Kordamine - kvantoptika 1. ,,E" tähistab footoni energiat, ,,h" Plancki konstanti ja ,,f" valguskvandi sagedust. Planck'i konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust. 2. Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest (metallist, pooljuhist) valguse toimel. 3. Fotoefekti punapiir piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektorni väljumistööga. Sellest väiksema sageduse korral fotoefekti ei toimu. Pikemate lainete (spektri punases osas) juures ei jätku kvandi energiast elektroni ainest välja löömiseks ja fotoefekti ei teki, siis nimetus kas punane piir või pikalaineline piir. 4. hf = A + mv2/2, kus h on pealelangeva valguse sagedus, kokku hf on valguskvandi energia, mis muutub fotoelektroni antud ainest väljumise tööks A ja energia ülejäägi
Luminestsentslambid on hõõglampidest mitmeid kordi ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) Luminofooride omadused : Luminofoorid töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine :
ainult siis, kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. 21. Miks kaks tavalist lampi ei põhjusta püsivat interferentspilti? Kuna lambid kiirgavad üksikuid lainejadasid, nende liitumine ehk interferents muutub nii kiiresti ja juhuslikult , et meile tundub, nagu oleksid toa põrand , lagi ja seined ühtlselt valgustatud. 22. Missugust valguse omadust kinnitab interferentsi nähtus? 23. Missuguseid valguslaineid nimetatakse koherentseteks? Selliseid, mille lainepikkus, sagedus ja faaside vahe ajas ei muutu. 24. Millised valgusallikad tekitavad koherentset valgust? Laserid, ka gaasilahenduslambid koos ühevärvilist valgust läbilaskvate valgusfiltritega. 25. Kui Päike kiirgaks ainult sinist valgust, siis millist värvi oleksid maapinnal olevad esemed? Sinist
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö.
Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. · Laineperiood T on aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. · Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v=l/t · Mõõtmine- Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Valemid- = vT v = f 4) Vaba võnkumised ja sund võnkumised ja näited nende tekkimise kohta. · Vaba võnkumine toimub süsteemi siseste jõudude puhul. Nt: kella pendel,kiik, metronoomi
Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis peaaegu täielikult neeldub atmosfääris. Kiirguse hajumine Hajumine õhu molekulidelt ( Rayleigh`hajumine) on seda intensiivsem, mida lühem on lainepikkus. Valguse piirkonnas tingib see olukorra, kus sinine valgus hajub kõige rohkem. Seetõttu on Päike kollane. Taeva sinise värvuse tingib mitmeid kordi hajunud sinine valgus. Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine) Aerosooliosakestelt hajunud valguse kõrvalekaldumine ei sõltu valguse
muutlikumad, kui need mis toimuvad maismaal, siis on oluline satelliitpiltide hea ajaline katvus Kuna protsessid on tihti mastaapsed, siis on oluline satelliitpildiga kaetava ala suurus (jää olude kaart, tuule väli, reostuse seire jne) Muidugi on alati kasuks kõrge ruumiline lahutus detailide tuvastamiseks Kaugseire põhimõtted Iga absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga keha kiirgab Kiirgusvoog on määratud Stefan-Boltzmanni seadusega Lainepikkus, mille korral kiirgus on maksimaalne, on määratud Wien'i nihkeseadusega Pööratud probleemi põhimõte Kui huvipakkuvat objekti või nähtust ei saa otse mõõta, on sageli võimalik mõõta mingeid muid sellega seotud objekte ja nähtusi ning huvipakkuva objekti kohta andmeid saada mõõdetud andmeid töödeldes. Ilmasatelliidid Ilmasatelliidid jälgivad troposfääri kosmosest ning annavad palju informatsiooni pilvkatte, lainete kõrguse ja
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST)
ning footonil puudub seisumassi - ta ei saa ekssiteerida paigalolekus, footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega p=m*c; E=hf, hf=A+ (v=), fp=, f= , hf>A, E=mc2, N=, c= , 1elektronvolt=1,6x10-19J. E kvandi energia 1J, h plancki konstant (6,6x10-34Js), f valguskvandi sagedust 1Hz, A väljumistöö 1J, m elektroni mass (elektroni seisumass 9,1x10-31kg), v elektroni kiirus 1m/s, fp punapiiri sagedus 1Hz, c valguse kiirus (3x108m/s), lainepikkus 1m, väljunud elekroni kineetiline energia 1J, T periood 1s, mc2 valguse kineetiline energia 1J.
