Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani 27.12.2007. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Looming Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid
1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Tunnustused
Ehtsa tundelüürikuna lähtub Ellen Niit kõigi teemade käsitlemisel oma isiklikust elamusest ja suhtumisest. Sugestiivse tundelüürikaga on eesti luules märkimisväärset osa etendanud. 4 Luulekogud · "Maa on täis leidmist" (1960) · "Linnuvoolija (1970) · "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) · "Oma olemine, turteltulemine" (1979) · "Krõlliraamat" (1979) · "Tere, tere lambatall!" (1993) · "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud · "Midrimaa" (1974) · "Suur suislepapuu" (1983) · "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud · "Kuidas leiti nääripuu" (1954) · "Rongisõit" (1957) · "Karud saavad aru" (1967) · "Lahtiste uste päev" (1970) · "Suur maalritöö" (1971) · "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) · "Krõlli värviraamat" (1994) · "Krõll ja igasugused hääled" (1994)
aasta pressifoto näitus Arvustus Käisin 2009.aasta pressifoto näitusel, mis oli välja pandud Õpetajate Majas. Seal oli väljas valik 2009.aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Näitusel oli ka üleval erinevate kategooriate võidutööd ja kõik nominendid. Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks võinud sellise tormiga ära lennata
sobinud ajastuga, sest luulelt loodeti ühiskondlikku aktiivsust, mitte isiklikku meelestamist, mis Elleni luules oli. Seetõttu katkes mitmeks aastaks ka tema areng. ,,Muidugi jätsin ma ruttu ja otsekohe luuletamise katki. Õnneks olin selleks ajaks ka juba natuke kirjanduslikku haridust saanud," meenutab ta ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960) Linnuvoolija (1970) "Tere, tere lambatall!" (1993) Ellen Niit Kuulus lastekirjanik Ellen Niit kirjutab peamiselt riimuvaid luuletusi. Luuletused räägivad ilusatest maadest, suvest ja palju rõõmust. Luuletus Raske kott Poiss tuli koolist ja kott oli raske, küll oli raske, koledasti raske. Koti sees on poisil ehmatate, jah te koti sees on poisil neli prisket kahte. Elle Niit Kasutatud kirjandus http://luuletused.score.ee/Ellen%20Niit http://et
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees · Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline. · Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-:ebareaalne,alakaaluline,imeilus,puhtsüdamli,püstirikas. · Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgu...
1.Varakristlik arhitektuur. Pärast kristluse seadustamist hakati ehitama kultushooneid-kirikuid. Eeskujuks võeti basiilikad-Rooma äri- ja kohtuhooned. 2. Basiilikad Läänest itta paigutatud hooned, mille sissekäik on läänepoolses otsas; kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur. Kunstiallikateks on katakobide olevad seina- ja laemaalid ; Rooma linnas ja selle lähistel u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaal...
Baroki ja klassitsismi kordamisteemad 10.klassile 1.Baroki üldiseloomustus Sõna ,,barokk" päritolu ei ole kuigi selge, selle algeid nähakse juba 16.sajandi teise poole Itaalias, nii kunstiloomes, nii maalikunstis, arhitektuuris ja ka kirjanduses. Barokk on ka vastandite ühendamine (ilus põimub inetuga jne) Ajastu kriis ja moraali laostumine tõid kirjandusse ja kunsti maise elu tühisuse ja kaduvuse. Barokis levis skepsis ja pessimism. Paradoksid ja antiteesid-vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine Kontseptism-vaimukalt ülistatud kujundid, baroki üks peastiil Nii maalikunstis, arhitektuuris kui ka kirjanduses- kujundipeenus ja ornamentaalsus 2.Klassitsismi üldiseloomustus Klassitsismis levis vastandite lahutamine Antiikesteetika põhimõtted- 3 ühtsuse printsiip(aja-, koha-ja tegevusühtsuse), ranged reeglid: selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel kunstis, tragöödia (,,kõrge" zanr) pidi puhastama ja õilistama, ei mida...
vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest; 2005 E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel); 2009 Avati Ungaris Kiskõrösis Sandor Petõfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst; 2010 Tallinna vapimärk. Kasutatud kirjanus http://ellen-niiit.weebly.com/looming.html http://www.elk.ee/?profile=ellen-niit http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit
Näidendid § "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984 Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest. v 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel).
