1.Kreeka templi 3 osa.- Alus, sammastik ja talastik 2. Kreeka templi 3 stiili.-Dooria, Joonia, Korintose 3.Kaks tuntud Dooria stiilis templit.-Peseidonitempel ja Partheonitempel 4. Kaks tuntud Joonia stiilis templit.-Nike tempel, Ateena akropolil ja Artemisetempel efesoses Erechiteiuse tempel. 5.Korittose stiilis tempel. Olümpeion 6. Kuidas nimetatakse kreeka linna kindlustatud osa? Akropol. 7.Mis on optilised parandused? Nihutati asju siia sinna, et asjad oleksid harmoonilised. 8. Kuidas nimetatakse Aphailise skulptuure? Kourous(mees) ja Kore(naine) 9.Mis on kontrabost? Nõjajalg. 10. 5 sajandi enne meie aega tuntud skulptori töö. Myroni poolt tehtud kettaheitja. 11. Kuidas kutsuti 5. Sajandi keskpaiga kahte stiili? Atika-lakoonia ja Sparta 12.Atika stiili keskus ja esindaja, tema tööd. Ateena- keskus. Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Spa...
käsitöölised. · Kõige rikkamasse kihti kuulusid aristokraadid. Sisemised vastuolud ja türannia · Lihtrahva ja aristokraatide vahel oli tihti relvastatud vastuolusid. · Aristokraadid võistlesid ja vaenutsesid ka omavahel. · Türanniks sai mõni aristokraat. · Ülejäänud aristokraadid protestisid oma riigi türanni vastu. · Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem.
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased.
Tavaliselt ppisid nad kodus majapidamist ja ksitd. Antiik-Kreekast on prit mitmed saavatused,mis meid tnapevalgi mjutavad. Niteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille thendused vivad tnapeval natuke erineda sellest,mida nad kunagi thendasid. Sparta on tnapeval meile tuntud fakti poolest, et seal visati "vrarenguga" imikud prast sndi kaljudelt surnuks. Seda nhtust on esinenud ka hiljem mnedes riikides,et nrgemad hukatakse. Hindamatu panuse tnapeva on andnud mitmed Vana-Kreeka poeedid. Lakoonia andis panuse maailma knekunsti. Lakoonia elanikke treeniti rkima asjast, vljendama end lakooniliselt.
............................................................................. ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik tekkis 900 aastat eKr, selle rajajaks peetakse kuningas Lykurgost. Sparta riik asetses Lakoonia maakonnas Peloponnesose poolsaare kaguosas. Ta võttis enda alla Eurotase jõe oru ning asus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Lakoonia mäed olid rikkad marmorist ja rauast. Mäe kallakul kasvasid tihedad metsad, kus elas palju metssigu, metskitsi, karusid ja metslinde. Eurotase jõe org oli väga sobiv põlluharimiseks. Maa oli viljakas ja külgedest varjatud mägedega. Arhailise perioodi üks mõjukama ja tugevama riik oli Sparta. Sparta valitsemine
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,ka...
Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.
põõrleb ümber selle. PPtolemaiose väljamõeldus maailmavaade oli teadlastele aluseks kuni keskaja lõpuni olles aluseks väga paljudele teadlastele je nende töödele kuni Galilei need ümber lükkas 2)Archimedese üleslükkejõu seadus- pani aluse tänapäeva füüsikale, lisaks aitas tema seadus leida algelisemal viisil metallide koostisi . Temalt pärineb ka hüüatus heureka 5.Sparta ja ateena valitsemine Atika, Peloponnesose ps, Messeenia, Lakoonia, metoigid, heloodid, perioigid, geruusia, bulee, 2 päritava võimuga kuningat, 10 strateegi, 5 efoori Sparta Ateena asukoht peloponnesose ps, lakoonia, atika messeenia ühiskonnakihid perioigid, heloodid metoigid valitsemisorgan 5 efoori, 2 p. võimuga kuningat, bulee, 10 strateegi geruusia 6. Seleta mõisted
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Sparta ja Ateena Sparta Maismaariik Sparta asus Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas, sealt ka tema ajalooline nimi Lakedaimon. Sparta elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks ehk seisuseks. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta
Sparta ühiskonna positiivsed ja negatiivsed jooned Mirell Põllumäe 11.b klass Sparta riik asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas. Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat,
Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta. * heloodid ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. * ametnikud pandi paika loosi teel * päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli
Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased kodanikud. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Klassikalises Kreekas valitses orjanduslik ühiskond ning seetõttu oli nii Ateenas, kui Spartas orjade arv suur
a. erioskuseid nõudvat tööd ) - olid Vana- Kreeka peamiseks tööjõuks. Poliste kujunemine: Polis Kreeka linnriik koos seda ümbritseva maa-alaga. Linn oli rajatud tavaliselt ümber: akropoli polise kindlustatud keskus/kindlus agoraa polise koosoleku- ja turuplats Kreeka polised: Poliseid oli palju ( koos kolooniatega ~1 500 tk ); neist tähtsamad: POLIS PIIRKOND PÄRITOLU Sparta Lakoonia maakond dooria Korintose Isthmose dooria Ateena Atika joonia Mileetos Väike-Aasia poolsaarel joonia Delfi Fookise maakond tähtsad usukeskustena Olümpia Elise maakond tähtsad usukeskustena TUME AJAJÄRK
Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja
· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahend...
Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt
sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul.
Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid? Kui rääkida Vana – Kreekast, tuleb paljudele meelde peamiselt kaks linnriiki – Lakoonia maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses.
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – ...
Freskodel domineeris sõjatemaatika. Kirjutati majandusaruandeid, tegeldi palju kaubandusega. Mükeene tsivilisatsiooni lõid põhja poolt sisse rännanud kreeklased. 2. Linnriigid Kreekas ei tekkinud ühtset valitsemist. Koosnes iseseisvatest linnriikidest ehk polistest. Kodanil oli õigus kaasa rääkida riigiasjades ja kohustus teenida sõjaväes. Arhailisel perioodil valitseti poliseid aristokraatlikult, see tähendas et võim on parimate käes. Sparta: talle kuulusid Lakoonia ning Messeenia maakonnad. Ise koosnes neljast kindlustamata külast. Ühiskond jagunes kolmeks kihiks: 1) spartiaadid kodanikud 2) perioigid - sõjaväe ja andami kohustuslikud inimesed. 3) heloodid spartiaatide orjad( messeenia maakonna kodanikud) Valitsemiskorraldus: 1) juhtisid 2 päritava võimuga kuningat 2) geruusid ehk vanemate nõukogu. Koosnes 30st üle 60 aasta vanast kodanikest, kes andsid kuningatele nõu. 3) 5 efoori, kes valiti igal aastal
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
Ateena piirati ümber nii maalt kui merelt ja selle tulemusena sai temast mõneks ajaks Sparta sõltlane. · Makedoonlaste vallutused - 4. saj eKr. Makedooniast oli saanud Balkanil valitsev riik ning sõjavägi oli tunnustatud. Toimuski lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased hävitavalt lüüa said. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ning Kreeka linnriikide iseseisvus. Polised · Sparta asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas, tuumik koosnes neljast külast, nende ja lähiümbruse elanikud olid spartiaadid eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid muude valdkondadega tegeles 30-liikmeline vanemate nõukogu suures vähemuses sprartiaadid olid kodanikud, muu elanikkond koosnes põhiliselt spartiaadide orjadest ning ülejäänud Lakoonia elanikest kodanike kasvatamise süsteem
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sis...
nad olid tielikult oma mehe vimu all. 5.Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimeta kaks kohustust. v: Polise kodanikul oli igus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kik thtsamad ksimused ning kodanik moodustas ka linnriigi sjave, kuigi ta pidi vastavalt oma varalisele seisusele relvastuse ise hankima. 6.Millised elanikkonna grupid jid polistes vljapoole kodanikustaatust? Loetlege kolm elanikkonna gruppi ja phjendage nende ilmajtmist kodanikuigustest. v: Perioigid - Lakoonia maakonna elanikud, olid isiklikult vabad, kuid pidid siiski andameid maksma. Heloodid - Messeenia alistatud elanikud, kes muudeti orjadeks, arvuliselt Spartas kige suurem elanike grupp. Metoigid - vrmaalased, pidid makse maksma ja sjaves teenima. 7.Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eriprad. Too kummastki valdkonnast mlema riigi kohta nide. v: Sparta - ldiselt pidid naised Kreekas perega tegelema, aga Sparta oli koht, kus tdrukud visid tegeleda,
lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis.
