Lambavill Sander Toop 9b. LAMBAVILL JA SELLE TÄHTSUS Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis- ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline ain...
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldi...
isendite saamise eesmärgil. Terapeutilisel kloonimisel Vegetatiivne paljunemine. tehakse embrüo in vitro ja Reproduktiivsel kloonimisel saadakse tervikorganism. kasutatakse selle rakke raviotstarbel. 3.On kloonitud katseloomi( hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajandusloomi( lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). 4. 5.Tüvirakk on hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa
Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Külmakõrb Peale sooja kliimaga kõrbe on olemas ka külmi kõrbi. Külmakõrb ehk polaarkõrb on äärmiselt külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala. Külmakõrbed asuvad Antarktikas ja Arktikas. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Inimesed tegelevad kõrbes rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad veekogud ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rb http://www.slideshare.net/MeeliSonn/krbed http://miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm http://www.geo.ut
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad
Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Talunikud on ühinenud kooperatiividesse. Peamised ekspordiartiklid olid alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted, suhkur ja maiustused. Tähtsamad impordiartiklid oli mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, alkohol ja muud joogid
rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga. Majanduslikud eeldused Odav tööjõud Suur osakaal hooajatöölistel Odav transport aurulaevadega Kapitali olemasolu on väike Tollimaksuvaba poliitika Põllumajanduse tootmise vormideks on , ekstensiivne karjandus, istandused ja talud. Põllumajandus Loomakasvatus Põllukultuurid- tsitruselised, tubakas, nisu, suhkruroog, puuvill, mais Kasvatatakse veiseid, lambaid Varustab end ise- maisiga, nisuga, piima saadustega Ostab sisse- ligi kolmandiku tarvitatavast nisust Eksport- tubakat, puuvilla, suhkrurooga, tsitruselisi Kas esineb põllumajandusega seotuid keskkonnaprobleeme? Jah, Lõuna-Aafrikas on mullad kahjustatud tänu põllumajandusele. Viljaka saagi saamiseks kasutatakse valesid väetisi, pestitsiite ja raskeid masinaid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Ilja.F/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariigi_p%C3%B5llum http://wiki.gomaailm
Maisipõllul moodustab üks taimeliik mais kogu taimestiku. a)Miks levivad taimehaigused maisipõllul väga kiiresti? Seal tekib kõdunenud maisi tõttu hallitus ja seened b)Miks peamiselt ühest taimeliigist koosnevas koosluses elab oluliselt vähem loomaliike kui mitmekesise taimestikuga koosluses? Osadele loomadele pole see üks taimeliik sobiv ning nad sureksid nälga. 8. Kariloomadest kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. 9. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Inimesed rajavad rohtlaaladele järjest rohkem linnu ja külasi 10. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tuule erosiooni suurenemine 3) tõõtlusettevõtete tõttu õhu saastamine. 11. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Suvine suur vihm uuristab maasse suured ja sügavad vooluteed. http://www.folklore
sarnanevad telliskivile. 6. Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik, koaala. 7. Inimesed Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid, veiseid ja kitsi. Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks. Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk, bataat; istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähkleid, banaane.Kenyas ja Tansaanias on väga levinud turism. Palju rahvusparke, tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega. KÕRB 1. Kliimavööde troopiline, lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima õhk väga kuiv
mets suvi ja mahe talv sademetega. lavendel, rosmariin, mäenõlvadel viinamarjad, tsitruselised karjatatakse kitsi ja lambaid. Niisked Suvel troopiline kõrgrõhkkond selge Porsumine. Koola- või Väga rikkalik. Elutingimused Igihaljad kui ka heitlehelised Soodus elupaik. lähistroopili ja kuiva ilmaga ning talvel punamullad, keemilise mitmeskesised. Kakaduu, lehtpuud. Mahagon, ginko, Aastaringne
vastupidav. Lisaks imab niiskust ja on tulekindel, st ei põle leegiga. Kuna erinevaid lambatõuge on palju, siis annavad nad ka erinevat villa. Kõige väärtuslikum vill on meriino, mida saadakse meriino lammastelt (pildil) ja mis on väga pika (keskmiselt 6-10 cm pikk) ja peenikese kiuga. Eriti peene kiuga villa segatakse ka siidiga. Vill on väga krussis ja elastne. Aastas saadakse meriinolambalt 3-6 kg pesemata villa. Eestis kasvatatakse villa saamiseks peamiselt lambaid. Meil on oma lambatõud mustapealine, valgepealine ja räägitakse ka maalambast. Viimane elab peamiselt saartel ja on teistega võrreldes vastupidavam ja peenema-pehmema villaga ~4~ KITSEVILL KASMIIRKITS. /Capra hircus laniger/ See loomake on pärit Himaalaja nõlvadelt Tiibetist. Kasmiirkitse nimetus tuleneb India Kashmere nimelisest provintsist. Tänapäeval kasvatatakse kasmiirkitsi peamiselt Hiinas
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib talupidamine, kuna seda on väga väheseks jäänud ja lastel puudub võimalus nendest teadmistest osa saada. Olen tööd illustreerinud piltidega ,et anda lastele parem ettekujutus tal...
