muna. Haub ja poegade eest hoolitseb isalind. Teine loom : Puuma on kaslane , kes on kollakat-pruuni värvi ja tugevate jalgadega , kuni 2 m pikk. Tema hüppevõime on 5m.Tal on lühike karvastik.Kaal umbes 150 kg. Eluiga ligi 20 aastat. Puuma on lihatoiduline loom. Sööb mitmesuguseid loomi alates hiirtest ahvideni. 8. Inimtegevus 1)Karjakasvatus, nisu ja puuviljade kasvatamine. 2) Kuna seal on suured rohumaad soodustab see lammaste ja veiste kasvatamist. 3)Maavarasid sellel alal ei leidu. 4) Üheks probleemiks on see, et inimesed reostavad jõgesid. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Teine probleem on iga-aastane metsade raiumine 6000 km² suurustel aladel. Need probleemid soodustavad ka õhu saastumist , ning õhk on saastund ka sellepärast, et see on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Kokkuvõte
Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak pöörast legendi järgi 50 paganlikku filosoofi ristiusku umbes aastal 306. Tütarlapse pea raiuti maha, välja jooksis piim, seepärast sünnitavate naiste kaitseingel. Eestlastel sarnanes Mardi nimi ka muiste surnute nimetusena kasutusel olnud Mardusega. Mart - kerjuste patroon, Kadri - lammaste patroon. Mart annab hoogu viljakasvule ja Kadri sigivust karjale. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha ja valati tõrrest vaati. Mardipäev tähistas talve algust ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev. Mardipäeval söödi mardihane, küpsetati vorsti ja verekäkke, pruuliti õlut, küpsetati karaskit. Mardipäev on meeste püha ja seda on seotud viljaõnnega. Mardipäev on ilmavanasõnades väga populaarne
olenemata juustu vängest lõhnast sinna sisse. Ja enne, ta leidis, et selle õrn maitse on väga meeldiv. Roqueforti valmistamine Roqueforti juustu valmimise juures ei ole midagi juhuse hooleks jäetud. Juustu kontrollitakse pidevalt ja piinliku täpsusega kogu selle tootmise ja valmimise ajal. Kõik algab pika lambavalimise protsessiga valitakse hinnatud lambad, kes võivad olla vaid Lacaune'i tõugu. Karjused hoolitsevad lammaste eest hästi nad toodavad väga rasvast, aga õrnamaitselist piima. On vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima, et valmistada 2,6 kg juustu. Iga päev analüüsitakse piima, et kontrollida selle kvaliteeti. Piim kuumutatakse, siis külvatakse sellesse kallid Penicillum roqueforti eosed. Algul muutub piim hapupiimaks, hiljem juustumassiks. Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid, nii et alati saaks teha
Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat see sundis talusid liituma. Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Ekstensiivsed teraviljatalud levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades. Suur pindala, kasvatatakse nisu. Tallu minnakse ainult külvi ja lõikuse ajaks. Rantso Suur loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju. Lammaste pügamiseks palgatakse rändavaid hooajatöölisi. Istandus Suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.) Infoajastu põllumajandus Täielikult kaubaline ja kitsalt spetsialiseerunud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikkus on tehnoloogia saavutuste tõttu väga kõrge. Äriteenused: sordi- ja tõuaretus, maaparandus, taimekaitsetööd, veterinaarteenused, äri- ja teadusnõuanne,
katkukoldeid veel 20.saj. algul. Eestis esines katkuepideemiaid 18.sajandini korduvalt (sealhulgas 1531.a. suri Tallinas ligi 2000 inimest, 1549.a. suri Tartu piiskopkonnas üle 14000 inimese, 1570-78, 1601-06, 1657). Eriti rasked tagajärjed olid viimasel suurel epideemial (1710-12), millesse Mandri-Eesti lääneosas suri kuni ¾ elanikkonnast. Tänapäeval esineb looduskoldelist katku Aasias, Afrikas, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas. Siberi katk (anthrax) Siberi katk on veiste, lammaste, hobuste, sigade jmt. Loomade ning inimeste äge nakkushaigus, zoonoos, mida tekitab pulkpisik Bacillus anthracis. Pulkpisiku eosed on väga püsivad, nad taluvad 45-60 minutit keetmist ja säilivad mullas eluvõimelistena kümneid aastaid. Loomad nakatuvad siberi katku saastunud sööda ja joogiga, inimene haigeid loomi hooldades või tappes, lihakeha või tapajäätmeid töödeldes, mõnikord ka haige looma liha süües. Nakatumisviisi järgi eristatakse
