silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on madalamal kui teised, seepärast tuleb see esimesena valmis kududa. Luua sõrme vaheks 5--6 silmust juurde (JOON. 4 ja 5). Need juurdeloodud silmused ühendavad peo- ja käe-seljasilmused üheks ringiks. Vahesilmustega saab anda sõrmele paraja laiuse. Sõrm kududa kolmel vardal. Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale. Kootakse valmis esimene sõrm. 5--6 vahesilmust luuakse vardale ja ühendatakse pihu ja käeselja silmused üheks ringiks kolmele vardale
8.1.13 Põrandad K.Kenk 16 8.1.13 Põrandad K.Kenk 17 Lintvundamendid rajatakse kivi, plokk ja suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide põiklõige on kas ristkülikuline või astmeline. Kui astmed kõrgusega (h) 30...50 cm ja laiusega (b) 15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või betoonvundamendil suurem kui 45o, siis on tegemist nn jäiga monoliitse vundamendiga. Kui astme kõrguse ja astme laiuse suhe on väiksem, on tegemist painduva vundamendiga. Painduvaks vundamendiks saab kasutada ainult raudbetoonist vundamente. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 18 8.1.13 Põrandad K.Kenk 19 Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 8.1
siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud) Kirderanniku murderühm · Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes · Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega · Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega Kirderanniku ja keskmurde erinevused Vältevaheldus puudub Vältevaheldus
Nii kootakse, kuni jääb järele sama palju silmuseid, nagu oli enne pöidlakiilu alustamist. Edasi kootakse otse kuni väikese sõrmeni (proovida kätte). Silmused jagatakse neljaks, arvestades 3 lisasilmust kummalegi küljele. Väike sõrm on madalamal kui teised, seepärast tuleb see esimesena valmis kududa. Luua sõrme vaheks 5--6 silmust juurde (JOON. 4 ja 5). Need juurdeloodud silmused ühendavad peo- ja käe-seljasilmused üheks ringiks. Vahesilmustega saab anda sõrmele paraja laiuse. Sõrm kududa kolmel vardal. Sõrme algus peab olema avar, kolmandal ringil võib sõrme sisemisel küljel kududa kaks silmust kokku, samuti sõrmelülide köhal. Pärast väikese sõrme kudumist võetakse sõrme vahesilmused uuesti vardale ja kootakse 3--4 ringi, siis võetakse keskmiste sõrmede silmused abilõngale. Kootakse valmis esimene sõrm. 5--6 vahesilmust luuakse vardale ja ühendatakse pihu ja käeselja silmused üheks ringiks kolmele vardale. Esimene sõrm kootakse kuni küüneni,
sattuda elektron naaberaatomi juurest. pn-siire Pooljuht-ventiil: · n- ja p-pooljuhte eraldavat pinda läbib vool vaid siis, kui elektriväli suunab nii elektronid kui "augud" eralduspinna poole. Vastassuunalise pinge korral tekib pooljuhtide eralduspinnal vastassuunalise väljaga Ev tõkkekiht. Energiatasemed tahkises · Dielektrik tahkis, milles esinevad vaid täielikult täidetud ja päris tühjad energiatsoonid. Keelutsooni suure laiuse tõttu ei saa välimine elektriväli põhjustada elektronide siirdumist valentstsoonist juhtivustsooni. (E=510eV). Aatomifüüsika rakendused · Luminessents külm helendus · Luminofoorid luminestseeruvad ained Aatomifüüsika rakendused · Erinevad valgused · Laser - Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation · Laseri valgus on koherentne ja monokromaatiline Laser · Valguse teke Laser Laser Laser Laser Laser
paberil seisma, sest istudes pole keharaskus jalale kantud ja mõõt tuleb tegelikust väiksem. Tabelisse kantud arvteljelt saab vaadata, millise suurusnumbri lähedale jäävad mõõdetud cm-d mm-d. Meie oleme harjunud jalatsipoes nägema numbreid 37, 38, 39, 40, 41, kuid mõned tootjad märgivad numbriteks jalalaba pikkuse näit.: 25; 25,5; 26; 26,5 Inglismaal toodetud jalatsid kannavad tavaliselt numbreid 4,5,6,7. Jalatsitel võvad olla erimärgistused liistu laiuse kohta. Näiteks tähisega kingad H on sobivad laiema jalalabaga inimesele. Samuti tähistatakse ortopeedilisi jalatseid, mida kannavad vanemad inmesed ja need, kel vaja tööga seoses väga palju jalgel olla. Kindad: Kootud kindaid tavaliselt numbritega ei märgita, küll aga nahkkindaid ja spetsiaalseid töö-, spordi-, jms.kindaid. Käelaba ümbermõõt (pöial ei jää mõõtmise sisse) tuleb jagada 2,5-ga. Tulemus ümardatakse täisnumbriks. Kindanumbrid on tavaliselt 7, 8, 9jne
Kodutöö nr 2 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keermesliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 01.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkava...
Mihhail Pavlov 02.11.2015 Ülevaade Google SketchUp on kasutajasõbralik ning ruumiliste piltide loomiseks mõeldud lihtne ja mugav 3D programm. Kasutajal on võimalik kodulehelt http://sketchup.google.com/download/ alla laadida tasuta või PRO versioon. Helikopter - http://forums.sketchucation.com Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väidsin eelmises peatükis, et tegemist on sketside tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad. Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe vee...
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla, Kambja, Kanepi, Karula, Nõo, Otepää, Puhja, Põlva, Rannu, Rõngu, Rõuge, Räpina, Sangaste, Vastseliina, Võnnu ja Võru; · Tartu praostkonda kuulusid: Kodavere, Kursi, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse, Torma-Lohusuu ja Äksi kihelkond. · Pärnu praostkonda kuulusid: Audru, Halliste ja Karksi, Mihkli, Pärnu-Jaagupi, Saarde, Tori, Tõstamaa ja Vändra kihelkond. · Viljandi praostkonda kuulusid Helme, Kolga-Jaani, Paistu, Pilistvere, Põltsamaa, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi kihelkond. 19. sajandi alguses oli toimunud eestlaste massilisem usuvahetusliikumine, mille käigus mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga
Kordamisküsimused 12. kl. füüsika 2. kontrolltööks teemal AATOMI EHITUS. Tean: fotoefekt (sise- ja välis) – elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Sisefotoefekt on niisugune valguse vm elektromagnetkiirguse põhjustatud nähtus, mis tekib tahkes aines, harilikult pooljuhis, kui selles neelduvate footonite energia ületab aine aatomi keelutsooni laiuse. Sisefotoefekti kirjeldavad põhimõisted on fotojuhtivus ja fotogalvaaniline efekt. Sisemises liiguvad footonid aine sees, aga välisel tulevad ainest välja. Kui footonite energia on piisav tekitamaks juhtivuselektrone, mis suudavad ületada energiabarjääri ning ainest väljuda, ilmneb fotoemissioon ehk välisfotoefekt. Välisfotoefekt on omane metallidele. fotoefekti punapiir – määrab ära suurima lainepikkuse, millest pikemad lained ei ole
(ei vaja levimiseks keskkonda) Helilainete sagedusdiapasoonid: 1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus t - aeg ϕ - algfaas 12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal. 13. Logaritmilise skaala kasutamine signaalide amplituudide võrdlemisel. 14. Pulsi laiuse modulatsiooni (PWM) olemus. Sagedusmodulatsioon. Siinussignaali ja saehammassignaali kasutamine PWM (pulse width modulation) diskreetsignaali genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala. Filter on lülitus teatava tunnusega signaalide eraldamiseks mitmesuguste signaalide segust. Tunnuseks, mille järgi signaale eristatakse, on sagedus.
2) Kirjutades käsuribale BREAK Kui valida käsklus BREAK: - Select objekt (valida objekt ja ühtlasi ka 1. katkestuspunkt) 11 - Specify second break point (valida 2. katkestuspunkt) PLINE (POLYLINE) tasandilise liitjoone joonestamine Käsuga PLINE saab joonestada sirg- ja kaarjoontest koosnevat tasapinnalist liitjoont. Joone üksikosad võivad olla kas null- laiusega, püsiva või muutuva laiusega. Joone üksikosa laiuse muutus on lineaarne. Käsku PLINE saab valida: 1) Draw ribalt ikooni abil 2) Kirjutades käsuribale PLINE Kui valida käsklus PLINE: - Specify start point (määra kindlaks alguspunkt) - Specify next point or [Arc/Halfwidth/Length/Undo/Width] Arc (a) jätkab joonestamist kaarena Halfwidth (h) joone pool-laius Length (l) ringjoone sirge osa pikkus Undo (u) kustutada viimasena joonestatud liitjoone osa Width (w) joone laiuse seadistamine
Voored on pikad ja küllaltki kõrged. Ilmet annab maastikule juurde voorte vahelised nõod. Ebatüüpiliseks samade pinnavormide puhul on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas, 6 km2- le (Arold 2001). 3.2 Reljeef Eelnevalt väljatoodut korrates on Vooremaa üks ainulaadse reljeefi ja pinnavormidega maastikurajoon. Seda saab võõrelda ka omamoodi Lõuna-Eesti reljeefiga kuna kõrguste erinevused on tihedad ja suuremad kui mujal. Kõrgeim koht Vooremaal on 144m , mis kannab nimetust Laiuse voor. Üldiselt suurimaks on Koimula hiidvoor, mille mõõtmed kogunisti 13 km pikkust, 3,5 km laiust ja kõrgust 26 meetrit. Kogu reljeefi ühiseks tunnuseks on voorte voolujooneliseks voolitud kuju. Selline nähtus sai tekkida kohtades, kus jääl kõige vähem takistust oli. Piklike kõrgendike erineva kaldega reljeefielementide vaheldumine nendevahelistes vagumustes olevate soiste alade ja järvedega on põhjustanud nii muldade kui ka loodusliku taimekatte kasvukohtade ning põldude
vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 11. Nimeta puidust saematerjalid Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), • servatud palgid (kahest küljest saetud); • servamata lauad, paksus 13…100mm; • servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; • prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; • latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; • liiprid igasugustele rööbasteedele. 12. Puidust pooltooted Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne). Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad; • põrandalauad, paksus 22…37 mm (kuuluvad sulundlaudade hulka); • voodrilauad, paksus 12…22 mm (kuuluvad kas täis- või poolsulund-laudade hulka);
Astet peab hoidma kaldu mäe poole, sest vastasel korral võib buldooser kergesti nõlvalt alla libiseda. ·Toimub kahel viisil: paralleelsete rist töökäikudega või parallelsete põik töökäikudega. ·10m ja laiemaid muldeid tihendatakse pneumorullidega ringskeemi kohaselt. Esimesed läbikud tehakse 2-2.5m kaugusel muldeservast. Mulde ääred tihendatakse järgnevate läbikutega nii, et iga läbiku jälg on 1/3 laiuse võrra nihutatud muldeserva suunas. Valtsi äär ei tohi olla muldeservale lähemal kui 0,3m. ·Tapprull töötab ringskeemi alusel. Tihendab alt-ülesse. ·Töötatakse süstikskeemi või ringskeemi alusel. · I etapp. Puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitsekiht, Paigaldatakse toru ja puistatakse pinnas mõlemale poole toru, Puistatakse torule pinnase kaitsekiht ja tihendatakse, Tihendatakse käsitsi või elektri-mootor või pneumovibraatoriga, mille tööseade mõõtmed
Printeril neid jooni reeglina välja ei trükita. Jooned saab: *Nupuribalt-käsunupp-äärised *Vormindus-lahtrid-äärised *Lahtrite taustavärv Lahtrite tausta muutmine: *Nupuribal-käsunupp-taustavärv *Parem klõps või vormindus-lahtrid-taust Ridade ja veergude vormindamine On sellised võimalused nagu -muuta terve rea või veeru fondi, tähe suurust,arvu vormingut, tausta värvi jne. Ridade ja veergude korral saab ka nende mõõtmneid muuta. 1)Veergude laiuse ja ridade suuruse muutine -Hiirega veerusilpide vahekohta klõps ja siis veame seda kursoriga -vormindus-veerg-laius 2)rea kõrgus -hiirega rea siltide vahekohta klõps ja veame -vormindus-rida-kõrgus 3)ridade ja vergude peitmine Veerge või ridu on võimalik peita näiteks selleks Et arvutuste vahetulemusi näha pole. Neid peitmisel ei ole ekraanil näha, kuid tabelis on need alles -paremklõps-peida Peiduast välja toomine Märgistame kaks kõrvut olevat veeru-vormindus veerg näita
