sellelaadseid maastikke kogu maailmas ning kaitsta sealset huvitavat ja rikkalikku veelinnustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? 39 Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtuslik maastiku poolest (Eesti suurim voorestik). Vooremaa on üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Vooremaad iseloomustavad loode-kagusuunalised 2-5 km pikkused, 0,5-0,8 km laiused ja 20-40 m kõrgused suurvoored. Nõlvakalded kõiguvad 10 (20-25) kraadi piires. Kõrgeim voor on Laiuse mägi (144 m ü. m. p). Voortevahelistes vagumustes paiknevad pikliku kujuga järved või jõed. Praeguseks on Vooremaal järel 13 järve, enamus on põhjaveetoitelised, paljude kinnikasvanud järvede asemel on nüüd sood. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv (sügavus 25-27 m). Peale tüüpiliste voorte leidub maastikukaitsealal lamedaid voorjaid kõrgendikke,
PEALETUNG · Bioloogilise mitmekesisude vähenemine Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja. 2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal. jagunevad: · GEOGRAAFILINE LAIUS-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde. · GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp. (läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde. PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad
Samas olid laevad ka kerged, neid võis vajadusel kogu meeskonna abiga veest välja tõsta. See oli kasulik, sest nii said nad vedada laeva kaldale, et seal seda parandada, ning viia laeva ühest järvest või jõest teise. Tänu sellele võimalusele said viikingid purjetada ka kaugemale Euroopa sisemaale. Norras ja Taanis leitud võrdlemisi hästi säilinud laevade jäänuste põhjal teame, et viikingilaevad olid umbes 20 - 24 m pikkused ja 3 - 5 m laiused. Nad kaalusid tühjalt umbes 8,5 tonni, meeskonna ja varustusega ulatus veeväljasurve aga 18 - 20 tonnini. Iga laev mahutas 20 - 50 meest ja 8 14 hobust. Viikingite laevameistrid kasutasid laeva ehitamisel klinkerit (tuntud ka kui ülekattega laudis) ehitusstiili, mille puhul löödi lauad kinni nii, et üks laud kattis teise ülemist serva. See andis laevale metsikutes vetes parema paindlikkuse. Pardaplangud olid omavahel ühendatud raudneetidega
elementide puhul aga murdmoodulit M...M/100. Rahvusvaheliselt standardsed kordmoodulid on 3M, 6M ja 12M, samuti (15M) 30M ja 60M, millest 15M ja 30M sobivad halvasti teistesse mõõtmesarjadesse. Eriti ehitustarindi dimensioonimisel on osutunud otstarbekaks 12M-kordsed: 24M, 36M, 48M, 60M, 72M, 84M jne. Kordmoodulit kasutatakse ka hoonete mahulis-plaaniliste parameetrite määramisel see on kandvate seinte samm, karkassi võrk, ruumide kõrgused, avade laiused jne hoones. Hoone elementide paiknemine ruumis tuleb moodul-süsteemis koordineerida nn moodultasandite, moodul-joonte ja moodulpunktidega. Moodultasandid on risttasandid, mille vahekaugus vastab moodulmõõtmetele; moodultasandite lõikejooni nimetatakse mooduljoonteks, mooduljoonte lõikepunkte moodulpunktideks. Hoonete projekteerimisel seostatakse kandvate konstruktsioonielementide (seinad, sambad) geomeetrilised teljed vertikaalsete moodultasanditega,
asuvad GP tiivad (Skandinavia ja Balkanite-Türgi.)Kuivõrd Vahe-Euroopa on ajaloos olnud nii ida kui lääne huviobjektiks ning nende omavaheliste sõdade tallermaaks ja läbisõiduteeks, siis peab vahe-Ruroopa moodustama monoliidi. Värav asend loob nii positiivseid kui negatiivseid geopoliitilisi ilminhuid. Euroopa Venemaa Vahe-Euroopa Euroopa geostrateegilse ja geotriangulaarse mudeli ja sõjateatri laiused ning tasakaalu muutus XVIII sajandi lõpul Mitte nii sunniviisiliselt, vaid ühiskaitse eesmärgil kujunes vabatahtlikult nii Leedu Suurvürstiriik ja hilisem Poola-Leedu ühisriik. Lõhenemine (Poola süü). Z. Bzerzibski on Ukrainale ennustanud positiivser tulevikku. Ajalugu on tõestanud, et kes valdab Vahe-Euroopat, see domineerib ka Eurooas. Vahe-Euroopa on nagu täiendav raskus jõudude tasakaalu võu tasakaalutuse saavutamiseks. Vahe-Euroopa ei ole nii Mitteleuropa
ühinemast Ühendatud Araabia Emiraatidega. Riik, mis oli varem üks vaesemaid Araabia riike ja mille peamine sissetulekuallikas oli pärlite püüdmine on nüüd üks regiooni rikkamaid riike tänu nafta ja gaasiväljade avastamisele 1940. aastatel. (Qatar profile 2012). Katari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunas Pärsia lahte. Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 kilomeetri laiused. Alalise vooluga jõgesid ei ole, tasandikku liigestavad vadid. Katari maapind koosneb enamasti lamedast kivisest pinnast. Siiski leidub põhja ja lääne pool mägesid ja liivaluiteid, mis ulatuvad 40 meetri kõrgusele merepinnast. Katari iseloomustavad mitmed geograafilised omadused, mis on omased Pärsia lahe lääneküljele. Nende seas on vihmavee kogumise vannid, mida leidub peamiselt riigi Põhja-ja Kesk-Kataris. Need piirkonnad on kõige viljakamad ning
Lennukist või õhupallist võib näha tervet ringjoont. Ringi keskele jääb vaatleja vari. "seitse vikerkaarevärvi " on ainult ettekujutus. Vikerkaarevärvid lähevad sujuvalt üksteiseks üle ja alles silm ühendab nad rühmadeks vikerkaared erinevad üksteisest suuresti. Isegi üks ja seesama vikerkaar võib lühikese aja jooksul muutuda, ehkki värvide järjestus on alati sama: Punane, Oranz Kollane Roheline Helesinine Tumesinine Violett Vabalt muutuvad erinevate ribade laiused ja heledused vabalt. Violetsest kaarest seespool on tihti näha ka mitut sekundaarset kaart. Neid näeb kõige paremini vikerkaare tipu lähedal, kus kaar on kõige eredam. Värvide järjekord kõrvalvikerkaares on esimesega võrreldes vastupidine ja nende punased ribad asuvad kõrvuti. (Minnaert 1976, lk187 - 207) ÄIKE Äikese tekkimiseks on vaja, et pilve osakesed veepiisad ja jääkristallid - oleks erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine
ja põhjavete tsirkuleerimise omapäras. Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja- Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal . 11.Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
kanjon – piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Iseloomulikud kõrbete ja poolkõrbete aladele, kus esinevad suured vihmaperioodid, tekitavad suuri pinnakulutusi. Kergesti erodeeritava materjalidega, tavaliselt liivakivimid. Ka Eestis esineb kanjonilaadseid orgusi, aga mis on ainult mõne meetri laiused ja sügavused. Kanjoni tekkeks on vaja suurt voolulangust (kõrguste erinevud suudme ja ülemjooksu vahel) alluviaalsed – jõevee setted alluuvium – purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete deluviaalsed – nõlvadelt ajutise vooluveega kantavad setted deluuvium – ajutise vee erodeerival toimel nõlvajalamile, veerudele ja nõgudesse Veelised: mariinsed – merelised
Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus. Kivikirstkalmete ringide mõõtmed hakkavad suurenema, max on neli ringi. Kalmed levivad suurem osalt mere-äärsetel aladel. Miks keskel ei olnud? Äkki seal ei rajatud nii suuri. Kivikirstkalmetega levivad ka lohukivid, kivide peal on kümnekonna cm laiused ja paari cm sügavused augud. Neid on samades piirkondades kus kalmeid. Eestis on võrreldes naabritega rohkem kive, siin 1750, Lätis viis-kuus, Venemaal ka kümmekond, Soomes 300-400, Skandinaavias on kaljujooniste kõrval (ühe elemendina) ja üksikutega, kuid neid ei ole seal täpselt registreeritud. On pakutud erinevaid arvamusi kivide olemusest, nt ka tähetarku, omaaegset surmakultust (keegi suri, keegi tegi mälestuseks lohu), ehk oli logu toksimine
Karstinähtused tekivad ainult seal, kus kivimi lahustuvusega kaasneb veeläbilaskvus. Karstinähtused Avalõhed mõni cm kuni 1m laiad, sügavus võib ulatuda mitme meetrini. Nt. Kostivere karstiväljal. Karrid sademetevee poolt kujundatud korrapäratud ja mitmesuguse laiuse ning sügavusega uurded karstuvate kivimite (nt lubjakivi) pinnal. Mikrovormid. Nt. Vilsandi ja Vaika saarel. Kurisud umbes 1 m laiused (üksikud üle 100 m), lehtri- või lohukujulised karstivormid, mille kaudu pinnavesi neeldub maasisestesse lõhedesse. Levinud Põhja-Eestis, Saaremaal ja Hiiumaal. 10. Tuule geoloogiline tegevus. Tuul kannab liivateri natukese kaupa, kuni need jäävad kuskile kinni või millegi taha. Siis tekivad luited, väiksemad, suuremad, nad kasvavad iga aastaga. Tuul moonutab mitmesuguseid loodus varasid, mis aitavad samuti kaasa pinnamoe laienemisele, mingil määral
otsa. Poolvankrid. Kasutatakse vankrite esi- või tagaosa. Koondamine toimub pooleldi või täielikult lohisevas asendis. Materjali pool-lohisevas asendis koondamisel toetub koondatava kimbu üks ots ratastele. Hooldusraie-ealises metsas lohistiga puitu koondades liigutakse hobusega süstikuliselt, koondatavad kimbud on 0,5...1 tm suurused. Materjal on eelnevalt käsitsi kimpudesse kokku kantud. Hobuse liikumiseks on puistusse raiutud kuni 1,5 m laiused koondamisrajad, mille vahekaugus on 8...10 meetrit. Koondamiskaugus on 40...50 meetrit. Lohisti asetatakse aluspuule pandud kimbu alla ning kinnitatakse ketid või rihmad, mis hobuse liikumahakkamisel tõmbuvad tihedalt ümber kimbu. Koondatud puit veetakse lattu või metsast välja traktori haagisel. Hobulohistiga töötamine on sarnane traktoriga käitatava koondamisvintsi või-kraanaga töötamise meetodile, tootlikkus on 4... 6 tm tunnis. 14. Traktorkokkuvedu ja selle tootlikkus (valemid)
Mida raskem on lapse üldseisund, seda suurem vajadus on jälgida tsentraalset venoosset rõhku. Tsentraalne venoosne rõhk (CVP) on rõhk, mis on õõnesveenides sdame läheduses. Kui tsentraalse vererõhu mõõtmise võimalus puudub, tuleb mõõta vererõhku kaudselt. Siinkohal on väga tähtis valida optimaalse suurusega vererõhu mõõtmise mansett, et oleks võimalik saada adekvaatne vererõhu väärtus (vt tabel 6) (Arafat jt 1999). Lastel on soovitatavad vererõhu manseti laiused järgmised: enneaegsetel vastsündinutel 3-5cm, vastsündinutel 6cm-8cm, imikutel 8cm-10cm, väikelastel ja lastel 10,5cm-13,5cm ja noortel ning täiskasvanutel 14cm-17cm. Siin aga ei saa alati arvestada patsiendi vanusega vaid tuleb arvestada ka konkreetse patsiendi kasvuga. Vererõhu mansett peab asuma eraldi jäsemel. See tähendab, et samal jäsemel ei tohiks olla kanüüle ega ka pulssoksümeetri andurit kuna see põhjustab nende rikkeid (Schell 2006).
