phoeniceu enamasti vahelduvad, rohelised. värv varieerub valgest lilla m harunemata. Juurmised lehed on ja punase eri toonideni, suuremad, munajad, asetsevad pikas kobaras. tumerohelised, alumine pind lühikarvane, lameda kodarikuna. 1.3.1. Külmamailane Külmamailane (Veronica chamaedrys) kasvab nii kuivadel kui ka niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. [5] Külmamailane on peenikese roomava risoomi ja lihtsate või harunevate vartega 10- 40 cm kõrgune taim. Varred nõrgavõitu, alusel tõusvad, mõnikord juurduvad, harilikult kahe rea pehmete karvadega vahelduvalt eri sõlrnevahedel
täheldatavaid tumedaid laike nimetatakse meredeks ja heledamaid piirkondi mandriteks. Mered on suhteliselt tasased madalad alad (läbimõõt kuni 1000km), kus on kraatreid, pragusid ja valle, kuid vett neis ei leidu. Kuu nähtava külje pindalast hõlmavad mered umbes 30%, tagaküljel on neid ainult 3% (paar väikest merd, sh. Moskva ja Unistuse meri). Mandrid on rohkem liigestunud pinnamoega ja kõrgemad (mägede suhteline kõrgus küünib 8-9 km-ni), seal on rohkesti kraatreid. Suuri lameda põhjaga kraatreid nimetatake tsirkideks. Paljude kraatrite keskel on üks või mitu mäetippu. Mitmest kraatrist lähtuvad väljapaiskunud kivimeist koosnevad heledad ,,kiired", mille pikkus küünib mitmesaja km-ni. Need on tekkinud kraatri moodustumisel välja paiskunud aine sadenemisel Kuu pinnale. Aja jooksul kiired kaovad, seda eeskätt tulenevalt erosioonist, mida põhjustab mikrometeoriitide sadu. Seetõttu on kiirtesüsteem jälgitav ainult noortel kraatritel.
normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist
Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik.
SiO2 sisaldusega keskmine (andesiitne) magma. Liiva- ja savikivimiterikkast mandrilisest koorest tekib aga 65-70% SiO2 sisaldav happeline (graniitne) magma. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse.
(Sarnased pühamud olid levinud Anatoolias Catal Huyukis). Jarmo Külas elas umbes 100 150 elanikku. Külas oli umbes 20 kivist vundamendiga savitellisest maja. Catal Houyuk Asus suurtel väljadel keset Anatooliat. Varasemad leiud kuuluvad umbes aastasse 7000 e.Kr. Esimene teadaolev küla eksisteeris umbes 6300 5500 a. eKr. Asula koosnes umbes 300 - st majast ning oli nendel aladel üks suurimaid. Linn koosnes ristküliku kujulistest lameda katusega majadest, mis asetsesid külg - külje vastas ning mille vahel puudusid tänavad. Hooned olid ehitatud savitellistest ning kaetud krohviga. Laed olid ehitatud savist, puidust ja roogudest. Seinad olid ehitatud savitellistest ning toestatud massiivsete tammepalkidega. Pearuumi seinad olid kaetud punase krohviga. Valgus pääses tuppa väikeste akende kaudu seina ülaosas. Põrandad olid kaetud lubjaga. Sisenemine majja käis katusel oleva avause
töökindla süsteemi (Kivinukk & Staak, 2008). Kuna tüüpiline kiirgust neelav paneel on kahe meetri pikkune ja ühe meetri laiune, on selliseid paneele kõige lihtsam püstitada maja katusele, juhul kui hoone asukoht on soodne ja päikesekiirgus langeb katusele enamuse päevast. Kiirguskoguja peaks ideaalis olema paigaldatud suunaga lõunasse, optimaalne paigaldusnurk on asukoha laiuskraad pluss 15°. Seda on kerge saavutada lameda katuse puhul. Viilkatuse korral paigaldatakse kiirguskoguja tavaliselt paralleelselt katusega või uue ehitise korral võib see olla kohe osa katusest. Kui kiirguskoguja nurka on võimalik reguleerida, on optimaalne nurk suvel 30° ja talvel 70°, kuna päike on taevas madalamal. Hoone konstruktsioon peab olema selline, et see oleks võimeline taluma kiirguskoguja massi, vastasel juhul on vaja lisatoestust. Selle kontrollimise peab läbi viima paigaldaja (Kivinukk & Staak, 2008).
