Sissejuhatus · Saabusid koos teiste barbaritega Suure Rahvasterändega · Lääne-eurooplastele normannid, venelastele variaagid · Algselt tegelesid kaubanduse, põlluharimise, kui aga maa otsa sai, asusid rändama, röövima ja rüüstama · Hiilgeaeg 8.-11. sajand · Arenenud laevandus Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al
populaarsust tervitamine põsesuudlusega ja embamisega. See mitteformaalne tervitus sai alguse keskajal, mil mehed surusid kohtudes teineteisega kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud tervitasid üksteist suudeldes põsele, aadlitiitliga inimesed suule. Moodi läks pidulik embus ehk akolaad. Akolaadi all tunti ka rituaali, millega lopes rüütliordusse pühitsemine jam is kujutas endast rüütli õla kerget puudutamist mõõga lameda küljega. Suudlus põsele on säilinud lähedaste inimeste tervitusviisina. Lõuna-Euroopa riikides peetakse sobivaks anda mõlemale põsele üks tervitussuudlus. 5 Kasutatud kirjandus: Kasutasin kirjandust "Etikett tööl ja kodus" , alapeatükk tervitmine lehekülgedelt 17-31 6
,,Dekameron" 6. päeva viies novell 1. Forese da Rabatta: Oli suur teaduste tundja. Paljud nimetasid teda kodanikuõiguse varaaidaks. Forese oli väikest kasvu ja inetu, lameda näoga ja nösuninaga. Ta oli veidi ülbe ja ninakas, sest mõnitas Giotto't kuigi oli ise sama kole, kuid taipas kohe millega oli ta eksinud. Giotto: Ta oli maalikunstnik ega sugugi ilusam kui Forese. Giotto oli tagasihoidlik ja andekas mees, ning polnud ühtegi asja, mida ei suutnud ta niiviisi maalida, et see ei paistnud välja asi ise- väga tõeline. Ta tegi kunsti mitte sellepärast nagu tavapärased selle aja kunstnikud, et teistele meeldida, vaid et rahuldada arusaajate vaimu
USSID Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma. Omab päris- ja vaheperemehe. Paeluss Paelussil on 800 1000 lüli.
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste k...
Mõisted:Laam-litosfääri plokk,mis triivib astenosfääri.Mineraal-looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend millel on iseloomulik kristallstruktuur.Kivim-loodusliku tekkega mineraalide tsemsnteerunud mass.Tardkivim-nii maakooress kui ka maapinnal magmast tardunud kivim.Settekivim-teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa,liiva,savi jt setete kuhjumisega,kivimiks saab sete alles kivistudes.Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri(200-650C)tingimustes moondunud kivimid.Maak-majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid.Ookeani laamade külgsuunaline lahknemine e spreeding- lõhesid mööda tungib maakoorde magma,tardub seal ja tekivad okeanilist maakoort moodustavad kivimid.Ookeani keskahelik-mäestik milles on üksteisega paralleelselt risti olevad lõhed.Mandri triiv-mandrite horisontaalne triiv ookeanilisel maakoorel.Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum,mille kohale maapinnal tekib vulkaan või ...
aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie) Teler 1928 ● Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. ● Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Olulised sündmused televiisori ajaloost: * 1908 – maailmas hakatakse laialdasemalt kasutama sõna televisioon * 1936 – kavandati esimese lameda paneeliga televiisori süsteem * 1. jaanuar 1954 – esimene värviline teleülekanne * 23. juuni 1954 - Tallinna kauplustesse ilmusid esimesed televiisorid * 11. märts 1956 – eetrisse läks esimene Aktuaalne Kaamera * 1. juuli 1981 - kogu ETV programm edastatakse värvilisena * 2010 – Eesti läheb üle digitaaltelevisioonile * 2013 – maailma esimene nõgus UHD teler Samsungilt Helikopter 1939 ● on õhust raskem lennuaparaat, mille
Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kannavad endaga kaasas munakurna, milles munadest arenevad vastsed. Vastsete koorumise ajaks jäetakse munakurn kuhugi sooja kohta. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad. Vastsete järkude arve oleneb prussakate liigist.