Märkused: Näited rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamise kohta: * – ühikud, mida ei tohi kasutada pärast 1975.a.; ** – ühikud, mida ei tohi üldsegi kasutada; *** – ühikud, mis peavad olema vastavalt 1960.a. Rahvusvahelisele Kaalude ja Mõõtude Konverentsile asendatud meetermõõdustiku ühikutega alates 1961. aastast. NB! Arvuliste andmete sisestamisel – koordinaadid, pikkused, laiused, raadiused jne ei ole vaja, ja veelgi enam – ei ole lubatud mõõtarvu järgi ühikuid lisada, Erandiks on jalad-tollid ja sellised nurgad, kus on kasutusel degrii-minutid- sekundid. Sample output – ühikute kasutamise näide; Direction – nurkade lugemise algsuund, klõpsamisel avaneb valikuaken Direction Control ÜLESANNE I Pinnatükk 34
61 • Toorikute ja pooltoodete liikumisteed ei tohi ristuda. Tootmisseadmed tuleb paigutada vastavalt tehnoloogiale järjestikku. Planeerimisel tuleb arvestada tootmispindade ja abipindade otstarbekat paigutamist. Kõikidel seadmetel peab olema transpordivahenditega vaba juurdepääs, et toorikute ja pooltoodete liikumine toimuks kiirelt. Uste ja transpordivahendite laiused peavad olema vastavuses. 62 6. MAJANDUSLIK OSA 6.1 Materjalide arvutus, materjali kulu koondtabel Tootmisprotsessi tähtsaim sisend on materjali, millest toode otseselt valmistatakse. Toormaterjali hind moodustab hinnanguliselt 40...60% toote valmistamise kuludest, seega on väga oluline kasutada toormaterjale säästlikult ja vähendada jääkide teket. Stabiilse töö garanteerimiseks peab
Saab rajada ka teid, mis on läbitavad käsikärudele, vaegkäijatele. Pimedatele mõeldud rajad kasutavad objekti tutvustamiseks pimekirja ning juhinduvad radadel nööridest. Maastiku eksponeerimine Liikuvast sõiduvahendist on raske jälgida maastiku väikeobjekte. Puude grupid peavad olema seda suuremad, mida suurem on kiirus. Mõne km kauguselt vaadeldavad puudegrupid peavad olema vähemalt 100...300 m laiused e. 1...10 ha laigud. 100 m kauguselt näeb juba puid ja põõsaid ning eristab nende värvust. Et seda imetleda, on vaja kiirust vähendada. 50 m kauguselt on näha puukoore värv, hästi on näha puudegrupid laiusega 10...15 m. Metsaserva kuju ja välimus sõltuvad tema ees olevast avarusest. Avaras maastikus palistatakse veekogud puudereaga. Suletud maastikus aga avardatakse vaateid veekogudele. Kui on ilusa koorega
Alavalgustus tekitab komplekteerimisel vigu ja väsitab ka töötajaid ja muudab neile töö tegemise ebameeldivaks. 34. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka ? Inventari all mõledakse eelkõige riiuleid , estakaade ja tugialuseid. Inventari abil püütakse ruumide kasutamine muuta efektiivseks ja kauba käsitsemine ning muud tegevused ühtlaseks, hästi toimivaks tervikuks 35. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalas peenkaubaladudes? 1,8 ja 2,6m 36. Milline on laos nõutav vahekoridoride laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? Tugiratastõstuk- 2,00-2,3 m Liikuvmastigatõstuk- vahekoride laius 2,6-2,9m 37. Milline on laos nõutav vahekoridoride laius kombitõstukite, pöördkahveltõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel ? Kombitõstuk- Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude
4 palli Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Mercalli skaala: I. Inimesed võivad tajuda vaid väga soodsates tingimustes. Võnkumist registreerivad ainult seismograafid. II. Tunnevad vaid vähesed puhkavad inimesed, eriti kõrgematel korrustel ja treppidel. III. On tunda hoonete sees, eriti kõrgematel korrustel, kuid paljud inimesed ei tõlgenda maavärinana. Tundub, nagu mööduks raske koormaga veok. IV
tänapäevastest vajadustest. · Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kujundada puistu kergesti läbitavaks, inimsilmale kauniks ja elamusi pakkuvaks. · Puiskarjamaa ja puisniidu kujundamise üldised põhimõtted on sarnased. Tugevamat harvendust vajavas väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks kujundada metsa sisse paari meetri laiused teerajad, et tekiks mingi ülevaade metsa iseloomust. · Suuremal puiskarjamaal säilitatakse mõni metsaala puutumatult. POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED II: LOOD EHK ALVARID. LAMMINIIDUD. RANNANIIDUD. LOOPEALSED EHK ALVARID: · Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on niidukooslused või hõredad kadastikud-sarapikud paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on < 20 cm tüse.