2.1 Kilpvulkaanid Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. 2.2 Kihtvulkaanid Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga
ülesannet, Roomlased pidasid kirjutamisel mugavaks igasugust asendit, seepärast puudusid lauad ja lapsed kirjutasid oma tööd põlvedel. Sageli toimus osa õppetööst värske õhu käes linnaveerel maas istudes . Lugemist omandati nii, et kõigepealt õpiti selgeks tähed, siis nende kasutamine silpides, siis sõnad ja lõpuks loeti kokku laused. Kirjutamiseks kasutati vahatatud puutahvlikesi millele kraabiti tähemärke stiilusega, ühest otsast terava ja teisest otsast lameda pulgaga. Laps tõi tahvli ja stiiluse kodust kaasa, mõnikord kandis kirjutusvahendeid ori. Stiilius oli sageli rauast ja õpilane kandis seda vöö spetsiaalses vutlaris. Õpperaamatud asetati erilisse silindrikujulisse puutopsikusse. Raamatud olid käsikirjalised rullid, raamatu pealkiri kirjutati eraldi naharibale ja kinnitati rulli külge. Raamatud olid väga haruldased ja kallid. Koolitöö algas tavaliselt väga vara hommikul, õpilased käisid kodus lõunal ja siis
Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri). Munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga. Lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud kokkutõmbumiseks. Erütrotsüütide kaksiknõgus kuju tagab suure gaasivahetuspinna ja võimaldab neil deformeeruda peenikeste kapillaaride läbimisel. Epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt täidetavast ülesandest. Epiteelirakkude apikaalne pind on kaetud mikrohattudest moodustunud äärisega, suurendades nii epiteeliraku imendumispinda. 1 2 Närvirakk ülesandeks on kontakteeruda teiste rakkudega(nt närvi/lihasrakkudega) ja kanda impulse üle pikkade vahemaade edasi. Munarakk sama suurusega kui rasvarakk. Ülesandeks___
Foto 6, lõõrvulkaan (http://www.worldatlas.com/upload/69/9e/63/volcano-diagram.jpg ) 9 Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntuim neist on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Foto 7, läbilõikepilt kilpvulkaani laavavooludest ja tuhakihtidest (https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan#/media/File:Stratovolcano.jpg) Kihtvulkaan Kihtvulkaan on üpriski suur ja pikaealine valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm,
pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a
vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktidekeemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga
kasutamine tõstab mõõtetäpsust. Mahtuvusandurid. Mahtuvusandur on mõõtemuundur, mis muundab mitteelektrilise suuruse (vedeliku taseme, jõu, rõhu, niiskuse vms.) muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Ehituselt kujutab mahtuvusandur endast tasaparalleelsete või silindriliste elektroodidega kondensaatorit, mille plaatide vahekaugus, silindrite või ketaste katteulatus muutub vastavalt mõõdetava suuruse muutumisele. Kaheplaadilise lameda kondensaatori elektrimahtuvus on: C = εoεS/δ; (3.2.7) kus: εo - elektriline konstant (F/m); ε - plaatidevahelise keskkonna suhteline dielektriline läbitavus; S – plaatide aktiivne pind (m²); δ – plaatidevaheline kaugus (m); Valemist 2.2.7. selgub, et mahtanduri võib ehitada kasutades järgmisi staatilisi karakteristikuid: C = f(δ); C = f(S); C = f(ε); Joonisel 0.2.12
kuna aknaklaasi ei tuntud olid nad kaetud õhukesteks lihvitud marmorplaatidega.Pikihoone idaosas on põikihoone ehk transept. Ristumiskohas pikihoonel ja ristihoonel on kooriruum, seal paiknes ka altar. koori taha jääb poolümarväljaehitis ehk apsiid. muust kirikust eraldab seda triumfikaar, seal asus aken. KIRIKUD IDA LÄÄNE SUUNALISED. Altar / apsiid jääb alati itta. Uks ehk protaal alati läände. hommikuste jumalateenistuste tõttu. varakristlased ei osanud võlvida. Tolleaegne kirik lameda puulaega. Basiilika põhiplaan ( kiriku) kujunes välja Roomas ja levis siit mujale; on aluseks Lääne-Euroopa kirikuarhitektuurile.Basiilika kõrvale tekkis kabeliehitus, ehitatud tsentraalarhitektuuriga ehk ruumi kekskelt peaaegu võrdne kaugus seinteni, kaetud kupliga ( ümmargne, kuusnurkne) . Kabel asendas kirikut , kuna kiriku ehitamine oli kallis ja võttis palju aega. BÜTSANTS 6-15saj tekkis 395
Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium. Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades. 1.2. Kyprus Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske. Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr
käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Karbid (Bivalvia) on vees elutsevad, kahest poolmest koosneva lubikojaga ja lameda kehaga limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja
Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati
niitudel, metsaseljakutel ning raiesmikel. Paljundatakse seemnete ja põõsa jagamise teel. See on mitmeaastane 20-50 cm kõrgune, tugeva aromaatse lõhnaga rohttaim. Vars on püstine, ruljas, ladvas karvane ja ülalt oksine. Juurikas on roomav ja harunev. Lühikarvased või peaaegu paljad lehed on piklikmunajad, nõrgalt hambulised või terveservalised. Väiksed õied on võidunud-helepunased ja moodustavad pikliku või pealt lameda pöörise. Pune õitseb juulist septembrini. Viljad valmivad augustist oktoobrini. Ravimiks on pune lehistunud, õitsev ürt. Lõigatakse ära 20 cm pikkune ladvaosa ja laotatakse 5-7 cm paksuse kihina paberile või riidele. Kuivatatakse hästi tuulutatavas ruumis või varikatuse all, taimi aeg-ajalt pöörates. Seejärel hõõrutakse lehed ja õied varte küljest lahti. Droogil on tugev aromaatne lõhn ja mõrkjas- vürtsine, kergelt kootav maitse. Säilitatakse suletud klaasnõus 3 aastat.
vanaaja 7-st maailmaimest. Püramiide on säilinud u. 100 (sest osad võivad olla liiva alla vajunud) ja asuvad Mephisest lääne pool 70km pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid)
kurjategijad aheldati. Sambad, mis on tihti silindrilised, kuid võivad olla ka prismaatilised, püramiidikujulised, koonilised või keerdus (17. sajand), nad võivad olla kaunistatud sirgete või spiraalsete roodide, rooside, voolitud ketaste, soomuste, sõlmede või geomeetriliste motiividega. Pealisehitis on dekoratiivne, sageli pärinedes kujunduselt algupärastest puuridest ning võttes miniatuurse puuri vormi väikeste sammaste või mingisuguste kuusekäbidega, prismade või lihtsalt lameda klotsiga, mille otsas asetsevad väikesed sambad. Ülemine ots võib olla ka sile või taevasfääri mudel (Manueline' ajajärgust), ja võib olla kroonitud tuulelipu või õiglusemõõka viibutava käega. Bragança regioonis on enamike häbipostide otsas neli kivist vappi, mis asetsevad ristikujuliselt ning millest ripuvad raudkonksud. Kivist mälestusmärgid (Padrão/padrões - mitmus) Need avalikud monumendid, mälestised kannavad Portugali risti ja vappi
Koori all oli sageli krüpt. Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati
Eesotsaga (päis e. skooleks) kinnituvad soolele, toituvad kogu keha pinnaga, keha koosneb lülidest, kus on suguelundid (hermafrodiidsed). 19. Ripsussid - Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond. N: selts kolmehaarmelised piimjas valgelamelane; selts torusoolelised. Kärssussid veidi ripsusside moodi. Lameda ripsmelise kehaga, iseloomulik pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas. Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. 20. Ainupõlvsed - parasiidid, peremeeste vahetust pole. Peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. N: kaksikuss e. liit-kaheksanaplane (Diplozoon paradoxum)-karplastel, sõrmikketaslane- karpkalalaste uimedel ja nahal, harilik haakketaslane karpkalalaste lõpustel, mitusuulane-nugib konnade kusepõies. Kahepõlvsed e. imiussid - lõpp-peremees
peetav vaarao. Egiptuses usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi, seetõttu püüti ülikute kehasid säilitada, neid balsameeriti ehk surnukeha immutati mitmesuguste vahenditega, mis pidid kõdunemise eest kaitsma., ülikud maeti haudehitistesse, kuhu pandi ka kõik hauataguseks eluks vajalik kaasa. Kõige vanemad hadehitised on mastabad, mis oli pikk, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa see on hauakamber kirstuga., peale seda tulid astmikpüramiidid. Püramiidid hämmastavad siiani oma mõõtmete ja täpsusega. Seest olid nad umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matust kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Seal asub ka 20m kõrgune kaljust välja raiutud sfinks, kellel on vaarao Chepreni näojooned ja lõvi või kassi keha. Kunst kujunes suurejoonesliseks uue riigi
Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega
kivikonstruktsioonides. Kivimaterjali viimistlemine muutus üha peenemaks, mille tõttu fassaadi silumiseks läks vaja vähem krohvi. Mõned kivimosaiigid teostati nii peene töötlusega, et polnudki vaja üldse krohvi, nii tehti näiteks Yucatànil Puuci piirkonnas Uxmalis. Klassikalise ajajärgu lõpul hakkavad Põhja- Yucatànil ukseavasid toestama ümarsambad, Chichèn Itzàs aga asendavad võlvhooneid lameda katusega sammashooned. Kuigi mõningate komplekside suurus jääb varasemate perioodidega võrreldes väiksemaks, suureneb nende koguarv, mis näitab ehituse mahu head tõusmist. Tikali keskosas on näiteks tuvastatud üle 3000 struktuuri, millest mõne suurus jõudis El Miradori El Tigre kompleksi lähedale. Järelklassikaline ajajärk Peale klassikalist perioodi väheneb ehitiste monumentaalsus, samal ajal levivad madalmaal mitmed Chichèn Itzà stiiliuuendused
Mandel Pärineb Ees- ja Kes-Aasiast. Tänapäeval levinud peamiselt Vahemeremaades, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, ka USA-s, Hiinas, Kalifornias jm. Viljade kuulsusele ja tuntusele lisab sära ka nende sage mainimine piiblitekstides. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel (10m) ja kujulistel puudel. Eriti kaunis õitsemise ajal, õied on kas valged või roosakad. On pikliku, lameda kujuga 4-5cm pikkune luuvili (kui teistel luuviljalistel on söödav osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud.
· Kammkeraamika kultuur aastast 4000 eKr (nõul jääb mulje, et on kaunistatud kammitaolise riistaga tõmmates jälgi, lohud vajutatud sõrmega. Selle ajal hakati tegutsema põlluharimisega, tegemist oli marginaalse põlluharimisega. Seda järeldatakse, sest on leitud õietolmuterasid, eriti nisu ja odra, aga see kõik vähesel määral. Ikka aastaringne küla) · Nöörkeraamika kultuur aastast 3000 eKr (savinõud lameda põhjaga, kaunistati nööri savisse vajutamisega, nöör põles ära. Elatusalades toimus pööre, peamiseks muutus põlluharimine ja karjakasvatus, asustus paikneb ümber kaugeneb suurematest veekogudest. Oluliseks asustusüksuseks muutub (üksik)talu, sest sellest ajast on leitud väga vähe asulakohti) Kunda kultuuris Eesti aladelt matmispaike leitud pmtselt pole, teistelt aladelt nt Lätist on
sümboliks. Victoria-ajastu naise au ja uhkus olid tema juuksed, olgugi et need olid kohutavas seisukorras. Lokitange kasutati armutult kuna lokkis juuksed pidid kõnelema heast iseloomust. Õnneks kasutati valejuukseid rohkesti ja kahetsustundeta. Kübarad olid ekstravagantsed, sageli tohutu hulga sulgedega. Hirmujutte linde ähvatdavast väljasuremisohust kübarategijate moenarruse pärast liikus juba siis. Kui 20.sajandi alguseni olid nõutud lameda põhjaga, lillepotikujulised ja väikesed soliidsed õlgkübarad, kuid siis läks kübaraäri oma suuruste, kaunistuste ja looridega päris pööraseks. Üldiselt sobisid peakatete mõõdud rõivaste omadega- olles kitsad, püstised ja üleliia täiskuhjatud. 22 1900-1909 1901. aastal sureb kuninganna Victoria ning ühiskond oli küps muutusteks. Sünnib modernism. 20
Need arhioloogilised reliikviad on kivist - vastupidavast materjalist, et nad püsiksid kogu igaviku ja pakuksid kaitset rüüstajate eest. Ometi tuleb meeles pidada, et nad moodustavad vaid ühetänaseni ainsana nähtava poole Egiptuse arhitektuurist. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane oli piklik, kallakil seinte ja lameda katusega 3 - 6 meetri kõrgune kivikast. Idaseinas oli petikuks, millest käis sisse ja välja Ka - inimese vaimne teisik ehk hing, kes elas tema kehas. Ka oli inimese kaitsevaim ja sündis koos temaga. Pärast inimese surma elas Ka hauakambris edasi surnu esindajana. Seepärast tuli tema eest hoolt kanda. Petikuks pidi surnu eest palvetajatele näitama ka läänesuunda. Läänes, päikese loojumise kohas, asus egiptlaste arvates surnute riik.