ökonoomsemad ja annavad meeldivamat valgust. Luminestseesivaid aineid kutsutakse luminofoorideks Luminofoor. Luminestsentsvalgust kiirgavad ained, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised ained, mille spektraalne koostis ja intensiivsus ei vasta aine temperatuurile. Näiteks : ZnS:Cu (Kooloni järel on lisand.) Siiretel lisandiaatomis või- ioonis tekivadki luminestsentsifootonid. (Temperatuuril 293 K (20 ºC) vastab musta keha kiirgusmaksimumile lainepikkus 10 µm.) · Nende hulka kuuluvad orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained, mida nim. kristallfosfoorideks Kristallfosfoorid. Kristallfosfoorid katavad luminestsentslampide, samuti telefi- ja arvutikuvari ekraanide sisepinda. Luminofooride omadused : töötavad energiamuundajatena, mis transformeerivad erinevaid energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga
2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus Footoni energiast peab jätkuma elektroni väljalöömiseks. E A H*fmin A fm =A/h 4. Energia jäävuse seadus fotoefekti kohta Et elektron metallist välja lüüa tuleb talle anda energiat (Aväljumistöö) ,seega väljalöödud elektron omandab kineetilise energia. Toimub energia muundumine(energia muundub kineetiliseks energiaks) ja üldine energia hulk jääb samaks. E=A+K 5
HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit võib kirjutada: v vo 1 0,002t kus t on gaasi temperatuur °C. Töökäik: 1. Katsemõõtmised 2. Katsetulemuste kirjapanemine 3. Aritmeetilise keskmise arvutamine vastavale paramee...
Tekib valge valguse lagunemisel. Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru. 2.Milline seaduspärasus ilmneb vesiniku spektris? Jooned on rühmitunud spektraalseeriatesse, igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasid. Täppisanalüüs näitab, et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem kus on joone lainepikkus, R = 1,0974×107 m-1 on Rydbergi konstant, ning n1 ja n2 on täisarvud: n1 on igas seerias konstantne täisarv ja n2 = n1 + 1, n1 + 2, n1 + 3... 3.Kuidas tekib lainete interferentspilt? Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema sama sagedusega ning võnkumisfaaside erinevus ei tohi muutuda. Teisitiöeldult -- erinevate lainete allikad peavad võnkuma muutumatult ühtmoodi. Sagedused peavad olema võrdsed ja ühe allika võnkumine ei tohi teise suhtes muutuda. 4
Raadoiolainete levile avaldab suurt mõju ionosfäär. Ionosfäär on planeedi atmosfäär plasmaolekus väliskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdumise ja neeldumise võime. Ionosfäär muutub korrapäraselt, olenevalt geograafilisest laiusest, päeva - ja aastaajast ning sõltub tugevasti Päikese aktiivsusest. a) Pikklaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 1 - 10 km sagedus 300 - 30 kHz. Ringhääligutes kasutatakse lainepikkuseid 2000 - 650 m. Pikklained levivad lainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Suure lainepikkuse tõttu 22 lained painduvad Maa kumeruse taha . Levi ei ole eriti suur, seepärast kasutatakse levi suurendamiseks võimsaid saatejaamu (mõni kW). b ) Kesklaine on raadiolainete piirkond lainepikkus on umbes 100 - 1000 m sagedusega
c h E = mc2 = hf h = mc2 = . mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h B = = p , mv milles B - De Broglie lainepikkus ja p = m v on elektroni impulss. Kui elektroni liikumine ümber tuuma on seotud lainetega, siis ei tohiks muutuda täistiiru jooksul laineharjade kokkusobimine, s.t. lained peaksid olema faasis - kujult seisulained. Seega elektron peab liikuma orbiitidel, milledele mahub täisarv De Broglie lainepikkusi : 2 r = n B , milles n on täisarv. n=1 n=2 n= 3
Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest keskkonnast teise. Selle tingimuseks on keskkondade erinev tihedus. Mida tihedam on keskkond, seda aeglasemalt elektromagnetkiirgus ehk valgus levib. Vaakumis on see 300000 km/s. Õhus see kiirus langeb. Vees on see umbes 250000 240000 km/s.
