6.4 Miks kaardil A ja B tähistatud piirkondades ei kasva mets? Piirkonnas A: Liiga külm ning ebasoodne kliima. Piirkond B: Selles piirkonnas asub Gobi kõrb. 7. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad ekstensiivset ja millised intensiivset põllumajandust? A) Istandustes kasvatatakse kohvi ja banaane ekspordiks. (Intensiivne) B) Mitmel pool Aafrikas haritakse alepõlde. (Ekstensiivne) C) Rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid. (Ekstensiivne) 8. Kalandus maailmas 8.1 Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamaid püügipiirkondi. Põhjenda miks need piirkonnad on kalarikkad. A) Need on rannikualad. B) Seal on kaladele soodne vee soolsus (u 35promilli) 8.2 Nimeta kaks tähtsamat püügipiirkonda. A) Põhja-Ameerika läänerannik B) Beringi ja Ohhoota meri 8.3 Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.sajandi teisel poolel.
istekohtade plaan Nende lauakombed on kontinentaalne- hoidke kahvel vasakus käes ja nuga paremas söömise ajal. Mõlemad käed peavad olema nähtavad, kui süüa. Hoia oma randmed lauaserval. Proovige kõike. Ärge sööma hakake ennem kuni öeldakse toostiga "Skol" Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Toite maitsestatakse väga hoolikalt, kuigi mahedalt. Sibulate asemel tarvitatakse sageli porrulauku, lihatoitudele lisatakse maitserohelist ning tavalistele vürtsidele ananassi, õunu ja juustu. Õlu on Taanile väga tähtis. Aastas eksporditakse umbes 250 miljonit liitrit Taani õlut. Tuntuimad õllesordid on Carlsberg ja Tuborg, kuid peale nende on
2002. aastal kuulutati välja konkurss Mihkli laada laul. Konkursile esitati kaks laulu - Monika Kanguri ,,Mihkli laat" ja Ants Välimäe ,,Mihkli laada lugu". (Laulu sõnad on toodud Lisas 2) Laulude hindajateks olid laadalised ise. Hääletuskasti sisu üle lugedes selgus, et rohkem hääli anti Ants Välimäe laulule. (Pikkmets 2002) Võitja esitas oma laulu ka laadaplatsil. Müügil olid kõik asjad ninnist-nännist loomadeni välja. Loomadest müüdi nii lambaid, seapõrsaid kui ka küülikuid. Ka käsitööd oli müügil väga palju. 2004. aasta juulis toimus Mihkli laat kuueteistkümnendat korda. Koonga valla suurim suveüritus kasvab iga aastaga. Aastaid on Mihkli laat kippunud minema riidelaadaks, kuid nüüd on juba mitmendat korda loomade ja käsitöö osakaal kasvanud. Müüdi kalkuni- ja kanatibusid, seapõrsaid, jäneseid, lambaid jne. Laadalt ei puudunud ka sepp, kes lasi soovijail endale ise õnnenaela teha.
Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. Metsamajandus
Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi. Omanik talus ainult külvi ja lõikuse ajal, kasutab ajutist tööjõudu, muidu ainult valvurid. Koristatud vili kohe müüki. Vajalik ATK (valveteenistus, masinahoole jms). Levinud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantsod Suured loomakasvatusmajandid. Kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Vaja suuri karjamaid, odav toodang. Tuhandepealised karjad aastaringselt looduslikel karjamaadel, söödatagavarad ainult erandjuhtudeks. Karjased + hooajatöölised lammaste pügamiseks. Arenenud tõuaretus ja veterinaarteenindus. Levinud kuivas kliimas USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas, Uus- Meremaal. · Istandused Suured taimekasvatusmajandid, toodang müügiks, tegelevad ka esmase töötlemisega. Vajalik soodne kliima.