nüüd 36 (pikkus 176, vanus 18, suurus 36). Kotid- väikese kandjana tuleb kanda proportsioonilt õige suurusega kotti. Peab olema midagi, mis asümeetria tasakaalustab- nt suur kübar tasakaalustab suure koti. b) Detailide proportsioonid kandja suhtes (mingid pildid, mille peal õpetaja muutis riietuse proportsioone). ac) Rütm: joon, kujundid, materjal, värv. (Ilus on, kui need korduvad). Ilus on see, kui on kordus ja see mingil määral varieerub. Nt triibud- kuid ei ole ühe laiused. Kangas ei ole ilus, kui sel pole mustrit (sel pole variatsiooni). Ilus kui on mustri korduvus, kuid lisaks ka varieeruvus (kas või vähene)- et meile meeldida, peab kas või vähesel määral esinema variatsiooni. ad) Rõhuasetus- tähelepanu koondub millelegi (olgu selleks mõni aksessuaar või mõned muud geameetrilised kujundid). Tihedalt paigutatud ilunööbid vestil....... Vahel ei ole millelgi rõhuasetus (nt mõnel klounil)- ei tundu meie jaoks vaadates ilus.
SULG-ARULUSTE Nimi: Brachypodium pinnatum , brachys lühike, podion jalake (lühiraoliste pähikute järgi), pinnatum sulgjas. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: sulg-aruluste kasvab hõredates metsades ja nõuab valgusküllast kasvukohta. Taim on mitmeaastane ja moodustab väikeseid mättaid. Sulg-aruluste on 20-80 cm kõrgune kollakasroheline taim; kõrs sõlmekohtades karvane. Lehed kuni 1 cm laiused, lehe pealmise pinna roodudel on hõredalt pikki karvu näha, lehed pehmed, longus. Õisik püstine 4-10 cm pikkune, hõre (5-10 pähikuga), pähikud 1-3 cm pikad. Õitseb juunis, juulis, kahjurite rüüste tõttu jõuab vähe viljuda. Eestis tavaline. LONGUS HELMIKAS - Melica nutans , nime tõlkimisel saame Melica 13. sajandist pärinev sorgo nimi ja nutans rippuv, longus. Sugukond kõrrelised.
25. Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad? 26. Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid? 27. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? 28. Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? 29. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes? 8 30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust.
24. Mis on U-kujuline läbivool ja millistes ladudes seda ksutatakse? 25. Millises majandusharus on ladude rajamise ja kasutamise kriteeriumid suhteliselt ühesugused ja millises väga erinevad? 26. Kuidas mõjutab alavalgustatus laos laotöö toiminguid? 27. Mis on laoinventar ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? 28. Mis on laoseadmed ja millised ettevõtte põhivahendid kuuluvad laoseadmete hulka? 29. Millised on enamlevinud vahekoridoride laiused madalates peenkaubaladudes? 30. Milline on laos nõutav vahekoridori laius tugiratastõstukite ja milline liikuvmastiga tõstukite kasutamisel? 2. Kauba mahalaadimine Laotöö algab veoste mahalaadimisega veovahenditest või veoühikutest. Veosed on kaubad, mida veetakse kindlal ajavahemikul ühest punktist teise eesmärgiga luua neile juurde lisaväärtust. Veovahendite all mõeldakse transpordivahendeid, mis suudavad liikuda oma jõuallika (mootori) abil
31 · Sageduspiirkondades 25,875138 kHz ja 1381104 kHz töötab ADSL 53 -modemite vas- tavalt üles- ja allalaadimine. Nii kõrge sagedusega elektrisignaal telefonikaablit mööda kaugele ei levi (piiriks on ca 2 km), seega on telefonivõrgu jaamades seadmed, mis lahu- tavad telefonisignaali ja ADSL-modemi moduleeritud signaali ning paiskavad viimase tavalisse lairiba-internetti. Alla- ja üleslaadimise sagedusribade laiused erinevad seetõt- tu, et lõpptarbija vajab eeskätt allalaadimisteenust, üleslaadimise kiirus pole nii oluline. Sõltuvalt standardist on allalaadimiskiiruseks kuni 3 MB/s (24 Mbit/s), üleslaadimis- kiiruseks kuni 128 kB/s (1 Mbit/s). Enamasti on kasutatavad kiirused siiski oluliselt madalamad. ADSL-modemitega on mõnikord ehitatud kokku ka kommutaator, mars- ruuter ja traadita interneti marsruuter, võimaldamaks ühenduse jagamist mitme tarbija vahel
Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. Õigemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile "lähemale" tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.. Esimene neist läks hingusele koos 486- protsessoritega, teine oli kuni üsna viimase ajani ainuvaldav viis kuvaadapteri ühendamiseks Pentium ning uuemate 486 arvutitega ning püsib muude lisaseadmete ühendamise standardina kasutusel kogu ettenähtavas tulevikus. Kuna ruumilisuse tulekuga jääb kitsaks ka PCI, on uuemates arvutites kuvaadapter ühendatud AGP- porti. Accelerated Graphics Port (AGP) põhineb PCI uuemal ja kiiremal variandil ning on mõeldud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Tegevus: 1.1 • vestlus, filmi vaatamine, ehitamistegevus – keel ja kõne; keskkond ja mina, väärtused • meisterdamine, ehitamine – kunst; loovus; erinevate materjalide kasutamine • üldoskused – koostöö; kokkulepete sõlmimine, kompromisside leidmine; ülesande sisu mõistmine • laulud – muusika Kindlasti saaks lõimida ka • matemaatikat , näiteks: mõõtmine (vahemaad, jõgede pikkus, mäe ümbermõõt vms.), võrdlemine ( kõrgused, laiused, pikkused), geomeetrilised kujundid (ringikujuline jms.) • Liikumist, näiteks: mõelda välja mäng, kus moodustada lastest elektrivõrk – käepigistusega anda edasi elektrit kuni n. ö.“ lülitini“, kus siis viimane laps lülitab tööle mõne elektrilise eseme –lambi, fööni, maki vms.; laulude saatel, loovliikumine vms. Tegevus 1.2 • Loitsud , vestlus - keel ja kõne (uued mõisted), sidus kõne, verbaalne loovus, keskkond ja mina, väärtused
Sääre ümbermõõt (cm) 38,1 37,5 50 Kolmpealihase nahavolt (mm) 7,5 8,2 Eri paadiklasside noorsõudjad erinevad antropomeetriliste näitajate poolest. Pikemad, raskemad ja suurema lihasmassiga noorsõudjad sõuavad roolijaga paatidel (kahesed, neljased, kaheksased). Samas ei erine eri paadiklasside noorsõudjate luude laiused (iseloomustab skeleti suurust) ja nahavoltide paksused (iseloomustab keha rasvkoe suurust). Tabelis 4.5 on esitatud eri paadiklasside mees- ja naisjuunioride antropomeetrilised näitajad. Meesjuuniorid on keskmiselt 7% pikemad ja 27% raskemad võrreldes mittesportlastest eakaaslastega. Sarnaselt on leitud, et täiskasvanud sõudjad on mittesportlastest keskmiselt 10% pikemad ja 27% raskemad. Tuleb arvestada, et sõudetreening ei mõjuta ei üldist pikkust ega spetsiifiliste luude
Dedveit on täislastis transportlaeva veeväljasurve ja tühja laeva veeväljasurve vahe tonnides. Lasti hulka arvestatakse veetava lasti, laeva tarvete, kütuse-, vee- ja toiduvarude, laevapere liikmete ning reisijate kaal. DW=TL-0 Dedveit on kaubalaeva tähtsaim ekspluatatsiooni karakteristik. Veeliinid ja lastimärgid Veeliinid, lastimärk ja tekijoon peavad olema märgitud valge või kollase värviga tumedale pinnale või musta värviga heledale pinnale. Kõik jooned on 25 mm laiused. Veetasemete kõrgust loetakse vastavate joonte ülemiste servade järgi. Tekijoon Märgitakse miidlile ning on 300 mm pikk. Selle ülemise servaga on tähistatud koht, kus vabaparda teki ülemine osa lõikaks väljapoole pikendamisel kereplaadistuse välispinda. Ümardatud siirivöödega laevades märgitakse see kohta, kus kõverusega plaat puutub kokku lameda küljeplaadistusega, või mõnikord sellest allapoole. Selle joone peab märkima kõikidele laevadele (sh
