Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laiustel" - 210 õppematerjali

laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Et magnetiline põhjapoolus paikneb Kanadale kuuluva Ellesmere ´i maa lähedal, siis on virmalised Põhja-Ameerikas samal laiusel paremini vaadeldavad kui Euroopas.
thumbnail
2
doc

Hüdrosfäär

1 sõltub mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast, sademete hulga ja auramise vahekorrast. 1.2. Tervikuna on maailmameri jahe ( kesk temp. 3,8 C) kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. 1.3. Polaaralade temp. Suur erinevus. 2. Soolsus ( meres kesk. Soolsus 35 promilli) 2.1 meredes ja ookeanides omane soolane vesi. Merevesi sisaldab palju mineraalaineid. Soolsus on tingitud auramisest ( mida vanem meri, seda soolasem) ning sademetest ( 20datel laiustel on väga soolane, kuna seal on auramine suur ning sademeid pmts pole) 2.2 Soolsus vähendavad liustike sulamine, sademed. 9) vee liikumine ookeanis ­ Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuseni. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõrvelekaldele n...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad esinevad jõgedele ebakorrapäraselt ja sugugi mitte igal aastal. Kõige sagedamini tekivad valglad sadanud hoovihmadest, aga tulva võib põhjustada ka ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur osatähtsus lumeveel, esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmäestikest algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt suurenemine. Suvisel madalveeperioodil on jõgede põhiliseks toiteallikas põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Macromedia Authorware-ga tehtud geograafita KT

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteeninduse õppetool Joonatan Ansi Geograafia loodusvööndite kontrolltöö 8 klassile Lõputöö 2006 Sissejuhatus Põhikooli geograafiakursuse üks huvitavamaid teemasid on loodusvööndid. Lapsed õpivad loodusvööndite teema kaudu tundma looduse protsesse ja seaduspärasusi erinevatel geograafilistel laiustel . Teema raames õpitakse ka tundma loodusvöönditele iseloomulikke taime- ning loomaliike. Paraku sisaldavad meie geograafiaõpikud pikki loetelusid karakteersetest liikidest, kuid paljude kohta neist puuduvad joonised või fotod. Sellest tingituna jääb ettekujutus väljatoodud liikidest õpilasel tihti saamata. Ka käsitlusprintsiip, kus loomi vaadeldakse kogu loodusvööndi lõikes kõigis maailmajagudes koos tekitab väärkujutelmi õpilase teadvuses. Mõne õpiku...

Informaatika
17 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...

Hüdrometeoroloogia
79 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Äärmuslikud ilmastikunähtused lühireferaat

Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. See võib kaasa võtta väikeseid elusolendeid, nagu kalu ja konnasid ning tõsta kõrgele õhku. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langevad nad kusagil kaugemal maapeale tagasi. Keskmistel laiustel , kus õhurõhu erinevused nii suured pole, on ka keeristormid tagasihoidlikumad. Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Üleujutused Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on esimesena põhjustatud tormidest, maanihetest, maavärinatest, tsunaamidest....

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sfäärid

Mussoonid ­ ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. ÕHUMASSID: Arktiline õhk - külm ja kuiv. Kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasvöötme mereline õm ­ niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvöötme kontinentaalne õm ­ kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel . Troopiline mereline õm ­ soe ja niiske. Kujuneb ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. Troopiline kontinentaalne õm ­ palav ja äärmiselt kuiv. Kujuneb troopiliste kõrbete kohal (NT: Sahara). Ekvatoriaalne õm ­ kuum ja niiske. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õm ­ väga külm ja kuiv. Kujuneb mandrite katva jääkilbi kohal. Frondid ­ kitsad eraldusvööndid 2 erinevate omadustega õm vahel....

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades umbes 30ndatel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikeselised ilmad.Püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise(maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.Osa 30ndatel laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub aga pooluste suunas ja kohtub umbes 60ndatel laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga.Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale,tekitades läänetuuli.Maapinna lähedal on aga hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront.Seal piirkonas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud ning polaaraladel...

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...

Keemia
103 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Hüdrosfäär

Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi. Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui jõgi asub suurematel laiustel , kui jõgi algab kõrgmäestikust, kui jõgi toitub liustikuveest või kui jõgi asub mussoonkliimaga alal ja on mussoonvihmade periood. Madalvesi esineb suvel ja talvel. Suvel siis, kui sademetehulk väheneb ja auramine suureneb kõrgema temperatuuri tõttu või kui jõgede põhiliseks toiteallikaks on põhjavesi + vihmavesi. Talvel siis, kui maapinna külmumisega kaasneb pindmise toitumise ajutine lakkamine, siis on jõe ainsaks toiteallikas põhjavesi....