3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on niisutamise abil võimalik kasvatada kogu aasta vältel. Aastas kaks saaki. Haritavat maad umbes 300 mln ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. 4.1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, aga vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.
lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, sebra, hüään. Inimesed: kiire rahvastiku kasv, linnastumine, vähe põlluharimist, kasvatavad veisi, lambaid,kitsi. Maapähklit, kohvi. Probleemid: linnastumine,õhu saastumine. Põuad,mussoon, metsade raiumine,liigne karjatamine. KÕRB 20-30 pl ll, araabia, põhja aafrika.Kv: parasvöötme troopiline. S: 40 T 15. sajab kuni 150 mm. Pinnas: vähe huumust, helehallid, ladestub palju sooli. Taimed: igihaljad põõsad:sukulendid, tääkliilia, viigikaktus, velveetsia, saksauul, kaameliastel, hall kevadik, kuradikaktus. Loomad:
Hiina asend Hiina on suur ja rahvarohke maa Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul.Läänes piirab seda Tiibeti mägismaa,põhja poolt Mongoolia tasandikud.seal rändasid vanasti sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud.Hiinat läbivad mitmed suured jõed,mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja saabuvad Vaiksesse ookeani.põhjapoolne kannab nime Huang He ehk Kollane jõgi ja see suundub kollasesse merre.Ta kannab enda vooluga kaasa kollast muda ehk lössi,see teeb maad pehmeks ja viljakandvaks.Lõuna pool voolab Jangtse jõgi _____________________________________________________________________ Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orust kuni 2000 eKr ja levis sealt hiinasse.algul kasvatati hirssi,kuid aja pikku hakkati seal kasvatama riisi,Riis vajab palju vett: terad külvatakse mulda siis kui põld on üleni veega kaetud.Lisaks põlluharimisele peeti koduloomi:sigu,lambaid ja veiseid.Selle kõrval edenes juba siidiusside kasvatamine.Siidiu...
KeskTsiilis, sest seal on selleks k õige paremad tingimused Enamarenenud on loomakasvatusharud on lambad kõikjal riigis ja veised peamiselt riigi keskosas. 8.1.13 Kristyna Kokk 22 Toit Tsiilis kasvatatakse nisu, kaera, otra, riisi, maisi, kartulit, uba, suhkrupeeti, rapsi, päevalilli, viinamarju, paprikat, tsillipipart. Tsiilis kasvatatakse lambaid, veiseid ja kodulinde. Püütakse kalu, austreid, krabisid ja homaare. Tänu suurepärasele kliimale on rikkalik puuviljavalik . 8.1.13 Kristyna Kokk 23 Eksport 8.1.13 Kristyna Kokk 24 Import 8.1.13 Kristyna Kokk 25 Energeetika 8.1.13 Kristyna Kokk 26 Haridussüsteem 8.1.13 Kristyna Kokk 27 Peamised majandusharud Nafta
põlluharimiseks. PRONKSIAEG Vanimad Karjakasv ja Eesti jagunes Hakati rajama 1800-500 eKr pronksesemed: maaviljelus. Küttimine kaheks erilisi Asva odaots ja sirp. ja kalapüük. Kasvatati regiooniks: maapealseid Tööriistad olid lambaid, kitsi, veiseid, rannikupiirkond kalmeehitisi e. tugevamad. Jätkus sigu, hobuseid. ja sisemaa. kivikirstkalmeid. kivikirveste Põlluviljad:nisu, oder, Kujunes välja Laibamatus. valmistamiseks. lina, uba, herned, põllumaa Teised esemed tihti hirss. eraomandus.
Viies tants Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada. Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Minu arvamus raamatust Alguses oli hämmingus ja mõtlesin uue raamatu valida (nt "Jälle olet lasnu obesel kaala katski õõru" või "tan tuud savvi om") Kokkuvõttes mulle see raamat meeldis. Huvitavaks tegi just raamatu erinevad perioodid ja tegelaste üleminek ühest teise. Eriti meeldis mõte: "Elurõõm liputab saba" Tänan kuulamast!