26. Ariadne lõngakera - vahend, mis tagab väljapääsu keerukast olukorrast. Theseus läks labürinti taurust tapma... Ariadne oli Kreeka kuninga Minose tütar, kes lubas Theseusele, et aitab teda Mintaurose tapmisel kui too temaga abiellub. Nii andiski ta Theseusele lõngakera ja Theseus klobis magava koletise paljaste rusikatega läbi ning pääses tänu lõngakerale labürindist. 27. Lakooniline kõne - napisõnaline kõne. Nimetus tuleb Lakoonia maakonna järgi, kus asus Sparta linnriik, kus kehtis väga range kord. 28. Oidipuse kompleks poja kiindumus emasse ja alateadlik soov tappa oma isa. 29. Sisyphose töö lõppematu ja ränk töö. Korintose petturist kuningas. Ta aheldas surma ning ei naasnud enam maa peale, kui ta allilmast maale lasti. Sisyphos oli see, kes Hadeses kivi üha mäest üles veeretas, kuid iga kord kui ta oli peaaegu lõppu jõudnud, veeres kivi tagasi alla. 30
30-liikmeline vanemate nõukogu 500 liikmeline geruusia(60 aastat) nõukogu, 10 väejuhti, senat 5 efoori kontrollisid Linnriik 4 kindlustamata küla Atika maakonnas Lakoonia maakonnas Mitmekesine haridus Range kasvatuse/sõjalise Kõik kodanikud on hariduse süsteem võrdsed Kõik ei ole võrdsed Iga kodanik sai olla riigiametnik Aristokraadid olid riigiametnikud 1) Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu.
Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge Efoor - Spartas igal aastal, kõikide kodanike seast valitavad 5 riigiametnikku. Kontrollisid kuningat ja vanemate nõukogu. Heloot - Lakoonia pärisrahvas kellest said spartiaatide maaorjad. Spartiaat ehk Sparta kodanikkond. Trooja sõda - üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju legendaarseid tegelasi nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks
osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik
Indiani. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajastule,mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Peale A.Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistliku kuningriiki: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia. 3. Võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (vt tabel õpimapis). Sparta Ateena Asukoht Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas Atika maakond Kesk-Kreekas Ühiskonnakihid * 5 efoori Kodanikkond suur. Ateenlaste * 2 kuningat orjastamine oli seadusega keelatud. * geruusia (vanemate nõukogu) Ametnike hulgas olid tähtsaimad * sõjavägi väejuhtide strateegid. Igal aastal
sõjaväele, kuid püüdsid ka kodanike enda poolele saada. · Türannid kehtestasid riigis kindla korra ja sageli muutsid elu paremaks. Vallutasid ka uusi alasi, nad kohtasid aga suurt vastuseisu teiste aristokraatide näol, kes tahtsid ka riigi asjades osaleda. · Türanniat püüti vältida seaduste üleskirjutamisega, kus määrati kindlad karistused kuritegude eest. Täpsemalt määrati ka kodanike õigused ja kohustused. Sparta linnriik. · Sparta asus Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas. Oli ainul polis mis hõlmas kahte maakonda. ( vallutasid Messeenia maakonna ja orjastasid selle elanikud.) · Sparta kodanikud olid spartiaadid, omasid võimu ülejäänud elanikkonna üle. · Enamik elanike olid perioigid, kes olid vabad, kuid neil olid andami- ja sõjaväe kohustused. Nad olid mittekodanikud. · Messeenia orjastatud kodanike kutsuti aga helooditeks. · Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kelle võim oli päritav
Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks: 1. Atika 2. Kesk-Kreeka3
20. ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...
Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega.
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada. Toimus senise kultuuri vaesumine. Pärast Mükeene kõrgkultuuri ...
d. Türannia Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale: · Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused. · Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks. · Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused. · Varem või hiljem kukutati võimult. 4. Sparta ja Ateena riigikorraldus: SPARTA ATEENA Asukoht Lakoonia ja Messenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Peloponnesos (4 kindlustamata küla) Ühiskonna- · Spartaadid (5%) vabad · Kodanikud vabad täisealised kihid kodanikud (doorlased) põliselanikest mehed (kuni 50 · Perioigid vabad, kodaniku- 000). õigusteta Lakoonika elanikud. · Metoigid vabad kodaniku-
piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega.
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu võitluseks asutatud Ateena mereliit ühendas ateenlaste võimu alla Egeuse mere rannikul ning saartel paiknevaid linnriike. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid.
omavahelised suhted olid pingelised. Ateena poliitikat juhtis pikka aega sajandi silmapaistvaim riigimees Perikles. Ühteaegu sai Ateenast Kreeka suurim linn, peamine kaubanduse ja kultuurikeskus. Ateenal oli võimsaim laevastik Kreekas ja Pärsia vastu võitluseks asutatud Ateena mereliit ühendas ateenlaste võimu alla Egeuse mere rannikul ning saartel paiknevaid linnriike. Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonia maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. Ta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased olid juba VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna ka siis kui Spartast oli saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suurest kindlustamata külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond spartiaadid.
lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos, Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. Kreeka kliima on mõõdukalt soe ja väga tervislik; ta loodus on mitmekesine ja kaunis.
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