000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt Metsamajandus ja metsatööstus Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Nüüdseks on metsa, metsamaastikku ainult veidi rohkem kui 1%. Tööstuse areng Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti. Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus, ferrosiliitsiumi tootmine, geotermaalenergia ja turism. Improdib: toidu- aineid, tekstiili, nafta saadusi, masinaid. Ekspordib:kala, kala- tooteid, loomatooteid, diatomiiti, alumiiniumit, ferrotsiliitsiumit. Transpordi iseloomustus
pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledzeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud
Keerulisi mõtteavaldusi ja uudseid ideid sellel teemal hetkeseisuga veel üldjuhul ei aktsepteerita, kuna kliimasoojenemise idee ja sellega seonudvad arvamused ja uskumused on sügavalt juurdunud ning lisaks sellele levivad nad edasi veel ka nö nakatuse teel. Hulga keskel on nakatusel esmapilgul vähetähtsam jõud, kui tegelikult. Kuid vastupidi, nakatus ongi üks kõige mõjuvamaid juhtide tegevuse vahendeid. Näiteks mingi hirm, kus mõnede lammaste segadus kandub edasi kogu karjale ning just samamoodi kehtib see ka Al Gore'i ideede puhul. Ideed levivad inimeselt inimesele ja lõpuks niiviisi see keskne arusaam massides hüpnootiliselt kinnistubki. Hulgad on anonüümsed, hulgal puudub vastutus, vaatlemisvõime ja ka kriitiline meel ning nad väljuvad tihti kontrolli alt. Nõnda juhtus ka kahetuhande seitsmendal aastal Tallinnas nn pronksööl, kus toimusid rahutused ja vandaalitsemised, kusjuures märatsejateks olid valdavalt vene
Algupärasuse Tähis. AOC kaitseb ja garanteerib Prantsusmaal pea kõigi kvaliteettoodete algupärasust. Valmistamine Roqueforti juustu valmimise juures ei ole midagi juhuse hooleks jäetud. Juustu kontrollitakse pidevalt ja piinliku täpsusega kogu tema tootmise ja valmimise ajal. Kõik algab pika lambavalimise protsessiga valitakse hinnatud lambad, kes võivad olla vaid Lacaune'i tõugu. Karjused hoolitsevad nende lammaste eest väga hästi nad toodavad väga rasvast aga õrnamaitselist piima. On vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima, et valmistada 2,6 kg juustu. Iga päev analüüsitakse piima, et kontrollida selle kvaliteeti. Piim kuumutatakse, siis külvatakse sinna kallid Penicillum roquefort'i eosed ning piim muutub hapupiimaks ja siis juustumassiks. Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid, nii et iga kell saaks teha kvaliteedikontrolli
Kui neile on soovitud geen lisatud, kuld koos geeniga) * Taimesesse Agrobakteritega Selleks, et aru saada, kas sobiv geen on jõudnud organismi lisatakse sobivale geenile organismis helduv markergeen. 7. TRANSGEENSED LOOMAD Tähtsus: 1. Tahetakse saada kiire kasv 2. Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% 3. Kalkunite munevus suureneb 4. Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud 5. Forell jt. kalad kasvasid 2x suuremaks 8. TRANSGEENSED TAIMED: Et saavutada: 3. Herbitsiidiresistentsus 1. Putukaresistentsus 4. Suurem saagikus 2. Viirus resistentsus 5. Lamandumis- ja külmakindlus 6
Kasutatud allikad Bender, A. Jõgeval aretatud punase ristiku tetraploidsed sordid ,,Varte" ja ,,Ilte" ning nende kasutamise iseärasusi. - Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi Toimetised, nr. 1, lk. 10...13, 1996. Bender, A. Lääne- ja Loode-Eesti punase ristiku looduslike populatsioonide aretuslik väärtus. Agraarteadus, nr 22, lk 3...9, 2011. Gorbunova, T. (1998). Ravimtaimed koduapteegis. Tallinna Raamatutrükikoda. 3 lk. Kuks, A. Lammaste söötmine. [veebiallikas] http://www.maavillane.ee/?43 (31.10.2017). Parol, A., Keres, I. (2014). Enamlevinud liblikõieliste heintaimede liigid. [veebiallikas] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus-uus/heintaimed/liblikoielised- heintaimed/enamlevinud-liblikoieliste-heintaimede-liigid (21.10.2017). Punane ristik (Atlantis). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-atlantis (21.10.2017). Punane ristik (Harmonie). Saku: OlderGrupp OÜ.
