rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel selline järsak on kujunenud monoliitsetesse suudab vaid tormilainetus kaasa haarata aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning pangaks ja vastavat rannalõiku paisata seda rannanõlvale rannajoonest pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning rannajoonega paralleelsed settevallid kantakse eemale. Kõige jämedam rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi allavarisenud materjal, mida lained pole haarab tagasi valgudes kaasa peenemat suutelised paigast nihutama, jääb järsaku settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata jalamile paigale. kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannaribadeks.
rediks) kaltsiidile ja dolomiidile? ● Rikkalikult esineb ka koralle - Kallavere ordoviitsiumi. kärjekujulisi tabulaate ja Tiskre kihistu on intensiivse lainetuse 23. Kas ja kuidas erineb Sahara liiv Aragoniiti; karbonaatkivimid koosnevad valdavalt koonilise kujuga rugoose mõjuvööndis kujunenud maailmameresete. Läänemere liivast? Miks? biogeensest materjalist: ● Enamik Siluri kivistisi kuulub
· Ei vaja kütust; · Väga usaldusväärne elektritootja; · Tööshoidmine on odav; · Looded on täielikult etteennustatavad; 1.2.2.2 Loodete energia puudused: · Tagab energia ainult umbes 10 tunniks iga päev; · Paist läbi suudme on väga kallis ehitada ning see mõjutab suurt ala keskkonnast 1.2.3 Laineenergia Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. Selle energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega (Vikipeedia 2009).
Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid: maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. Seismiliste lainetel eristatakse kahte tüüpi: ruumi e. keha ja pinnalained (s.o. Maa sees ja Maa pinnal levivad lained). Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transpor...
Kui Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel selline järsak on kujunenud monoliitsetesse suudab vaid tormilainetus kaasa haarata aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning pangaks ja vastavat rannalõiku paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest kantakse eemale. Kõige jämedam rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa allavarisenud materjal, mida lained pole peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel suutelised paigast nihutama, jääb järsaku hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk jalamile paigale. rannabarrideks. 30
Laineid on erinevaid, uurimise lihtsustamiseks saab neid mitmel viisil liigitada. Tuntuim liigitus on rist- ja pikilained (viitab laine levikusuuna ja osakeste võnkesuuna vahelisele nurgale), merelained kuuluvad pinnalainete liiki, valgus ja röntgenikiired elektromagnetlainete hulka. Kvant-teooria kasutab väljendeid pilootlaine, tõenäosuslaine jms.; väga tuntud on häälelained. Olemas on isegi selline kummaline objekt nagu seisevlaine. Oma füüsikakursuses käsitleme kõige lihtsamat lainetuse liiki - ühtlases keskkonnas levivaid elastsuslaineid. Leitud võrrandeid kasutatakse kõigi teiste lainetuse liikide kirjeldamisel - täpselt niisamuti, nagu harmoonilisi võnkeid keeruliste perioodiliste liikumiste korral. Lainetavas keskkonnas toimub osakeste korrastatud võnkumine. Kui keskkonnaosakesed võnguvad risti laine liikumissuunaga, nimetatakse lainetust ristlaineks; kui samas sihis, siis pikilaineks. Pikilaine ja ristlaine
Leeliseline vesi on sellest kõrgema pH-ga. Vee pH sõltub süsinikühendite koosseisust vees. Samuti sõltub vee pH-st vee isepuhastusvõime madala pH-ga veed on väikese isepuhastusvõimega. Vee pH reguleerijaks parasvöötmes on veel turbasammal ja happelised ning leeliselised kivimid. Veetaimede ökoloogilised rühmad Vee liikumisest, gaasireziimist ja valgustusest sõltuvalt võib veetaimede ehitus ja välisilme tugevasti varieeruda. Voolu ja lainetuse puudumisel on lehed suured, õhukesed, lõhestunud või koguni avadega. Hapniku vähesuse korral on vees rakkudevaelised õhuruumid suured, taimed sageli suurte õhukäikudega. Gaasivahetuse soodustamiseks on olemas kahesugused lehed veesisesed õrnad ja veepinnal ujuvad nahkjad lehed. Vastavalt lehtede asendile veepinna suhtes ja taime kinnitumisele veekogu põhjale jaotas Du Rietz veetaimed järgmisteks rühmadeks: 1
näitab rohkem tõeliselt läbitud teest ja positiivne, kui näitab vähem. Logitegur arvutatakse valemiga: Klg = s / LNV Logiõiendit saab määrata: a) proovisõit mõõda mõõduliini b) loginäitude vahe võrdlemine tõeliselt läbitud teega, mis on kindlaks tehtud kohamääramise abil. Mõõduliinid on proovisõitude jaoks rajatud kohad, kus on pealiitsihit ja rida ristliitsihte läbitud vahemaa määramiseks. Mõõduliinid rajatakse tuule ja lainetuse eest varjatud paraja sügavusega (min. 6* laeva süvis) kohta, kus peaks puuduma ka hoovused. Logiõiend tuleks määrata erinevatel kiirustel erinevalt koormatud laevale. Kindla reziimi jaoks tuleks hoovuse puudumisel mõõduliin läbida kaks korda, võimaliku hoovuse ellimineerimiseks läbitakse mõõduliin kahes erinevas suunas. Laev sõidab kiirusega Vo, hoovuse
kiirustega keeristuulte (trombid, vesipüksid) korral. Pilet nr 2. Päikesekiirgus ja spekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. Maa saab vaid väikese osa päikese poolt maailmaruumi paisatud kiirgusest. Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb. Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm
sissevool Põhjamerest vesi jääb vähemaks kahel viisik: aurumine ja väljavool Põhjamerre • täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga keskkonnaprobleemid. -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning
iii) laeva manööverdusvõimet, eriti pidurdusteed ja pööratavust valitsevates tingimustes; iv) öist taustvalgust, mis tekib kaldatuledest või oma laeva tulede valguse hajumisest; v) tuult, lainetust ja hoovust ning meresõiduohtude lähedust; vi) süvise ja veesügavuse suhet. b) Radarit kasutavatel laevadel lisaks: i) radari omadusi, tõhusust ja piiranguid; ii) radari kasutatavast vaatlusskaalast tulenevaid piiranguid; iii) lainetuse, ilmastiku ja muude häirivate allikate mõju radari avastusvõimele; iv) võimalust, et radar ei pruugi piisaval kaugusel avastada väikesi laevu, jääd või muid ujuvobjekte; v) radariga avastatud laevade arvu, paiknemist ja liikumist; 4 vi) nähtavuse täpsemat hindamist, kasutades radarit läheduses olevate laevade ja muude objektide kauguse määramiseks. Reegel 7. Kokkupõrkeoht
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Pedosfäär (mullakiht) on maakoore pindmine kiht, mis on haar...
Kui Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid selline järsak on kujunenud monoliitsetesse tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk paigale. rannabarrideks. Mulla tähtsus looduses:
Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20) Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud marsid madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid. (20) Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4) Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida- Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet- ja kamar-leetmullad, ,
Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine mõjupiiri vahel), veealust osa aga rannakuks ehk rannanõlvaks (ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale puudub). Rannajooneks nim merede ja suurjärvede vahelist piiri maismaaga. See nihkub kord maismaa, kord veekogu poole ja seda kas tõusu või mõõna, aju- või paguveena. Esimesed nähtused on perioodilised, teised aperioodilised.Rannadünaamika seisukohast on eriti oluline, kuidas meri avamere suunas sügavneb: toimub see kiiresti, on tegemist järskrannaga, on ta aeglane, esineb laugrand. Eestis tüüpilist järskranda ei ole
9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on maasäär? Maasäär (ka säär) on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Tekkinud setete pikirände tagajärjel. 14
Hapnikusisaldus Toitained · Oluline ja praegusel ajal kõige ohtlikum saasteliik · Lämmastiku- ja fosforiühendid · Kontsentratsioon suureneb Raskmetallid · Oluline saastenäitaja merevees Kloorogaanilised ühendid (eriti putukamürk) Mürgiste ainete sisalduse poolest on olukord rahuldav ja ka paranemas Rannavöönd · Ala, kus me tänapäeval nii maismaal kui ka rannalähedase mere põhjas leiame lainetuse tegevuse jälgi. · Rannavöödi maismaaosa nimetatakse rannaks. · Rannanõlv rannavööndi osa, mis jääb mere piiresse ning haarab rannalähedast merepõhja sügavuseni, kus veel leiame lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse jälgi · Rannik rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad
Teiseks iseloomustab võnkumiste edasikandumist laine levimiskiirus. Ühe lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood. Laine kiirust tähistatakse tähega v ja mõõdetakse meetrit sekundis m/s. Seega v = /T ehk v = f Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades, haarates järjest suuremat piirkonda ruumis, mistõttu laineallikast saadud energia jaotub üha suurema võnkuma hakkavate osakeste arvu vahel. Üheks lainetuse liigiks on helilained. Heli on rõhulaine, mis gaasides ja vedelikes levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 Hz.Ûlemine piir (20 000 Hz ) on inimestel väga erinev ja väheneb inimese vananemisega. Inimhääle
üles laeva kasutamise käigus, näiteks – laeva elamiskõlblikkus 3.7 Laeva tugevus (teoreetilised alused). 3.7.1 Laevale mõjuvad jõud. Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse: alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal, lasti kaal, vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne. juhuslikud jõud, mis tegutsevad ajaühiku jooksul või perioodiliselt: lainete löögid, inertsjõud õõtsumisel, jää surve, löögid sildumisel, 34 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
rannabarrideks 27. Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimestele, majandustegevusele ja keskkonnale; maailmamere kaitse vajalikkus Rannikmere reostumine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning 15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda isegi mitukümmend tuhat tonni naftat. Põhiline raskus on nafta kõrvaldamine mereveest. Sadamates kasutatakse selleks mitmesuguseid ujuvtõkkeid ja keemilisi aineid, mis imavad endasse naftat ja õlisid
Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannaribadeks. 30
Kui meretase tõuseb, lähevad kurjad härmahiiglased Loki juhtimisel purjetama laevaga Naglfariga, mis on tehtud surnukehade küüntest. Ta juhatab oma elus sõdalased allmaailmast välja ja Surtr, tulehiiglaste pealik, ründab üle Bifrosti Vikerkaare silda. Jumalate vahimees Heimdall puhub sarve ja viimane võitlus algab. 9.2 Viimane lahing Viimases lahingus lähenevad vaenlased jumalatele igast suunast. Madu Midgard Serpent tõuseb vetest ja põhjustab rannikutel metsiku lainetuse. Tulehiiglased lähenevad lõunast ja nende pealik Surtr lehvitab leegitsevat mõõka. Loki härmahiiglased saabuvad põhjast justkui osakesed, mis lähevad neid ühendavale kitsenevale eluteele. Lahing peetakse Vigridi jäisel tasandikul. Esimesena langeb Frey, kes ründas tulehiiglast Surtri, aga hukkub, sest oli rumalast peast oma parima mõõga teenrile laenanud. Thor tapab haamriga Midgard Sperpenti, ent upub tema mürgis. Odin sureb Fenriri lõugade vahel, aga Odini poeg Vidar,
Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 30
Geopoliitika vektoriaalne analüüs põhimeb sellele, kuidas üks või teine riik on laiendanud oma territooriumi või mõjuvõimu läbi ajaloo teiste riikide või alade arvel erinevatel vektoriaalsetel suundadel. Sellise analüüsiga võib lahtikirjutada ühe või teise riigi poliitilise käekirja ning käitumistavad. See aga võimaldab omakorda töötada välja geopoliitiliste agressorite järjekordsete kavade peatamise ja lõpetamise. Geostrateegia kuukub ka geopoliitilise lainetuse juurde. Kohustuslik ja soovitatav kirjandus (* on Euroakadeemia raamatukogus) 1. Ratzel, F. Politische geographie, München 1897; Rudolf Kjellen Staten som Lifsforus 1916 (Riigid kui elusorganism) 2. Mackinder, H.J. the geographical pivot history. Geographical Journal 23, 421, 1904; 3. Taylor, P., Political geography, london 1996. 4. Spykman, N. J. The Geography of the Peace. Harcourt. Brace. N. Y. 1944; 5. Short, R. j
Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine
Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine
Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda nimetatakse külgerosiooniks. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiiruse alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad). Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid.
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
põhjekivimeid. Seda tuntakse pikierosioonina. Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda tuntakse külgerosioonina. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjali sadenemine. Alluviaalseteed tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele(lammimullad) * mere geoloogiline tegevus(on kas akumuleeruv või purustav. Merede purustav tegevus(abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuse mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Suurem osa setteid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid. *põhjevete geoloogiline tegevus (ilmneb seal, kus esinevad vees kergesti lahustuvad kivimid(lubjakivid, kips, kivisool). Lubjakivide puhul tekivad nn karstinähtused. 9. Tuule ja jää geoloogiline tegevus.
- Sargasso meri, kus hiiglasliku veekeerisega kanduvad kokku ujuvad mariadrud (Sargassum). · Palavvöötmes aastaajad puuduvad. Vesi soojeneb maksimaalselt (kui ilm on selge ja vaikne, siis pinnal isegi 28 kuni 30º-ni). Vee kohal soojeneb ka õhk, tekitades võimsaid tõusvaid õhuvoole ja madalrõhualasid, mis on troopiliste orkaanide tekke algpõhjuseks. Vetikate areng kestab ühtlaselt kogu aasta; ainult talvel, mil tugevneb vete segunemine lainetuse mõjul, on märgatav nõrk planktoni arvukuse tõus. Planktoni produktiivsus on suurem kui subtroopikas, jaotuselt ebaühtlane ning keskmiselt ei küüni parasvöötme tasemeni. Mageveekeskkond: kihistumine, toitained. 99% valgusest neeldub 50 m sügavusel. Punane lainepikkus neeldub kergemini. 4°C vesi kõige raskem. Parasvöötme järved segunevad 2 x aastas. Parasvöötme järved produktiivsed. · Epilimnion pindmine veekiht, milles vesi suveperioodil tugevasti ja enam-
rammimine, lõhketööd jne) põhjustavad perioodilise pinnase tugevuse vähenemise ja võivad viia nõlva purunemisele (joonis 9.20c) Hüdrodünaamilise surve suurenemine nõlvas, näiteks kiirel veetaseme alanemisel nõlva ees veekogus, põhjustab vee liikumise suunalise jõu suurenemise ja nõlva varisemise (joonis 9.20d). Suure gradiendi korral võib toimuda nõlva jalamil pinnase veeldumine. Sadevete voolamine mõõda nõlva ja eriti lainetuse mõju võib põhjustada pindmist erosi ooni. Savipinnase kuivamine põhjustab pindmiste pragude tekkimist, mis vähendab lihkepinna pikkust ja seega ka püsivustegurit (joonis 9.20e) Aja jooksul toimuvad pinnase keemilised ja ioonvahetus pinnasevees võivad põhjustada pinnase nõrgenemist ning kutsuda esile nõlva purunemise. Pinnase nõrgenemist võib põhjustada külmumisega seotud täiendav vee migratsioon külmumistsooni.
emataimelt ja kleepuvad limastunud ümbrise tõttu loomade ja veelindude külge, mismoodi kanduvad nad teistesse veekogudesse. Kanada vesikatk. Valisneeria sellel taimel vabanevad varretud isasõied juurekaelalähedasest õisikust, ujuvad veepinnale ja puutuvad seal kokku emasõitega, mis selleks ajaks on veepinnale sirutunud, hiljem keerdub vars jällegi spiraalselt kokku, tuule ja lainetuse kaasabil toimubki veepinnal tolmlemine. Sgk Kuluvad ka veesisesed või ujulehtedega taimed. Õied tähkjates õisikutes või penikeelelised üksikult. Vili pähklike või luuvili. Heterofüllia ja sageli vegetatiivne paljunemine. Meil esineb ujuv- ja hein-penikeel, nad on meie järvede ja jõgede kõige tavalisemad asukad ning üsna olulised järvede kinnikasvamisel. Sgk Mitmeaastased meretaimed
õõtsumine) Õõtsumine tekib tavaliselt lainetaval veel laevale mõjuvate lainelöökide tagajärjel. Külgõõtsuvus on kõige ogtlikum laevale ja ebameeldivaim inimesele. Õõtsumise kolm olulisemat parameetrit on: · amplituud(õõtsuva laeva suurim kõrvalekalle normaalasendist kraadides) · võnkeperiood (kahe täisulatuse ajaline kestus sekundites) · võnkesagedus (võngete arv ajaühikus) Tugeva lainetuse puhul esinevad laeval kõik kolm õõtsuvust. Õõtsuvuse summutamiseks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid ja süsteeme. Juhitavus On võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele. See sõltub: 1) Laeva kujust 2) Juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel 3) Lainetusest ja tuulest Juhtivust iseoomustab: a) Kursipüstivus e suunastabiilsus (directional stability) laeva omadus säilitada sirgjooneline liikumine ilma kõrvalekaldumiseta
uppumisele kõvad lehtpuud ja suure tihedusega okaspuud (lehis). Vallasparvetusega toimub tavaliselt okaspuude parvetamine. Vallasparvetus algab kevadel kohaleveetud metsamaterjali vette ajamisega. Selleks kasutatakse vintse ja traktoreid. Teiseks mooduseks on, et talvel veetakse metsamaterjal jääle ja kevadel jää sulamisel ta vajub ise vette ning hakkab liikuma pärivoolu. Kinnisparvetus. Olenevalt parvetatava veetee sügavusest, veevoolu kiirusest, parvetatava osa laiusest, lainetuse olemasolust, kasutatakse väga mitmesuguseid parve tüüpe. Parved oma ehituselt jagunevad jõe-, järve- ja mereparvedeks. Viimased tuleb ehitada eriti tugevad. Jõeparved jagunevad pukseeritavateks ja iseliikuvateks parvedeks. Varem kasutati põhiliselt iseliikuvaid parvi jõgedel, kuid tänu võimsale laevaehituse arengule on käesoleval ajal kasutusel parvede pukseerimine ehk vedamine. Paunparvetus on vallas- ja kinnisparvetuse viisidest vahepealne. Paunparvetusel
§ Mandrijalam § Abüssaalne tasand – 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik § Ookeanide keskahelikud ja riftiorg § Süvikud Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? Pindmises kihis kõige suurem, pindmise kihi all väike, alumistes kihtides jälle suurem Defineeri lainebaas – sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest Kuidas tekib murdlaine? Lainekõrgus kasvab ja lained muutuvad teravaharjalisteks. Laine põhi pidurdub ja hari liigub inertsiga üle laine raskuskeskme Kuidas käituvad lained rannikule saabudes? Diagonaalselt tulevad ja painduvad rannajoonega subparalleelseks Nimeta rannikukeskkonna tüüpe ja nende morfoloogilisi struktuure § kulutusrannikud § kuhjerannikud
Madalas vees C=(gD) 1/2 (D-sügavus, g=9,8) Lainete tüübid. Kaootilised avamerelained ja avamerelained Murdlained kalda lähedal pidurdub laine põhi ja hari liigub inertsiga üle raskuskeskme. Tänu pidurdusefektile painduvad ka ranniku suhtes nurga all saabuvad lained enne kallast rannaga paralleelseks. Lained ei kanna liiva merre, vaid liigutavad seda edasi tagasi, või nurga all olevate lainete puhul liigutavad seda mööda kallast edasi. Paralleelse lainetuse korral esinevad rannikul tagasivooluhoovuse piirkonnad, kus vesi kantakse kiiresti mere poole. Looded. Tõus ja mõõn võivad kanda kaldamaterjali ka sügavamasse merre. Hoovused. Kannavad edasi mandrilt merre erodeeritud materjali. Upwelling rannast püsivalt eemale puhuvad tuuled põhjustavad külma merevee üleskerkimise ja upwellinugte tekkimise. Tuul pühib ranniku lähedalt pinnavee minema, ja sügavamalt kekrib asemele külm vesi. Globaalne hoovuste süsteem.
Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile: Tehakse vahet soojusmahtuvusel jääval ruumalal ja jääval rõhul . Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon.Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Soojusmahtuvuse sõltuvus temperatuurist on toodud joonisel 13-1. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile:
keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile: C =lim Q/ T= dQ/ dT Tehakse vahet soojusmahtuvusel jääval ruumalal Cv ja jääval rõhul Cp. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojus- mahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Soojusmahtuvuse sõltuvus temperatuurist on toodud joonisel 11-1. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: Cv = AT 3, kus A on konstant.
Samal ajal purustab vesi kaldakivimeid, mille tagajärjel jõeorg laieneb. Seda nimetatakse külgerosiooniks. Lähenedes suubumiskohale jõe voolukiirus alaneb ja toimub kaasakantud murendmaterjalide sadenemine. Alluviaalsetted tekivad jõe orgu või suurvee ajal jõe üleujutatud naaberaladele (lammimullad). 3. Mere geoloogiline tegevus on samuti kas akumuleeriv või purustav. Merede purustav tegevus (abrasioon) on tingitud vee liikumisest lainetuse, tõusu, mõõna ja hoovuste mõjul. Lainetus on tingitud tuulest. Lainetus paneb vee liikuma kuni 200 m sügavuseni. Suurem osa settekivimeid on meresetted. Meres settib suurem osa jõgede poolt kaasa kantud materjalist. Samuti settib meres abrasioonil vabanenud peenem materjal ja jämedam materjal jääb randa moodustades rannavalle ja tuule abil luiteid. Kuna meres on palju elusolendeid, siis tekib ka hulgaliselt organogeenseid setteid.
65. Pikilained (kuidas levivad + näited)- Kui lüüa pika vedru otsa pihta, hakkavad ka selles võnkumised levima. Erinevalt merelainetest toimub võnkumine siin piki levimissuunda. Vedrukeerud kord lähenevad, kord eemalduvad üksteisest. Piki vedru liiguvad edasi kokkusurutud ja hõredaks tõmmatud keerdudega kohad. Tegemist on pikilainega. Pikilaineks nimetatakse lainet, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Pikilainena levib näiteks heli. 66. Mis on lainepikkus ja mis on periood lainetuse puhul? Mis erinevus on nende graafikutel? Mis sisuline erinevus neil on?- 48 Lainepikkuseks nimetatakse kaugust kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Laineallikast kaugemate punktide võnkumine on lähemate võnkumistest hilisem ning kui hilinemine on võrdne ühe võnkeperioodiga, võnguvad punktid samas taktis ehk samas faasis
põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Tagajärjed: joogivee kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele MÕISTED Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud) Vee üleslükkejõud on suunatud alt üles, (vaikses vees on ka see jõud staatiline) Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse: alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal,lasti kaal,vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne. Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda. Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Üldpikilaine Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad, kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures. Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks.
külaskäike tiikidele või vähkide põgenemist. Aiana võib kasutada peenesilmalist tsingitud või plastikuga kaetud naaritsapuuri võrku, mille ülaserva asetatakse elektrikarjus. Ühekihilisest vineerist või plastikust libedapinnaline tara hoiab ära vähkide ronimise üle aia. Vähkide põgenemise ärahoidmiseks tuleb sissevoolu ja väljavoolu torude otsa paigutada piisavalt tihe rest. Tiigitammid (joonis 9) Tiigitammid peavad pidama vastu tiigi veerõhule, lainetuse ja voolu poolt põhjustatud erosioonile ning jäätumise poolt tekitatavale survele Pehmest mudast ja porist tehtud tammid ei pea vastu. Tammialune pinnas peab taluma tammi raskust, olema võimalikult tugev ja vettpidav. Tammi südamikuks peab läbivoolu ärahoidmiseks olema tihe savi ja see peaks ulatuma pehmest või vett läbi laskvast pinnasest allapoole ankurdamaks tammi korralikult ja tammialuste voolude ärahoidmiseks. Savi tuleb tihendada 30 cm paksuste kihtidena.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Tagajärjed: joogivee kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele MÕISTED: Veereziim- veetaseme ajaline muutumine Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
Tänapäeval on sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste
Tänapäeval on sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja
Tänapäeval on sisevetelaevanduses uuesti hakatud huvi tundma selle käituritüübi vastu. õhus töötava propelleriga pannakse liikuma kiirekäigulisi laevu ja ka selliseid, mis peavad liikuma väga risustatud vees, kus vees paiknev käitur ummistuks või saaks vigastatud; tiivikratas on kasutusel laevadel, mis peavad sagedasti muutma liikumise ja veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