Puidust varaklassitsistlik ühekorruseline Einmanni mõisahoone on valminud 1820. aasta paiku, olles Eesti üks stiilsemaid puitklassitsismi esindajaid. Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Saku mõisa peahoone Raikküla mõisa peahoone
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005 Usside mitmekesisus. U s s id . L a m e u s s id Ü m a r u s s id R õ n g u s s id Im iu s s id P a e lu s s id S o lk m e d V ä h e h a r ja s u s s id H u lk h a r ja s u s s id K a a n id Lameussid Lameussid on lameda kehaga. Lameusside keha pikkus võib ulatuda mõnest millimeetrist 10 meetrini. Enamik lameusse elab parasiitidena teiste loomade sees. Loe lähemalt Paeluss Kuulub lameusside hulka. Koosneb kehast, kaelast ja päisest. Omab lihtsa närvisüsteemi, eritus ja sigimiselundkona. Parasiitussina seedeelundkonda ei oma.
Saksamaal kasutati vasegravüüri, mis võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Madalmaade arhitektuuri kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid ja püramiidid. Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad Itaalia lameda katustega paladzzodest. Internetist uurides Prantsusmaa arhitektuuri kohta, leidsin Chenonceaux'i lossi, mis tõepoolest oleks nagu sillale ehitatud. Saksamaal aga matkiti itaalialikke eeskujusid valitsejate ja aadlike lossides. Linnaelamute ehitamisel jälgiti endiselt gooti traditsioone. Madalmaade skulptoritel tuli peamiselt kaunistada ehitisi ning valmistada hauamonumente. Suurmeister Cornelis Floris'e, kes on eriti tähtis ka arhitektina,
Rauast tööriistasid tegid võimalikuks tunnelite ja akveduktide rajamine. Esimene avastus ploki olemasolu kohta leidus assüüria reljeefil -8.saj. Plokk kutsus ehituskunstis esile pöörde, kujunes välja algeline kraana, kaustusele võeti pöör. Tali võeti kasutusele meie ajaarvamise algul Ka treipink on üheks antiikaaja leiutiseeks. Mehhaniseeriti teraviljajahvatus, umbes -600 ilmus kasutusele pöörlev jahvatusseade, kus teri peenestatti kahe lameda kivi vahel. Käsikivi säästis palju tööd, kuid oli tülikas. Antiikaja teaduses oli ainulaadne Archimedes. Archimedes ühendas endas ühtaegu andeka matemaatiku ja oivalise inseneri, tema oli ka sellel ajastul kõige lähedamal uusaja teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba
Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
Kõige peal on pillil on puhkumis auk ja sellel võib olla kuni kümme väiksema sõrme auku, igale sõrmele üks auk. See on sarnane Ocarina pillile, kuid ei sisalda plokkflöödid huulikut, nagu teised erinevad Hiina flööditaolistest instrumentidest: Wudu ja Taodi. Xun võib olla erinevates suurustes. Vanim säilinud sissekanne xunist on Hiina entsüklopeediast, Erya (rafineeritud mõiste, u 3. sajandil eKr), kirjeldades pilli kahte tüüpi: 1. Suur, kujult nagu hane muna, lameda põhjaga ja kuue auguga. 2. Väike, kujult nagu kana muna. Ajalugu ja areng Selle unikaalse puhkpilli päritolu pärineb kiviajast ja on palju pistmist algse Hiina jahipidamistavadega. Sageli iidsel ajal inimesed ühendasid kivi või mudapalli nööriga ning tulemust kasutati metsloomade jahiks. Mõned pallid olid seest tühjad, mis võimaldasid visates teha palju helisid. Mõndadel inimestel pakkus heli mõnu ja õppisid, kuidas visata pall õhku. Järk-järgult "meteoorkivist" sai
kerkima.Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustes tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel, kui magma on tekkinud, hakkab see liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad, siis kui magma jõuab maapinnale. Vulkaanid levivad laamade piirialadel. *Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.
**Laamade kokkupõrge deformeerib kummagi serva.Kivimid ja setted,mis sellesse tsooni jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse.Tekivad kurdmäestikud,miva võime oma silmaga näha Alpides või Himaalajas. Kilpvulkaanid - vulkaanid,mis purskavad rahulikult,laava on väga vedel,valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku.(Leidub Islandil,Hawaiil ja Uus-Meremaal) Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades(Vesuuv,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel.
varemeteks keset metsaparki. Juba keskajal asus Keila-Joal veskikoht, mis oli 17. sajandil saanud mõisa staatuse joast pärineva nime Schloß Fall all. Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila- Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa-
Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi. Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad moseed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palveniss, vahel on neid ka mitu; õues kaev, kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tavaliselt kuuluvad mosee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme:
pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda. · Elliptiline: Tipu ja aluse poole ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskosas ja mille pikkus ületab laiuse kõige rohkem 3 korda. · Ovaalne: Piklik, tipul ja alusel on ümardunud leht, mulle kõige laiem koht on lehelaba keskel. · Ümar: enam-vähem ringikujuline leht. · Neerjas: pikkusest laiem, alusel laia väljalõikega ja enamasti lameda tipuga lehed. · Mõlajas: leht, mille laba kõige laiem koht on tipu lähedal ja mis aluse poole järsult aheneb. · Munajas: piklik leht, mille kõigelaiem koht on keskosast allpool. · Äraspidimunajas: piklik leht, mille kõige laiem koht on keskmisestkohast ülalpool. · Südajas: alguses sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega munajas leht. · Talbjas:leht, mille koht on tippu lähedal ja mis aluse suunas ühtlaselt aheneb.
nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1. Kaarikuvägi kuningate ja ülikute jaoks. Nende ees olid nii hobused kui kaamlid. 2. Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest koosnev jalavägi. Haridus Kiilkiri pandi kirja sumerite poolt. Kirjutati savitahvlitele. Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist
laama põrkumisel. Magma hakkab maakoorest üles liikuma ja väljub koldest. Vulkaanid paiknevad laamade servaaladel. 9) Vulkaani kuju, ehitus, purskeprotsess, seos magma omadustega. Kilpvulkaan: Räni- ja gaasirikas viskoosne magma, liigub vähe, väikesed laavavoolud ja tarduv magma moodustavad teravamaid vulkaanikoonuseid. Magma teekond lühike. Kihtvulkaan: Räni- ja gaasivaene väheviskoosne basaltne magma, liigub hästi, laialivalguv laama moodustab lameda koonuse. Magma teekind pikk, mitu harulõõri, kraater lai. 10) Vulkaanipurske tagajärjed Eralduvad gaasid – veeaur, süsinikoksiidid, väävliühendid. Tuhapilv – lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu. Lõõmpilv – kõrge temperatuuriga gaasi ja setete pilv, tulikuum. Vulkaanilised pommid – põlevad kivimikehad. Laavavoolud, mudavoolud, lööklained, maavärinad, tsunami. Plussideks: Saame uurida maa sisemus, väävel, ehitusmaterjal, kuum põhjavesi, viljakad mullad,
§ Vihmausse nimetatakse ka mulla kobestajateks! Teisi rõngusse: § Vihmaussiga sarnaseid loomi elab ka vees § Näiteks mudatuplased, kes elavad eesosaga põhjasetetesse kinnitunult § Nad sarnanevad välimuselt kaanidega § Toituvad nad veekogu põhjas lagunevatest taime- ja loomajäänustest § Nad on tähtsad ka aineringes § Neid söövad meelsasti kalad Kaanid: § Rõngusside hulka kuuluvad ka kaanid § Elavad nad mageveekogudes § Lameda ja harjasteta keha mõlemas pooles on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks §
Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Aias puuduvad pingid ja valgustused. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid. Jaapanis valmistatud ning siiin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad. Jaapani aias on inimene iseendaga. Siin ei lärmata, spordita, sõideta jalgrattaga, jalutata lemmikloomi. Talveperioodil aedu ei külastata enamasti nad talveks suletakse. Aed peaks lõplikult valmima 2015. aastaks.