taime juured. 3 osa elab parasiitidena loomades. Peale solkme võib inimeses elada palju teisi parasiidseid ümarusse, mõni, nagu keeritususs, võib isegi lõppeda inimese surmaga. Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool
see on. Kui õnn meie poolel on, tuleb olukorda ära kasutada ja teha niipalju kui võimalik, et teda aidata, nii, nagu meid aitab. Ilmselt on maailmas veel asju, mida labad mulle ei õpeta, ,sest nemad otsivad ainult süüa ja juua. Ja võibolla nad ei õpetanudki mind-mina õppisin neilt. Maktub nii on kirjas(araabia) "Ma võin karjuseks hakata ükskõik millal," mõtles poiss. "Ma olen õppinud ära lammaste karjatamise ega unusta seda tööd kunagi. Aga võimalus minna Egiptuse püramiidide juurde mul võib-olla enam ei tulegi. Otsused on ainult millegi algus. Kui keegi midagi otsustab, siis sukeldub ta tegelikult ühte võimsasse voolu, mis kannab inimese sinna, millest ta otsustamise hetkel ei osanud unistadagi. Mida lähemale oma unistustele jõuda, seda enam muutub Oma Lugu elu mõtteks me kardame kaotada seda, mis meil on, olgu see elu või aiamaa . Aga me vabaneme sellest hirmust,
11. Talupoja töö. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum. Tuli künda, vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Talvel tegeleti käsitööga: punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu. Talus pidi iga pereliige töötama. Naise kohustused olid söögitegemine, rõivaste valmistamine, loomade toitmine, lehmade lüpsmine, lammaste pügamine, koristamine jms, lisaks oli vaja laste eest hoolitseda. Raha talupojal nappis, seega osteti vaid hädavajalikke asju nagu soola ja rauda. 12. Talupoja elukeskkond. Talupoegade elujärg oli keskajal üsna vilets. Rasked tööd ei võimaldanud elujärge parandada. Talupoja igapäevased riided olid kootud linasest või villasest ning ise õmmeldud. Elati viletsa õlekatusega puumajas. Majadel ei olnud ei aknaid ega korstnaid. Sisustus oli samuti ise tehtud.
vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks
Esikohal villa tootmises olid Hispaania meriinolammastega ja Inglismaa seviotilammastega. Meriinolamba levik algas 14. sajandil, kui Põhja-Aafrikast Hispaaniasse rändav maure tõi endaga kaasa erilise lambatõu, mis sai nimeks merino. Hispaaniast levis meriinolammas üle Euroopa ja teda peetakse kõikjal, kus lambakasvatusega tegeletakse. Lammas tululoomana on levinud kõigis maades üle maailma. Ainuüksi Austraalias ulatus lammaste arv 1926. aastal 90 miljonini, Argentiinas 50 miljonini ja Venemaal 60 miljonini. Aastal 1788 pandi Austraalias alus lambakasvatusele ning sel ajal ei osatud arvatagi, et sellega rajati ülitähtis majanduslik tegur kogu riigile. Kuskil mujal kasvatatud meriinolammaste vill ei suutnud võistelda ei puhtuselt ega ka headuselt Austraalia omaga. Omadused Tänu kiu säbarustele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilkiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav
Kuid samal ajal leidus mitmeid teadlasi, kes kritiseerisid seda mõtteviisi ja väitsid, et sotsiaalsed probleemid tulenevad pigem puudulikust sotsiaalsest keskkonnast kui halbadest geenidest nind rassilised erinevused on kultuurilised, mitte bioloogilised.[1] Teadaolevaid katseid inimkloonimistest ei ole ilmunud, kuid katseid on tehtud loomade kloonimisega igas maaima nurgas. Üks õnnestumaid katseid oli see kui sündis lammas Dolly 5.juulil 1996. Aastal Roslini Instituutis Shotimaal. Lammaste keskmine eluiga on 11-12 aastat, kuid Dolly elas vaid 6 aastaseks. Ta suri kopsuhaigusesse, Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust, mis oli ravimatu loomaarstide sõnul ja seega otsustati mürgisüstiga loom tappa. [2] Ennem Dollyt tehti veel mitmeid katseid kloonida lammast, kuid enamus suri juba looteeas ja teadlased, kes kloonisid lamba Dolly, tootsid enne seda 227 ebaõnnestunud lambaloodet. Mõned kloonitud loomad kasvavad raseduse vältel hiiglaslikuks ja haiglaseks. Selleks on