Roomas praeguse Peetri kiriku kohal oli vana Peetri basiilika, ehitati ümber 16. sajandil. Roomas on säilinud veel Santa Maria Maggiore kirik, kuid seegi on ümber ehitatud. II Maalikunst (Skulptuur oli varakristlikul ajajärgul vähetähtis, kuna taheti end vastandada paganausule, mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus kala Ristija Johannes lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu) tuvi paabulind surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas. Tehti ka mosaiike. Mosaiikide peamine ülesanne oli kirikute apsiidide kaunistamine. Keskne kuju oli Kristus (nüüd juba inimese kujul, mitte sümbolina)
suud pärani lahti hoida, veel rohkem inimesi räägib täis suuga. Kreeka on maa kus mõeldi välja ambroosia ja nektar, aga ka muidugi ka surmaputk. Kreekas leidub hõrkasid roogi, aga ka toite mis küll ei tapa aga maitse järgi võib see nii tunduda küll. Tavaline rahvusroog on phassolada ehk paks oatomati-porgandi supp. Ehkki igal religioonil on oma eripäerad, tehakse argipäevadel üldiselt vormirooga või ühepajatoitu. Äsjatapetudväga noored loomad - vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg - on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Vahemere hõbedased ja kuldsed kalad on aluseks paljudele isuäratavatele roogadele. Koorikloomadest peajalgsetest ja mollukistest saab eelroogi või koguni põhiroogi, mis panevad suu vett jooksma. Kreeklased on maiasmokad seega on neil ka lõputu magustoitude valik. Nad küpsetavad sadu sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise: Lõuna kella 11.30 ja 17
varakistlikud kunstiteod, peamiselt seina-ja *Liikuv, dramaatilisus Praxiteles. laemaalid. *veiniklaas kingiti sümboolselt lapsele 3a. Hermes väikese Dionysosega. *Sümbolid: Kuna titest oli sirgunud inimene. Nõjatujad-kujud toetuvad ühele jalale. Lambatall õlulhea karjas. Kalakristust. Ankurlootust. Paabulindsurematust. TuviPüha Vaimu. Kapitoolumi emahunt. Pronks Poseidon Artemisioni neemelt. BÜTSANTSI KUNST VANAVENE KUNST *toretsev, külluslik *kuld, kalliskivid *prokaat-riie, kuhu oli põimitud hõbe ja
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit v...
Elamuehitus Sumerid on maailmas tuntud esimeste linnade ehitajatena. Linnade kaitsmiseks ehitati vaenlaste eest kümnetesse km ulatuvaid linnamüüre. Näiteks Uruki linna ümbritsev 5 meetri laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Elamuid valmistati savist. Meditsiin Sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud kasutati kuju, mis hiljem kaeti asfaldiga. Sumeri usund Jumalaid nimetatakse üldnimega dingir. Jumalad olid nähtamatud, inimesekujulised ja üliinimlikud ning surematud olendid. Ürgmeri NAMMU sünnitas taevajumala AN ja maajumalanna KI Jumalad AN- taevajumal, peaks olema kõrgeim jumal ENLIL- õhujumal ja taimede jumal
kauni lauluhääle saatel. Lauldes oma kurvast saatusest kuulis tema häält haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas poisist kahju ja otsustad teda rõõmustada. Päikseloojangul laulis ta poisile laulu, kus lubas talle üllatust. Kui poiss enne koidikut ärkas ja teele asus leidis ta teelt lõokesemuna. Ta korjas selle ülesse ja pistis sooja. Munast koorus välja hiir, hiirekesest sirgus kass ning kassist lambatall. Nüüd oli orvukesel olemas väike valge sõber, kelle eest hoolitseda.
tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinud peamiselt vaeste hulgas, siis tasapisi muutus ristiusk ka valitsejatele meelepärasemaks. Põhjuseks oli kristlaste loobumine riigi ametlikust usust Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr. Arhitektuur Alates 5. saj. hakati renditud või annetustena saadud majade asemele kirikuid ehitama
Piibli järgi maeti Johannes hauakambrisse20. Vasak tiib triptühhonist on stseen Johannese hukkamisest – Heroodiase tütar saab endale kandikul Johannese pead. Vasakul nurgas üleval stseen, kus tütarlaps esitab kuningale oma soovi. Heroodia istub kuningast paremalt poolt ja ilmselt annab nõu selles osas. Triptühhon tagapoolel (kui see on kinni) Ristija Johannes on kujutatud valges rüüs. (Vt. Illustratsioonid. Pildid 54–59). Altari keskosas Ristija Johannese taga on lambatall, mis viitab sõnadele, mida Johannes ütles Jeesuse kohta: „Ecce Agnus Dei“, ehk „Vaata, see on Jumala Tall“21. Johannesest eespool on Püha Katariina, katoliku kiriku üks populaarsetest naispühakutest keskajal. Legendi kohaselt oli ta määratud surema rattal, mis ime läbi purunes. Seetõttu raiuti tal pea maha22. Huvitaval kombel (aga võib olla mitte 18 Matteuse 14, salm 5-12. 19 Matteuse 3, salm 4. 20 Markuse 6, salm 29. 21 I. Smets, The Memling Museum – St
Sumeritel oli taevajumal An (Uruk), Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal, Ur oli kuu ja viljakusejumal, Utu oli õiglusejumal, Inanna- armastusejumalanna, Ninurta oli sõja-karja- ja jahi jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik, et sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti tahke põleva ainega. Sumerid leiutasid inimkonnale kõige tähtsama tööriista- adra. Ader on oluline sellepärast, et kui inimene paikseks muutus siis polnud tal muud võimalust kui ise endale toitu kasvatama hakata. Tänapäevalgi võiks igal inimesel olla oma ader, kuna kui tuleb suur katastroof, siis saaks inimene ise omale toitu kasvatada
· ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks. · ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. · Klassitsistliku komöödia tunnused- nali (jant), moraal 3. Fontaine valmimeister · Rohutirts ja sipelgas, Rebane ja viinamari, Hunt ja lambatall, Katkuhaiged loomad · Need räägivad peamiselt loomadest, aga ka puudest ja kividest · Ta rõhub valmide tavapärasele lõppmoraalile 4. Valgustuskirjandus · 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. · Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale
Neiul hakkas väiksest armsast poisist kahju ja otsustas teda veidike rõõmustada. Õhtul, päikeseloojangul, laulis ta poisile laulu. Milles lubas, et varavalges ootab teda üllatus. Kui poiss enne päikesetõusu ärkas nind teele asus, ei suutnud ta oma silme uskuda kest karjateed lebas lõokesemuna. Ta korjas selle üles ja pistis põue sooja. Munast koorus välja hiir, hiirekesest sirgus kass ning tänu heale hoolitsusele kasvas kassist lambatall. Nüüd oli orvukesel olemas väike valge sõber, kelle eest hoolitseda ning kes üksikutel kurbadel hetkedel lepitust ja tuge pakkus. 6 KOKKUVÕTE Selline oli siis kuulsa rahvuseepose ,,Kalevipoeg" ühe valitud loo tutvustus ning proosavormis ümberjutustus. ,,Kalevipoja" ilmumine tähendab murrangut eesti kirjanduse arengus ja see oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Minu arvamus sellest teosest on igati positiivne
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Moosesel olid sarved, see näitas tema vaimuvägevust Taavet Iisraeli kuningas, kes tappis Koljati. Atribuutideks on ling, lingukivi, Koljati pea; kannel, kroon Koljat vilistite hiiglasekasvu vägilane Vilistid hõimlased, kelle pealikuks oli Koljat Salome lasi kättemaksuks hukata Ristija Johannese. Johannese maha raiutud pea viidi Salomele Ristija Johannes juudi prohvet. Ta ristis Jordani jões oma sugulase Jeesuse. Atribuutideks on loomanahk, lambatall, meekärg või pilliroost rist Püha Anna Neitsi Maarja ema Maarja Magdaleena Jeesuse naisjünger. Atribuutideks on peegel, kahetsuspisarad, pikad juuksed ja pealuu Aleksandria Püha Katariina Kristuse pruut. Atribuudiks ratas, mõõk, kroon, raamat, sõrmus (sümboliseerib Katariina müstilist abielu Kristusega) Keiser Maxentius Rooma keiser, kes mõistis Püha Katariina hukka, sidudes ta ratta külge.