on heaks kaitseks vähi õrnale kehale. · Paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elavate käsnade tükikesi. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (4) · Kõik vähid ei ole suured näiteks sõudikud ja vesikirbud on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. · Kuivatatult müüakse neid akvaariumikaladele toiduks. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (5) · Keldrikakand on maismaal elav vähiline. · Ovaalse ja üsna lameda kehaga loomad, keda võib leida niisketest paikadest kelder, kõdu, puunotid jne. Vähid loomade ja inimese elus · Vähid on tähtsaks lüliks looduse aineringes, nad on paljudele veeloomadele ja inimestele toiduks. · Nt. jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid. Garneel. Tänan!
Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e
Koori all oli sageli krüpt. Tornid Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur
Templit ümbritses tugev kaitsemüür Püloon sissepääs templisse Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele Egiptuse poos maalidel ja reljeefidel (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis) Mastaba on Vana-Egipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud pinnasest eenduva v pinnasesse süvand . skulptuur.
osaliselt ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu mandri serva (Vaikne ookean). · Kilp- ja kihtvulkaan (magma sisaldus, magmavool, päritolu näide) Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas
Et loom sureks, kastetakse noole ots mürgi sisse. Pärast jälitatakse saaki, kuni see sureb. Küttides on neil väga napp riietus. Viimasel ajal riietub enamik busmaneid tänapäevaselt. Põlluharimisega saab tegelda ainult seal, kus leidub vett, eelkõige kõrbet läbivate jõgede ääres või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Kui oaasid välja arvata, on kõrbealad loomulikult hõredalt asustatud. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Nad korjavad kõike suupärast, mida kõrb pakub: metsikute puude vilju, pähkleid, marju ning erilisi liivamaade metsikuid arbuuse. Kalaharis elavad Sani ja Khoikhoi rahvad. Joonised:
8. Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga 9. Süsteemiteooria mõjud organisatsiooni mõistmisel Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10. Kõrge ja lameda organisatsiooni tunnused. Kõrge- mehhanistlik (kõrge astmeline, madal hargnevus, väike juhtimisulatus) Lame- sümmeetriline (madal astmeline, suur hargnevus, suur juhtimisulatus) 11. Formaliseeritus, reeglite tähtsus Ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegelei, protseduure või informaalset suhtlust 12. Tsentraliseeritus, selle mõju organisatsioonile Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumisel tasandil 13
levikuga ). Seljapoolel on heledaid sulgi vaid üksikuid, üldtoon on tumepruun.Hiireviu nokk ja küünised on mustad ning jalad ja vahanahk kollased. Noorlind on üldiselt samasugune nagu vanalind, kuid tema alapool on tavaliselt ilma põikmustrita ja rinnal ning kõhualusel võib olla tume pikitriibutus. Noorlinnu heledad suleääred on silmatorkavamad. Hiireviu tunneb lennust ära eelkõige tema laiade tiibade järgi ja valgelaiguliste ümarate tiibade järgi, mis on õhus liueldes lameda V kujuliselt tõstetud. Teistel viudel ja kotkastel on tiivad eelkõige laia siruulatusega, hiireviu tiivad on aga eelkõige laia "haardepinnaga". TOITUMINE Hiireviud söövad paljusid erinevaid linde ja loomi, kuid põhiosa tema toidust moodustavad siiski hiirelaadsed närilised ja teised pisiimetajad: mutid, karihiired ja koguni jänesepojad. Hiireviu kasutab toiduks veel linnupoegi, roomajaid ja konni. Mõnikord, tavaliselt talvel, on hiireviu
hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega.
Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater.
Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Üldiselt Eesti klassitsismist. Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhutudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 1840tel aastatel hakkas klassitsismile tasapisi lisanduma teiste stiilide elemente ning aniikeeskujudest enam detailides täpselt kinni ei peetud. Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas
EESKUJU ANDVAD ·Külm, klassikaline ilu, kirgedest vaba ·Asketism, lakoonilisus, vähe detaile Marie-Denise Villers "Madame Charlotte du Val d`Ognes" ARHITEKTUUR Sümmeetrilised, Siledad seinapinnad Fassaadi keskosa nagu Kreeka tempel Pariisi Madeleine´i kirik kreeka templi koopia AASPERE MÕISAHOONE Virumaal PIRGU MÕISAHOONE klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, ARHITEKTUUR AUVÄRAVAD, VÕIDUKAARED (otstarbeta ehitised) J. F. Chalgrin. Tähe triumfikaar 1806-1837 Pariis. Napoleon I tellitud MOOD
4. Selgita, kuidas on seotud plahvatuslik vulkanism ja magma gaaside sisaldus. Mida suurem on rõhk Maa sügavuses seda rohkem on seal gaase( H 2O, CO2). Mida suurem on gaaside sisaldus seda suurem purse tuleb kuna rohkema gaasi sisaldusega magma on happelisem. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. 1. Aluseline vedel laava kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- kilpvulkaani. 2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan. Kui laava väljub vette, siis ta jahtub väga kiiresti ja tekib vulkaaniline klaas- obsidiaan. 3. Porüklastiline materjal. Suurus võib olla peeneterlisest tuhast kuni suurte lahmakateni.
Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. 5.Piusa Koopaid on kokku 8, kuid paljud neist on kuulutatud varisemisohtlikeks ning suletud. Endised kaevanduskäigud on Ida-Euroopa suurimaks nahkhiirte talvituspaigaks ning seetõttu võetud looduskaitse alla. Kaitseala pindala on 46 ha
Gaasi siserõhk on määratud kahe jõuga: 1)magma enese rõhk 2)magma viskoossus Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt Vulaanilised pommid Fragmendid, mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi
sulestik. Laanekuklasne · III kategooria kaitsealune liik Eestis · Levinud peamiselt Ida-Eestis · 1964 a. Loodi tema jaoks Padakõrve kaitseala mis oli tollas NSV liidus esimene sipelgakaitseala Koerliblikas · Lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas. · Kuldpõrnikas toitub nii nagu teisedki põrniklased taimelehtedest ja -õitest. Taimestik · Puurinne Kask, Mänd, Saar, Vaher, Tamm. · Põõsarinne Pihlakas, Paju, Kadakas, Kibuvits. · Puhmarinne - harilik kastehein, kanarbik, lubikas) · Rohurinne - mägiristik, aasristik, ümarleheline kellukas,punane aruhein, kassisaba Puurinne Kask Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. Kased
Selle kolmekorruseline peaehitis ja tüsedate nurgatornidega tiibhooned piiravad siseõue. Müürid lõpevad ülal väikestest postikestest rinnatisega, mille tagant tõusevad fantastilise metsana tornid ja tornikesed, kõrged korstnad ja katuseaknad - kõik tihedalt kaetud kaunistustega. Selline eriline huvi katuseehitiste, eriti just katuseakende vastu jääbki edaspidi prantsuse arhitektuurile omaseks. Juba üksi nende abil võib prantsuse renessansi losse kergesti eraldada täiesti lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Louvre Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Seda on lammutatud, suurendatud, täiendatud, lisatud tiibhooneid jne. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana.
