Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lainepikkus" - 501 õppematerjali

lainepikkus – Laine karakteristik, kahe lähima ühes ja samas faasis oleva (faasivahe 2π) punkti vaheline kaugus.Расстояние между 2я соседними максимумами волны.λ=сТ=с∕f 8.Laine võrrand- nim avaldist, mis maarab vqnkuva punkti halbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t. Funktsioon peab olema perioodiline nii aja kui ka koordinaatide suhtes.
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Analoogiliselt loeme vastvõtja kiiruse v pos. kui vastuv. läheneb allikale ja neg. kui kaugeneb allikast. Lõigule pikkusega v mahub allika poolt ajaühikus tekitatud o laineharja ja -nõgu. Kui aga allikas liigub kk. suhtes kiirusega a, siis hetkel, mil ta lõpetab o-nda võnke, on esimesest võnkest tingitud lainehari allikast kaugusel -a. Järelikult paikneb 0 laineharja ja ­nõgu nüüd lõigul pikkusega -a, seega on lainepikkus =(-a/0). (joon. 9) §60. Statistiline ja termodünaamiline uurimismeetod. Statistilise meetodi kohaselt koosneb iga keha ­ tahke, vedel, gaasiline- suurest hulgast väga väikestest osadest, nn. molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus , kaootilises, ilma mingi eelissihita liiku-mises, mille intensiivsus sõltub aine temp.-st. Molekulide kaootilist liikumist tõestab otseselt Browni liikumine...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Suure Paugu teooria ja ajalugu

Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Suure Paugu teooria on kosmoloogias valdav teaduslik...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgus - spikker

Murdumisel muutub valguse lainepikkus . Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter ­ selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus...

Füüsika
266 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ilmastik

seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaasaegne ja Bohri aatomimudel

Selle tulemusena elektronid ergastuvad ja tekib kiirgus. Aatomid asuvad gaasis üksteisest kaugel ja saavad teistest segamatult kiirata. Valgus tekib siis, kui elektron tuleb tuumale lähemale. Kuna elektron saab olla ainult mingitel kindlatel kaugustel tuumast, siis on ka spektris ainult mingite kindlate värvustega jooned, millele vastab kindel lainepikkus . Hõõguvad gaasid annavad joonspektri, mis lubab aineid kindlaks teha. Ainete määramist nende spektrite järgi nimetatakse spektraalanalüüsiks. Tahkes aines saavad aatomites olevad elektronid energiat teisiti. Näiteks hõõglambis voolu toimel eralduv soojus paneb ioonid kiiremini võnkuma (suureneb ioonide energia). Osa sellest energiast antakse elektronidele, mis eemalduvad tuumast ja kui nad tulevad tuumale lähemale, siis kiirgubki valgus....

Füüsika
292 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Universum

Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub (Suur Kollaps). Tänapäeval läh...

Füüsika
231 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Musta keha kiirgus

Lisaks sellele selgitas ta, kuidas muutub spekter temperatuuri muutudes. Plancki töö musta keha kiirguse probleemi kallal oli üks aluseid imelise kvantmehaanika loomisel, mille lähem kirjeldamine paraku ei mahu käesoleva artikli raamidesse. Planck ja teised avastasid, et kui musta keha temperatuur suureneb, kasvab sekundis kiiratava valguse hulk ning spektri lainepikkus muutub sinisemaks (vaata joonis 1). Joonis 1 Nii muutub raud temperatuuri suurenedes oranzikas-punaseks ning edasisel kuumutamisel nihkub tema värv üha enam sinise ja valge suunas. 1893. aastal võttis saksa füüsik Wilhelm Wien musta keha temperatuuri ja lainepikkuse suhte kokku valemiga kus T on temperatuur Kelvini järgi. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
8
doc