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt. Umbes 1700 eKr tekkis esimese indo-euroopa rahvana riik ja tsivilisatsioon hetiitidel. Tuleb lisada,
kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad poolkõrbetes.Veel elavad kõrbetes kaamelid, kõrberebane. Inimtegevus: Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid. Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe. Niisutatavatel põldudel kasvatatakse otra, nisu, lutserni, riisi, köögivilju (meloneid, arbuuse jne.) jt. Külma talve tõttu ei saa
Kaunviljadest tehakse kõrvalroogi. Soistel ja vesitel aladel kasutatakse toitudes ka porgandeid, rohelisi ube ja lehtsalatit. Benini inimesed söövad ka palju troopilisi puuvilju. Traditsiooniliselt tehti palmipuu veini lõunas, samal ajal kui hirsiõlu pruuliti ja kasutati põhja pool. Tänapäeval alkohoolseid jooke pigem imporditakse. Suitsetatud, kuivatatud või värsket kala kasutatakse toidu juures lõunas, samal ajal kui põhja pool on rohkem levinud loomaliha. Kitsi, lambaid ja kodulinde kasvatatakse üle kogu riigi. Vaesed inimesed söövad tihti eineid, kus ei ole proteiini. Euroopalikud toidud hakkasid levima kolooniaaegadel. Paljud noored inimesed peavad traditsioonilist toitu liiga üksluiseks ja tahavad süüa rohkem kalleid ning tihti vähetoitvaid imporditud sööke. Lapsed ja täiskasvanud ostavad snäkke teeäärsetelt kauplejatelt. Mehed, kelle puudub perekonnas naissoost isik, söövad tihti välirestoranides. Linnades on retoranides olemas
· Linnamõisad- Tallinn, Tartu, Pärnu neil olid olemas oma mõisad. · Rüütelkondade mõisad- olid ühiskasutuses Mõisates majandati teraviljaga (rukis, oder) 18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim. 1/3 teraviljast põletati viinaks ja ainult mõisnik võis põletada. Talupoegi oli ~40 000 Talupojad kasvatasid vilja, lina herneid, naerist ja musta villaga lambaid, kitsed, sead, kanad ja härg. Suvel toodi Tallinna sadamasse soola, mis talvel laiali veeti üle kogu eesti, samuti mööda Emajõge pidi ka Venemaale ja kasutati hobuseid. Kirikus käidi hobustega. Rootsi ajal pandi vakuraamatusse kirja talusuurus ja töölisvõimeliste inimeste arv Inimeste täpsed andmeid saadi kirikuraamatutest.
........................................................................................lk 10 Sissejuhatus Svaasimaa on väike riik Lõuna-Aafrikas, mis 1968. a. vabanes Suurbritannia ülemvõimu alt. Lääneosa hõlmab mägismaa, idaosas on 600-700 meetri kõrgune lavamaa. Palju on maavarasid. Subtroopilise kliimaga aladel kasvatatakse riisi, banaane, tsitrusvilju, maisi, suhkruroogu ja tubakat. Karjamaadel peetakse veiseid, lambaid ning kitsi. Svaasimaa Svaasimaa Kuningriik asub Lõuna-Aafrikas, ta piirneb kolmest küljest Lõuna-Aafrika Vabariigiga ja idas Mosambiigiga. Valdavad on kõrglavad ja mäestikud. Tugeva päritava monarhiaga Svaasimaa on riik, kus nüüdisaegse mitmeparteilise valitsuse nõudmine on minevikutavadele väljakutseks. 1986. aastal kuningaks kroonitud Mswati III on valimiskorda põhjalikult uuendanud, kuid parteipoliitika on ikka veel seadustamata.
Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kombinatsioon erinevatest toiduainetest, millest värviküllaseid, aromaatseid ja maitsvaid roogi valmistada. Eestlaste toidupärand Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Köögiviljadest kasvatati kõige varem naerist, hiljem ka kaalikat ja kapsast
• vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, • nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli vabariiklikel võistlustel. Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad Ma tean kambrit, kus on kolmkümmend kaks vasarat, seal ei saja ei vihma ega lund, aga märg on alati? Suu • Üks hani, neli nina? Padi • Hüppab metsas väle loom, hallikas või valge tema toon. Pikad kõrvad, väike saba, porgandist ei ütle ära. Jänes • Sügisel ta täidab toiduvarusid ning ründab mesitarusid. Kui tõuseb talveunest, siis unistab vaid suvest. Karu • Kappab kiirelt koplis ringi,
AUSTRAALIAS Emu Känguru Kuskus LINDLOOMAD e. AINUPILULISED Nokkloom Sipelgasiil PÕLLUMAJANDUS · Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. · Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid, viigipuid, tubakat, niisutatavatel aladel ka riisi. · Californias kasvatakse palju puuvilla, riisi. · Vahemere ääres on karjakasvatus tähtsust kaotamas. Kasvatakse kitsi, lambaid. · Californias toodetakse ka liha, piima, mune. · Austraalias karjatatakse lihaveiseid ja tegeldakse lambakasvatusega (meriinolambad). TAJO JÕE ÄÄRSED PÕLLUD Oliivipuu, pistaatsia ja apelsinipuu istandused VIINAMARJA ISTANDUSED LAVENDLI KASVATAMINE Lavendel on mitmeaastane poolpõõsas. Lavendlit kasvatatakse parfümeeriatööstuse jaoks. LAMBA- KASVATUS Austraalias kasvatatavad meriinolambad on eriti
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Islami viis põhisammast Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Islamist üldiselt Islam on populaarsuselt teine religioon maailmas, jäädes alla kristlusele. Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema sead...
söötmist. Talviste söötade kulu aastas: Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Koplite tarastamine. Karjatamisviisid: Karjatamine kogu karjatamisperioodi vältel olemasoleval rohumaal. Kopliviisiline e rotatsiooniline – 3-8 koplit.
viljakad mustmullad, kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumisetõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv, vähene sademete hulk. Niisutus kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Sademete vähesuse tõttu põldu harida saab vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. Lähistroopilises vöötmes lüh. vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik põllukultuure siiski kogu aasta vältel kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni
Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju. Kord pesi Daphnis end allikas ja sel hetkel, kui Chloe jälgis pesemist, armus ta Daphnisesse. Chloe tundis suurt valu, aga tal polnud ühtegi haava. See oli armastus. Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii D...
Ta läks neid lahutama, küsides, et miks sa siis peksad oma ligiinimest. Teine vastas talle ,, Sa ehk tahad mind tappa ka mind, nagu sa tapsid tolle egiptlase?" Mooses mõistis, et kui tema saladust teab juba juhuslik mööduja, siis egiptlastest korravalvuritel on see ammugi teada. Need aga kandsid igast väikesest vahejuhtumist vaaraole ette. Seejärel põgenes ta kiiresti võõrale maale, kus ta peagi ka naise võttis. Kord karjatas Mooses oma äia lambaid ning kitsi, kui ta äkki nägi kibuvitsapõõsas tema ees on üleni tules ning leekidest kostab vägev Jumala hääl: ,,Mooses! Mooses! Mine Egiptusesse tagasi ja vii oma rahvas tõotatud maale, sinna, kus elas kord Jaakob, sinu esiisa!" Veendunud, et ta ei näinud und, ning teades, et teda ohustanud vaarao on surnud, astuski Mooses oma naise ja lastega teele Egiptuse poole. Poolel teel Egiptusesse, kohtas Mooses Aaronit. Ta rääkis Aaronile, mida Jumal käskis tal teha.
Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud -- polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Keelatud oli kõik villaga seotu. 17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Kadripäeval söödi tanguputru, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Ilmaennustused kadripäeva järgi:
Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab ta veel vähemalt kolm kuud küpsema. Legend Legend räägib suurepärase loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord oli ta parasjagu koopas puhkamas ja hakkamas sööma oma lõunaeinet mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga , kui nägi möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega.
Kaua ei tohi üleval olla ega tule valgel töötada, sest muidu vaatab laisknaine su ära. Laisknaine liikus ringi Läänemaal ja Muhus. Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist. Seetõttu on külalistele visatud tuhka järele või riputatud seda nende jälgedesse. Härgi ei tohtinud ikkesse ega hobuseid rakkesse panna tekib kõõm ja naha kestendus. Samal põhjusel ei tohi lambaid niita. Vanades 19. sajandi kommetes oli oluline koht tuha sõelumisel ja pesu pesemisel tuhka saab palju, pesu aga on aasta jooksul erakordselt valge ja puhas, seda on kerge pesta. Mõnel pool, eeskätt rannikualal, on käidud saunas "liha maha vihtlemas" oli ju algamas suur paast. Saaremaal viidi teistele uste taha kärbseid või jahvatati putukaid, mis olid rohkem madisepäeva kombed. Toidud Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane.
Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei suutnud mõisamajandus enam Euroopa turul konkureerida. Mõisnike sissetulekud vähenesid . Ettevõtlikumad mõisinikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid: kasvatati lambaid, piimakarja, kartulit. Enamik üritas aga teoorjuslikukst majandusest viimast pigistada.
kuningas. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid
eristatud piirkond *vegetatsiooniperiood ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad *agrotööstuskompleks - võrgustikettevõtted *ekstensiivne põllumajandus - vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine *intensiivne põllumajandus - saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu *ekstensiivne teraviljatalu - levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades *rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel ning kogu toodang läheb müügiks *loomavabrik - kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil söögi andmine, lüpsmine jne. Eesmärgiks liha saada. *(uus-)istandus - kasutatakse masinaid *territoriaalveed rannikuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili, kuulub riigi territooriumi hulka *majandusveed rannikuriigile kuuluv mereala
seas tavamajanduse mudel, mis tähendab seda, et inimesed vahetavad omavahel kaupu. Näiteks kasvatab naabrinaine Maali tomateid, minul kodus on aga kanad ja seega teeme vahetuse, kus tema annab mulle oma kasvatatud tomateid ja vastutasuks saab minult kanamune. Lisaks püüab maal elav inimene nii palju kui võimalik hakkama saada „omal jõul“, mis tähendab seda, et ta kasvatab oma peenral porgandeid, kartuleid, herneid, maasikaid, peab sigu ja lambaid, et saada liha jne. Ühesõnaga ostab maainimene asju poest nii vähe kui võimalik. Sellist kauplemise viisi, kus ühe kauba eest tasutakse teise kaubaga linnaelanike seas enam väga tihti ei kohta. Linnas on igal kaubal oma hind ja selle eest tuleb tasuda enamasti rahaga. Ka seda, et keegi sööks talvel oma aias kasvatatud kartuleid ja porgandeid enam väga palju ei näe. Enamus toiduaineid ostetakse ja selle eest tasutakse rahaga.