Põhjenda muutusi põllumajanduses Läbi aegade on põllumajandus omandanud tähtsat positsiooni inimeste elus. Erinevatel perioodidel omistatakse mitmeid eripärasid. Miks need muutused toimuvad ning on need positiivsed või negatiivsed? Inimene on juba ammustest aegadest tegelenud põllumajandusega. Tänu sellele on toit laual püsinud ning rahvus säilinud. Juba nöörkeraamika ajajärgul tegeleti loomakasvatusega, pidades erinevaid koduloomi: kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Neilt saadi liha ning piima. Põllulappidel, mille piirid polnud päris täpselt paigas, kasvatati vilja: kaera, otra ning nisu. Tulus oli kasvatada oma taimi viljakatel aladel, mis paiknesid rannikualadel, kus oli õhuke mullakiht, mida oli kergem harida. Tol ajal puudusid masinad, millega hooldati põlde ning seega kasutati selleks loomi, näiteks hobuseid. Juba nooremal pronksiajal
Algas kangakudumine Alustati talusse abitööjõu otsimisega Veebruar- hundikuu Vastlapäev e. lihaheitepäev Liulaskmine edendab linakasvu Algas paast- enam ei söödud lihatoite Seaaustamine Veebruar- hundikuu tuhkapäev Pesupesemine- pesul valge sära järgmise aastani Ettevalmistus suviseks tööks - tuhk põllule Tuhapoisi peitmine naabrite tubadesse - kes hoolas koristaja, leidis selle üles Veebruar-radokuu 24.02 madisepäev Põllule viiakse sõnnikut Ei tohi lambaid niita, õmmelda, kedrata juukseid kammida, kartulit süüa, piima juua Loomad ärkavad talveunest Märts- paastukuu 25.03 paastumaarjapäev Tüdrukud läksid aita magama Algas hülgepüük Ei tohtinud jahu sõeluda, tuba pühkida, pead sugeda, lõpetati reega sõit Aprill- karjalaskekuu 23.04 jüripäev Algas suvine tööaeg Kari lasti karjamaale - karjapoiss sai kuningaks Mai - lehekuu 1.05 volbripäev Nõidade aeg- Blocksbergi mäel nõidadel sabati pidamine
Soulzoni lähedal Combalou' mäe koobastes valminud juust · Juust on valge, vänge maitsega, mure ja pisut niiske ning seda läbivad eripärased rohelised hallitusesooned · Juustu maitse on esiti mahe, muutub seejärel magusaks, siis suitsuseks ning taandub lõpuks soolaseks. · Rokfooril ei ole koorikut, selle pealiskiht on söödav ja kergelt soolakas. · Keskmine rokfooriratas kaalub 2,53 kilo ja on umbes 10 cm paksune. VALMISTAMINE · Lambaid võivad olla vaid Lacaune'i tõugu kuna nende piim onväga rasvast ja õrnamaitseline · 2,6 kg juustu valmistamsieks on vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima · Piim kuumutatakse, siis külvatakse sellesse kallid Penicillum roqueforti eosed. · Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid · Seejärel torgatakse juustu sisse umbes 40 auku KÜPSEMINE · Combalou mäes on looduslikud
Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus. Geograafilise asendi tõttu püütakse rohkesti kala. Toiduainete valik on lai ning tänu sellele toiduvalmistamise võimalused avarad. Kõige kuulsamad on Taani võileivad - rohke,