Mis on barokk? 17,18 sajand. · Inimene on kõige tähtsam, saatus oleneb temast endast · hakatakse kõigi asjadega liialdama, samal ajal tekib klassitsism · mõjutab Itaaliat, hispaaniat, inglismaad jne Inglismaal võetakse esimesena kasutusele sõna KODANLUS Madalmaad mõjutas 30.a sõda · vastandite ja kontrastide kunst . Nt mütoloogia meelelisus, toob palju realistlikke jooni. Kasutati palju metafoore, allegooriat (terve lugu on metafoor) pateetika- pila GRACIAN- hispaanlane. (1601-1658). ,,Vaimuteravus ja loovuse kunst"- hindas kirjandusloomes vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, PARADOKSE ja ANTITEESE. Konseptid- vaimukalt üldistavad kujundid. Nii on ka barokis tervikuna nähtud ühe peastiilina KONSEPTISMI. Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistl...
Noarootsi gümnaasium Merylin Tihomirova Vanakreeka kirjanduse arhailine ajajärk referaat Juhendaja: Miina Leemets Pürksi 2014 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on vanakreeka kirjanduse arhailine periood. Selles käsitletakse Antiik-Kreeka kirjanduse arhailise ajajärgu kolme perioodi. Teema valik on tingitud autori huvidest. 1.Vanakreeka kirjanduse arhailine periood 1.1Vanakreeka kirjandusest Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kreeka kirjandusloos võib eristada nelja perioodi: 1.Arhailine ajajärk (kuni 5. saj. eKr) 2. Atika ajajärk e klassikaline periood (5.-4. saj. eKr) 3. Hellenismi ajajärk (3.-1. saj.eKr) 4. Rooma impeeriumi ajajärk(1.-6. saj. pKr) Arhailist ajajärku jagatakse omakorda veel ...
turgutada oma ego. Tema naine, kes troonib oma kohal enesekindlalt nagu mesilasema perekonnatarus, kehitab mehe armuloo peale vaid õlgu. Söök ja jook Kreeka on maa, kus mõeldi välja ambrosia ja nectar, aga muidugi ka surmaputk. Siin leidub ehk- kreekalikus stiilis suurejoonelisi ja hõrke roogi. Tavaline kreeka rahvusroog on paks oa-tomati-porgandisupp. Enamik söökides valmistatakse läbipaistvas, kahvatus kuld-rohelises oliiviõlis. Äsjatapetud väga noored loomad- vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg- on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Aedvilju kasutatakse pearoa valmistamises. Kreeklased on maiasmokad, seepärast on nende magustoitude ja kookide valik lõputu. Söögiajad on niisama ebakindlad nagu kreekalsed ise- lõuna kell 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök pärast kella kümmet. Keskpäeva paiku saavad need, kel selleks aega, kokku, et juua sõpradega klaasike aperatiivi (ouzot või õlut). Kohtumine sõpradega, kas juhuslikult või kokkulepitult,
Tallinna 21. Kool Renessanss Johann Sander Puustusmaa Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Basilica di San Pietro in Vaticano Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100. Michelangelo meistriteos on kiriku 132 meetri kõrguseni küündiv hiigelkuppel. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Musée du Louvre ...