100 100 100 Vastus: = ( 0, 00805 0, 00086 ) mm , ehk = ( 805 86 ) nm Järeldus: Mõõtmistega sain lainepikkuseks = ( 805 86 ) nm , mis arvestades viga langeb kokku punase värvuse lainepikkusega mis on 620-770 nm ning jab nähtava lainepikkuse vajemikku, milleks on 380-780 nm. Kuna katses kasutasime punast filtrit võib lugeda selle õnnestunuks. Selle katse maksimaalne lainepikkus koos veaga langeb kokku dioodlaseri lainepikkusega 780-850 nm, mida kasutatakse näiteks hambaravis.
Võrdlusmaterjalist nähtub, et klorofüll a absorbeerib settida ja filtritakse läbi sama paberfiltri teise väikesesse mensuuri. Sama korratakse valgust lainepikkusel 662 nm, mis langeb täpselt kokku katsetulemusega 662 nm. veel 2 korda à 4 ml atsetooniga ja lõpuks veel 2-3 ml atsetooniga, et saada ca 10 ml Kuna katsetulemuste spektrilt on näha ühte piiki 475 nm juures, siis võib järeldada, et filtraati (Lahus 2). Spektrofotomeetril võetakse lainepikkus vahemikus 350-750 nm lahusesse oli jäänud karotinoide. Katsetest saadud tulemuste ja võrdlusandmetest algul nulljoon heksaaniga ja seejärel Lahus 1 spekter heksaani suhtes. Sama lähtuvate tulemuste võrdlus: korratakse atsetooniga- nulljoon atsetooniga ja Lahus 2 spekter atsetooni suhtes. Saadud tulemused: Võrdlusandmete tulemused:
1. Mehaanika 1. Kinemaatika Kordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane s sirgjooneline X=x0+vt S=vt v= a=0 t liikumine at 2 s = v0 t + Ühtlaselt muutub at 2 2 v - v0 x = x0 + v0 t + V=v0+at a= liikumine 2 v - v0 2 2 ...
piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 17. Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. 18. Peamiseks elektromagnetlaineid iseloomustavaks suuruseks on sagedus f. Ajalooliselt traditsioonist tulenevalt kasutatakse palju ka lainepikkust λ vaakumis. c=λf kus c=3* 108 m/s valguse kiirus vaakumis, f-footoni sagedus (Hz), λ-footoni lainepikkus (m) 19. Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiirguseks valguse kiirus. Helilainete puhul on selleks heli kiirus õhus umbes 330 m/s. 20. Ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest on kombeks paigutada nad sageduse või lainepikkuse järgi astmikule ehk skaalale, mille ühes otsas paiknevad madalasageduslikud ja pikad, teises otsas kõrgsageduslikud ja lühikesed lained.
* Laine kannab edasi mitte ainet, vaid energiat. * Laine tekib keskonna häirimised. * Mehaaniline laine on aineosakeste liikumine. •Lainete liigid: 1. Ristlaine – laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. 2. Pikilaine – laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. •Lainet iseloomustavad tegurid: 1. Võnkeamplituud 2. Periood 3. Sagedus 4. Laine kõrgus – laineharja ning lainenõo kõrguste vahe. Tähis: h Ühik: meeter Valem: h = 2 x0 5. Lainepikkus – kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Tähis: 6. Laine levimiskiirus v = s/t 5. Lainetega kaasnevad nähtused •Peegeldumine – on laine tagasipöördumine keskondade lahutuspinnalt. * Peegeldumisnurk on võrdne landemisnurgaga. •Murdumine – on levimissuuna muutus teise keskkonda üleminekul. * Murdumist põhjustab levimiskiiruste erinevus.