• Öko ehk mahepõllumajandus- meetodid säästavad keskkonda ja tagavad põllumajandusloomade heaolu • Ekstensiivne põllumajandus- suurendatakse toodangu mahtu põllumajandusmaa laiendamiseks või kariloomade arvu suurendamisega • Intensiivne põllumajandus- tehnoloogia abil saavutatakse pindalaühiku kohta väga suur toodang • Rantšod- suur loomakasvatusmajand, kus tavaliselt peetakse lihaveiseid või lambaid. Loomi karjatatakse aastaringselt looduslikel rohumaadel, kui erakorralisteks juhtudeks varutakse söödatagavarasid. Kogu toodang läheb müügiks. Ekstensiivne põllumajandus, kuid on ka intensiivse põllumajanduse tunnuseid. • Niisutuspõllundus- päiksepaistelistes piirkondades, et sealsed kultuurtaimede kasvule soodsad tingimused paremini ära kasutada. Võidakse niisutada õhust(vihmutamine), maapinnalt või maa alt(põhjavee taseme tõstmisega)
Araabia . Araabiast lähemalt . Asukoht on Araabia poolsaarel. 95% sellest Aarabia alast on kõrb. Tegeleda saab ka põlluharimisega. Enamik araablasi olid beduiinid. Beduiinid. Elasid telkides. Kasvatasid kaamleid, hobuseid ja lambaid. Naised tegelesid sõõgitegemisega ning mehed kasvatasid loomi ja muretsesid toitu. Beduiinide seas oli auasi võõrastelt varastamine. Kaamel oli neile asendamatu. Muhamed . Kohalik Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama uut usku. 622.aastal põgenes taga kiusamise pärast Mekast Mediinasse, Muhamed põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks. 630.aastal sõitis ta toetajate saatel
Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Riik on suht vaene, mille tõttu on palju raskem põldu harida ja neid niisutada. Taime ja Loomakasvatus Afganistanis kõige rohkem kasvatatakse nisu,oder,mais ja riis. Selles riigis on ka oluline puuvilja kasvatus. Puuviljadest kasvatatakse arbuuse ja viinamarje. Loomakasvatus on peaaegu sama oluline kui taimekasvatus Afganistani majandusele. Kõige rohkem kasvatatakse lambaid ja kitse. Eksport Puuviljad ja pähklid on Afganistani kõige olulisem eksport. Afganistanis ekporditakse ka puuvilju nagu viinamarju. Eksporditakse veel ka ville ja vääriskive. Sisse ostetakse toitu, masinaid ja naftat. Keskkonnaprobleemid Üheks keskkonna probleemiks on sõjad selles riigis, kuid see pole ainuke probleem Afganistanis on ka suur õhu-ja veesaaste mis tõttu riik on praegu suures majandus kriisis.
(4) Kanad peavad saama puhast joogivett vajaduse kohaselt. Kõrge temperatuuriga keskkonnas oleva või haige kana jaoks peab puhas joogivesi olema kogu aeg saadaval. 15. Lammaste pidamine. Lambaid peetakse lautades enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Turbakord tuleb katta põhuga, et lammaste vill ei saastuks. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Sellistes lautades peab toimima välisõhu loomulik ventilatsioon, kus on tagatud värske välisõhu sissevool ning niiske õhu ja gaaside väljavool ventilatsioonikorstna (või korstnate) kaudu. Laed peavad olema soojustatud, et hakkaks toimima õhu väljavool ventilatsioonikorstnate kaudu. Loomulik ventilatsioon toimib hästi kui ventilatsioonikorstnate
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja selleks tuleb inimese keha säilitada. Selleks, et keha säili...
Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid mehe vara kaasomanikud · Piltidel viikingite ehted ja kamm Viikingite kirjandus · Kasutasid ruunikirja · Ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse, mõnikord ka pronksi ja hõbedasse. · Tähtsal kohal olid jutuvestmine, laulmine ja
Talupoegade seisund enne ja pärast vallutust Eesti talupoegade seisund on läbi aastate väga ebastabiilne olnud. Muinasaja lõpuks olid üks talupoegade peamiseks tegevusalaks maaharimine, kus kasvatati enamasti nisu, kaera ja talirukist, vähem ube, herneid ja teisi vilju. Tavaliselt oli taluperel üks adramaa, kuid rikkamatel oli neid rohkem. Lisaks tegeleti ka loomapidamisega. Enamasti kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu saadi ka küttimise ja kalapüügi teel. Kala püüti enamasti vaid sisevetel. Ainsaks magusaineks oli mesi, mida saadi metsamesinduse teel. Muinasaja lõpul toimus ka suur arenemine käsitöös. Nimelt kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suurimad rauatootmiskeskused Eestis. Toodeti relvi, pronksehteid ja hõbeehteid. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega ning oluline oli ka vahenduskaubandus. Valitseva kihi moodustasid Eestis rikkad suurmaaomanikud
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb
Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja inimese toidulaual väga olulised, kuna neid oli lihtsam kasvatada, terad olid valgurikkad ja toitvad. ● Kõige enam olid esindatud herned, leidus ka läätsi ● Söödi seapekki koos herneste või ubadega ● Ube keedeti mitte ainult soolaga
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud (taime - või loomakasvatusele)? Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu, puuviljad, riis, sojaoad, nisu, suhkruroog, kohvi, kakao, tubaka taimed, pähklid. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Brasiilias peetakse palju erinevaid loomi, eriti suur on veiste arv.Veidi vähem kasvatatakse ka lambaid, sigu, kitsi, pühvleid. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) Brasiilia impordib peamiselt seemneid (õli tegemiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju . Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi, mineraaltooraineid, kakaod, sojaube.
Pildi tagumises osas tundub olevat loss, mis loob maalile muinasjutuliku vaatenurga ning maastik seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda. Ka enamik inimeste riideid on pruunid, see jätab pigem sooja mulje. Valgus on pigem pildi tagaplaanil, kus on kujutatud mägesid, imelist maastikku ja taevast, kus on vikerkaar. Maal mõjub ruumilisena. Esiplaanil on kujutatud raskest tööpäevast väsinud inimesi, muusikut, lambaid, koeri, üht suurt puud ja porist maapinda. Keskplaanile jääb maja, mis asub jõe kaldal, sild, mille alt vesi läbi vuliseb ning keskplaani vasakusse ossa jääb väike tihnik. Tagaplaanil on kujutatud mägesid, maad, suurt järve, pilvi ja kaunist maastikku. Pildi keskse punkti moodustab loss, mis on jõe kaldal ja see mõjub väga rahustavalt. Ruumilisus on tekitatud värviperspektiividega. Maal on väga jutustav ning annab edasi loo, mis räägib sellest, kuidas inimesed on päev-
19. sajandi lõpuni oli see aga pannkookide valmistamise püha. Varem käisid Inglismaal vastlasandid, s.t lapsed uste taga laulmas, et saada toitu ja raha. Kui uks jäi suletuks, pilluti seda kivide ja potikildudega. Eesti vastlapäevakombestik Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak Vastlapäeval ei tohtinud toas tuld üles võtta niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Eesti vastlapäevakombestik Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise, teine aasta meheriided) selga pandi. veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima.
