29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED Veereziim-vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul erinevates veekogudes. Rannaprotsessid-ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannavall-rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Jõgede äravool-jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla-äravooluala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse.
4. Energia liigid ja näited nende esinemisest looduses Potentsiaalne energia- keha oma oma asendi tõttu. Nt kivi oma asendis, veehoidlasse kogutud vesi. Kineetiline energia- liikuvad kehad. Nt veerev kivi, jõe voolamine. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Nt fossiilsete kütuste põletmine, fotosüntees. Soojusenergia- keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia- laineliikumisega seotud energia. Nt veekogude lainetuse puhul gravitasioonienegiast saadud energia(tõusu- ja mõõnalained), tuule kineetiline energia(tuulelained). 5. Päikesesüsteemi teke Päikesesüsteem tekkis kosmilisest tolmust(kosmilisest hajusainest), mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse järel. Kosmilise tolm tekib siis, kui Päikesest ligi 5 korda massiivsemad tähed plahvatavad(supernoovad). Nende plahvatuste tagajärjel paiskuvad maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud rasked elemendid,
rohkem energiat, eriti kui peale tarbimise kaasneb füüsilisi tegevusi. Me küll täpselt ei tea palju sõdurid brändit enne vette minekut tarvitasid, aga alkoholi tarbimata jätmine oleks vb päästnud ühe või enama sõduri elu. Üks lahendus olukorra päästmiseks: märgates tormi ja tuule ja lainetuse teket ja nähes, et enam ei jõua kaldale ujuda, oleks võinud kanistrite abiga teinud nööris ringikujulise parve, kuhu oleks kõik vähemalt äärepeale istuda. Oleks suudetud vältida kaaslaste teadvuse kaotamise korral põhja vajumist ja oleks säästnud kõvasti energiat, kuna oleks ära jäänud veepeal püsimiseks kuluv energia
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-
põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid.
Inimühiskonna arenedes on pidevalt kasvanud tema energiatarve. Energiat läheb vaja tootmisprotsessides, majapidamistes, transpordis jne. Inimkonnal on võimalik kasutada kaht põhimõtteliselt erinevat energiaallikat: taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Sellisteks energiaallikateks on näiteks päikese, tuule, vee, lainetuse ja bioenergia. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Globaalses mastaabis on energiaprobleem kasvamas, kuna viimase sajakonna aasta jooksul on inimkond oma suurenevate vajaduste tarbeks kiiresti ära kasutamas taastumatute energiaallikate varusid. Energia kasutamisega pole seotud vaid energiavarude ammendumine, vaid ka energia tootmisega kaasnevad heitmed,
jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus. · Kujunevad kulutusrannad. · Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike)
Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, õhutemperatuuri ja veetemperatuuri mõõtmised, lainetuse, nähtavuse ja jääolude vaatlused. Neid andmeid kasutatakse nii mere ninga ka jää prognooside koostamisel. 9.Ilmateenistus 10.WMO maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO on ÜRO spetsialiseeritud asutus. See on ÜRO süsteemi autoriteetne hääl Maa atmosfääri seisundi ja käitumise kohta ja kuidas toimib Maa atmosfääri koostöö ookeanidega. WMO-s on 189 liikmesriiki ja see asutati 1873 aastal. Kuna kliima, ilm ja veeringe ei tunne
osana kivimi üldmahust. Kivimite ringe-mineraalainete looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette- moonde- ja magmakivimite. Kivimite veejuhtivus-kivimite omadus vett läbi lasta. Kondenseerumine-veeauru üleminek vedelasse olekusse. Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk
elektromagnetiliselt või valgus- või helisignaali jälgides. Tiivik lastakse vette varda või trossi külge kinnitatuna. Voolukiirusi mõõdetakse sillalt, ripphällist, paadist või nn kaugmõõturi abil. 4) Akustiline kiirusmõõtur Doppleri efektil põhinev seade voolukiiruse mõõtmiseks ja registreerimiseks vees leiduvailt osakestelt peegeldunud ultraheliimpulsside kaudu. Doppler ultraheliimpulss tekitab lainetuse, vooluhulk selgub lainetuse tihedusest ja suunast, mis ultrahelina tagasi põrkub. Katamaraan lastakse sillalt vette, veetakse edasi-tagasi (mõõdetakse mitu korda, et viga teada saada). 5) Elektromagnetiline kiirusmõõtur sobib kiiruse mõõtmiseks madalas vees. 17. Vooluhulga mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Jagunevad hüdromeetrilisteks ja hüdraulilisteks meetoditeks (mõõteülevoolude ja rennide abil).