Seda sellepärast et ta pole unustanud, kuidas teda hüljatut oli toitnud kits. Chloe samamoodi aga sellepärast et ta oma pääsemise eest võlgnes tänu utele. Laste mängudeks olid karjuste mängud. Chloe kitkus rootsikust kõrkjaid ja põimis neist rohutirtsude jaoks puure. Daphins aga lõiganud sihvakaid pilliroogusid, puurides nendesse liitekohtadesse augud. ühendas ühe roo teisega pehme vaha abil ja ja harjutas vilepillimängu hilja ööni. Pigem oleks kõnealla tulnud lammaste ja kitsede üksteisest lahutamine kui Chloe ja Daphinse teineteisest lahusolek. Hundiaugud olid süld laiad ja neli sülda sügavad. Emahunt oli kutsikate toitmiseks röövinud lamba. Sellepärast külarahvas neid kaevas. Sokud kaklesid ja üks sokkudest kaotas sarve kui auku kukkus koos Daphnisega, peale seda kaotas ka teisegi sarve. Daphnist päästis see, et ta sadas soku selga. Ta jäi ootama kas keegi mööda kõnnib ja teda aitaks. Chloe
Koristatud vili kohe müüki. Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms). Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantsod Suured loomakasvatusmajandid. Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Vaja suuri karjamaid, odav toodang. Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks. Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks. Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus. Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal · Istandused Suured taimekasvatusmajandid, toodang müügiks, tegelevad ka esmase töötlemisega. Vajalik soodne kliima. Kasvatatakse nt suhkruroogu, kohvi, puuvilla, puuvilju jm. Iseloomulik kõrge saagikus, tänu agrotehnikale: väetamine, sordiaretus, taimekaitse, õiged maaharimisvõtted.
kontroli“ metsavendade ja redutajate pärast tegid.Metsavenna ametis olles valmis neil ka ühevaatuseline lühiooper ,mille nimi oli samuti „Lõhmussilla“ seda kandsid nad ,siis kodutalus ette.Kodutalu oli siis nende punkrist 4 km kaugusel ja seal nad enda enamus aega redutasid ja aitasid talurahval tööd teha.Luuletuse ja ooperi mõtted kattuvad. Luuletus „Haarang“ räägib siis nende punkrist ühes talus ,mis oli neil väga hubaseks muudetud.Elati koos lammaste ja muude pudulojustega.NSV sõdurid jõudsid nende asukohani ja neile tehti haarang.Ehk siis Alliksaar kirjutab enda luulet väga palju reaalsusest ja enda elulisestest kogemustest.See periood on siis Alliksaare loomingulise põhja poolest kõige tuntum ,sest viimati kui Jürisssar veel Alliksaarega kohtus ,ei mäletanudki too seda, ehk kõik on kirja pandud Jürissaare mälestuste põhjal. Henn-Kaarel Hellat Alliksaart iseloomustab õpetussõna Hellatile ,kui Alliksaar
Dementer oli põllunduse jumalanna.armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Kronos oli Kreeka mütoloogias taevajumal Uranose ja maaema Gaia poeg. Ta kastreeris Gaia abiga Uranose ja sai universumi valitsejaks. Paan oli jumalate käskjala Hermese poeg. See kreeka küngaste ehk lammaste ja kitsede karjamaade jumal oli ka ise kitsesarvedega ja -sõrgadega. Ta ilmutas ennast sageli unenägudes ning ehmatas oma välimusega inimesi. Sellest ka sõna paanika Ta uitas üksildastel mäenõlvadel mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest
küünega, siis Taavet oli hoopis teistsugune. Matsiga võrreldes oli ta palju leebem, ta pabistas talus toimuva pärast palju vähem kui isa. Lisaks Taavet armukadetses, mille tõttu ta ka ühe karjapoisi lahti oli lasknud. Ta oli hästi kerglane, mille tõttu ta ka oma venna Karli kahele koolivennale, kes rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3
See organisatsioon on arvestatav osanik Norra metsatööstustes, eesmärgiga kindlustada turgu oma toodangule. Liit annab välja igakuist ajakirja "Skogeieren" tõlgituna ’’Metsaomanik’’. Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuitu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Lisaks on pikk traditsioon metsade kasutamisel koduloomade karjatamiseks ja ulukite jahtimiseks. Lehmade, lammaste ja kitsede karjatamine on Norra metsades tavaline. See tähendab, et suur osa erametsadest on tarastatud, et ennetada kariloomade põgenemist. Tarastamine on tehtud viisil, mis ei takista metsadesse sisenemist turismi eesmärgil. Kogu riigis on metsadesse sisenemine tasuta. Piiranguteta on jalgsi liikumine. Sõitmine ja ratsutamine vajavad eraldi luba, kui just seda ei tehta avalikel teedel. Teine Põhjamaade „omapära“ on põdrajaht. Norras jääb lastud põtrade arv 40-50 tuhande