" Ehk siis peab Nietzsche silamas seda, et orjade moraali tegelik allikas on hirm ja nad kardavad teiste vastu ülekohtused olla, seega kohtlevad nad teisi aralt ja lahkusega, et mitte põhjustada kellegis viha, mida nad kardavad. Nietzsche sõndadega: ,,Lambatalled vihkavad suuri röövlinde. Kuid röövlindude süüks ei saa panna seda, et nad tapavad lambatallesid. Ekslik on arvata, just nagu võiks olla kuskil jõud, mis kuidagi ei ilmne. Usk, et tugev võib olla nõrk, röövlind olla lambatall, on just selline eksimus. Röövlinnule ei saa panna süüks, et ta on röövlind. Nõrgad mõtlevad nii: Olgem teistsugused kui need kurjad, olgem head! Hea on nende meelest see, kes ei vägivallatse, ei solva ega ründa kedagi, ei tasu kurjale kurjaga, kes on kannatlik ning annab õiguse karistada ainult Jumalalejne. See on aga elu eitav moraal, sest elu ongi võitlus." Ütelus näitab, et Nietzsche oli võitleja hingega, sest muidu ei oleks ta midagi säärast öelnud.
naiseks. Eideke kohkus. Ütles Miinale et ta ajab lolli juttu ja eks ta siis ise tea mis teeb, kui kunagi vavatüdrukuks jääb ja keegi naiseks ei võta. Miina tõusis, pani voki nurka ja ütles, Eit seda lootust jäta jälle. Parem elan vaesuses üksi elada kui külluses niisugusega koos, keda mu süda ei jõua armastada ega austada. Tema viisaka kombe eest ei anna ma mitte poolt punast kopikat. Meie ees on ta päris lambatall, aga seestpoolt kiskja hunt. Ma olen näinud kuidas ta äärepealt oleks ühele mehele kirvega pähe löönud. Mina talle naiseks ei lähe tulgu, mis tulgu ütles Miina. Miina ja Riina hakkasin magama minema. Riina aga läks pööningule, kus sulase ase oli. Ase oli tühi. Riina süda ei andnud tütre jutusuhtes rahu, ta oli ka kuulnud Hinnu liikumas, aga ta arvas et käib lihtsalt veskivahet. Eidel tuli meelde üks imelik lugu, kui ta kunagi Hinnu kutsuma oli
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
tallatavad pedaalid ja mis veelgi tähtsam: lülilise keti abil kantakse jõud üle vedavale tagarattale. Jalgratta lülilise ketiga väga sarnaseid kette leiti ka Leonardo teistelt paberitelt avastatud Madridi koodeksis. Firenzesse saabumisest peale on ta teinud kõigest üheainsa skitsi ja seda kartongile! Ta pühendus täielikult geomeetriale ja maalis pintslitega kärsitult. ,,Püha Anna" maalil on Annat vanemaks tehtud, nagu see oleks Maarja vanem õde. Lambatall maalilkujutab Jeesuse tulevast eneseohverdust, ristilöömist. Neitsi Maarja tahab teda aga päästa aga elutark Püha Anna, kes sümboliseerivat püha kirikut, hoiab Maarja kätt tagasi, sest ei soovi, et Kristus tema eneseohverdamises takistaks. Tänapäeval on tunnustatud, et maal üldistab emadust nii noort kui ka küpset ema. Kummaline sõjamees 1501. aasta suve lõpu paiku kadus Leonardo ära, sest teda ei oldud
pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD. Kalevipoeg rändab jälle laudadega kodu suunas. Teel puhates kuuleb ta haraka laulu, kes vihjab, et Kalevipojal olnud seitse nädalt kestnud pikk uni ja et teda koju oodatakse. Kalevipoeg kiirustab jälle teele, Ilmajärv osutus nii sügavaks, et sellest läbi marssida ei õnnestunud
7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane. 5. Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta. 6. Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud. 7
Tunnen teda kergest hüppest: västrik. Ei tal ole püsi. Keksib, kargleb õueaial, lendleb, lendleb, laskub maha, eksib risurünka taha; näe nüüd istub võrguvaial! Kust ta tõusis, mine küsi -- kivilt, künkalt, kesarüpest? Tunnen teda kergest hüppest: västrik, kellel pole püsi. Väike Mall karjas Punub jaanilillist pärga, kõrval kõnnib lambatall, hõikab mullikat ja härga -- karja läheb väike Mall. ,,Musti, Musti, tule ruttu hüüab koera ärevalt. ,,Vaata, vaata, vana Utu puges läbi tara alt!" Musti jookseb, Musti tõtt; ajab looma pahateolt. Tallekese sülle võtab Mall ja toidab teda peolt. Päeval Mallekese kari rahulikult rohtu sööb, karjasele maitseb mari, Musti rataskuuti lööb. Tuleb õhtu, vajub päike, kari kõnnib koduteed, järel Mallekene väike, kaelas marjust helmekeed.