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks
· Päikese aktiivsuse periood on 11 aastat 14.Galaktika · Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim. Galaktikaks · Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena · Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks, varbspiraalseteks, korrapäratuteks · Meie naabergalaktika Andromeeda Udukogu · Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu · Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt · Spiraalsete, varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad · Spiraalsed,varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad tolmu, millest tekib uusi tähti · Elliptilistes galaktikates gaas,tolm tavaliselt puudub
Suurem osa ehteid seoti paelana ümber pea, millest osa meenutas isegi kübara äärt. Soengukaunistustena olid Eestis kasutusel sametseosed. Kitsas must sametpael laubale köidetuna moodustas maitseka kaunistuse õhtusoengule. Õhtusoengute juures kasutati palju lokke ja neid soenguid võisid kaunistada paelad, suled, lilled, ilunõelad, diadeemid. Kõige uuem moeröögatus oli aga värviline juuksetriip tumedajuukselised värvisid endale lahu laiemale poole umbes 5 cm laiuse plaatinavärvi triibu ja blondid musta triibu. Värvilise salgu eesmärgiks oli jätta muljet, nagu kantaks peas paela. Värviline juuksetriip levis Londoni naiste hulgas üsna jõudsalt. Kübaraid võib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks funktsiooniks on olnud küll kaitse, nagu rõivastelgi, kuid oma arenguteel on peakatted väljendanud moe kõrval ka sotsiaalset sõnumit. 20. sajandiks oli toimunud tohutu muutus
asulasse.Vapikilbi roheline osutab valla elanike põhilisele tegevusele s.o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. Lipp Lainelõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on valge setu sõle kujutis. Alumine, valge laid on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100 X 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2 : 3 Mikitamäe valla sünd Petserimaa(Setomaa) jagati nelja vallarühma Irboska, Petseri, Pankjavitsa ja Lobotka. Kuna selle jaotusega ei oldud rahul, siis juba 23. maist 1922 jaotati Lobotka vald siseministri määrusega kolmeks vallaks Mikitamäe, Järvesuu ja Kulje valdadeks. Mikitamäe valla olemasolu aeg jäi lühikeseks. 16. mail 1923. aastal nimetati Mikitamäe vald Mäe vallaks
Harjumaa Tapa-Pikassaare vallseljak 103 Pikassaare mäed (109 m) Hiiumaa Tornimägi 68 Pargimägi (84,6m) Ida-Virumaa Tärivere mägi 94 Jõhvi kõrgustik, Sinimäe (85 m) Ida-Virumaa Kohtla-Järve ahelik 172 tehismägi Jõgevamaa Laiuse voor 144 Järvamaa Tõrevere mägi 136 Kuru mägi (133 m), Valgehobuse mägi (106 m) Läänemaa Pikajalamägi 51 Lääne-Virumaa Emumägi 166 Ebavere mägi (146 m),
sajandil. See on saanud mõjutusi ka mujalt Euroopast. Näiteks siia kuuluvad meremeeste või sõdurite poolt kaasa toodud laulud. Aga ka näiteks trükitud laulikutest. Sõnad tõlgiti. Algriim asendus lõppriimiga. Lauldi mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kaudus laulude maagiline tähendus ja seotus rahvausundiga. NT: ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine 19.sajandi alguses kujunes välja laulukooride võrk, see oli seotud kihelkonna koolide tekkimisega. Eeskuju andjaks oli Laiuse kihelkonnakool, seal lauldi neljahäälseid kirikukoraale seitse korda nädalas. Seal õppisid õpetajad. Arvati, et muusika on väga oluline õppeaine. Õpetati viiuliga, sest selle tämbrit peetakse inimhäälele kõige lähedasemaks. Rahva seas levis ka viiulimäng. Edasi kujunesid keskusteks Põltsamaa ja Torma. Seal tegutses Adam Jakobson, Carl Roberti isa. Ta asutas laulukoori ja pasunakoori (pillikooli). Need äratasid suurt tähelepanu. Tuntud oli
Lõppriimis värsiread riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. ,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised
võidukäik. Algselt pinglaed võidutsesid Prantsusmaal, hiljem Euroopas, praegu aga terves maailmas. Metallripplagi Metallripplagesid toodetakse põhiliselt kahest materjalist: alumiiniumist ja terasest. Alumiiniumist toodetakse väga erinevaid ripplagesid, mis tänu materjali vastupidavusele leiavad laialdast kasutamist niisketes ruumides või välistingimustes. Metallripplagede erinevad tüübid on: Paneel- ja ribilaed: Erineva laiuse, profiili ja perforatsiooniga alumiiniumlagesid kasutatakse sageli ruumi suure niiskuse tõttu näiteks dushiruumides. Paneelid kinnitatakse spetsiaalsetele kandeprofiilidele, mis võimaldavad jätta vajadusel iga paneeli vahele õhuvahe näiteks ventileerimise lihtsustamiseks. Samuti annavad ribilaed suurepärase visuaalse efekti näiteks suurtes ühiskondlikes ruumides. Kassettlaed: Alumiiniumist kassetid on sisuliselt ripplaemoodulid, mis paigaldatakse kas
materjalide ja ressursside vajadused. Igale tootmistellimusele omistatakse oma number või kood, mida kasutatakse materjali- ja töötoimingute aruandluses. Toote plaanimine- Pidevalt toimuv turu nõudmiste tuvastamise ja väljaselgitamise protsess, millega määratakse kindlaks toote eripärad. Sortiment- Kogum erinevaid tooteartikleid, mida toodetakse, ladustatakse ja pakutakse klientidele. Sihtkliendibaas ja toote omadused määravad sortimendi laiuse, ulatuse ja sügavuse. sortimendi laius- Tooterühma või sortimenti kuuluvate eri laoartiklite (SKU) arv. Sortimendi ulatus- Tootevalikusse kuuluvate tooterühmade hulk. Sortimendi sügavus- Tooterühma või sortimenti kuuluvate tootevariantide hulk. Varudega seotud kulud Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud jaotatakse kolme eri liiki: laokulud tellimiskulud puudumiskulud
Veeru tüübiks valisin Float, äsja loodud veeruge kirjutasin andmed mille leidsin grupitöö andmete lehelt. Järgmiseks viisin maakondade kiht regioonide kihist kõrgemale ning kujundasin maakonnad ilma täitevärvita. Selleks topeltklõpsasin maakondade kihil kihihalduris (Layer Control) ja Layer Properties aknas tgin linnukese Style Override ette. Vajutasin Style Override all oleval sümbolil ja valisin Fill: Pattern: N (None). Valisin sobiv äärejoone (Border) värvi ja laiuse. Kujundasin regioonide kiht omaloodud näitajaga „Põllumaa” veeru alusel. Selleks, et koostada koropleetkaardi valisin Map / Add Theme, Ranges: Region Ranges, valisin värvid, mitte mustrid, Solid Yellow- Blue, Light. Field „Põllumaa”. Lõin sobiv klassifikatsiooni, klasside arv, klassifikatsioonimeetod - katsetasin kõiki pakutud meetodeid ja mitut klasside arvu – Ranges nupu alt). „Ümmargused“
August Wilhelm Hupel asutab esimese lugemisringi. Tartu-Võru praostkonna raamatukogu- lugemisring. Jõhvi ja Vaivara mõisnike lugemisring. Rahvaraamatukogud. RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner. Raamatukogu asutamine ja töökorraldus. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Seltside raamatukogud. Laulu- ja mänguseltsid. Raamatukoguseltsid. Põllumajandusseltsid. Karskusseltsid. 1890. aasta siseministri eeskiri tasuta raamatukogude kohta. Riia Õpperingkonna Kuraatori Nõukogu Erikomitee. Lubatud väljaannete nimekirjad. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Vallaraamatukogud.Vastuolud jõukamate ja kehvemate talumeeste vahel.
Järelejäänud küüneosad on väga tundlikud kuna seenekahjustuse tõttu on närvilõpmed ja veresooned tugevalt paksenenud ja pudedale küünele lähemal. Seejärel töödeldakse ülejäänud küüneosa pihustiga, kõrgete pööretega vibratsioonivabalt, pidevalt jahutades ja seega valutult. JALAHOOLDUS ÕÕNESPEITLIGA Paljusid jalaprobleeme saab leevendada efektiivselt teravate õõnespeitliteradega. Erineva suurusega nahapindu võib mugavalt töödelda erineva laiuse teradega. Kergesti vahetatavad, steriilselt pakendatud terad vastavad hügieeninõuetele ja annavad kliendile ning jalahooldajale kindlustunde nakatumise vältimiseks. Tööviis Õõnespeitlit hoitakse käes nagu pliiatsit. See hoiak võimaldab eriti ettevaatlikult töödelda probleemseid kohti. Töödeldav nahapind hoitakse vaba käega pingul. Kui tuleb töödelda mitmeid probleemseid kohti, soovitatakse alustada varvastest kanna suunas. Vastupidiselt
1684 asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses. 1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge.