09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Mõõta lainepikkus liinis a) Käivitasime generaatori. b) Lülitasime lühise liini lõppu. c) Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi. d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464
2. Töövahendid Goniomeeter, difraktsioonivõre, spektraallamp. 3. Töö teoreetilised alused Valguslainete levimist tõkete taha homogeenses isotroopses keskkonnas nimetatakse valguse difraktsiooniks. Difraktsiooni tõttu satub valgus geomeetrilise varju piirkonda. Difrageerunud valguse edasisel levimisel täheldatakse interferentsi, mille tulemusena valguse intensiivsus on erinevates ruumipunktides erinev. Intensiivsuse jaotuse ava või tõkke taga määrab valguse lainepikkus ja ava või tõkke kuju ning suurus, samuti vaatluskoha kaugus avast või tõkkest. Antud töös tekitatakse difraktsioonipilt korrapärase (perioodilise) pilude süsteemi, nn difraktsioonvõre abil, milles maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral. Lihtsamaks optiliseks difraktsioonivõreks on klaasplaat, millele on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed – kriimustused laiusega b (joon. 19.1), mis on
Pii-elektrone delokaliseerivad funktsionaalsed rühmad on amino, -OH, -F ja metoksü. Neid gruppe sisaldavad molekulid fluorestseerivad. Molekuli jäikus suurendab fluorestsentsi, kuna energiat ei ole nii lihtne enam võnkumistele ja keskkonna soojusele anda (põrkumised teiste molekulidega). Viskoossus suurendab fluorestsentsi (toimub vähem kokkupõrkeid). 25.Seadme skeem selgitusega 26.Kuidas tekib ergastus-emissioon spekter (3D spekter) Esimesel monokromaatoril valitakse ergastuse lainepikkus ja siis mõõdetakse kogu emisiooni spekter. Detektor koosneb mitmest järjestikusest detektorist ehk ribadetektor. Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 27.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Fluorestsentsi kvantsaagis on fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks. Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (pole fluorestsentsi) kuni 1 (kõik molekulid on ergastatud olekus ja põhjustavad fluorestsentsi).
neelab ainult temale iseloomulike sagedustega elektromagnetilisi laineid. Kvantteooria seletab seda sellega, et aatomis võivad elektronid olla vaid teatud kindlate energiateg olekutes. Elektroni üleminekul suurema energiaga olekust (kõrgemalt energeetiliselt nivoolt) väiksema energiaga olekusse (madalamale energianivoole) kiirgab aatom kvandi, mille sageduse saab arvutada seosest: 1E2EnEmEnE hEhEEmnnm=-=, kus on Plancki konstant. Sellele sagedusele vastab lainepikkus hc= (c on valguse kiirus). Kuna keemiliste elementide aatomid erinevad üksteisest prootonite ja elektronide arvu poolest, siis on igal elemendil teistest erinevad lubatud energianivood ja erinevad elektronide üleminekutõenäosused ühelt energianivoolt teisele. Järelikult annavad erinevate elementide aatomid erinevat spektrit. Ülalöeldu on täpselt õige ainult juhul, kui aatomid on üksteisest isoleeritud (puudub vastasmõju aatomite vahel)
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale
2 10,74 13,57 1,415 2,00223 3 10,57 13,71 1,570 2,46490 4 10,43 13,85 1,710 2,92410 5 10,30 13,94 1,820 3,31240 6 10,19 14,04 1,925 3,70563 Mõõtmistel kasutatud valguse lainepikkus 0=640 nm. ARVUTUSED rj2 = f(j) 3,90000 3,80000 3,70000 3,60000 3,50000 3,40000 3,30000 3,20000 3,10000 3,00000 2,90000
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 17.11.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: ν=λ∙ƒ kus v on lainete levimise kiirus, λ – lainepikkus, ƒ – sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab χ arvutada valemi järgi: 𝝁𝝂𝟐 χ= 𝑹𝑻 R – universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T – absoluutne temperatuur ( °K) μ – moolmass (ohu jaoks μ =29·10 –3 kg/mol)
saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Seega lainepikkuse määramiseks selles laboritöös leiutakse mikrofooni valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega v= * f (m/s), kus on lainepikkus ja f- laine sagedus. v0 = v/ (1+0,002t), kus v on laine levimise kiirus ja t on gaasi temperatuur C° kraadides. =v2/RT,kus on moolmass (õhu jaoks 29*10-3 kg/mg), R universaalne gaasikonstant (= 8,31J/mol*K), T absoluutne temperatuur (Kelveni kraadides). 5. Täidetud arvutus tabelid. Tabel 1 Katse tulemuste tabel Katse nr f, Hz l0, cm ln, cm ln, cm , m
o Piki- ja ristlaine (+ joonised) Pikilaine – laine, milles võnkumiste suund in piki levimise sihti Ristilaine – laine, milles on võnkumiste suund risti laine levimise sihiga Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkus - nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks vahemaa kahe lähima laineharja vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega lambda (λ). Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sageduse f jagatisega: Laine levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Ühe v T v f
Sagedus on füüsikaline suurus, mis näitab võngete arvu ühes sekundis. f=1/T Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluaendist. Amplituud on võnkuva keha maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laine levimiskiirus näitab, laine poolt läbitud teepikkust ajaühikus. Lainepikkus on füüsikaline suurus, kahe samas võnkefaasis olema lähima punkti vaheline kaugus. Lainepikkus on võrdeline laine levimiskiirusega ja pöörvõrdeline sagedusega. SOOJUSÕPETUS Ideaalne gaas on mudel, mis iseloomustab normaaltingimustel enamikke gaase. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, mille korral jäetakse arvestamata aineosakeste mõõtmed ja osakeste vahel mõjuvad jõud. m pV = × RT ; R=8,3 J/Mol*K M
Impulsimoment. Impulsimomendi jäävuse seadus. Võnkliikumine ja selle levimine. Võnkliikumine. Võnkumiste liigid. Vaba- ja sundvõnkumised. Võnkumiste liitumine, tuiklemine ja resonants. Sumbuvad võnkumised. Harmooniline võnkumine. Võnkumiste periood, sagedus, võnkeamplituud, võnkumiste faas. Harmoonilise võnkumise võrrand. Vedrupendel. Matemaaline pendel. Energia muundumine mehaanilisel võnkumisel. Lained Võnkumiste levimine elastses keskkonnas. Lainete liigid. Lainepikkus. Seos kiiruse, lainepikkuse ja sageduse vahel. Lainepind, lainekiir. Huygensi printsiip. Superpositsiooniprintsiip. Lainete interferents. Seisulaine. Huygensi-Fresneli printsiip. Lainete difraktsioon. Lainete koherentsus. Doppleri efekt. Molekulaarfüüsika (30h) Molekulaarkineetiline teooria. Mikro- ja makroparameetrid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Statistiliste seaduspärasuste kasutamise vajalikkus mikromaailmas toimuvate protsesside kirjeldamiseks.
Tegelikult see siiski päris nii pole. E.Kyrö(1993) sõnul on osooni molekul tunduvalt ebastabiilsem kui hapniku molekul. Teda mõjutab ka lähiinfrapunane kiirguskvant, mille lainepikkus on väiksem kui 1200 nm. Seega võib öelda, et samal ajal kui ultravioletne kiirgus lõhub hapniku molekuli , lõhub ta ka osooni molekule. Toimub vastassuunaline fotodissotsiatsioon. E.Kyrö(1993) andmeil , kujutas esimesena Chapman 1930 -ndail seda dünaamilist protsessi järgnevalt. O2 + hv -> O + O lainepikkus on väiksem kui 243nm (1) O+ O2 +M -> O3 +M M=N2 või O2 (2) O3+ hv -> O2 + O lainepikkus on väiksem kui 1200nm (3) O2 + O -> O2 + O2 (4) Ultraviolettkiirgus seab endale ise atmosfääris tõkke ette. Kuna osooni hävimisel (reaktsioon 3) , neeldub ka nähtavat ja eriti intensiivselt lähiinfrapunast kiirgust moodustub umbes 50 km kõrgusel suhteliselt kõrge temperatuuriga (üle 0 kraadi) kiht. Eerme(1993) sõnul langevad
Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Footonil puudub seisumass, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footoni impulss on määratud tema massi ja kiiruse korrutisega ning selle suund ühtib valguslaine levimissuunaga. Kui footonid langevad mingile kehale, annavad nad oma impulsi sellele üle. Valguse rõhk on võrdeline valguse intensiivsusega. Footoni põrkumisel vaba elektroniga väheneb footoni energia ja suureneb kiirguse lainepikkus. Fotokeemilisteks nimetatakse reaktsioone, mis toimuvad vaid valguskvantide osavõtul (fotosüntees, osooni tekkimine, pildistamisel). E – (kvandi)energia (J) Ek – kineetiline energia (J) A – väljumistöö (J) λ – lainepikkus (nm) v – kiirus (m/s) h – Plancki konstant (6,6 · 10-34 J/s) m – elektroni mass (9,1 · 10-31 kg) c – footoni lainekiirus (3 · 108 m/s) f – valguse sagedus (Hz)
keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest neisse jõudmiseks on laine levinud võrdse aja. Nii võib öelda, et lainefront on samafaasi joon või pind. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus ei ole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana. Teiste sõnadega, geomeetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus võrdseks nulliga ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Dispersioon on nähtus, mille korral aine absoluutne murdumisnäitaja sõltub valguse lainepikkusest või sagedusest. Valguse murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. sin/sin= const ( langemisnurk, murdumisnurk) Mehaanilised lained levivad vaid aines, elementaarlained nii aines kui vaakumis, see tähendab, nad ei vaja levimiseks ainet.
Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide kiiruse ja liikumissuuna määramiseks, keevitamiseks, kõvade ja raskesti sulavate materjalide lõikamiseks, plasma kuumutamiseks
Täisarvud n1 ja n2 (n1 on igas seerias konstantne täisarv). Millistes lainetes on makrolainetes paisude/sõlmede hulk täisarvuline? Seisulainetes. Millise füüsikalise suuruse ühik on elektronvolt? 1 elektronvolt on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. Millised nähtused näitavad elementaarosakeste laineloomust? Interferentsi- ja difraktsiooninähtused. Kuidas on omavahel seotud osakese mass ja de Broglie` lainepikkus? De Broglie tegi seose laine iseloomustamiseks lainepikkusega. Valem: = h/p = mv Kumb on raskem, kas neutron või elektron? Neutron on raskem. Mida kujutab endast leiulaine? Leiulaineks nim. mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. Mida tegi Schrödinger? Ta tegi laine- ehk kvantmehaanika põhivõrrandi, lihtsustatud kujul: F=ma Heisenbergi määramatuse printsiibid? 1) On osakest iseloomustavate suuruste paare, milles
Kuidas mõõdetakse? Galaktikate kaugusi määratakse punanihke järgi Hubble'i seadusega. 1. Spektri pildistamine. Võrdlemine meie Galaktika spektritega või laboratooriumis mõõdetud spektritega. Otsene nihke mõõtmine spektrilt. Arvutamine. '- z= = 2. Eemaldumiskiiruse välja arvutamine vr = c = cz = H 0d c valguse kiirus [ca 300 000 km/s] lainepikkuse muut nihketa lainepikkus z punanihe H0 Hubble'i konstant d kaugus [Mpc] 3. Kauguse arvutamine. vr c v r = H0d d = = H0 H 0 Suur osa punanihkeid on mõõdetud optilistelt spektritelt. Tavaliselt tehakse seda 1-5 meetrise keskmise teleskoobiga ning keskmise lahutusvõimelise spektrograafiga. Spektreid, millelt punanihkeid mõõdetakse on kahte tüüpi: 1.Kiirgusspekter tüüpiliste A tähe karakteristikutega
DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Tähekombinatsiooni "DVD" tõlgendati algul lühendina inglise keele sõnadest digital video disc, sest algul kasutati seda videokassettide asendajana. Hiljem hakati DVD-d kasutama ka suvaliste andmete talletamiseks ja "DVD" tõlgenduseks sai digital versatile disc. DVD lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit, mille lainepikkus on 650 nm (CD jaoks kasutatakse laserit lainepikkusega 780 nm). See võimaldab võrreldes CD-ga väiksemat süvendit DVD pinnale graveerida. Seega on ka DVD mahutavus suurem. Kui vaadata Blu-ray Disci , DVD formaadi järeltulijat, siis see kasutab laserit lainepikkusega 405 nm ja ühe kahekihilise ketta mahutavus on 50 GB. 2002. aastal töötasid nad välja DVD+R(W) standardi, mille litsentsi hind oli natukene odavam. DVD-RAM on ülekirjutatav (~100 000 korda) andmekandja. Andmete