11. Milles seisneb embrüosiirdamise kasulikkus loomadel? Rohkem järglasi; külmutatud embrüote trasportimine on odavam, kui elusloomi kaugete vahemaade taha. 12. Missugustel juhtudel kasutatakse embrüosiirdamist inimestel? Naise tavalisel viisil rasestumist takistab mingi terviserike; mehel esinevad viljakushäired. 13. Mis on kloonimine? Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine. 14. Kui suur on kloonimise edukus? Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid. Kuid pole suudetud teha sama ahvide ja konnadega. 15. Millised probleemid kerkivad kloonimisel esile? 16. Milliseid geenide organismi viimise võimalusi on olemas? Bakteri plasmiidiga, viirustega, kullapüstoliga ja taimedesse Agrobakteriga. 17. Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu argumendid. 1. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. 2. Hävimisohus olevate
Suurem osa Eesti elanikest elas siiski avaasulates. Muistsed põllud:avastati Saha-Lool, Läänemere idarannikul. Need on kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeernad. Viimased piiravad põllulappe. Lohukivi:Saaremaal Tumalas. Nende tähendus pole teada, seostatakse ohverdamisega,esivanemate austusega(lohk tehti surnu mälestuseks),viljakusmaagiaga, tähistaeva vaatlusega. Lohke peeti ka päikese või naisjumala sümboliks. Elatusalad:Karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid,kitsi,veiseid jne. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, teatud lisa andsid ka küttimine ja kalapüük (Hüljes). Alepõllundus. Kaali müsteerium: Saaremaal ca 1700-1500 ekr(2004. Aasta uurimus) alla lennanud meteoriit. Diameeter 110 m ja sügavus 22 m. On aluse pannud paljudele müütidele(nt. Kreekas Phaetoni allakukkumisest maale). Nimetatud ka ,,Päikesehauaks" 10)RAUA KASUTUSELEVÕTT u.500 a paiku jõudis Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad,
34% põldu, 60% heina-ja karjamaad ning 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8% riigi pindalast. Kõikjal pole võimalik tegeleda põllumajandusega, paremad tingimused on selleks küngastel ja mägedel.Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. Põllumajanduse põhiharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima toodang ühe lehma kohta (1980. a. 5066kg) on maailma kõrgemaid. Seepärast hõlmavad enamiku külvipinnast söödataimed ja niidud. Peetakse ka peekonisigu, lambaid ja kodulinde ning kasvatatakse ratsahobuseid. Kari on väljas märtsist dets-ni, ainult hobused aasta ringi. 1985 oli veiseid 5,428mln. (sealhulgas 2,367 mln. piimalehma), sigu 12,4 mln., kanu 90mln., 1982. a. hobuseid 42 400 ja lambaid 776 400. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera,rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all, teravilja veetakse ka sisse. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti köögivilja (kurke, tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe
TUUMKLOONIMINE somaatilise keharaku tuuma viimisel munarakku saadakse uue organism Kirjelda lammas Dolly kloonimist (millal klooniti, kui vanaks elas, millised probleemid ilmnesid). 1996. aastal saadi esimene tuumkloonitud lammas Dolly. Elas 6 aastaseks. Probleemid: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all. Milliseid loomi on veel kloonitud peale lammas Dolly? Hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. Kui suur on kloonimise edukus ja millised probleemid võivad tekkida? * Kloonitud on hiiri, küülikuid, kasse, lambaid, kitsi, sigu, muulasid, veiseid, hobuseid jne. *Kloonida pole õnnestunud: ahvi, konna. *Enamus katsetustest pole õnnetstunud *Kloonid elavad tunduvalt lühemat aega PROBLEEMID: looted surevad enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnitusjärgselt. Sündinud loomad kannatavad tervisehäirete all.
kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest. Toodetakse alumiiniumi, ferrosiliitsiumi, lämmastikväetisi, tsementi, mitmesuguseid toiduaineid, jalatseid ja tekstiilkaupa ja kaevandatakse ka diatomiiti. Haritavast maast hõlmavad umbes 90% heina ja karjamaad. (joon. 7.). Põllumajanduse põhiharuks on liha ja liha- piimakarjandus. Koduloomadest peetakse veiseid, lambaid, hobuseid, sigu ning kodulinde. Toidukultuuridest kasvatatakse kõige rohkem kartulit, kaalikat, salatit ja redist. Palju on kuumaveeallikate veega köetavaid kasvuhooneid, eriti pealinna Reykjaviki läheduses Hveragerdi asulas. Peale köögivilja kasvatatakse kasvuhoonetes veel kõrvitsalisi, viinamarju ja banaane. Püütakse hülgeid, kogutakse linnusulgi, lõigatakse turvast ja töödeldakse kala. Veonduses on olulisel kohal laeva ja lennuliiklus. Peamine väljaveokaup on kala ja
ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaarseks. Siin levitati külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli. Taludes tegeleti nagu mõisaladelgi viljakasvatusega, teisteks suureks tööalaks oli veel loomakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Lehma kasutati enamasti lihaloomaks. Igal talul oli tavaliselt kirikusse minekuks ka hobune. Talurahvas elas rehielamus, mida on nimetatud eesti fenomeniks. Talukoha keskuseks oli "õlgkatusega elumaja, millel pole korstnat ega aknaid ning mille uks on nõnda madal, et sellest ei saa ilma kummardumata sisse pugeda" (J. Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid ühes suures toas koos. Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa
edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu
Moslemite elulaad Käty Kuusemets 10 H Moslemite elulaad Elu isalmimaailmas on niisama mitmekesine, kui maailma mis tahes muudes piirkondades. Egiptuse või Bangladeshi väikestes moslemite külakestes töötavad talupidajad põldudel, kasvatavad teravilja, aedvilja ning kitsi, lambaid ja lehmi. Keskklassi ja rikaste elukvartalites on õued ja tänavad puhtad ning majad hooldatud. Vaeste linnaosas on tänavad ja hooned räämas, kõnniteed auklikud ning nälg ja kuriteod igapäevaseks probleemiks. Kodune elu Nii nagu mitteislamimaades, algab ka moslemite kodudes tööpäev toimekalt: tuleb lapsed toita, suuremad kooli saata ning pereisad peavad tööle jõudma. Kuigi moslemiperekondades on peaaegu alati peamiseks rahateenijaks mees, hakkab olukord tasapisi muutuma.
7. Keda? Mida? peamiselt kasvavatakse? Miks? kasvatatakse tsitruselisi, viinamarju, nisu maisi teed lipuud(oliivid. li), korgipuud(kingatallad, korgid), apelsinipuud, lavendel parfmeeriatstuses, valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu ja aedvilju, puidust tarbeesemed, taalias peetakse palju loomi. Kige rohkem on veiseid , phvli , lambu , kitseid , sead , hobused, kanad, kalkunid. Ka Itaalias kasvatakse eesleid, muulid, kliku jpm. karjatatakse kitsi ja lambaid. sealt saab piima ja lihatooteid. 8. Kuhu liigub pllumajandusest saadud toodang? teistesse riikidesse, Kige rohkem eksporteeritakse vett ja jd, veini, makaroone, tomateid, unu, riisi, tomatipasta ja viinamarju. Sellest viks jreldust teha, et Itaalias on lekaalus import. 9. Kas kasutatakse ekstensiivset vi intensiivset pllumajandusvormi? Mis sellele viitab? intensiivne pllumajandus, suurem osa toodangust annad loomkasvatus, palju kapitali, krge mehhaniseerituse tase, vhe tjudu 10
Portugal on keskendunud pigem taime – kui loomakasvatusele ning peamise põllumajandustoodangu moodustavad teravili (eriti riis, mais, nisu ja oder), kartul, tomatid, oliivid ja viinamarjad. Olulisel kohal on puuviljakasvatus, mille põhilisteks liikideks on õuna- ja apelsinipuud. Kohati on levinud ka looma- ja linnukasvatus, kuigi selle tähtsus on piirkonniti erinev: kasvatatakse veiseid, sigu, kitsi, lambaid ja kanu. Portugali loomakasvatus ei suuda rahuldada elanikkonna vajadusi ja riik sõltub liha impordist. Portugali peamised impordiartiklid on põllumajandustoodang, keemiatooted, sõidukid ja sõidukiosad, optikatooted, arvutitarvikud ja -osad, pooljuhid ja muud elektroonikatööstuse komponendid, naftatooted, metallid, toiduained ja tekstiilid. Oliive kasutatakse peamiselt toiduks, kuid toodetakse ka suurtes kogustes oliivõli.