Kasupojana Egiptuse kuninglikus õukonnas üles kasvanud Mooses teadis, et ta on iisraellane ning seepärast tundis ta muret oma suguvendade orjapõlve üle. Kord nägi Mooses, kuidas egiptlane üht heebrealast julmalt peksis. Moosest haaras raev ja nii tappis ta egiptlase. Lugu tuli ilmsiks ning Mooses saadeti Egiptusest välja- Midjanimaale. Seal abiellus ta Midjani preestri Jitro tütre Sipporaga. Moosesel möödus nelikümmend aastat oma äia lambaid karjatades enne kui Jumal ilmutas end Hoorebi mäe juures. Jumal lausus: ''Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal!''(2Mo 3:6) Jumal oli näinud oma rahva kannatusi ning Mooses pidi hakkama nende vabastajaks ja juhiks. Kuigi esmalt Mooses kõhkles, otsustas ta lõpuks Jumala abiga Egiptusesse minna. Mooses ja tema vanem vend Aaron ilmusid vaarao ette Jumala korraldust edastama, kuid vaarao ei nõustunud. Jumal saatis egiptlastele
periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed
Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud.Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse.Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Hollandit nimetatakse tuulikute ja tulpide maaks. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Põllumajandusega ei seondu keskkonnaprobleeme. 10
Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Arvatavasti oli kahe regiooni arengutempo looduslike tingimuste tõttu erinev. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest pärit luuleide on koduloomade luud. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, ent tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Teatud elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged: 9/10 leitud ulukiluudest on hülgeluud. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata
(mida räägivad 1000 inimest Qaanaqi piirkonnas, Lääne-Grööni murre (või Kalaallisut) mis on ametlik standartne keel ja Ida-Grööni murre (Tunumiutut ida-gröönimaal) USUNDID: Inuittidel samanism , Üldiselt kristlus, luterlus. Tegevus: Gröönimaa elanike peamiseks tegevuseks on kalade (tursk ja lõhe) ning krevettide püük ning töötlemine.. Ekspordist saadud tulust moodustab 95% kalaeksport. Kasvatatakse lambaid ja põhjapõtru. Kütitakse hülgeid ja polaarrebaseidGröönimaa maavarad on märkimisväärsed. Kaevandatud on krüoliiti, sütt ja marmorit, hilisemal ajal ka tsinki, tina ja hõbedat. On eeldused nafta, kulla, nioobiumi, tantaliidi, uraani, raua ja teemantide tööstusliku tootmise alustamiseks. Viimastel aastatel on antud lube nafta- ja gaasiotsinguteks ning ammutamiseks Gröönimaa looderannikul. Varematel aastatel kaevandati saarel
Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal. Sigadest oli valitud propagandat läbi viima hea kõneleja Kiunats. Tema tööks oli farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel koolitasid sead välja lambaid, keda tunti kui kõige rumalamaid farmi asunikke. Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed
Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke ...
Võrdlemisi noor majandusharu on masinatööstus, selle põhitoodang on laevad, naftapuuralused, veeturbiinid, elektrotehnika-, elektroonika ja kalatööstusseadmed. Suurimad tööstuslinnad on Oslo, Drammen, Bergen ja Stavanger. Põllumajanduse arengut pidurdavad loodusolud, eeskätt on vähe harimiseks sobivat maad (vaid 3% territooriumist). Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses (hõbe ja sinirebane). Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Maa põhjaosas peetakse aga põhjapõtru. Maismaaliiklust takistavad oluliselt mägine maastik ja kaugele maismaasse ulatuvad fjordid, seetõttu on ka siseliikluses esikohal meretransport. Peamised sadamad asuvad Oslos, Narvikis, Stavangeris ja Trondheimis. Raudteid on 4218 km, üle poole
kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid
See on midagi totaalselt teistsugust, kui Prantsuse pargis, kus juba esimestel sammudel lüüakse vaataja jalust ning nii kordub see pidevalt pargis olemise jooksul, kuni vaataja on sunnitud võimu ülevuse ees alla vanduma. Inglise park valmistab isegi esmapilgul pettumuse, sest magusat kurbust, igavikku ning lõputut mõtiskelu tõotavad kirjeldused on kütnud meeled üles ning alateadlikult oled ettevalmistunud millekski taevaseks ... Ja siis hoopis esmapilgul näed tervituseks lambaid, lõputut rohumaad ja puudesalusid, mille vahel kõrguvad hallid, hallikaspruunid või punakaspruunid, portikustega või vastuoksa teravate katusejoontega ,,Baskerville Hallid". Mis selles siis ikka nii erilist on... Ent siis hakkad piki serpentiini laskuma, sihtkohaks Rotund, mille veepeegeldus puude vahelt paistab, põigates korraks sisse walled gardenisse, kus tellisseinte soojuses kasvavad kõrvitsad, lavendlid, tomatid, jörjenid, maasikad, salveid ning
a klass 2. Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud Joonis 4Viikingi kodu kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid
Rahvaarv: 515 000 (2006) 2 Rahvastiku tihedus: 1.96 inimest km (2000) Haldusjaotus: 23 maakonda Etniline koosseis: 96,0% valgenahalisi, 0,9% mustanahalisi, 2,3% indiaanlasi, 0,9% asiaate (1999) Majandus: Põhiharu on mäetööstus. Tähtsaim saadus on nafta, olulised on ka maagaas, kivisüsi, raua- ja uraanimaak. Suurem osa põllumajanduslikust maast on looduslik karjamaa ja 6% sellest põld. Kasvatatakse peamiselt lambaid ja veiseid. Põllunduses suhkrupeeti, uba, põldheina, otra, kaera ja kartult. Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja). Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival .Huviväärsused: Üle 40 muuseumi, tähtsamad on Cheyenne'is asuvad Wyoming State Art Gallery ja Wyoming State Museum. Yellowstone'i rahvuspark 2 Pindala: 9000 km 1871
ruttu alla. Kui sa lubad midagi, mida veel pole, kaob sul soov seda saada. Igaüks peab vähemalt korra elus valima selle vahel, mida ta on harjunud tegema, ja selle vahel, mida ta tahab teha. Päevad on ühesugused siis, kui inimene ei märka kõike seda imepärast, mis tema elus juhtub siis, kui päike taevas oma ringkäiku teeb õnne saladus on märgata kõiki imesid maailmas ja mitte kunagi unustada kahte õlitilka lusikas. Kui jumal juba lambaid nii hästi juhatab, teeb ta seda ka inimestega. M olen nagu kõik teisedki: näen maailma sellisena, nagu ma tahan seda näha, mitte sellisena, nagu see on. Kui õnn meie poolel on, tuleb olukorda ära kasutada ja teha niipalju kui võimalik, et teda aidata, nii, nagu meid aitab. Ilmselt on maailmas veel asju, mida labad mulle ei õpeta, ,sest nemad otsivad ainult süüa ja juua. Ja võibolla nad ei õpetanudki mind-mina õppisin neilt. Maktub nii on kirjas(araabia)
Joosep Kapilt. Saalis oleva klaveri on komponeerinud enamiku oma helitöödest Villem Kapp. Muusikatoas, mis avati 1998. aastal, asub Eugen Kapile kuulunud tiibklaver. Kurgja talumuuseum Kurgja Talumuuseuis saab tutvuda Eesti 19. sajandi ärkamisaja suurmehe Carl Robert Jakobsoni elu ja tööga, lisaks tema poolt rajatud talu eluoluga. Tänaseni karjakasvatusega tegeleva talumuuseumi juures saad uudistada veiseid , lambaid ja hobuseid, lisaks restaureeritud vanu taluhooneid nagu karjalaut, ait, veski ja rehi. Saad ka ise proovida talutöid ja tutvuda vanade kommetega- traditsioonilisteks üritusteks on saanud Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne. Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile
väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid. Väravate kohal need jõuväljad katkevad. Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele on igal puul oma jõuväli. Tammetsõõr ja Ilmamägi koos seda ümbritsevate allikatega sarnanevad sugulasrahvaste, eriti udmurtide pühakohtadega. Udmurtias ohverdatakse veel tänapäevalgi sellistes kohtades hanesid või lambaid. Meil meenutavad seda kohanimed Utike küla ja tiigi nimi Anikse lump. Rahvapärimuste koguja ja uurija XX sajandi algusest kirikuõpetaja M. J Eisen on tõdenud, et eestlastel on kolm püha kohta saun, hiis ja kirik. Kirikud rajati sageli hea jõuväljaga muistsetele hiiekohtadele. Sauna põline asukoht on Anikse lombi kaldal. Vana kombe kohaselt tohtis hiide siseneda vaid puhtalt, peale saunas käimist. Ei tohtinud alkoholi tarvitada, suitsetada ega kõvasti kõnelda.