Vagellimused on levinud maakera peaaegu kõikides meredes Arktikast Antarktikani. Nende liikide arv on suhteliselt väike. Vagellimuste toidu koostise ja toiduhankimisviisi kohta on andmeid väga vähe. Paljudel liikidel osutus sooltoru selle sisaldise uurimisel tühjaks. 4 KLASS: SOOMUSLIMUSED Soomuslimuste klassi kuuluvad omapärased mereloomad. Enamikul soomuslimuste liikidel on piklikovaalne keha. Nende kumer selg on kaetud kojaga. Soomuslimuse alumisel, kõhtmisel küljel paistab lameda tallaga lihaseline jalg. Jalg talitleb liikumiselundina ning jala abil kinnitub loom tihkelt kivide, kaljude, lubivetikate ja muude sarnaste esemete külge. Keha eesotsal paistab silma poolketta kujuline pea. Soomuslimused on vagellimustest üldiselt palju suuremad. Soomuslimuste, nagu teistegi limuste hõimkonna esindajate koda eritatakse mantli poolt ja igaüks tema kaheksast plaadist koosneb mitmest kihist. Soomuslimustele on iseloomulik täiesti eripäraste kojasilmade olemasolu
kõrge soolasisaldusega agaroossöötmel Haloquadratumi omad (tüvi HBSQ001). Hästi sobis selektiivseks C-allikaks Na-püruvaat. · Aastal 2006 sekveneeriti genoom. Genoom kodeerib üht imetajate mutsiinile sarnast väga suurt valku halomutsiini, mis peaks raku pinnal vett siduma ja kaitsma kuivamise eest ülisoolases keskkonnas. · NB! Rakul tohutusuur eripind! · Rakud on õhukese lameda karbi kujulised, sisaldavad gaasivakuoole. Võivad olla suhteliselt suured, siis on nad mikroskoobis näha "kokkumurtuna" ehk voltides. Normaalse suurusega rakk (5 x 5 mikromeetrit) näidatud noolega; B (gaasipõieke). Fotosünteesib bakterirodopsiiniga päikesepatarei. Euryarchaeota: halofiilid · Isoleeriti esmalt soolasest soodajärvest Keeniast · Natronobacterium gregoryi on halofiil ja alkalifiil vajab aluselist ja soolast
tennisemängu harjutada. Suure-Kõpu mõisa hooned 1825. aastal põles maha vana härrastemaja, mille asemele ehitati esinduslik kahekorruseline klassitsistlikus stiilis mõisaloss. Hoone valmis 1847. aastal. Pärast 1876. aastal täiendati ehitust. Kesk- ja nurgarisaliitide vahelised ühekorruselised osad ehitati kahekorruseliseks, teisele korrusele ehitati ka neli rõdu. Igal rõdul on aken ja uks-aken. Hoone asub kõrgel maakivisoklil (võlvitud silindervõlvidega), kaetud lameda kelpkatusega. Fassaadi liigendavad kesk- ja nurgarisaliidid. Keskrisaliiti liigendavad joonia kapiteelidega pilastrid, viiluväljas on segmenkaalne aken, kolmnurkviilu elustab hammaskarniis. Nurgarisaliitide kolmnurkviiludel on sirgjooneline karniis, esimese korruse nurkade pind on antud rustikas. Risaliitide vahel asuvad teise korruse rõdud toetuvad metallkonsoolidel. Rõdudel on valatud metallrinnatis, mida on elustatud noodivõtmekujulise spiraaliga
massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
ainult rida ümarkaarseid nisse, nn. petikuid, siis oli tegemist pseudotrifooriumiga. Seega võis basilikaalseülesehitusega kiriku kesklööv olla olla seestpoolt kolmekorruseline - kõigepealt arkaadid, siis empoorid või (pseudo)trifoorium ja lõpuks valgmik ümarkaareliste akendega. Sageli võisid aga empoorid võ´i trifoorium puududa. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks tol ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud sageli võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäetigi lagi hoopis ehitamata. Oskuste ja võimaluste kasvades püüti asuda võlvimisele. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Mõnevõrra laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks e. traveedeks ja iga sellist mõttelist ruumiosa kattis ristvõlv. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nim. vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav e
· Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmehitis. (Inglismaa) · Kromlehhid on suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal) Egiptus Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid
Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid aga mitte sambad nagu antiikajal, vaid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne.). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal
Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid, N: Mauna Loa (Havail). Aktiivne vulkaan- pidevalt või kümneaastase vahega purskavad vulkaanid. Suikuv vulkaan- ajutise purskerahu seisundis olevad vulkaanid. Kustunud vulkaan- inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid. Maavärin- maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.