) 5. Tavalises telefonis muundatakse helisignaal sama sagedusega elektromagnetlaineks ja kantakse siis edasi. Raadiotelefonides signaal enne edasikandmist moduleeritakse ( kirjutatakse kandesignaalile ) ja alles siis saadetakse see teele. Miks ? ( 3 p.) 6. Raadiolained jaotatakse lainepikkuste ja sageduste järgi pikklaineteks, kesklaineteks,lühilaineteks ja ultralühilaineteks. Kirjuta kõikide raadiolainete jaoks lainepikkuste ja sageduste vahemikud . Kuidas on omavahel seotud sagedus ja lainepikkus ? ( 9 p.) 7. Leia esimese tulba sõnadele kahest teisest tulbast sobivad vasted .( 8 p.) Raadiolained levivad : a) pikklainealas - piiratud kaugustel - peegeldudes ionosfäärilt b) kesklainealas - mistahes kaugustel - peegeldudes maapinnalt c) lühilainealas - suurtel kaugustel - paindudes maapinna poole d) ultralühilainealas - otsese nähtavuse piirkonnas - peegeldudes sidesatelliitidelt 8
Nanotehnoloogiat peetakse peamiseks tuleviku kõrgtehnoloogilise tööstuse aluseks(2). Nanotehnoloogia kiire rakendamise peamiseks takistuseks on taskukohase tehnoloogia puudumine, millega saaks valmistada nanostruktuure. On olemas palju erinevaid potentsiaalseid mooduseid, mida uuritakse, kuid ühist seisukohta pole veel leitud. Tänapäeval kasutusel olev fotolitograafia (nanotehnoloogia haru, mis tegeleb nanoelektroonika komponentide valmistamisega(4)) rakendamisel on takistusi, sest lainepikkus jääb kohati suuremaks, kui objektide mõõtmed. Lahendustena on välja pakutud kas elektron või röntgenlitograafia kasutuselevõtt, kuid jällegi on nende meetodite mittekasutuselevõtu suureks põhjuseks raha. Probleemidest hoolimata on nanotehnoloogia kiiresti laienev valdkond, mis tungib järjest enam ka tööstusesse. Uuringud on näidanud, et just nanotehnoloogiat peetakse peamiseks majanduse mõjutajaks tulevikus. Seda kinnitab ka fakt, et kulutused
Energia ei hävi ega kao. Selle seaduse objektiks on energia hulk - kvantiteet. Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit. aatomid, molekulid, veepiisad, jms) paigutuse korrapära, organiseeritus või struktuuri keerukus. Kiirgusenergia kõrgemale kvaliteedile (madalamale entroopiale) vastab suurem võnkesagedus (lühem lainepikkus, madalam temperatuur). Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab. Carnot poolt kasutusele võetud termin entroopia on teatud mõttes ebaõnnestunud mõiste, kuna ta iseloomustab kvaliteedi langust, mittekvaliteetsust. Sellepärast võeti füüsikas kasutusele ka vastandmõiste negentroopia
Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus. Üldtuntud on ka röntgeni- ja raadiokiirgus. (Jossif Sklovski "Universum, elu, mõistus") Kõik eelnimetatud kujutavad endast elektromagnetilist kiirgust, mida võib kirjeldada kui lainelist liikumist, kus kahe järjestikuse laineharja vahelist kaugust nimetatakse lainepikkuseks. Loetletud kiirgused erinevad üksteisest vaid lainepikkuse poolest. Röntegikiirguse lainepikkus on palju lühem ning raadiokiirguse lainepikkus palju pikem kui nähtaval valgusel. Kõiki neid kiirgusi tuleb tähistaevast, kuid need on olemas ka Maal. Kõike elusat hävitav gammakiirgus tekib näiteks aatomipommi plahvatamisel. Röntgenikiirgust kasutavad arstid inimese keha läbivalgustamiseks. Ultraviolettkiirgust tuleb näiteks Päikesest