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
lähedal laadimislüüsile, mille kaudu mahalaadimine toimub. Kui tõstuk läbib mahalaadimisel lühi- kese teepikkuse, hoitakse kokku hulga kallihinnalist tööaega. Saabunud kaupade koguse ja koosseisu nõuetekohaseks kontrollimiseks tuleb kaubad paigutada vastuvõtukohale sorteerituna tooteartiklite kaupa. Et mahalaadimisele järgnevat vastu- võtukontrolli oleks parem teha, tuleks jätta vastuvõtualal kaubaaluste vahele 0,50,7 m laiused vahekoridorid. Nii on tagatud vaba ligipääs kaubapakenditel sisalduvale informatsioonile kauba- saadetise ülekontrollimisel. 11 Kauba käitlemine 265 kaubaalused PEAKORIDOR Joonis 11.4 Lao vastuvõtuala Küsimused 1
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
Programmis on olemas klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+ülakomade nupp (asub küsimärgi ja Bacspace'i klahvide vahel). Selle klahvikombinatsiooniga saad programmi reziimi muuta: · Kuvatakse valemid · Uuesti klahvikombinatsiooni kasutades kuvatakse jälle arvutatud tulemused Nende reziimide muutmisega lähevad tavaliselt veergude laiused paigast ära. Neid aga ei ole kuigi raske jälle paika nihutada. Ümardustäpsuse määramine Ujukoma ümardusvigu saate oma töös vältida sageli siis, kui lubate enne andmetele arvuvormingu rakendamist suvandi Kuvatav täpsus. Selle suvandi lubamisel on iga töölehel oleva arvu väärtus töölehel kuvatava täpsusega. Märkus
enamasti piisava õhutihedusega, kuid uste ja lengi vahel puudusid tihendid (seda isegi osal uutel ustel). Samuti olid puudulikult tihendatud ukselengi ja tenderpostide vahed, osa elamutes oli seda tehtud montaaživahuga. Palkelamu omanikest olid aknaid vahetanud vähesed. Aknaid olid vahetanud elanikud, kes olid elamu täiesti ära renoveerinud (sh. soojustanud). Olemasolevaid aknaid oli vahetatud nii uute plast- kui ka puitakende vastu. Akende vahele olid puidu kuivades tekkinud kuni 5 mm laiused praod, mis olid enamasti õhupidavuse tõstmiseks teibitud, kuid ka teip ei sulgenud suuri pragusid akende vahel täielikult. Teibitud akende avamine oli raskendatud, mis võib takistada ruumide piisavat tuulutamist soojal ajal. Joonis 2.30 Vanad levinuimad aknad: kuue ruuduga (vasakul) ja kahe ruuduga ning õhuaknaga (keskel). Uus puitraamides aken (paremal). 32
kraanadega iiderlaevu, mis suudavad tõsta konteinerid kailt laevale ja laevalt kaile. Maailmameredel seilavad suurimad konteinerite emalaevad (13 000 – 14 000 TEU-d) kuu- luvad konteinerlaevade klassi ULCS (Ultra Large Containership). 350–400 m pikkused ja 50–52 m laiused alused on võrreldavad maailma suurimate tankeritega. Niisuguste laevade teenindamine on paljudele maailma sadamatele arvestatavaks väljakutseks. Laevade kiirus ookeanil on 17–26 sõlme. Seoses 2008. aastal alguse saanud ülemaailmse majanduskriisiga vähenesid Aasia ja Euroopa
Talvel võib jääl liikumist keelata või reguleerida Päästeamet. Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi alal puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud vähemalt 4 m laiused kallasrajad. Laevatatava veekogu ääres on kallasrada vähemalt 10 m laiune, suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, peab maaomanik jätma veepiirile vähemalt 2 meetri laiuse kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud Kallasradadel paiknevatel karja- ja muudel aedadel peavad olema väravad. Kallasraja kasutaja
looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm katseväljakut, igal väljakul olid 10 m pikkused ja 0,5 m laiused rajakesed ja iga variant koostati neljas korduses (Roosaluste 1981). 1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti. Igal transektil asus 5 väljakut mõõtmetega 1 x 1 m, kus määrati liigiline koosseis ja katteväärtus. Radade olukorda hinnati 5-palli süsteemis ja mõõdeti ka radade sügavust (Roosaluste 1988). Rekreatsiooni mõju keskkonna, sh metsade seisundile ning alade koormustaluvust uuriti Eesti
VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma riigi äärealadel 1.saj. tekkinud kristlus levis kiiresti nii ida kui ka lääne suunas, jõudes sajandi keskel ka impeeriumi pealinna Rooma, kus ta nii nagu mujalgi, sattus konflikti võimudega. Kuna kristlasi hakati taga kiusama, siis ei saanud nad koguneda avalikult. Nõnda said varakristlaste esimesteks kogunemiskohtadeks nende maa-alused matusepaigad, katakombid. Need olid umbes 20-25 m sügavusel asuvad kitsad ligikaudu ühe meetri laiused maa-alused käigud, mille mõlemal pool seintes olid 2-3 kordsed seinatühemikud kristlaste põrmude jaoks, mis olid suletud kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Teatud vahemaa tagant laienesid käigud ruudukujulisteks ühele perekonnale kuuluvateks hauakambriteks. Neis hauakambrites korraldati surnute mälestusmissasid ning varakristlaste ühiseid lihtsaid söömaaegu e. agaape. Katakombid olid ehitatud kindlas
Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on omakorda nelinurgad ja kiirte moodi jooned. Kõik need joonised on omavahel seotud. Neid jooniseid on võimalik näha ainult kõrgel taevas lennates. Seal lähedal asuvad ka maandumisrajad, mille laiused küündivad lausa 120 meetrini ja pikkused 1,1 kilomeetrini. Ebaühtlase pinnase tõttu ei ole võimalik neid radu lihtsalt niisama pinnasesse kraapida. Mägesid ,,pidi keegi" tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.4 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on põlvnenud ahvist. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui Darwin väljastas oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest
Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on omakorda nelinurgad ja kiirte moodi jooned. Kõik need joonised on omavahel seotud. Neid jooniseid on võimalik näha ainult kõrgel taevas lennates. Seal lähedal asuvad ka maandumisrajad, mille laiused küündivad lausa 120 meetrini ja pikkused 1,1 kilomeetrini. Ebaühtlase pinnase tõttu ei ole võimalik neid radu lihtsalt niisama pinnasesse kraapida. Mägesid ,,pidi keegi" tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.4 Inimkonna päritolu Nüüdisaegne teadus on veendunud selles, et inimene on põlvnenud ahvist. Selline arusaam sai alguse juba siis, kui Darwin väljastas oma evolutsiooniteooria. Hiljem sõnastas ta ka inimese evolutsiooni ahvidest
Nazca kõrb asub Peruus. Lennuki piloodid on märganud kõrgelt, et seal eksisteerivad lennuvälja stardirajad, mis on iidvanad. Kuid mäestikes, mis asuvad kõrbest eemal, on võimalik kohata hiigelsuuri jooniseid. Näiteks seal on näha nelinurgad, mille sees on ringid. Ringide sees on omakorda nelinurgad ja kiirte moodi jooned. Kõik need joonised on omavahel seotud. Neid jooniseid on võimalik näha ainult kõrgel taevas lennates. Seal lähedal asuvad ka maandumisrajad, mille laiused küündivad lausa 120 meetrini ja pikkused 1,1 kilomeetrini. Ebaühtlase pinnase tõttu ei ole võimalik neid radu lihtsalt niisama pinnasesse kraapida. Mägesid „pidi keegi“ tasandama, et selliseid konstruktsioone mägedesse luua. 1.5 Inimloomuse tegelikud tahud „Maa evolutsioon on areng piina, kurbuse, patu, kannatuse ja füüsilise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