Joon. 1.1. Varaseimad teated meresõidust on ajalool enamasti Vahemere piirkonnast. Egiptlased tarvitasid Niilusel ja maad ümbritsevatel meredel papüürusest kokkuseotud paate (Joon. 1.2.), kuid hiljem ka laeva (Joon.1.3.), millega juba 1500a e.m.a. 18. dünastia ajal käisid Somaalias ja isegi Indias. Nad kasutasid rooliaeru ja algelisi purjesid. Kuid materjali nõrkuse tõttu ei olnud sellised laevad merekindlad. Lameda põhja tõttu oli neid raske juhtida. Iseloomulik on emapuu või kiilu puudumine, mida mõningal määral asendab laeva otsi ühendav ja kõrgemale tõstev palk või latt, mis annab konstruktsioonile tugevuse. Mitmel poolel kasutasid jahimehed puust või luust sõrestikke, mille ümber tõmmati loomanahad. See võimaldas anda veesõidukile soovitud kuju ja tagas küllaldase tuge- 1
Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad- kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. 16. sajandi keskel alustati Pariisis Pierre Lescot' (1510-1578) juhtimisel uue Louvre'i lossi ehitust. Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles
Kaljukirikus hoitakse juuksekarva, mis kuuluvat Muhamedile. Arhitektuuris esineb varakristlikke mõjusid. 34 m kõrgune kuppel olevat olnud alg selt kullast, sümboliseerib püha kaljut, mida ta varjab. Interjööris mustrilised mosaiigid. LALIBELA 11 graniidist kaljukirikut Etioopia 1200 m.a.j. Etioopia ajalugu on sama vana kui Egiptuse oma. Ajalugu on seotud kristlusega. Euroopa misjonärid avastasid Lalibela alles 19. saj. Püha Jüri kirik (Bet Giorgis) väljauuristatud sisemusega ja lameda katusega kreeka risti kujuline kirik pärineb 13.-14. saj. Ja on kasutusel tänini. Esmalt raiuti sügavad kraavid kaljusse ja eraldati graniidiplokk muust mäe osast. Sajandeid olid elanikeks preestrid ja mungad. Kirikut on sajandeid külastanud palverändurid ja täna on see Aafrika tähtsaim palverännakute sihtkoht. Lalibela linna asub mäestikus, mille kõrgeim tipp on üle 4100 m merepinnast. Linn sai nime kirikute rajaja, Zagwe dünastia valitseja järgi (12.-13. saj.)
Lõikuspidudel ja mitmetel religioossetel rituaalidel oli vein peamine pidustusjook. Umbes 400 aastat e.m.a. arenesid välja suured joomapeod veinijumala Dionysose auks, mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose auks veini joomisel. Sokrates on öelnud: "Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab kurbuse rahule. Ta äratab uuesti rõõmu ja on kui õli hääbuvas elutules.". Veini kasutatakse sageli ravimina, seda soovitas juba arstiteaduse isa Hippokrates, kes sündis umbes 460. aastal e.m.a. Kosi saarel. Ta ütles, et vein on muu hulgas ka palavikku alandava ja desinfitseeriva toimega.