Soot on jõest eraldunud vana looge, mis tekib siis nt kui jõgi kulutab neid kurve või leiab otsema tee ning vana looge e soot eraldub jõest, sest tal ei ole sinna enam asja. 23. Kus on kiire ja kus on aeglane veevool? Kus kulutab jõgi kallast ja kuhu materjali maha jätab? Kus tekib soot ehk vanajärv? kurvides on kiire, jõgi kulutab kaldaid, soot võib tekkida joonisel paremale suurele kaldale 24. Lõpeta tabel: Jõe mõju Reljeefi mõju reljeefile jõele: 25. Selgita lainetuse tegevust järsk- ja laugrannikutel Järskrannikutel sügavneb veekogu Laugrannikutel on ülekaalus lainete kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga lähedale suure energiaga. Seetõttu aladel ulatub lainetusest tingitud on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani tegevus. Rannajärsakutelt lahti juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste
muutumisel tõusu ja mõõna ajal. · Esimene loodeteelektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. Septembris 1966. Prantsusmaal. · Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu . Laineenergia · Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel. · Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. · Lainete energia kasutamise võimalus on ajaliselt väga ebaühtlane. · Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Biomassienergia · Bioenergia on biomassi või biomassi- saaduste põletamisel saadud energia. · Biomass koosneb kõikvõimalikust bioloogilisest materjalist puidust, sõnnikust,
on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja olekulide vaheliste sedemete energia. Sise-ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Soojusenergia hulga erinevused põhjustavad õhu ja vee tiheduse erinevusi, mis omakorda kutsuvad esile suurel hulgal aine ümberpaigutamist. Laineenergia on laineliikumisega soetud energia, mis nt veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektronmagnetlainete vahendusel. Maa siseenergia põhjustab laamade liikumist ning plahvatuslikku energia vabanemist vulkaanides ja maavärinates. Energia saadakse kütuste põletamisel, mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes või tuumaenergiat kasutades.
Loodete energia on kõige suurem lahtedes, mis avanevad otse ookeanile. Loodeenergia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on keerukas loodete perioodilisuse tõttu (periood 12 tundi ja 25 min). Loodeenergia, nagu ka tuuleenergia, ei kuulu taastuvate energialiikide hulka, sest nende käigus kasutatakse Maa pöörlemisenergiat. Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Selle energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese võimsusega objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel
iseloomulik ka Eesti randadele · laugrannik ülekaalus lainete kuhjav tegevus kõige tüüpilisemad kruusa-, veeristiku- ja liivarannad kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid lainetus võib võtta lahtise osa endaga kaasa, tekitades vee alla valle rannabarrid setete pikiränne setete liikumine ranna joonega paralleelselt maasäär moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul · hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis
Raamat andis ka teadmisi juurde, sest see käsitles palju geograafia ainestikku ja pisut ka ajalugu. Mulle meeldib , kui raamtus on palju dialooge ja selles raamatus neid oli. Muidugi oli ka igavaid kohti , kus mindi asjade kirjeldamisega liiga detailseks . Alguses, kui ma seda raamatut lugema hakkasin , tundus see igav. Aga mida rohkem ma loetud sain , seda huvitavamaks läks. Ilmuskumatuid kohti esines ka . See pole võimalik , et tuline laava kannab puust tehtud parve ülesse. Tohutu lainetuse peale jäid alati kõik mehed pardale, mis tundub natuke kummaline väikese parve korral. Professor ja ta kaaslased olid päris vaprad, et üldse julgesid minna vulkaani kraatrisse. Eks see teos olegi rohkem fantastika, kui reaalsus. Vahel on sellist tüüpi kirjandust ka põnev lugeda. Üldmulje on äärmiselt positiivne. Põnevad seigad kaalusid üles igavad olukorrad. Võimaluse korral loen teisigi Jules Verne teoseid. Autorist : Jules Gabriel Verne sündis 1828 aastal, Nates-s Prantsusmaal
ehk veeloomad surevad hapnikupuudusesse või ka merre sattunud raskmetallid (Sillamäe jäätmehoidla ohustas Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus), kliburand, liivarand(luited), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud), paerand Esinevad ka laiud Rootsis ja Soomes esineb skäärrannikuid (kristalsetest aluskorra kivimitest kaljusaared), Eestist lõuna poole minnes on sirgjooneline, saarteta rannik (Läti, Leedu jne) Läänemere areng (Etappide nimed on määratud sellele ajale
Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 8
aeglasealt, kuna ta hoiab soojust kui juba soojenenud on. Termiline ekvaator Rannikutüübid: · Järskrannik (kulutus protsessid, laineenergia jõud on suur) · Lausrannik (kuhje protsessid, laineenergia jõud on väike) Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi
Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kal...
Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide, näiteks MARPOL-I abil. On loodud ka erilised jälgimisteenistused, mille ülesandeks on patrullimine. Kuna üha rohkem tuleb juurde väikereostajaid, siis on nüüd lekkeid palju raskem avastada. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/probleem_nafta http://en.wikipedia.org/wiki/Naphtha http://en.wikipedia.org/wiki/Oil
suutis selle valmistada ka NSV Liit. Lõppude lõpuks olid nad sõjaliselt siiski samal tasemel. Selle tulemusena hakkasid arhitektuuri vallas levima uued huvitavad mõtted, üheks neist oli tuumavarjend. Mitmed USA pered ehitasid endale keldritesse tuumavarjendid, kuhu halvimaks juhuks oli varutud kuivtoitu ja vett. Erafirma US Bomb Shelter Corp tuumapommi varjendit propageerival plakatil seisis kiri: ,,Nad võivad ellu jääda. Kaitse oma perekonda." Ekspressionismi lainetuse järel hakkas kunstis domineerima popkunst, mille üks loojatest oli Andy Warhol. Kui ennem ülistati kunsti linnana Pariisi, siis nüüd sai selleks New York. Popkunstis ironiseeriti üsna teravalt keskklassi üle, kuid samas mõisteti seda kunsti suunda, kui agressiivse reklaami, koomiksite ja tarbegraafika ülistusena. Üks kuulsaim teos popkunsti ajal on ,,Campbelli supp", mille autoriks on Andy Warhol. 1950. aastail hakkas plahvatuslikult tõusma televiisorite arv, 1960
mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud. Paekivi Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik.Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit.
10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist? V:Merre sattunud saasteained võivad sattuda toiduahelasse. 12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse mis seda kujundavad? V:Arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared, settekivimid. Lainetuse tekitatud kergesti kulutatavad ja kuhjatavad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis erinevaid järsak- ja lauskrandasid. V:Järsakrannad:Rannamõisa, Muuksi, Ontika, Panga pank. Lauskrannad:Möldri moreenrand, Möllirand Sääril, Panga pank. 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V:Eesti peamised kuhjelised rannad on liiva-, mölli- ja kruusa- veeristiku e kliburannad
erosioon; setete transport; setete kuhjumine e. akumulatsioon. Mida kiiremini vesi voolab, seda intensiivsemalt kulutab. 27) Jõe sängiprotsessid: · Jõe looklemine e. meandreerumine · Haudmik (järsuveeruline tasase põhjaga nõgu) · Koolmekoht - Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. · Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitvusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temp. korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temp
Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega
Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel. Delta on aga jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mis sarnaneb kujult kreeka tähele. Delta kujuneb, jõevoolu, lainetuse ja loodete tõttu ja võib kiirelt kasvada. Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib merevesi neisse sisse kanduda ja samas voolab sisemaalt kogu aeg juurde magevett. Elukeskkonna pideva muutlikkuse tõttu saavad seal elada ainult hea kohastumisvõimega looma ja taimliigid. Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
VO-l võib vaja minna kasutada masinat kui tõusu- või mõõnahoovus saavutab oma suurima kiiruse. Ankrul seisva laeva triivi avastamise meetodid Kui selgub, et laev triivib ankrul, kutsuge otsekohe kapten. Täpne laeva koha fikseerimine ja traaversilähedased peilingud aitavad tegeliku triivi olemasolu kindlaks teha. Igal juhul tuleb ankrukoha peilinguid kontrollida vähemalt iga tund, tugeva tuule, hoovuse ja lainetuse puhul aga sagedamini. Kasulik on seada radari liikuv kaugusmõõdiku ring mõnele objektile laeva ees või taga ja kontrollida seda samade intervallide järel. Kui samas ankrukohas on teisi laevu ülemäära lähedal, ei tule kaua oodata millegi ebameeldiva juhtumist. Käsud laeva ankurdamisel. 1. Ankur ette valmistada! Get the anchor ready! ! 2. Mõlemad ankrud ette valmistada! Get both anchors ready! ! 3. Vasak (parem) ankur ette valmistada
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik...........
veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist siiski hoovused. (1) Planktonil on oluline osa veekogu aineringetes ning gaasirežiimi ja mineralisatsiooni kujunemisel. (2) Samuti on planktonil väga tähtis roll suuremate veeorganismide, näiteks kalade ja vaalade toiduna. (1) 2.Fütoplankton
● Põhjustatud püsiva suunaga tuulest, soolsuse või temperatuurierinevustest. ● Liikumise seaduspärasus: (põhjustatud Maa pöörlemisest) Põhjapoolkeral päripäeva lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste roll Maa kliima kujunemisel ● Soe hoovus- pehmendab kliimat, muudab kliima soojemaks ja niiskemaks-sajusemaks ● Külm hoovus- külm õhk jahtub, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks Rannikud ● Rannik on ala, kus nii maismaal kui veekogu põhjas ilmneb lainetuse mõju. Rannikutüübid Järskrannikud ● Fjordrannik ● Skäärrannik ● Riasrannik ● Dalmaatsiarannik ● Pankrannik Laugrannikud ● Laidrannik ● Maasäärtega luiterannik ● Deltarannik ● Limaanrannik ● Padumere rannik Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid ● Sademed ● Õhutemperatuur ● Lumi ja liustikud ● Lisajõed ● Läbivool järvest ● Paisu ehitamine ● Vee tarbimine Veepuudus ● Vesi on väga vajalik
Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel. Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast võit tuule kineetiliselt energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke- 4,6 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine- 4,5 miljardit aastat tagasi Elu areng ja geokronoloogia
kiht atmosfääris, mis kaitseb maal elavaid organisme. happesademed sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku pasiatud väävel- ja lämmastikuoksiid. sudu õhus oleva kivisöesuitsu ja usu segu. HÜDROSFÄÄR Veereziim vee hulga ja taseme ajaline muutus maailmameri - katkematu kihina 70.8 % maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved rannaprotsessid - lainetuse kuhjaval ja vee liikumise tagajärhel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände- ja kulutusprotsessid rannavall - lainetuse kuhjuval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. järskrannik järsu rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kulutav tegevus. laugrannik lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
stratosfääris, mis ei lase UV-kiirgusel maale jõuda Happesademed- sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikoksiidid Sudu- õhus oleva suitsu ja udu segu Hüdrosfäär Veereziim- vee hulga ja taseme ajaline muutus Maailmameri- katkematu kihina 70,8% maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved Rannaprotsessid- ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände- ja kulutusprotessid Rannavall- lainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed Järskrannik- järsu rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kulutav tegevus Laugrannik- lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus
Maja viltu vajumine, purunemine. Puude raiumine (nõlval) Pinnas muutub paljaks. Sademete korral libiseb järsust nõlvast pinnas alla. Ehitise rajamine nõlvale Pinnas võib hakkata libisema, nihkuma ehitise raskuse pärast. Tee ehitamine nõlvale Varingu oht. Nõlv on tehtud järsemaks. Autode poolt tekitatav müra, vibratsioon võivad viia varinguni. Jõesängi süvendamine Veekogu kallast on süvendatud. Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused.
Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri).
mõõtmispiirkondades. Paigaldatakse reeglina vaid mõõtmiste ajaks. Reeperid on tasemevaatluspostide kõrguste kontrollimiseks. On põhireeper- e. Nullsygavuse pikaajaline kinnistaja; tööreeper-e. TVP seadmestiku kõrguse kontrollimiseks. Muutumatu 2-3 aastat. Reeperid moodustavad hydrograafiliste uuringute kõrguselise aluse. 28. TVP põhinõuded: Null ei tohi kuivale jääda.;Asukohal peab olema vaba yhendus merega.; Kaitstud lainetuse eest.; Lugemeid saama tehakuiva jalaga,;Kaitstud jää liikumise eest. 29. Vaatlusajad mareograafita TVP's:Loodeteta meredel: Maailmaaja järgi yle 6 tunni ja kui tasememuutus on 0,2m tunnis, siis iga tunni tagant. Loodetega merel yle tunni, kuid kõrg ja madalvee ajal +-30 min iga 10 min tagant. 30. Normaaltase: 31. Vesinivelleerimine: Vaadatakse teatud aegade tagant TVP'des näitusid ja taandatakse see kõik nulltasemele ja siis saab võrrelda erinevaid punkte
Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud ning selle koristamine on üsna kulukas. Igati kasulikum on püüda ennetada reostuse teket. Selleks, et vähendada õlisaaduste merresattumist on vastuvõetud mitmeid rahvusvahelisi leppeid ja konventsioone, näiteks MARPOL, HELCOM jne. On loodud erilised jälgimisteenused, mille ülesandeks on patrullimine. Õlilekete otsimine ja jälgimine õhust saab toimuda piiratud aja jooksul ning tugevama lainetuse korral pole nende kindlakstegemine võimalik. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. Metoodika on väga lihtne: liigutakse piki rannajoont ning loendatakse ning määratakse kõik sinna mere poolt välja uhutud hukkunud veelinnud. Naftareostuse vältimiseks on seatud laevadele mitmeid nõudeid. Näiteks peavad olema
Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel
jämedamaid setteid, paisates neid rannajoonest kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Inimese mõju rannajoonele: 1)sadamate ehitamisega võib rannajoon muutuda, sest vee tavaline liikumine on takistatud. 2)ehitiste püstitamine pankrannikul rannajoone lähedale võib põhjustada varinguid, maalihkeid 3)intensiivne laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang. 4)reostus. 16.Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda.
Seos lainepikkusega Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega , laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. Sagedus võrdub laine levimiskiiruse ja lainepikkuse jagatisega. Kui tegemist on elektromagnetilise kiirgusega vaakumis, on kiiruseks valguse kiirus . Helilainete puhul on selleks heli kiirus õhus (umbes 330 m/s). Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus, ja on lainetuse sagedus ühikus 1 s-1 = 1 Hz. Kontrolltöö nr.10.: mehaanilised lained. Õppida:1) Võnkumiste levimine elastses keskkonnas (rist- ja pikilained). Lainete levimise põhisuurused: lainepikkus, võnkesagedus ja nendevaheline seos. Tasalained ja keralained. 2) Helilained, helisageduste liigitamine; Lainefaaside kiirust mõjutavad keskkonna omadused. 3) Muusikalised helid ja mürad, nende emotsionaalne mõju sõltuvalt sageduste suhtest; akustiline resonants. 4)Lainete interferents:
Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5. Merepõhi peab olema jämeliivane, kaetud surnud korallriffidega või olema kivine/kaljune. Mudane põhi on täiesti sobimatu
lagunemisel ning zooplanktoni ja teiste loomade toitumisel. Sagedamini vähendab esmastootjate kasvu hoopis valgus. Taimetoitainete kontsentratsiooni kõikumise üks peamisi põhjusi Võrtsjärves on muutlik veetase. Madala vee ajal kiireneb toiteelementide ringe ja paraneb veesamba keskmine valgustatus, see kõik omakorda soodustab fütoplanktoni ja suurtaimede kasvu. Sügavas vees on valgusolud kehvemad ja juurdekasv väiksem. Ka lainetuse mõju ei ulatu põhjani ja setteis seotud toiteelemendid ei ole fütoplanktonile kättesaadavad. -6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks
Valguse interferents: Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline (laser) Valguse difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha Valguse polarisatsioon: Lainetuse jaotus: Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas Omane ristlainetusele Hüdromehaanika: Jaotus: Hüdrostaatika – uurib tasakaalus vedelikke Hüdrodünaamika – uurib vedelike liikumist Hüdrostaatika: Aine tihedus: Mass/ruumalaga Kg/m3 Hüdrostaatiline rõhk:
pinnavormid Moreenküngas- moreenist koosnevad vallid, piklikud künkad Karstumine- kivimite keemiline lahustamine ja liikuva põhjavee meh. Kulutamine Karst- karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ja selle tagajärjel kujunenud veereziim. Esineb Põhja- Eestis Karrid- vihma või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad- maaalused tühimikud Koopad tekivad? Põhjavee toimel, lainetuse kulutaval toimel, vulkaanilise tegevuse toimel, inimtegevuse tagajärjel Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid( Nagu Damlates Gate'is Türgis) Stalagmiidid- koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammas või koonilised tilkekivid( Türgis, mille taha oli valgustus peidetud) Kanjon- piklik, sügav ning kitsas järsuseinaline org( tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena) Rannik- randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd
Pinnavormiks on nii Himaalajamäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Kuju järgi jaotatakse pinnavorme positiivseiks, neutraalseiks ja negatiivseiks. Positiivsed pinnavormid on ümbritsevast alast kõrgemad, negatiivsed aga madalamad. Pinnavorme kujutavat kaarti nimetatakse topograafiliseks kaardiks. 3 Tuuletekkelised pinnavormid Lainetuse ja tuule tegevuse tulemusena võivad tekkida liivaluited või luiteahelikud. Tugev tuul suudab edasi kanda suurel hulgal liiva, mis kuhjub põõsaste, puhmaste jt. takistuste ümber väikesteks kuhikuteks luideteks. Aegade jooksul võivad luided omavahel liituda ja nii kujunevad üsnagi pikad ja kõrged luiteahelikud. Eesti suurimad luitestikud on Narva-Jõesuus, Vääna- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestes, Saaremaal, Hiiumaal ja Peipsi põhjarannikul.
Eestis: Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis. Laineenergia: Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel. Loodeteenergia: Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, avati 26. septembris 1966 Prantsusmaal Bretagne’is Rance’i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m³/s.
kõrgemale. Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid, mis on rannajoonega paralleelsed. 15.Selgita inimese mõju rannajoonele *ehitatakse sadamaid- rannajoon muutub, sest vee tavaline liikumine takistatud *ehitised pankrannikul rannajoone lähedal- põhjustavad varinguid ja maalihkeid *tihe laevaliiklus suurendab vee kulutavat toimet, rand taandub, tekib astang *inimeste poolt reostus 16. Kuidas ja kuhu tekivad maasääred? Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud setetest. Maasääred tekivad siis, kui lained liiguvad rannajoone suhtes mingi teravnurga all. Lainetest kantud liiv ja kivikesed liiguvad pikiranda edasi sik-sakiliselt ja kuhjub kohtades, kus rannajoon muudab suunda. 17.Kirjelda fjordrannikut. Kus esineb? Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud, mis jäid vee alla, kui meretase tõusis ja tekkisid kitsad sügavad lahed, mis ulatuvad kaugele sisemaale. Esinevad Norras, Uus-Meremaal, Tsiilis. 18
Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega. Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ning kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 1000 2000 aastat tagasi. Loodetipus Kiipsaare neemel on tuletorn. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on Kiipsaare tuletorn, mis ehitati neeme keskele, kuid on tänaseks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks. Vilsandi loodusrada - 7 km. Vilsandi ja Vesiloo saarte maastik Harilaiu loodusarada 8 km. Liivame ja klibune poolsaar, mitmekülgse taimestiku ja loomastikuga. Loona- Kuusnõmme loodusrada 10 km. Loometsad, võõrpuuliigid, vaatetorn. Elda-Soeginina loodusrada 6 km.
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. INIMESE MÕJU KESKKONNALE.....................................................................3 1.1 Linnastumine...................................................................................................3 1.2 Autostumine....................................................................................................3 1.3 Kliima mõjutamine.........................................................................................4 1.4 Veekriis ja veereostamine...............................................................................4 1.5 Energia probleemid.........................................................................................5 KOKKUV...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