Õigus, unustasin, tekstifundamentalism pidi mõtlemisele väga piiravalt mõjuma. Üks mu hea sõber ütles mulle, et maailma kõige vabam inimene on hea peremehe ori. Ja seda sellepärast, et igal juhul on inimene kellegi või millegi ori. Kasvõi omaenda himude ja tahtmiste. Seega on hea peremehe ori võibolla ka kõige vähem piiratud mõtlemisega. Kuid milline on hea peremees? Hea peremees on kõige lähemal täiuslikkusele. Täiuslik on hea karjane, kes jätab oma elu lammaste eest. Piiblis räägitakse silmahimust, lihahimust ja elu kõrkusest, kus tuleb kõik halb. Mõtlemise või intelligentsusega pole siin mingit tegemist. Kui, siis ehk niipalju, et intelligentne inimene oskab paremini oma tegusid õigustada. Eriti hästi oskab seda teha religioosne inimene, kelle käsutuses on mingi pühakiri. Mida kõike näiteks piiblist välja on loetud ja hoidku Jumal selle eest, mida sealt veel välja loetakse
Hektari saak tavaliselt madal 6. Toodang odav Rantšod 1. On suured loomakasvatustalud 2. On levinud kuivades piirkondades, eelkõige Austraalias; USA-s; Lõuna-Ameerikas 3. Lihaveiseid ja lambaid 4. Loomi peetakse ainult looduslikel karjamaadel 5. Loomade arv väga suur 6. Sööta varutakse väga vähe - vaid hädaolukordadeks 7. Pidevalt töötavad üksikult karjas 8. Kasutatakse hooajatöölisi - Tapamajja saatmine - Märgistamine - Lammaste pügamine Uusistandused 1. Levinud enamasti kõrgelt arenenud riikides 2. Odava tööjõu asemel on tootmine mehhaniseeritud 3. Tihti töödeldakse toodang valmistoodanguni (nt viinamari asemel vein) Loomavabrikud 1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt 1
Koos veiste arvu suurenemisega on suurenenud ka veiseliha kogutoodang. Aasatel 1997 -;1999 liha kogutoodang stabiliseerus 19 tuhande tonni tasemel, kuid oli väiksem kui enne sõda.3. Suurim oli sealiha kogutoodang 1987.a. 127,2 tuhat tonni, ületades ennesõjaeelset taset 3,1 korda. Aastatel 1996.. 1998 sealiha kogutoodang stabiliseerus 30 tuhande tonni tasemel, kuid oli väiksem kui enne sõda.4. Lambaliha toodeti enne sõda küllaltki palju. Seoses lammaste arvu pideva vähenemisega on vähenenud ka lambaliha kogutoodang. Aastatel 1996 .. 1999 stabiliseerus lambaliha kogutoodang 0,5 tuhande tonni tasemel, moodustades ainult 7,7% sõjaeelsest tasemest.5. Linnuliha kogutoodang saavutas sõjaeelse taseme alles 1960.a. 1989.a.-; 25,4 tuhat tonni oli linnuliha kogutoodangu maksimaalne tase, ületades ennesõjaeelset 14,1 korda. Aastatel 1996 .. 1997 linnuliha kogutoodang stabiliseerus 4,4, tuhande tonni tasemel
Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. 19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud
sel aastaajal on ilm tavaliselt udune või sompus. On tehtud isegi hingesanti - käidi talust tallu, lauldi, paluti ande. Erinevalt mardi- ja kadrisandist kandsid hingesandid surnutele viitavaid valgeid linu. Selline komme on tuntud teistelegi Euroopa rahvastele. Tänapäeval, ei kasutata enam neid traditsioone sel päeval, alles on jäänud küünalde põletamine hinede auks. Kadripäev- (25. november) kadripäeval ei tohtinud teha villast tööd lammaste õnne eduks. Söödi mardipäevaga sarnaseid toite. Paiguti eelistati kadripäeval käkkide söömist (mardipäeval mardimauk). Kadripäevaks tapeti kana või kukk. Toitudeks mida kadri ja mardipäeval söödi: värskekapsasupp, kartuli- sibulasupp, sealiha hernepudruga, hapukurgid, praetud verikäkid, kiluvõi, verikäkid, mulgikapsad. Tänapäeval on meie peres mõningad traditsioonid olemas, nt. verikäki ja mulgikapsaste söömine, muidu aga võib ka selle
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
Hephaistos tulejumal. Ateena sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes teekäijate kaitsja. Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad
ajamine, s.o õlenuku viimine perest perre. Enamasti oli see õlgi täistopitud mehekuju. On arvatud, et kada on varasema metsikukultuse jätkuks. Õlgedest metsik on viidud puuteiba otsa aetuna pimedas metsa ja seotud puulatva. Komme tagas viljaõnne. Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel. Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava - lapsed käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati neile ülevalt vett kaela.