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
13
doc

GPS – Global Positioning System

1997. aastast on olemas vastuvõtjad, mis kasutavad nii GPS kui GLONASS satelliite, saades nii suurema täpsuse.Ka Euroliit kavatseb luua oma satelliitsüsteemi ENSS (European Navigation Satellite System, tuntud ka kui GALILEO), mis koosneb 12 geosünkroonsel ja 3 geostatsionaarsel trajektooril asuvast 30 satelliidist. Geostatsionaarsete satelliitide kõrguseks on planeeritud 35 800 km, nende trajektoorid on konstantsetel laiustel ja tiirlemisaeg ühtib Maa pöörlemisajaga, nii et nad "ripuksid" teatud punktides Lõuna-Euroopa, Kesk-aafrika ja Lõunamere kohal. Geosünkroonsed on planeeritud joonestama kaheksaid Atlandi ookeani, Lääne-Euroopa ja Lääne-aafrika ning Ida-Euroopa, Lääne- Aasia ja India ookeani kohal. GALILEO peaks saama valmis 2008. aastaks.GPS, GLONASS ja ENSS moodustaksid koos nn. GNSS (Global Navigation Satellite System). Kokkuvõte...

70 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Koonilised projektsioonid

2,a) või lõikajakoonusele (joonis 5.2,b). [1] Joonis 5.2 Puutekoonuse korral tekib üks standardparalleel ehk moondevaba joon aga lõikekoonuse puhul tekib kaks standardparalleeli. 7 6. Koonilise projektsiooni kasutusalad 6.1 Eestis kasutatavad koonilised projektsioonid Koonilisi projektsioone kasutatakse eelkõige keskmistel laiustel paiknevate alade esitamiseks, mis on ida-lääne suunas väljavenitatumad. [5] Koonilist konformset projektsiooni kasutatakse Eesti topograafiliste kaartide koostamisel 1:20 000 ja suuremas mõõtkavas. [4] Lamberti konformne kooniline projektsioon, mis on Mercatori põiksilindrilise projektsiooni järel enamlevinud konformne projektsioon, mida kasutatakse topograafiliste kaartide valmistamiseks. Sobib eelkõige ida-läänesuunalise konfiguratsiooniga alade jaoks nagu seda on ka Eesti...

Geoinformaatika
84 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tekstiilitööstus Hiinas ja USAs

A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Norra

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM NORRA KUNINGRIIK Referaat 2009 Norra Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km2. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norrapõhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Norra Kuningiriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km2. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 4 799 252 el (seisuga 1.01.2009). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal. Pealinn: Norra pealinn on Oslo. Pealinna kordinaadid: 59° 56´ N, 10° 45´ S Kuningas: Harald V Peaminister: Jens Stoltenberg Usund: Üle 85% on protestandid. Riigikeel: Norra riigikeeleks on norra ja uusnorra keel. Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lää...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib merevesi neisse sisse kanduda ja samas voolab sisemaalt kogu aeg juurde magevett. Elukeskkonna pideva muutlikkuse tõttu saavad seal elada ainult hea kohastumisvõimega looma ja taimliigid. Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele. Põhjapoolkera suurematel laiustel on väiksem soolsus tänu veerohkete jõgede suubumisele ja liustikujää sulamise tõttu. Merevee keskmine soolsus Vaikses soolsus ookeanis eri laiustel 37 35 33 ekvaator 31 N29 S 27 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80...

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Litosfääri mõisted - spikker

Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maakera loodusvööndid

Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist põhja ja lõuna suunas vahemikku 23,5 kraadi põhjalaiust kuni 23,5 kraadi lõunalaiust. Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral. Mõlemal pool palavvöödet asuvad parasvöötmed. Põhja-parasvööde ulatub põhjapöörijoonest kuni põhjapolaarjooneni, lõuna-parasvööde aga lõunapöörijoonest lõunapolaarjooneni. Polaarjooned tähistavad neid laiusi, kust alates esinevad polaaröö ja polaarpäev. Parasvöötmetest pooluste suunas asuvad külmvööd. Nende piirideks on polaarjooned....

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ATMOSFÄÄR

3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

Peamised õhumassid Arktiline õhk ­ külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Parasvöötme mereline õhk ­ niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Parasvöötme kontinentaalne õhk ­ kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel . Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk ­ soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk ­ kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud....

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kõrb ja kõrbestumine

Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kus kõrbed asuvad? Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad...

Aerofotogeodeesia /...
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun