Pala Põhikool KOLUMBIA Referaat Koostas: Keegi Muu Pala 2002 Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi
Järgmise veeru muutmiseks klõpsake nupul Järgmine veerg ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Analoogselt sisestage kõikide veergude laiused. Pärast andmete sisestamise lõpetamist klõpsake dialoogikastis nuppu. 5 Tabeli veergude laiuseid võite muuta ka Tabeliveeru laiuse nupu abil. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus nupu Tabeliveeru laiuse paremal pool paiknevat ülemist noolt. Klõpsake (või hoida nuppu) kuni veeru laius on sobiv. 6. Joonistage juurde lahtreid. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Kujundus nuppu. Klõpsake Joonista tabel nuppu. Viige pliiatsikujuliseks muutunud kursor tabelisse sobivale kohale ja tõmmake vajalikud jooned
Q T ll F tk h l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2. Lehe laius Lehe laiuse b arvutamine. Selleks kasutan lehe tugevustingimust paindele. Esiteks lubatavad pinged S235 puhul on: y 235 [ ] =ReH = = 180 MPa [S ] [ S ] 1.3 [ ] k = 0.6 * [ ] 108MPa Eeldame et lehe ristlõige töötab paindele (laius b, paksus ) Tugevustingimus paindele on seega: M * b2 = = [ ] Kus W x = ( Wx on lehe tugevusmoment x telje suhtes) Wx 6
Vahejoon (ingl. Line between) lisatakse veergude vahele joon. Rühmas Laius ja vahed (ingl. Width and spacing) saad määrata veergude laiuse ja veergude vahele jäva vahe laiuse ehk sammu; kui on valitud märkeruut Võrdne veerulaius (ingl. Equal column width), siis luuakse ühelaiused veerud. Rippmenüüga Rakenduskoht (ingl. Apply to) saad määrata, kas veerud luuakse tervele dokumendile (ingl. Whole document), valitud sektsioonile (ingl. This section) või alates tekstikursori asukohast (ingl. This point forward). -3-
detail. Et ladu kujundada on olemas selleks teatud reeglid, mille järgi määratakse lao kuju, suurus ja ka asend. Kõigepealt peaksime arvestama toodetega ja nende valikuga. Järgmisena peaks kindlasti silmas pidama ka lao süsteeme, et millised on riiulid või alused, või spetsiaalsed tugikonsoolid. Muidugi tuleks ka pöörata tähelepanu seadmetele millega kaupa käsitletakse, nende järgi saab määrata ära hõiustamis kõrguse, koridoride laiuse ning kauba liikumise laos. Et aga liigset segadust ladudes ei tekiks jälgitakse ka liikluskorraldust laoterritooriumil. Üheks väga tähtsaks teguriks on see et asukoht peab olema sobiv ning võimaldama parimat tarne võimalust. Lao planeerimine jaotatakse erinevatesse etappidesse. Esimeseks peab valmima algne kavandamine, mille järgi hakkatakse valmistama ladu. Siis määratakse vajalikud ressurssid
Kvasarid Aktiivsed galaktikad ja kvasarid On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on
Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas. Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5havere_linnam%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=127&op=body
· Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp)
Ristküliku pindala me oskame leida. (S=pikkus korda laius) ehk meie näites 3 korda 5 = 15 Kõrgus on 4, s.t. selliseid ristkülikuid on üksteise peale tõstetud 4 tükki ehk 15 korda 4 = 60 risttahuka ruumala Kõrgus (c) ( b) Pikkus (a) ai us L Risttahuka ruumala (V) on võrdne tema pikkuse (a), laiuse (b) ja kõrguse (c) korrutisega. V=abc Tunni ülesanded: TV ül.360 TV ül.361 Õpik ülesanne 903 Õpik ülesanne 904 (1;2) Õpik ülesanne 905 (II tulp) * Kui on valmis õpik ül.915
Ristkülikute andmed Nimi Kõrgus Laius Pindala Suurima pinnaga ristkülik nimi Rectangle 7 laius 28,4001579285 kõrgus 49,7914161682 pindala Leia suurim! Ülesanne Anda kõikidele kasutatavatele lahtritele nimed. Kirjutada kaks protseduuri: 1. Alamprogramm Kast_Tabel, arvutab antud kujundi pinna ning väjastab kujundi nime, kõrguse, laiuse ja pinna tabeli ritta alates antud lahtrist. Muuda 2. Peaprogramm Leia_Suurim, mis ) alamprogrammi Kast_Tabel leiab iga ristküliku pinna ja väljastab kujundite andmed tabelisse b) leiab ristküliku maksimaalse pindalaga, toob ta esiplaanile, kirjutab vastavatesse lahtritesse selle ristküliku omadused ja muudab ta värvi punaseks (punase värvi kood on 10). Kõikide ristkülikute läbi vaatamiseks kasutada korduslauset For Each..
luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. 19. sajandil jõudis mitmetes koolides lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastor Johann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. Eesti koolipoisid olevat laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas.
mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda avade, kaante, hambakeste, poolmete jne abil. MOON, KOERAPÖÖRIROHI, OGAÕUN Kõder - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 4 või enam korda. KAPSAS, HIIREKÕRV Võivad olla lülilised. RÕIGAS, PÕLDSINEP Kõdrake - kahepesaline, kahest viljalehest tekkinud, seemned kinnituvad pikivaheseina külge, avaneb piki kaht õmblust, pikkus ületab laiuse 2-3 korda. LITTERHEIN, KUUKRESS · Kukkur - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist õmblust
Kaelaava äär on tihedalt kurrutatud. Krae on täisnurkne, tehtud kahekordsest riidest. Varrukad on pihaga ühendatud sirgjooneliselt täisnurga all. Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt
Sonorism Sonorism on lähenemine muusikalisele kompositsioonile, mis fokuseerib karakteritele, kvaliteedile ja heli ehitusele. See rõhk helil on loomupäraselt ühendatud uute heli tüüpide otsimisega. Sonorism toetub instrumentidega eksperimenteerimisele, luues uuenduslikke mängimistehnikaid. Sonorism algatati 1960 aastatel arenenud uuest sädelevast muusikast. Sonorism ühendab jumaliku võlujõu ja spontaansuse müstilise võlu, valiku laiuse ja ulatusega. Ainult drakooniline võlu võrdub Sonorismiga mitmekesisuse ja jõu aspektist. Sonoristid võivad ära õppida iga loitsu igast loitsu nimekirjast, kaasa arvates raviva võlu. Sonoristid ei pea loitse aegsalt ette valmistama. Igal sonoristi poolt loodud loitsul on suuline komponent, mis võtab vormi laulmisest, skandeerimisest ja deklameerimisest. Selle tõttu ei saa sonoristid eales võtta Vaikset Loitsu ja on üldiselt halvatud vaiksetes alades. ...
Eesti riigilipp. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ·ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. ·Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Eesti lipu ajalugu. ·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende
* Liblikujumine e. "delfiin" * Rinnuliujumine e. "konn" * Seliliujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g. Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad
KANDEVÕIME 24 000 27 000 kg (sõltuvalt autorongi omamassist) MAHTUVUS - 82 112 m3 (sõltuvalt haagise tüübist, kas täis- või poolhaagis) PIKKUS 13,6 m LAIUS 2,45m (13,6 laadimismeetrit) KÕRGUS 2,5 m LAADIMISMEETRITE (ldm) ARVUTAMINE Laadimismeeter (ldm) loetakse lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi laiuse ja kõrguse ulatuses. NÄIDE: Kõrvuti mahub haagisesse laiust pidi 2 EUR alust (1,2+1,2=2,4), mis võtavad kokku ruumi lastiruumis 0,8 m (EUR aluse lühema külje pikkus). Seega ühele EUR-alusele kulub laadimismeetreid - 0,8:2=0.4 ldm Ühte treilerisse mahub seega 13,6:0,4=34 alust
Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika on fraas tuntud laulust "...
6.1. Ladumise mustri valimine Kõige suuremat tähelepanu nõuab esimeste kiviridade ladumine. Sillutiskivid tuleb asetada algusjoonele õige nurga all, et saavutada lõplikku mustri orientatsiooni. Kumera kujuga äärepiirde puhul tuleb sirge kivirida rajada uuesti 1 - 2 rea kaugusel äärepiirdest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb äärepiirde ja algusrea vahele jäävad tühimikud täita lõigatud kividega (alternatiiviks on ka tühimike betoneerimine). Kivirea õige joondumise ja laiuse kontrollimiseks on soovitav kasutada pingutatud nööri või jõhvi. 6.2. Ladumine Sillutiskivid on ühtlaste mõõtmete ja kujuga, mis võimaldavad kivide paigaldamisel saavutada vajaliku kividevahelise laiuse (vuugi). Kive ei tohi asetada üksteise vastu, sest selliselt laotud kivid võivad hiljem servadest kergesti killuneda või isegi murduda. Reeglina on kividevahelise vuugi laius 2 - 4 mm. 6.3. Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine
,paeastangud;devon:liivakivi;kvaternaat:- PINNAKATEalusphja katvad pudedada kivimid,mandrij kandsi siia, lunasja kesk 2-3 m. ja tasandikel 5-10 m ja orgudes le 100m. MOREENpeamine pinnakatte materjal_rndrahnud,veeris(1-10cm)kruus(1- 10mm)liiv(.1-1mm)viirsavi(>0.1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krgustikud:haanja suur munamgi 318m, otep kuutse 217m,pandivere emumgi 166m, sakalarutu 146m, vooremaa laiuse 144m, karuka rebasejrve 137m, lne saaremaa 54m. Lavamaad: phja eesti e. harju, kirde e vire, kagu e ugandi. Tasandikud: kesk eesti, vahe eesti. madalikud:lne est, prnu, phja est, vrtsjrve, peipsi, alutaguse. Nod:valga ngu, hargla ngu Orundid: vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est
Oma väikese kasvu tõttu hoiduvad nad parvedesse, mis tegutsevad päevasel ajal ja veekogu pinnalähedastes kihtides. Mudamaimud koevad kevadsuvel, kui vesi on piisavalt soe. Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele, hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele. Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt, vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt esemetelt. Tähelepanuväärne on see, et lehe alapoolele kudemiseks pöörab mudamaim enda kõhu ülespidi ja libistab end mööda lehepinda. Pärast kudemist ujub emaskala minema, isane jääb aga viljastatud marja juurde valvesse. Aeg-ajalt määrib ta
erisõiduk on registreeritud. 2. peatükk Vedu §4. Üldnõuded eriveose veol (1) Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas. (2) [Kehtetu] (3) Kui laadimisega on võimalik valida koorma mõõtmeid (laius, kõrgus või pikkus), tuleb vältida lubatud laiuse ületamist. (4) Kui veos sisaldab endas veel lisaohte, tuleb täita ka vastavaid ohutusnõudeid. [RTL 2004, 1, 8 jõust. 10.01.2004] §5. Luba veol (1) Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava isiku nõudel. (2) Erandina ei ole luba vaja, kui koorma laius ei ületa 3 m ja/või koorem ei ulatu sõidukist ette- ega
I äärekivide või plaatide abil tõstetud saared II- teekattele märgistatud saared III- teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared on kõige efektiivsemad. 16. Kui suured peavad olema eraldavad saared ? Eraldavad saared peavad maantee tingimustes olema vähemalt 30 m pikad. Linna tingimustes peab seda tüüpi saarte laius olema vähemalt 1,5 m ja pikkus vähemalt 4 m. 17. Millest lähtutakse pöördetee laiuse määramisel ? Pöördetee laiuse määramisel tuleb lähtuda pöörderadade arvust, pöörderaadiusest, arvutuslikust autost, sõiduraja normaallaiusest ja tüüpolukorrast, (neid on kolm). 18. Nimeta tüüpolukorrad, mis mõjutavad pöördetee laiust ? I tüüp üherajaline ühesuunaline liiklus, kus hädapeatunud sõidukist möödasõit pole võimalik kõrge äärekivi ja väikese raja laiuse tõttu
Maa telge läbivate tasandite lõikumisel ellipsoidiga tekivad tõelised e. geograafilised meridiaanid, Maa teljega risti olevate tasandite lõikumisel ellipsoidiga− paralleelid. Üks sellistest tasanditest läbib Maa tsentri ja moodustab lõikude ellipsoidiga ekvaatori (ATK′). Paralleelid on ringi-, meridiaanid poolringikujulised, kui silmas pidada, et Maa on kerakujuline. Laiuse määramisel on koordinaatide alguseks ekvaatori tasapind, sest see omab muutumatut asendit Maa pinnal. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Laius võib omada kõiki väärtusi 0o-st ekvaatoril kuni 90o-ni nii põhja kui lõuna suunas ja seda nimetatakse vastavalt kas põhja- või lõunalaiuseks. Laius B on joonisel 2
Liistusoone sügavus võllis d t1 = 95 9,0 = 86-0,2
Liistusoone sügavus rummus d + t2 = 95 + 5,4 = 100,4+0,2
On kokku lepitud, et kui liistu kõrgus on 2
Eevald Piirisild ,,Eestimaa linnused" Retsensioon Külastasin Eevald Piirisilla akrüülmaalide näitust ,,Eestimaa linnused". Näituse maalid on paigadest, kus sai alguse eestlaste vabadusvõitlus. Näitusel ,,Eestimaa linnused" on välja pandud 36 maali, mis pärinevad aastatest 2005 2008. Peale ordulinnuste võib leida näituselt maale muinaslinnustest (,,Varbola"), kabelidest (,,Maarja kabel") kui ka kloostrist (,,Padise"). Saarlasena hakkasid mu silmad otsima Kuressaare linnust, kuid kõige pealt jäi mu pilk pidama Pöide kirikul. Maal ,,Pöide" mõjus tõetruuna. Kirik oli hästi sobitatud kokku hajuva maastikuga. Järgnevalt siirdusin Kuressaare linnuse juurde, kuid pidin pettuma. Maal mõjus rohkem joonisena kui maalina, kuna kunstnik oli kasutanud Kuressaare linnust maalides üpriski sirgeid piirjooni. Minu lemmikmaal näituselt ,,Eestimaa linnused" oli Toolse ordulinnus, mi...
ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljastpoolt keskele pöördudes
-2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv maaviljaeluseks -madalad viljakad lammialadon ümbritsetud kõrbetega -ligi 50km laiune maariba Niiluse ääres on alla2m merepinnast ja on kaitstud üleujutuste eest 1-10m laiuse rannavallide vööga. -kui maailmamere veetase tõuseks 0,5m ,jääks vee alla 1800ruutkm. ohus oleks 3,6mln inimest -kui veetase tõuseks 1m, jääks vee alla 4500ruutkm. ohus oleks 6,1 mln inimest. -tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö -kolmandik egiptuse kalapüügist tuleblaguunidest. veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa magevee kaladest oleks ohus. -häviks suur osa väärtuslikku põllumajandusmaad. -mitmed lined (aleksandria,port said jt)
Puidust ehitusmaterjalid Ümarmaterjalid · Palgid üle 140 mm, pikkus 4-7 m · Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D)
1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi: Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja teine mõõde poolest laiusest. Kui katsekeha mõõtmed on suuremad kui 1,5 m, siis võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena.
SOOJUSISOLATSIOONMATERJALIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirjade järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad, kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha
Kordasime protseduuri seni kuni peenestatud proov oli muutunud värvituks. Meie kordasime seda 5 korda. Saadud lahuse üldmaht oli 86 ml. 2. -karoteeni sisalduse kvantitatiivne määramine Töö käik: -karoteeni kvantitatiivseks määramiseks proovis mõõdetakase eelmises punktis saadud lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm. Võrdluslahusena kasutasime n- heksaani ehk lahust, milles -karoteeni lahustasime. Täitsime 1 cm laiuse võrdlusküveti puhta n-heksaaniga ja 1 cm laiuse mõõteküveti eelmises punktis saadud lahusega ning asetasime mõlemad küvetid spektrofotomeetrisse. Täitsime küvetid pipeti abil. Kordasime protseduuri 3 korda. Saime kõigil kolmel korral absorpatsiooniks 0,218 ABS Lahendus: Taimse materjali kaalutis (g) : 1,99 g Lahuse üldmass (V) : 86 ml Lahuse absorpatsioon (A) : 0,218 ABS E-1% -karoteeni ekstinktsioon lainepikkusel 450nm ehk 2600 Ekstrahendi tihedus (d) : 0,6548 g/cm3
Kõrgustiku pindalaks on 2250 ruutkilomeetrit. Karula kõrgustik asub Valgast paremal pool kohe Haanja kõrgustiku vasakul käel. Kõige kõrgem mägi on Rebasejärve Tornimägi 137 meetrit. Kõrgustik on künklik ning künkad paiknevad lähestikku. Iseloomulik on liigestatud ja kupliline pinnamood. Kõrgustiku pindalaks on 350 ruutkilomeetrit. Vooremaa kõrgustik asub Tartust veidikene ülevamal pool, Põltsamaa ja Peipsi järve vahel. Kõige kõrgemaks mäeks on 144 meetrine Laiuse mägi, mille otsas on vaateplats. Iseloomustavad piklikud voored ja nendevahelised nõod. Vooremaa ehk ka Saadjärve voorestiku ligikaudseks pindalaks on 1050 ruutkilomeetrit. Pandivere kõrgustik Põhja-Eestis. Suurima mäe otsas on vaatetorn, Emumägi 166 m. Kõrgustiku keskosa ümbritseb ringina allikate vöönd, kus paiknevad Eesti suurimad ja magevee rikkaimad allikad. Põhjavesi tungib allikatesse surve mõjul. Mitmetest allikatest saavad alguse Eesti jõed
läände mitmesugust toorainet. Alevikud Linnuste, Alevikud sarnanesid kihelkonnakirikute, paljus linnadega: laada- ja sealsed elanikud palverännukohtade jagunesid samuti juurde tekkis keskaja kodanikeks ja jooksul 14 alevikku: kodakondseteks, Helme, Kastre, Keila, kodanikud olid Kirumpää, Koluvere, koondunud omavalitsuse Kuressaare, Laiuse, ülesandeid täitvasse gildi Lihula, Otepää, Pirita, ja valisid endale Põltsamaa, Valga, bürgermeistri. Vastseliina ja Viru- Nigula. TÄNAME VAATAMAST!
rikutaks struktuurset ühtsust. Praktika näitab, et sagedaste avadega välisseintes ei tohiks deformatsioonivuugid olla üksteisest kaugemal kui kuus meetrit. Ilma avadeta seintes võib vuukidevaheline kaugus olla pisut suurem, kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude
Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamine. Aasta lõpul saabusid ordule appi Poola väed. Tallinn kutsus appi Rootsi. 1561.a
Eesti lipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti
4. Lõike tugevustingimus. 2.5. Leian neetide arvu. 2.5.1. Kuna neete on rohkem kui 6 valin suurema needi läbimõõdu. d=30 mm, siis neediava läbimõõt tuleb d0=31 mm 2.5.2. Arvutan neetide arvu uue läbimõõduga. 3. Vahelehe paksus. 3.1. Ühe needi ja vahelehe tingliku muljumispinna pindala. 3.2. Muljumise tugevustingimus. 3.3. Arvutan paksuse. Kataloogist vaadates on lähim paksus 8 mm. 4. Vahelehe laius. 4.1. Vahelehe netopindala. 4.2. Tõmbetugevus tingimus. 4.3. Arvutan laiuse. Kuna nii suurt laiust kataloogis ei ole siis valin paksema vahelehe. 4.3.1. Arvutan uue laiuse. 5. Vahelehe kontroll tõmbele. Tugevustingimus on täidetud! 6. Neetide kontroll lõikele 6.1. Neetide sisejõud koormuse ekstsentrilisust arvestades e - kaugus neetide joone ja koormusjoone vahel r1 = r2 = 35 mm, r3 = r4 = 105 mm, r5 = r6 = 175 mm e = a - z 0 = 45 - 44 = 1 mm 6.2. Tasakaalutingimus M = 0 : QM i ri = FL e
nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. (http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall ) 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala 1. Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast. Mänguala 1.1 peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. J.1a, J.1b 1.1. MÕÕTMED J.2 Mänguväljak kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum. 1.2.1. Mänguala kate peab olema tasane, horisontaalne ja ühetaoline. Ta ei tohi kujutada mingit ohtu mängijate traumeerimiseks. Keelatud on mängida konarlikel või libedatel pindadel. 1.2.2. Siseväljakute kate peab olema heledavärviline. 1.2.2
100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja siseservas peab asuma 5 cm kõrgune torujas või kandiline piire. Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad
ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7. Spiraalgalaktikal on pealtvaates näha spiraalharusid, küljelt kumerläätse kujuline. Ilmseim detail vähemalt 2 või rohkem haru, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. 8. S-galaktikas liiguvad tähed ringjoon-orbiitidel, spiraalharude osas tähtede joonkiirus ühesugune. E-galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt, vaatesuunalised kiirused kasvavad tsentri suunas. 9. Noored- suure heledusega peajada tähed, koosnevad valdavalt vesinikust,