Fersenitele, peale Põhjasõda oli see aga Carl Magnus von Posse valduses. 1780tel aastatel omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni (Eesti mõisaportaal, 2017). Mõisasüda asub praegusest Abja alevikust kilomeetrike kirdes, kõrge veeru serval. Esinduslikult ehitati ta välja 18. sajandi teisel poolel Friedrich Adolph von Stackelbergi ajal (Eesti mõisaportaal, 2017). Varaklassitsistlik, 2-korruseline krohvitud kiviseinte ja lameda plekk-katusega hoone. Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register). Mõisas on tegutsenud kodumajanduskool, II maailmasõja järgselt aga lastekodu
perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid. Palju detailseid soove muutis Aalto tööd üsna keeruliseks. Mitme
Kr. sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Ptolemaiosed ei hävitanud egiptuse kunsti, kuid lisasid sellele palju kreekalikku. Selle kohta öeldakse, et Egiptus helleniseerus, s.o. muutus kreekapäraseks. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. _______________________ 1 balsameerima e. palsameerima surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu 2 mastaba piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga 3 dünastia valitsejate suguvõsa 4 Cheops loe: heops (nimi Cheops on kreekapärane; vanaegiptuse algkuju oli Hufu) 5 Chephren loe: hefren (vanaegiptuse Hafre) 6 Mykerinos loe: mükeriinos (vanaegiptuse Menkaura) 7 Kleopatra VII Suur (69-30 eKr.) Egiptuse kuninganna, rahvuselt kreeklanna. (tema emakeel oli kreeka keel). Kleopatra elus põimuvad tihedalt poliitika ja armastus
laoruume, tema müürid olid kõrged ning siledad, torni ülaserva ümbritsesid hambulised sakid. Ka tempel kujutas endast jumalateenistuseks kasutatavate ruumide teatud kombinatsioone ladudega. Hattusa peatemplis olid näiteks umbes sada ruumi, millest seitsekümmend oli kasutusel ladudena. Ühiskondlike ja muude hoonete arhitektuur oli lihtne, ilustamata, "geomeetriline". Ainsateks ilustusteks olid nendes peale portaalilõvide puust sambad, mis hoidsid ülal lameda katuse ettenihutatud osa; need sambad oli asetatud skulptuuridega ehitud soklitesse. On huvitav, et hetiidi linnade varemetes pole arheoloogidel õnnestunud avastada avaraid hoonestamata kohti, mida võiks surmkindlalt väljakuteks pidada. Kuid väga raske on muidugi kujutleda linna ilma väljakuta: lõpuks jõudsid arheoloogid koostöös filoloogidega järeldusele, et selleks paigaks, kuhu koondus hetiidi linna "avalik elu", oli ilmselt suur õu väravate vahel.
Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Kaari kandsid aga mitte sambad nagu antiikajal, vaid piilarid (mis võisid olla ümmargused, neljatahulised jne.). Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Ehitustehniliselt kõige raskemaks ülesandeks sel ajal oli ehitiste katmine vastupidava laega. Esialgu olid kirikud võlvimata ja piirduti lameda puulaega või jäeti lagi hoopis ehitamata. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli silindervõlv. See oli aga raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume. Laiemaid lööve sai katta ristvõlvidega. Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks ja igat sellist ruumiosa kattis ristvõlv. 31. Mille poolest erineb tüüpiline Lääne-Euroopa gooti katedraal romaani katedraalist? Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide
ning koos tsentraalehitisega (seinad on keskpunktist võrdse kaugusega) lõid need arhitektoonilise eeskuju, mis on idapoolsetes kristlikes kirikutes osaliselt tänapäevalgi kohustuslikuks elemendiks. [4] 3. ISLAMI ARHITEKTUUR Islami arhitektuuris aastatel 650-1600 kujunes kõige olulisemaks ehitiseks mosee (joonis 13), mis koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest ja mida piiravad igast küljest sammaskäigud. Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks. Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) ja kaev, et käsi pesta. [14] Joonis 13. Djenné suur savimosee [15] 11 Joonis 14. Islami spiraalne minarett Doha Qatar [16]
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
Galaktikaks.Galaktika pöörleb.Päikese kaugus Galaktika tsentrist on 30 000 valgusaastat.Galaktika keskel peitub tohutu massiga must auk.Meie galaktika koos 30 lähema galaktikaga moodustab nn Kohaliku Grupi.Palju suuremaid gruppe, galaktikaparvi, on universumis lugematu arv miljoneid.Selgel ööl võime näha üle kogu taeva ulatuvat helendavat vööd.Vaadates Linnutee heledat vööd, näeme lameda ketta kujulise Galaktika keskset tasandit, kus tähtede ( ja tolmu ning gaasi) tihedus on suurim. PILDIL: Galaktikate tekkimine Kui saaksime vaadata meie galaktikat mõnest teisest galaktikast , kust ta paistab serviti, näeksime Galaktika keskel olevat tuuma.See paistaks nagu kaks kokkupandud praetud muna, härjasilma. 20.Selgita mõistet ``Universumi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