6. Lintkonveieri tegelik tootlikkus nm n tr := = 65.3 rpm i red m v := ntr D = 1.368 s ton Q := q v = 239.5 hr 7. Kanderullide läbimõõt, pikkus ja vahekaugus Tugirullide vahekauguse leia n allikast 2, lk 196, Tabel 46 t vk := 1.4m Joonis 7.1 Rulltugi (2, lk 329) Rulltoe parameetrid valitud lindi laiuse Bl = 0.6 m järgi (2, lk 329) A := 870mm H := 100mm C := 780mm L := 780mm Dp := 108mm O := 60mm E := 910mm 8. Lintkonveieri põhimõtteskeem Joonis 8.1 Lintkonveieri skeem (5) 9. Põhielementide spetsifikatsioon Mootor ABB M2QA 180 L6A (3, lk 124), mille võimsus on Nm := 15kW ja pöörete arv n m := 980rpm Reduktor
aprill 2003) · Juhan Parts (10. aprill 2003 13. aprill 2005) · Andrus Ansip (13. aprill 2005 ... )(3) 3.6 Sümbolid ja tähised Rukkilill on Eesti rahvuslillEesti rahvuslind on suitsupääsuke.Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).Eesti rahvuskala on räim.(2) 3.6.1 Eesti lipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Esimese sinimustvalge lipu pühitsemine ja õnnistamine Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna toimus Otepääl 4. juunil 1884. Järgnevate aastakümnete jooksul võeti vastu määrus Eesti riigilipu kohta Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse poolt 21. novembril 1918. Juunis 1922 kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940
Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus 4 kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. 1.2 Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
see maa käidi... 10 500 rootslast u 24 000 venelase vastu. Vene vägedele oli kõik negatiivne. Kui tulid rootslaste väed, siis oli lumetorm otse neile vastu. Ja pmst taganesid, osad läksid Rootsi poolele üle. Aeti välja Eestist ja siia jäid vaid väiksed valvelsalgad. Edasi Poola ja Leedu aladel. Kindlalt aitasid võidule kaasa lumetorm venekate vastu + Peeter I lahkumine. Rootsi riigi keskpunktiks jäi talvel Laiuse, sest seal olid nende väed + kuningas. Liivimaa majandusreglement- ja Laiuse on seotud- kui Rootsi kunn oli Eesti aladel, kasutati reaalselt võimalust ja mindi kaebama. Oma muresid????!!?? 1701 lahkusid rootslaste väed pmst igaveseks Eestist. Arvati et venekad ei tee enam katseid siinseid alasid vallutada. Lüüasaamine andis venelastele aga indu ja uute ümberkorraldustega mindi uuesti sõdima ja edukalt. Vallutati Narva ja Tartu. (1704) (ida-eesti)
Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30. novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1700/1701. a. talve veetis Karl XII Laiuse linnuses. Kuningas osales eesti talupoja pulmades, rootsi ohvitserid olid vaderitaks eesti laste ristsetel. 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Šeremetjev 500 tema käsutuses
Räästarida kinnitatakse aga vastupidiselt, laastukumerus allapoole. Iga järgmine laasturida peab katma eelnevat 2/3 ulatuses ja külje pealt 3- 4 cm, naeltekohad peavad peitu jääma. Laastu lüüakse katusele kas toorena või siis leotatakse neid spetsiaalselt enne veetünnis. 7Iga laast lüüakse roovituse külge ühe naelaga. Laastukatus tehakse soomusena nii alt üles kui ka horisontaalridades (joonis 9), kus pilpad katavad üksteist poole laiuse võrra.8 7 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 8 Talviste, E. Hooned. Tallinn 1983. Lk 166. 2012 9 Laastuks kasutatava puuliigi valik jääb peremehe või meistri otsustada. Traditsiooniliselt kasutati kohalikku metsa, teatud piirkonna katused on ehitatud ka kindlast puuliigist. Jälgiti seda, et
nende kinnitamiseks teki külge. Fitingud on konteineri toetuselemendid, seetõttu on konteineri põhi 12,5 mm kõrgemal alumiste fitingute alumisest ja ülemine kate 6 mm madalamal fitingute ülemisest tasandist. 58. Mis vahe on standard ja high cube ISO konteineritel. Konteinerite väline kõrgus on kas 8 jalga (2,44 m), 8 6 ("standard"; 2,59 cm) või "high cube" kõrgus, 9 6 (2,90 m). 59. Mis on pallet wide konteiner Konteinerite laiuse standard on 8 jalga (2,44 m), mis tähendab üldotstarbeliste konteinerite siseruumi laiust 2,34-2,35 m. Erandiks on "pallet-wide" konteinerid, mille siseruumi laius on 2,44 m, et mahutada ära kaks kitsamat otsa pidi kokku pandud euroalust (väline laius 2,50 m). 60. Mis on TEU? Konteinerite mahutavust ja käivet väljendatakse tavaliselt 20-jalastes tingkonteinerites ehk TEU-des (twenty foot equivalent unit). 1 TEU on võrdne ühe 20 pikkuse ja 8
alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter. Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn. kannakividest ja lõpetatakse keskmise nn. lukukivi paigaldamisega. Max. lubatav ava 2 m. Kaarsillusega võib sillata ükskõik kui suuri avasid nii kandvais kui ka mittekandvais seintes. Minimaalseks silluse kõrguseks on 250 mm ja kuni 2 m laiuste avade korral on kaare raadiuse ( R ) ja ava laiuse ( B ) suhe 1:1,5. Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid );
seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed paksused? Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50. 55, 60, 65, 70, 80 .... 20. Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125,150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm. 20 Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm.
seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19. Saematerjali paksuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed paksused? Paksust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohast, kuid mitte lähemal kui150mm detaili otsast. Saematerjalide standardsed paksused on vahemikus 16..300 mm. Paksuste rida : 16 19, 22, 25, 28, 32, 35, 40, 45, 50. 55, 60, 65, 70, 80 …. 20. Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerjali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125,150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm. 20 Saematerjali laiuse mõõtmine. Millised on saematerali standardsed laiused? Laiust mõõdetakse mm-tes saematerjali mistahes kohas, kuid mitte lähemal kui 150mm otsast. Standardsete laiuste rida : 75, 100, 125, 150, 175, 200, 225, 250, 275, 300 mm.
a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; c) pinnase kandevõimetegurid: q’- pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. 21. ÕPPEJÕU POOLT ETTEANTUD VALEMITE SELGITAMINE (KANDEVÕIME JA VAJUMID). 22. KUIDAS MÕJUTAB PINNASE SISEHÕÕRDENURK VUNDAMENDI KANDEVÕIMET? 23. TALLA KUJU ARVESTAVAD TEGURID VUNDAMENDI KANDEVÕIME
Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860). Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta ja kaelus oli kitsa kantpaela külge kroogitud. Naiste särk Tori naise pidupäeva särk oli lahtkraega, mida hakati 19.saj. keskpaigast kaunistama värvilisest villasest lõngast pilu ja tikandiga
1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. (1) 3 [Type text] 1.VARUSTUS 1.1 Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. See kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. (Lisa: Foto 1) (5) 1.2 Võrk Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises)
veebruaril. 9. Märtsil võ eti Tallinnast ette suure m väljatung, et piirajate laagrist vange saada. Algul õnnestuski saada mitu vangi, siis sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohke m kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik Claus Holste, sai sur ma. Väljatungil ilmutas Schenkenberg suurt isiklikku vaprust. 13. märtsil taandusid Vene väed Tallinna alt. Põhjuseks oli tatarlaste sissetungi oht Vene maal.Schenkenbergi salk röövis vaenlase tagalas Rakvere, Laiuse, Pärnu, Haapsalu, Koluvere ja Lihula all ning sisendas o ma tegevuse ga vaenlasesse suurt hir mu. Balthasar Russowi Liivimaa kroonikas on sündmus kirjapandud järgmiselt: "Moskoviitide äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, tingisõduritele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata. Siis läksid teistega koos välja ka tänavasandid, lombakad ja
kus vee lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiifilised pinnavormid. 12. Sirgel rannikul puuduvad suured muutused suures plaanis. Õgvendunud rannik: Kaarekujuline rand ja lauge rand 13. Riiasrannik: Kiilukujulised lahed, Kohad, kus mäeahelikud jõuavad risti rannikule. Nimi Hispaania Ria'. Limaanrannik: Jõgede suudmete üleujutamine. 14. Kui naaberabajate vahe ületab abaja suudme laiuse vähem kui 10 korda on tegu lahelise rannikuga. Looklev rannik on lahtede järjestikuline paiknevus. 15. Põhiline projektsioon on püstsilindriline projektsioon. Meridiaanid on venitatud paralleelidega risti. Põhjasuunas mõõtkava suureneb. Üle 70 laiuskraadi ei kasutata mercaatorit. Veel on Koonilised projektsioonid, põiksilindri projektsioon. Gnomooniline projektsioon ja asimuudiline stereograafiline projektsioon. 16
koormustele ning säilitaks selline geomeetriline kuju (väikesed läbipained, lubatava suurusega pikendused ja kokkusurutused, tehnilised praod pindadel), mis tagaks konstruktsiooni korrektset väljanägemist ja stabiilsust. Minu arust, geomeetrilise kuju säilimise nõue on üks tähtsamaid nõudmisi, see ongi tingimus, mis määrab, kas konstruktsioon on üldiselt kasutatav või absoluutselt kasutu. Pragude kohta on erinevaid arvamusi, täpsemalt öelda erinevaid olukordi, kus tekinud pragude laiuse piiramine on oluline ja kus ei ole. Näiteks, veepidavates struktuurides ehk veehoidlates ja ujulates pragude teke peab olema minimaalne, kuna tarind asub pidevalt vee all ning vesi imbub betoonisse nii sügavale, kui sügav on selle praod, nii et mida sügavam on pragu, seda kiiremini toimub elemendi korrosioon sisseimbunud vee pärast. Nii et eelkõige tuleb kontrollida standardi kaudu, kas struktuuri mõõtmed on adekvaatsed geomeetrilise kuju säilitamiseks.