· siiratav geen vajab veel koespetsiifilist promootorit, et ta hakkaks tööle õiges kohas ja ajas · väga suur katsete arv! - võib mõjutada katsealuste elukvaliteti ravimeid tootvad loomad · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbimiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini loomade tõuaretus · sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · kalkunite munevus kasvas · lihaloomad kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · forell jt kalad kasvasid 2x suuremaks transgeensed taimed eesmärgid: · parandada saaduste kvaliteeti · suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes(pestiidiresistentsus) · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidiresintentus) vastu
Söök Iirimaa kokakunsti iseloomustab lihtsus, traditsioonidest kinnipidamine ning kohalikele toiduainetele ülesehitatud toidusedel. Iirlased söövad tugevasti - eriti rammus on nende hommikusöök, kui taldrikule pannakse peekonit, ube, vorstikesi, praetud mune, tomateid, kartuleid ja leiba või kartulikooke. Iirlased peavad oluliseks süüa peamiselt kodumaist toitu. Saare idapoolsed karjamaad on kaetud paksu kanarbikuvaibaga, mistõttu seal karjatatud lammaste liha omandab eriliselt pikantse maitse. Lambaliha kõrval süüakse ka sea- ja veiseliha ning kana. Kesk- Iirimaa rohumaad pakuvad rohket sööta piimakarjale. Iiri või on näiteks kuulus isegi Euroopas ning muidugi pruugivad seda iirlased ise. Perefarmides on levinud juustutegemine nii lehma- kui ka kitsepiimast. jook Iirlased kallavad Guinnessi hulka samas koguses vahuveini ja kutsuvad vahutavat tumedat jooki Black Velvet ehk Must samet. Jook sai alguse 1861
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on? Üleminek talviselt söötmiselt suvisele Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks? 42 päevaga Mitu kg toodab üks munavutt aastas munamassi koos koorega? 4 kg Kana, muskuspardi ja vuti muna haudumise kestus? 21, 34, 17 päeva Kus peetakse kesikuid? Rühmasulus Kui pikk on sigade tiinusperiood? Keskmiselt 111-117 päeva Palju on keskmise viljakusega seal põrsaid? 10-12 Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008. aastal? 70 tuhat Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4. ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral? 50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)? 4-5 aastaselt Eesti holsteini tõugu veiste osatähtsus piimaveiste üldarvust on ca? 2/3
Seda vastupidiselt paljudele muudele maailma riikidele, kus korraliku ja õige saslõki tooraineks on just nimelt lambaliha. Nende ammusest ajast tuntud koduloomade kasvatuses on kõigile eeskujuks Austraalia ja Uus-Meremaa, kes on ka suurimad lambaliha eksportijad ning paistavad silma selle kõrge kvaliteediga. Positiivne on see, et ka Eestis on lambakasvatus tõusuteel ning lambaliha muutub populaarsemaks. Kahtlemata on sellel valdkonnal tulevikku. Eriti hea on noorte alla aastaste lammaste ehk tallede liha. Talleliha on õrnem, pehmem ja hõrgum kui lambaliha. Samuti pole sellel nii tugevat lambalihale iseloomulikku maitset. Tallede liha on heledama roosa värvusega, vanemate loomade liha oluliselt tumedam, isegi tumepunase tooniga. Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga
Koos Eesti iseseisvumisega on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Kuna kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, siis võib kitsepidamine anda märkimisväärse osa väikepere toidulauast. Kitsepidamine on lihtsam lehmapidamisest ning sageli ühe-kahe lehmapidajad on hakanud kitse kasvatama. Seepärast on kitsede arvukus on tõusnud ning 2008.aastal oli Eestis ligikaudu 4000 kitse. Kitsede arvukus Eestis Aasta Lammaste ja kitsede Sealhulgas kitsi (arv arv (tuhandetes) tuhandetes) 1993 124,2 1,1 1994 83,3 1,1 1995 61,5 1,5 1996 49,8 1,65 1997 39,2 1,6
Kadriandideks küsiti vanasti rohkem villu jms., vähem toiduaineid. Kadripäeva on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega, aga ka tütarlaste initsiatsiooniriitusega, vastuvõtuga täisealiste hulka. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, oli aeg alustada tubaste ketrus ja käsitöödega. Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit. Veel 17. sajandi ürikutes viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud naisteks. Maskid pole jõulised, vaid on pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, ilustatud 20. sajandil rohkete