kujunemine ja varanduslik kihistumine. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine ning koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Kuna Eestis ei olnud pronksi tootmiseks toorainet, siis metalli sissetoomisega arenes kaubitsemine. Silma pasitavad tihedad sidemed Kesk- Rootsiga, Ojamaaga ja Edela- Soomega.Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena.Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi(mõõk) ja ehteid(sõlg). Arenenumates piirkondades hakka tekkima riik. Umbes 1300 eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma, sellega algas rauaaeg
kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503 aastal, feodaalide ajal ehitatud kindlused lammutati. Relvastatud salkdade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Majanduslik areng 16.saj arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted. Tootmise alal muutus olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus, teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks. Kuingavõim võttis vastu karmid meetmed, "verine seadusandlus", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati. Henri 8 40 aastat valitses (1509-1547) jätkas isa tööd
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvast...
kuhugile ei kao. Uus-Meremaa kahe saare mullastik on täiesti erinev. Põhjasaarel on niiskete lähistroopiliste metsade kolla- ja pruunmullad. Seevastu Lõunasaarel on pruunid metsmullad ja vähesel määral leidub ka mägi- gleimuldasid ja gleimuldasid. Gleimuldasid leidub põhiliselt mägedes. Muldade viljakus on erinev: viljakatel muldadel kasvatatakse riigi viljavarud, vähem viljakamatel aga kasvatatakse lambaid. Loomastik Uus-Meremaa loomariik erineb kardinaalselt muu maailma omast. Kui Kondvana mandri küljest hakkas tükk maad eralduma, polnud imetajad veel välja arenenud. Sellepärast elabki Uus-Meremaal ainult üks imetaja -nahkhiir. Paljud sealsed linnud on kaotanud lennuvõime "tänu" vaenlaste puudumisele . Uus-Mermaa rahvuslind on väike, pika nokaga kiwi. Lindudest leidub palju ka kohalikku jultunud papagoid Kead
-puud, piimakarjakasvatus). 2) mandrilised alad külm talv, lühike vegetatsiooni periood 3) Kaug-Ida mussoonvaldkond suve lõpul, sügisel rohked sademed SOE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem Soojalembesed kultuurtaimed, hilised teraviljasordid (riis, mais, päevalill, suhkrupeet, sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad 2) kuiv mandriline valdkond jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus.
rüütlimõisat polnud. Kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid väiksemad, elasid kirikuõpetajad. Teraviljaeksport-muutus tähtsaks. Teraviljakultuurideks olid talirukis, oder, ka kaer, natuke nisu. Viinapõletamine (mõisnikud) 18. saj oluliseks sai. Viin oli kallis, kolmandik teraviljasaagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka metsaraie. Talupõldudel kasvatati ka teravilja + hernest, naerist, lina. Loomadest musti lambaid, kitsi, sigu, kanu, hanesid, härg, pluss voorirakendisse panemiseks 1 hobune. Vakuraamat- selles peeti arvestust talupoja makstud koormiste eest mõisnikule. Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse ja revisjoni käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks- selle kehtestamise järel hakati tegema hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond, kes riigile maksta saab.
Milline oli majanduslike, poliitiliste ja usuliste probleemide osa Inglise reformatsioonis ? Inglise reformatsioon erines paljugi poolest Euroopa reformatsioonidest. Seda majanduslikult, poliitiliselt ja usuliselt. Tekib küsimus, et milles siis ikkagi need probleemid seisnesid ja kas need said lahendatud ? Inglismaa majanduslikuks probleemiks oli see, et tekkis vajadus lambavilla ja kalevi tooraine järele. Lambakasvatused tõid kaasa seda, et talupojad aeti nende maadelt välja ja majad lõhuti. See andis väga suures ulatuses ruumi, et kasvatada lambaid. Kuna lammaste kasvatamine ei vaja erilist tööjõudu nagu näiteks põlluharimine, siis need endised asukad kas rändasid mööda ilma ringi otsides tööd või hakkasid varasteks ja pättideks. Riik ja uued suunad ei mõelnud üldse sellele, kuidas natukene vaesemad inimesed hakkama peakid saama. Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahel...
Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi ja teisi teravilju Ekstensiivsed loomakasvatustalud e. Ransod (USA lääneosas, austraalias, argentiinas, lõuna- aafrikas jm) * suur maa-ala * kasutatakse vähe tööjõudu * palju kapitali tõuaretusele, veterinaarabile * vähe tööd, vaid järelvalve, hooldus teatud perioodil * madal produktsioon hektari kohta, kuid suur inimese kohta * kõik läheb müügiks kõrgete hindadega Kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid Loomavabrikud * palju kapitali ehitustele ja sisseseadele, loomasöödale * vähe tööjõudu * hea asend suurlinnade (turu) läheduses * kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta * kogu toodang läheb müügiks 5. Istandused * kapitalimahukas(masinad, väetised) * töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) * kasutatakse palju palgatud tööjõudu * keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta * kogu toodang läheb müügiks 6
Neoliitikumis ehk nooremal kiviajal mis oli umbes 5000-1800 eKr. Tekkis kammkeraamika kultuur mille raames hakati valmistama kaunistatud savinõusid kuna inimesed hakkasid rohkem tähelepanu pöörama käsitööle. Hakati ka valmistama ehteid järelikult hakati ka välimusele rohkem tähelepanu pöörama. Materjaliks oli kivi, merevaik ja luu. Neoliitikumi teisel pool tekkis ka nöörkeraamika kultuur. Inimesed hakkasid tegelema loomakasvatusega. Pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Hakati tegelema ka teravilja kasvatusega millest on leitud ka tõendeid nt. odra, nisu ja kaera. Aga inimesed ei jäänud siiski paikseks vaid otsid paremaid maid kus maad harida. Nooremal pronksiajal mis oli umbes 1100-500 eKr. Oli põhilisteks elatusaladeks karjakasvatus ja maaviljelus. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad. See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele
Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima. 6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab. Sulane Eesneri Eedi kaotas käe. Taaveti võlgade tõttu tuli tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära. 7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada. Ta kukkus masinasse ja kaotas käe. 8.Romaanis kujutatakse kõige rohkem hobuseid, lambaid ja oinaid. Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu. Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust. 11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina
⬜ Villa kiud on raskesti süttivad ning põlevad pikaldaselt, kusjuures põlev koht nagu keeb,tursub Villakiu ehitus ⬜ Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. ⬜ Villa koostisest suurem osa on valkaine,mis koosneb peamiselt keratiinist. ⬜ Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse ◼ katterakke ◼ tüvikihti ehk pärisrakke ◼ säsikihti. Villa töötlemine ⬜ Lambaid pügatakse siis kui nende vill on kuiv. ⬜ Pärast pügamist tuleb villa pesta ,et vabaneda villarasust,villas olevast mustusest ja villarasvast. ⬜ Pesu järel töödeltakse villa huntimisega. ⬜ Kraasides eraldatakse villakiud veelgi rohkem üksteisest ning saadakse ühtlane villaloor. Linakiu omadused ⬜ Lina on poorne ning imab niiskust kiiresti ja ka kuivab kiiresti. ⬜ Lina on eriti tugev kiud, niiskuse suurenedes
Mis tüüpi metsade pindala väheneb viimasel ajal kõige rohkem? -vihmamets Miks kaardil tähistatud piirkondades ei kasva mets? 2tk -A-tundra ja igikelts, B-liiga kuiv kliima Millised väidetest iseloomustavad ekstensiivset ja millised intensiivset põllumajandust -istanduses kasvatatakse kohvi ja banaane ekspordiks I -mitmel pool aafrikas haritakse alepõlde E -rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid E Iseloomustage puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis -paiknevad niisketel aladel Miks on vegetatsiooniperiood Usbekistanis lühem kui Eestis? -seal on liiga kuiv, mis vähendab taimekasvuperioodi Tabeli andmetega selgitage miks on Aarali mere soolsus muutunud. -jõgedest mageda vee sissevool on vähenenud, järves on vähem vett, intensiivne aurumine kõrbes Analüüsige niisutatavate alade pindala ja niisutuseks kasutatava veehulga seost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