kodanikud, sõltlased ja orjad.Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.Mesopotaamia linnad-on linnatsivilisatsioon.paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid,elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi.Linnad oli kitsadja tänavad kõverad,mille kõrval seisid külg külje kõrval lameda katusega tellistest majad.tänavatel oli häälekas kauplemine.Mesopotaamia usk-Religioon pärineb Sumeritelt. Jumalad olid inimesed. Taevajumal Anu oli jumalate isa. Tema poeg Enlil oli tuule, tormi, vihma ja piksejumal. Jumalate kuningas, kes kaitses ka maist kuningavõimu. Ta edendas põllu viljakust.Ühiskond-kõik pidid täitma valitseja korraldusi ja nii Maailma ja inimese loomine-Usuti, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast
Arvatakse, et: - suur püramiid kaalub enam kui 5 miljonit tonni ning koosneb rohkem kui 2 miljonist kiviplokist. - püramiidi pindala on sama suur nagu 200 tenniseväljakut - sellele pindalale mahuks ära kaks Rooma Peetri kirikut - Napoleon arvutas, et kolm suuremat püramiidi sisaldavad nii palju kive, et neist saaks ehitada 3m kõrguse ja 30 cm paksuse müüri umber terve Prantsusmaa Suurte Egiptuse püramiidide eelkäijad olid lameda katusega hauakambrid mastabad. Need olid ametnike, õukondlaste ja vaarao perekonnaliikmete matusepaigaks. Sfinks on hiiglaslik inimpeaga lõvi kuju, mille kõrguseks on 20m. Kuju tahuti ühest kaljutükist Hafre valitsemise ajal umbes aastal 2500eKr. Egiptuse jumalad Tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda hakati samastama Teeba loomisjumala Amoniga. Aja jooksul kujunes päikesejumal Amon-Ra peajumalaks. Vaaraode võimu kaitses kulli peaga jumal Horos
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
Astenosfääri basaltne aluseline magama: 35%- 52%, ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel 52%- 65%-keskmine, andesiitne magma. Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma. Kilpvulkaanid (kõik ookeanide vulkaanid) tekivad räni- ning gaaside vaesest väikese viskoossusega magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate
vastsündinu kohta, Eestis aga hiljuti läbiviidud epidemioloogilise uuringu põhjal 1,17 juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta. Downi sündroomi iseloomusliku välimuse tunnused: · Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad. · Silmade lõige on viltune (meenutab mongoliitset rassi). · Kolmas silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat iseloomulikku nahavolti. · Silmade vahe on lai, esineb lameda juurega väike nina. · Suu on poolavatud, suur keel sageli suust väljas. · Kõrvad on väikesed ja ümarad. · Kaela nahk on paks ja voldiline. · Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud. · Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus · Hüpotoonia · Sõrmed-varbad on lühikesed, 50%-l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme vagu (ahvikäejoon). Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine,
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tih...
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
funktsiooni. 3) Kui moodustunud mutantne alleel on retsessiivne. Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. Üks inimese kõige sagedasemaid genoommutatsioone põhjustab Downi sündroom. Selle tulemusena on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47. See tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest. Selline inimene on väikest kasvu, mongoliidse silmalõikega, lameda näo ja kõrgete põsesarnade ning vaimse alaarenguga. Sündroomi all kannatavad mehed on steriilsed, naised aga võivad vahel lapsi saada. Tunnuseks on samuti "ahvivagu". Downi sündroom tuleneb 21. kromosoomi lahknemise häiretest ovogeneesi meioosis. Samuti avaldab mõju ka vanemate naiste rasestumine ja sünnitamine. Klinefelteri sündroomiga meestel on kolm sugukromosoomi (XXY). Selle sündroomiga mehed on naiselike
4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. Cheops kõrgus umbes 140m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. Chefren - kõrgus umbes 142m. Mykerinos - oli neist kõige madalam, kõrgus üle 40m. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