Saksamaa pindalast on 55 protsenti põllumajandusmaa. Metsa all on 30 protsenti. Tööstustoodang annab 33 protsenti, teenindussektor 35 protsenti aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1 protsenti). Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid)
Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega. Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle eest taheti Katariinat hukata, kuid see osutus raskeks, sest sekkusid jumalikud väed. Nii nurjus tema rattale tõmbamine ning tal raiuti pea maha, kuid tema kehast voolanud vere asemel piim.
,,Puhas ebausk!" (lk 30) kommenteerib ta. Sellega nõustub üks poiss. Vana naine ei taha aga alla anda ning üritab inimesi ikkagi mõjutada ning enda juttu uskuma panna, püüdes oma jutus Tiinat veel hirmsamana ja õõvastavamana kujutades. Oma juttu veel huvitavamaks ja tähelepanutõmbavamaks tehes kasutab ta lauseid nagu: ,,Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb!" (lk 30), ,,..Silmad põlenud peas ja veripunane keel hammaste vahelt väljas." (lk 31) Ta kasutab enda jutus palju kõnekujundeid, viimases kahes lauses on näha nii isikustamist (,,silmad põlenud peas") kui ka epiteeti (,,veripunane keel"). Kõnekujundeid selleks, et tema jutul suurem mõju inimeste üle oleks. Peatselt peale vana naise sõnavõttu algab nukumäng, millest ka Tiina teiste mõjutusel osa võtab. Mängust võtavad osa Tiina, Mari, Margus ja Märt
Tamsalu Gümnaasium Luksemburgi Suurhertsogiriik Referaat Tamsalu 2012 SISUKORD 1 Riigi üldiseloomustus..............................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 1.2 Geograafiline asend...........................................................................................................3 1.3 Loodus...............................................................................................................................4 1.4 Riigi arengutase.................................................................................................................4 2 Rahvastik.................................................................................................................................5 3 Energiamajan...
7 kärmelt käia. Töökatele naistele nagu lohutuseks mängis üks kaabuga ning etnosokkides mees nukupuu kõrval istudes suupillil kurblikku viisi, sest lustakad lood olid otsa saanud. Lapsed jäid pikalt peatuma jänkude, kiisude, kutsude, pardi-, kana-, hane- ja kalkunitibude ning mustavillaliste maatõugu lammaste juures. Reklaamitargad müüjad kasutasid nipina võlusõna "öko" ja nii võis laadaline sõita Mihklist koju, kaasas "Aastahitt 2009" - ökotool. See on Eesti toode, mis on valmistatud kasest ja sanglepast, immutatud linaõliga ja kokku köidetud kanepiköiega. Laadahind oli poehinnaga võrreldes lausa soodne, 800 krooni asemel 590 ja mitte kroonigi vähem, kuigi tingijaid jätkus. (Paluoja 2009) 2010. aasta laat oli arvult kahekümne teine
sisse. Kammkeraamika kultuuri ajal toodi toodi Eestisse võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Jahitarvetest on leitud noole- ja odaotsi. Luust tehti jätkuvalt kalapüügiriistu õngekonkse ja raskusvihte. Narva kultuuri aegu oli ka püügimajnduse kõrgaeg.. Peamisteks saakloomadeks olid põder, ürgveis, kobras, metssiga ja hülged. Tekkis ka ka viljeleva majanduse algus. Korilusest kujunes maaharimine. Esimeseks koduloomaks oli koer. Karjakasvandusele pani aga aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Arvatakse, et sead liitusid inimestega vabatahtlikult, sest nad käisid asulatest söömas inimeste toidujääke. Nöörkeraamika iseloomulikud jooned on põllumajanduse ja karjakasvatuse areng. Tekkisid talud. Matmispaigad paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel, ning elupikadest eemal. Üldomane oli laibamatus ja surnu asetamine hauda kägarasendis, sageli küllili. Tööriistatest tulid kasutusele venekujulised kirved.