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Õpetaja ja hiljem lapsed saadavad liigutusi kõnega: Lund sajab tasa, tasa. Karu magab tasa, tasa. Mina olen tasa, tasa. 74 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 14. KODULOOMAD Kuulamine Metsas elavad metsloomad, kodus elavad koduloomad. Kodus elavad koer ja koerakutsikas. Kass ja kassipoeg on koduloomad. Koduloomad on ka jänes ja jänese- poeg. Lehm ja vasikas elavad kodus. Lammas ja lambatall on koduloomad. Siga ja põrsas on koduloomad. · Jutustades osutab õpetaja pildil loomadele ja nende poegadele. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: Koeral on kutsikas, kassil on kassipoeg, jänesel on jänesepoeg, lehmal on vasikas, lambal on tall, seal on põr- sas. Või: kassipoeg on kassi laps jne. · Lapsed osutavad kuuldu järgi õigele pildile. · Lapsed vastavad küsimustele: Kes see on? Kas koer on koduloom või metsloom? jne.
"Jõult ei saa nõuda, et see ei väljendaks end jõuna, soovina alistada ja olla isand. See oleks sama absurdne kui nõuda nõrkuselt, et ta väljendaks end tugevana. Rahvapärane moraal eraldab tugevuse väljendused/ilmingud tugevusest endast, justkui tugeva inimese taga on mingi ollus, mis oli vaba väljendama oma tugevust või mitte. Kuid sellist ollust ei ole. TEGIJA on fiktsioon, tegu on kõik." Rahvapärase moraali kohaselt aga tugev inimene on vaba olema nõrk... röövlind vaba olema lambatall, nii pannakse röövlind vastutama selle eest, et ta on röövlind. Rõhutud, allasurutud julgustavad üksteist jõuetuse vihase kavalusega: olgem erinevad kurjast, olgem head: hea on see, kes ei tee kellelegi liiga, kes ei ründa, kes jätab kättemaksu jumala hooleks... kes ei soovi elult paljut, kes on kannatlik, alandlik ja õiglane." Peale distantsi paatose väärtõlgendust sisendasid preestrid inimestesse jõuetust, sisendasid neile süütunnet ja südametunnistust
mööda minnes neid nimepidi hüüdis. Poolalasti lapsed närustes, räpastes särkides tulid vastu, lõid patsi ja soovisid sülle saada. Kõige vaesema, vildakile vajunud sauna ees peatus Jaanus ja astus madalast uksest sisse. Ta pidi sammu allapoole astuma, sest toapõrand oli sügavamal kui maapind. Valgusest tulles ei seletanud ta esiotsa midagi poolpimedas ruumis, millele põienahaga kaetud auk tagumises seinas pisut valguskuma andis. Ühest nurgast küsis lambatall uudishimulikult: «Mää-mää?» ja paar ninakat kana pahandasid: «Kakaakakaa! » Teisest nurgast kähises maa-alune hääl: «Kes see tuli?» «Mina -- Metsa Jaan,» kostis Jaanus ja hakkas häälekõmina järgi edasi kobama. Ta silm oli pimedusega juba veidi harjunud, nii et ta enese ees õlgedest aset märkas, millel hall, kõdunenud vanamees poolküljeli lebas. Tema kõrval lamas veel riidenadiga käetud poiss, kes nähtavasti magas. » «Tasa, tasa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