0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui alghetk on null a kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r amplituud 0 algfaas t ajavahemik liikumise algusest ringsagedus 1 z hälve T periood f sagedus vz võnkuva punkti kiirus az võnkuva punkti kiirendus lainepikkus u laine levimise kiirus x koordinaat laine levimise sihis k lainearv faas Soojusliikumine NA Avogadro arv v osakese kiiruse suurus T absoluutne temperatuur k Boltzmanni konstant N osakeste arv mingis ruumiosas v osakeste kiiruste keskväärtus II v osakeste ruutkeskmine kiirus m osakese mass Jõud Newtoni seadused F jõuvektor m mass a kiirendusvektor P kaal g raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr gravitatsioonijõu suurus
Tavafoto pildistamisel lähtume geomeetrilise optika põhiseadusest -- valguse sirgjoonelisest levimisest. Objektilt lähtuvad valguskiired juhitakse fotoaparaadi objektiivi abil filmilindile, kuhu jäädvustub varjatud kujutis. Film töödeldakse ja saadakse tasapinnalised fotod. 39. Punapiir. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. f=A/h. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 40. Dispersioon, selle seaduspära. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Mida väiksem valguse lainepikkus, seda suurem murdumisnäitaja. 41. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 42. Spekter, selle liigid.
Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse ,,kasvuhoone efektiks". Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid tõuseb pidevalt väikeste pügalate võrra
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Heli kiirus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilased:Kaarel Kalm Marko Karlson Maksim Kaidalov Mario Kajasalu Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v = µ kus = Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R -universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T -absoluutne temperatuur( °K) , µ -moolmass (ohu jaoks µ =29·10 3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on m...
Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega. Ainet kuumutades 2selt tasemelt 3ndale minnes neelab sama palju kui alla tulles 3ndalt 2sele kiirgab. Gaas neelab kiirgust samuti kindlate väärtuste kaupa nagu kiirgab. Neeldumisspekter koosneb tumedatest joontest, mis vastavad täpselt sama gaasi kiirgamisel tekkivatele heledatele joontele. Spektraalseeria- spektrijoonte kimp, mis on koonduvas jadas. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igale kindlale sagedusele vastab kindel energia. Kvandi energia on võrdne aatomi energiatasemete vahega. Elektron liigub aatomis kindlate orbiitide vahel hüppeliselt.
olekutele vastab el tiirlemine teatud kindlatel lubatud orbiitidel./ Lubatud orbiitidel on el liikumishulga momendi arvväärtus kordne Plancki konstandiga. 17.Bohri aatomiteooria kiirguse postulaat väidab, et üleminekult ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab(neelab) energiakvandi. 18.Bohri aatomimudelis on liikumishulga moment 3h/2pii elektronil, mis asub kolmandal orbiidil. 19.Louis de Brogile hüpoteesi kohaselt võib iga liikuvad elementaarosakest käsitleda kui lainet, mille lainepikkus on pöördvõrdeline osakese liikumishulgaga. 20.Erinevalt klassikalisest füüsikast võimaldab kvantmehaanika mikroobjektide uurimisel ennustada vaid sündmuste toimumise tõenäosust. 21.Kovalentse sideme korral on mõned molekuli koosseisu kuuluvate aatomite el ühised kogu süsteemile 22.Metallilise sideme iseloomulikuks tunnuseks on see, et iga aatomi üks või mitu el on ühildatud kõigi metalli aatomite poolt. 23
Fotoefektiks nim. elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel FOTOEFEKTI PUNAPIIR suurim lainepikkus, mille puhul veel tekib fotoefekt I seadus: Kiirguse poolt väljalöödud elektronide maksimaalne kineetiline energia ei sõltu kiirguse intensiivsusest II seadus: Fotoefekti punapiir sõltub ainult elektroodi materjalist ega sõltu kiirguse intensiivsusest III seadus:Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Väljumistöö on alati võrdne vähima energiahulgaga, mis on vajalik elektroni ainest välja viimiseks,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