Transgeensete suurimetajate saamine on keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% Kalkunite munevus suurenes Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus,
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanabroileriliha ja kanamunade tootmisel on söödakulu 1,6...1,3 korda väiksem kui sealiha tootmisel ning 3,6 ja 4,2 korda väiksem kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,41,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8..
II MOODULI KONTROLLTÖÖ Ürgema needus Emane on investor, isane parasiit. Isase huviks on paaruda võimalikult paljude emastega. Emase huviks on paaruda parimate isastega. Emaste valikuvõimalused: · passiivne emased ei pea mitte midagi tegema, isased teevad selle valiku nende eest ära. Need on need isased, kes võitlevad omavahel, see, kes võidab, saab emase, ilma et ta peaks emase käest midagigi küsima · aktiivne avalik isased teavad, kes neist valituks osutuks varjatud teised isased ei tea, kes neist valituks osutuks Isaste võitlusvõtted: · Macho-isased võitlevad omavahel, kes võidab, saab emase. · Taluperemehed kaitsevad territooriumi täis ressursse. · Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suure...
Kiilkiri- savitahvlil kiilukujulise jäljega.Usk igal tähtsal jumalal tsikuraat, preestrite kaudu suhtlemine. Surnuteriigis sünge, rõõmutu põli. Kui jumalad ei ole tasunud, siis tasuvad järglastele. Ennustamine- unenäod, ohverdatud loomade siseelundid. Astroloogia- ennustamine taevakehade liikumise järgi. Astronoomia ja matemaatika. Eepos Gilgamesist. Indoeurooplased. Elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Riike neil polnud, tegelesid hobuste, veiste ja lammaste kasvatamisega, harisid põldu. Rändasid. 2000 eKr. Osaliselt asuti Itaaliasse, kreekasse, Väike-, Kesk-Aasiasse, Indiasse. Rahulikult, sissetungiga. Sõjavankrid, mida vedasid hobused- sõjaline üleolek. Indoeuroopa (Euroopast kuni Indiani). Hetiidi riik 1700 eKr ühendas Väike-Aasiasse tunginud hõimudest oma võimuga. Kuningas juhtis sõjaväge, korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikute nõukogu arvamusega. Ebameeldivamad tööd jäeti orjade hooleks
Loomade arvu dünaamika: 1.Peale sõda vähenes veiste arv võrreldes sõjaeelsega oluliselt. Kuid juba 1970.a. veiste arv ületas ennesõjaeelse taseme. Edasi veiste arv suurenes veelgi. Veiste arv oli suurim 1983.a. Peale seda hakkas veiste arv vähenema. 1990.-ndatel aastatel on veiste arv pidevalt vähenenud. 2.Sigade arv on muutunud hoopiski suuremates piirides. Suurim oli sigade arv 1983.a.. 1999.aastaks oli sigade arv väiksem kui enne sõda. 3. Lammaste arv on pidevalt vähenenud ja moodustas 1999.a. alla 10 protsendi ennesõjaaegsest tasemest.4. Hobuste arv on veelgi kiiremini vähenenud. 5. Lindude arv on muutunud analoogselt sigade arvuga. Lindude arv kasvas kiiresti ja ületas 1980.a. 6 miljoni piiri ja edaspidi oluliselt ei suurenenud. Viimasel kahel aasta lindude arv on natuke tõusnud. Loomakasvatustoodangut iseloomustavad näitajad (toodangu mahu ja intensiivsusnäitajad).Põhinäitajate dünaamika.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