sügav lumi, 1579.a oli suur vihm, 1580.a suur raju ning 1581.a marutuul. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (kolma tegurit) Sündivus Surevus Rahvaränne 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal Inimeste toidusedelis oli tähtis koht lihatoitudel ja muudel loomakasvatussaadustel (piim, juust jms). Kõige rohkem kasvatati viseid nii liha- kui ka veoloomana, kuid oli ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem, esialgu sõideti nendega peamiselt ratsa. Kodulindudest kasvatati kanu, hanesid ja parte. Loome peeti üldiselt vabakasvatusel ning loomad pidid endale ise toitu otsima, seepärast olid ka selle aja loomad väiksed, sitke lihaskonnaga ning andsid suhteliselt vähe liha ja piima. Lehm andis sel ajal 3-5l tänapäeval annab 25l. Kui Euroopa rahvaarv suurenes tehti haritavat põldu juurde ning seega jäi karjamaid üha vähemaks
Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal. Sigadest oli valitud propagandat läbi viima hea kõneleja Kiunats. Tema tööks oli farmi elanike veenmine juhi tegevuse headuses ja õigluses. Isegi algselt paika pandud seaduste muutmist pidi Kiunats farmi elanikele õigustama. Vahel veenis ta farmirahvast ka selles, et selline olukord on alati olnud ja teisitimäletajate mälu pettis neid lihtsalt. Veel koolitasid sead välja lambaid, keda tunti kui kõige rumalamaid farmi asunikke. Nende plusspunktiks valitsejate silmis oligi just mõtlemisvõimetus. Kui kusagil mingi probleem või arutelu toimus, siis lasid sead lammastel oma kisa ja määgimisega selle summutada. Nad määgisid, kuni farmirahval polnud enam võimalustki sõna sekka öelda. Sead valetasid ka kõikide nende asukate kohta, kes farmist kõrvaldatud või hukatud. Loomade farm" ja "1984" on kahtlemata Orwelli kõige tuntumad teosed
Talude põllud paiknesid eraldi, vaid kindlate põlluribadena küla ühispõllul. Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde käiva rakendiga. Karja-, heina- ja metsamaad olid küla ühisvalduses ning neid jagati perede vahel aeg-ajalt ümber. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimise kõrval peeti veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid, sigu ja kanu. Palju töid tehti ühiselt talgute korras (Adamon, A. ja Karjahärm, T. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Eestis ei tekkinud veel elukutseliste käsitööliste kihti, kui sepad ja võib-olla laevasepad välja arvata. Käsitöö eraldumine muudest tegevusaladest käib üldreeglina koos linnade tekkega ja linnadeni Eestis enne võõrvallutust ei jõutud(Vahtre, L. 2004. Eesti Ajalugu Gümnaasiumile). Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid,
kohal Euroopas ja 34. kohal maailmas. Laste osatähtsus Poola rahvastikus on väike - 14,7, vanurite osatähtsus on suur 13,7. Selles riigis on vananev rahvastik. Majandus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Kasvatatakse erinevaid taimekultuure: rukkist, nisu, kaera, kartulit, suhkrupeeti jt. Loomadest lehmi, piimatööstuse jaoks, ja lambaid, kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Hästi arenenud on kalandus nii Läänemeres kui ka Atlandi ookeanis. See-eest peab aga teravilju importima, sest vähestel farmidel on olemas piisava tootmise jaoks vajalik tehnoloogia. Umbes 27% elanikkonnast töötab põllumajanduses. Tööstuses on põhirõhk pandud raua-, terase-, keemiaproduktide ja energiatootmisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