mitmes pesas; üks levinumaid viljatüüpe. Kupar on tekkinud kahest või rohkemast emaka viljalehest. Seemned pääsevad viljast välja tekkivate avade või lõhede kaudu (vilja pakatamise teel). Unimaguna. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kupar#/media/Fail:Opium_pod_cut_to_demonstrate_fluid_extra ction1.jpg Kõder on pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesalineavavili. Seemned kinnituvad kõdra keskkohal pikivaheseinale. Kõder võib olla lüliline. Kõdra pikkus ületab laiuse kuni 3 korda. Lühemat, kuid samasuguse ehitusega vilja, nimetatakse kõdrakeseks. Kõder võib olla ka üsna väike, lühike ja mitte avanev. Harilik hiirekõrv. Foto: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hiirekorv.htm Kõdrake Kuukress. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5drake#/media/Fail:Lunaire- siliques01.jpg Kukkur on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest. Valmides avaneb üht õmblust mööda. Kukkur moodustab
Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõjategevus ei toonud endaga kaasa jõuvahekordade muutumist piirkonnas. Sõjakäiku alustati 1600. aasta septembri esimestel päevadel. Karli väed liikusid Liivimaale kahes suures osas. Narvast liikuma hakanud väge juhtisid ooberst Peter Stolpe ja Heinrich von Ahnen, ning selle ülesandeks olid vallutada Põltsamaa ning Laiuse linnus. Tallinnast alustanud väe eesotsas oli Karl isiklikult. Tema ratsaväge juhtis Otto von Uexküll ning jalaväge Samuel Nilsson. Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn, hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi
Katla võimsus < 24 kW. Elamusse on planeeritud kolm küttekollet. Esimesele korruse elutuppa paigaldatakse kergkonstruktsioonis valmiskamin (kütus - puit), sauna leiliruumi saunaahi (kütus : puit), katlaruumi universaalikatel. Iga küttekolle juhitakse omaette korstnasse (roostevabast terasest kattega, isoleeritud metallkorstnad). Korstnad eraldatakse kõikidest põlevatest ehitusmaterjalidest min.100 mm kivivilla kihiga või min. 100 mm laiuse õhuruumoga. Korstnad peavad ulatuma üle kõrgema hooneploki katuse pinna min. 800 mm. Elutoas paikneva kamina esine põrand viimistletakse 80 cm laiuselt mittepõleva põrandakattematerjaliga (nt. looduskivi) Sauna kerise taga- ja külgseinad kaitstakse ülekuumenemise eest 10 mm paksuse mittepõleva kiudtsementplaadiga. Pääs hoone katusele toimub teisaldatava metallredeli kaudu. Hoone väline tulekustutusvesi saadakse hüdrandist, mis paineb krundi piirist
jõuti Riia linnani. Sõlmiti rahuleping- Landeswher saadeti enamlaste vastu, saksa väed pidid Lätist lahkuma. Detsembri algasid eestlaste ja Punaarmee võitlus Narva üle. Samal ajal toimus Tartus rahukonverents. Venemaa lüüasaamine muutis vene diplomaadid palju järeleandlikumaks. 3. jaanuaril kirjutati rahulepingule alla. Tartu rahuleping sõlmiti 02.02.1920 Tartus Jaan Poska Gümaasiumis. Eesti poolel pidas läbirääkimisi Jaan Poska (sündinud Laiuse kandis). Oli Venemaale üsnagi mittesoodne leping. Tingimused: Mõlemad riigi tunnustasid teineteist Vahetati sõjavange Venemaal elavad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda Venemaa maksis 15 miljonit kuldrubla sõjakahjude katteks Paika pandi Eesti-Vene riigipiir
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