põhjalikult ja süstemaatiliselt esitada. Ning seda raamatut saatiski suur edu antiikajal ja ka islami maailmas. Raamat oli keskaegses Euroopas samuti väga tuntud. Geograafiast: Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. Rooma riigist eemale jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed. Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraaadide aluguseks (nullmeridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis - Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone. Atronoomiast: Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias. Tema araabia keelse nime järgi tuntud teos "Almagest" (eesti keeles "Suurim ehitus"), oli tuntuim ja hinnatuim astronoomia alane teos järgmise viieteistkümne sajandi jooksul. Selles raamatus avaldas Ptolemaiose
ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a Toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Kõike eeltoodut arvestades on linnused liigitatud : Suurlinnused- nt Lihulas,Viljandis,Pärnus jt. (9) Suured linnu- nt Laiuse,Põltsamaal,rakveres jt. (16) Väikelinnused- nt Väänas,Keilas,Virtsu jt. (30) Palju nõrku ja väikesi linnuseid hävis Liivi sõja ajal. Linnuste asukoht valiti nii,et vanlase ligipääsu takistasid veekogud või sood. Võimalusel ehitati järsunõlvaliste küngaste otsa. Linnust ümbritses ringmuldvallid ja vallkraavid. Toolse ordulinnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab alguse sellest, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis
aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnusest, mis asub Lõuna-Eestis. Need värvid ja see maastik oli mulle nii meelepäraselt välja kujunenud ja ka sellel maalil olev taevas oli imeline, selle maaliga seoses tuli mulle meelde palju kauneid mälestusi ja soe Eesti suvi. See maal oli lihtsalt südamelähedane
1. puhastame paneelivahelised vuugid kivistunud mördipritsmetest ja karestame ning niisutame paneelide servi. 2. seinale märgime vuugi keskme 3. täidame vuugi sõelutud mördiga ja hõõrume siledaks 4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame pooltardunud mördisse ühtlase laiuse ja sügavusega vuugi 6. lõpuks eemaldame juhtlaua, puhastame rustiksoone mördikübemetest ja viimistleme vuugi ääred hõõrutiga 4. kirjelda avakülgede krohvimist. 1. paigaldame raamsablooni või juhtlaua 2. kanname avakülgedele mördikihi ja tasandame selle, toimingut tuled korrata niikaua kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. 3. höörume avaküljed siledaks ja kontrollime pinna täpsust rihtlatiga 4
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...
(+; - ; *; / ) 1. Iga tabeli ruudukest nimetatakse lahtriks e pesaks. Lahter (cell) on rea ja veeru ristumiskoht. Veeru täht ja rea number moodustavad aadressi, näiteks: A1, B2, K25 2. Vaikimisi on iga lahtri pikkus 10 tähemärki. Kui lahtrisse sisestatav tekst on pikem, siis näidatakse temast seega ainult 10 esimest tähte. Kogu tekstinähtavale toomiseks tuleb nihutada lahtri või rea laiust just samamoodi nagu seda tehti akende laiuse muutmisel (viia hiire nool ülemise aadres-sirea: A, B, C, .... peal selle veeru lõppu, mille suurust on vaja muuta (hiirekursor peab muutuma kaheotsaga noole kujuliseks) ja lohistada vasakule-paremale). 3. Tuleb selektida lahtrite rida ning tööriistade ribapealt valige ikoon mille nimi on täitevärv (pildil on kujutatud värvi pott) ning seda vajutades muutub see selektitud ala soovitud värvi
hästi majandada, seega nad ei tohtinud võtta altkäemaksu ega koos vendadega raes olla. See tähendanuks konflikte perekonnasiseselt. Kas tänapäeval esineb selliseid probleeme? Jah. 4.Millised olid peamised Eestist väljaveetavad kaubad?(1p) Teravili, lina, kanep, paekivi, puit, loomanahad, mesi, vaha, rasv, tõrv. 5.Mis ühendab loetletud asulaid. Millised asulad on loetelust puudu?(3p) Helme, Keila, Kastre, Kirumpää, Kuressaare, Laiuse, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina, Viru-Nigula. Veel on Lihula ja Koluvere. Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkinud alevikud. 6.Keskaegses Tallinnas tegutsesid käsitöölisi ühendavad Kanuti ja Oleviste gild, neist esimesse kuulusid sakslased, teise eestlased. Pange järgmised ametid õigete gildide juurde: kullasepad, tislerid, voorimehed, rätsepad, kanepiketrajad, müürsepad, lihunikud, portreemaalijad.(2p)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