James Clerk Maxwell

Ta märkis, et kui liigutada magnetit edasi-tagasi, tekivad lained, mis liiguvad üle Faraday jõujoonte. Maxwell tuli välja ka huvitava seisukohaga, et valgus kujutab endast tegelikult ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Ta suutis seda ka tõestada. Tõestas samuti matemaatiliselt, et peavad eksisteerima veel teist laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu me teame, et raadiolained, mikrolained, infrapunased kiired, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiired kuuluvad kõik elektromagnetlainete perekonda. Faraday katsetulemuste põhjal tõestas esimesena elektromagnetismi just Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

pendel: l ­ pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus T = 2 T = 2 periood g k Vedrupendel: m ­ keha mass, k ­ vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x ­ hälve, x0 ­ amplituud, ­ nurkkiirus, t ­ aeg Laine levimiskiirus v = f ­ lainepikkus , f ­ laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p ­ vedeliku rõhk sügavusel h, g ­ raskuskiirendus, ­ vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p ­ vedeliku või gaasi tihedus, V ­ keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ringjooneline liikumine ja laine

Trajektoori keskpunkt on väljaspool keha. Pöörlemine- trajektoori keskpunkt on keha sees. Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Ringjoonelise liikumine kiirused:*joonkiirus- ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe.*nurkkiirus- pöördenurga ja liikumisaja suhe. Võnkumine- keha liikumine kordub teatud ajavahemikes * vabavõnkumine-toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. *sundvõnkumine-toimub välise perioodilise jõu mõjul. Periood- aeg ühe võnke tegemiseks, ei sõltu massise ega amplituudist. Sõltub kiirendusest ja pendli pikkusest. Sagedus-võngete kiirus perioodis. Resonants- amplituudi järsk kasv. Laine- võnkumise levimine ruumis. Ristlaine-ainet edasi ei kanta, keskkond saab ainult häiritud, võnkumine toimub risti laine levimissuunaga. Pikilaine- võnkumine toimub piki laine...

Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mehaaniline töö

Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest...

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valgus

Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub. Tasalaine: front on tasandikujuline. metallurgia, kriminalistika. Lainepikkus : kahe samas faasis võnkuva naaberpunkti Polarisatsioon. Polaroid ­ kristallne aine, mida valgus ei läbi, kui vaheline kaugus. Periood(T): aeg mis kulub valguslainel pilud on risti. Polariseerimata valgus ­ valguslained on kõikvõimalikel ühe lainepikkuse võrra edasi liikumiseks. Sagedus(f): näitab tasanditel (ülesalla, vasakultparemale jne) Kasutamine ­ LCD telerites, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Kiirus(v): kui pika tee mobla erkaan, tasukuarvuti ekraan...

Füüsika
136 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Mikrofon

Kui helil on täpselt võrdne juurdepääs N S riba mõlemale küljele, siis on mikrofoni suunadiagramm 8-kujuline. Riba püsimagnet horisontaaltasandiga samal tasandil hakkab väljund vähenema koos sageduse vähenemisega, kui heli lainepikkus hakkab lähenema lindi pikkusele. Mõnel lintmikrofonil on lindi esi- ja tagakülje vahel asümmeetrilised teed ja seega on mikrofon rohkem ühesuunaline. Ühendatud toime On võimalik ehitada mikrofone, kus tundlikkus helirõhu gradiendile ja tundlikkus helirõhule on ühendatud. Seda on võimalik saavutada kas kasutades ühes mikrofonis kahte eraldatud süsteemi või luua membraani tagakülge mõjutavate helilainete jaoks akustilised viitteed...

Elektroonika
78 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Valguse interferents ­ on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest. Koherentsus ­ lained, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. Valguse difraktsioon ­ on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda. Valguse levimiskiirus ­ v m/s Valguse lainepikkus ­ m Sagedus ­ f s-1 Hz Periood ­ T s 1 v= f = f T Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir ­ kitsa kiirtekimbuna leviv valguslaine. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ ühtlases (st homogeenses ja isotroopses) keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon....

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Elektromagnetism ja optika

ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud ­ laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F ­ jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r ­ laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q ­ laeng (ühik:...

Füüsika
207 allalaadimist
thumbnail
39
ppt

Aatomi- ja tuumafüüsika

annavad fotoplaadil informatsiooni nende kiirendamise pinnareljeefist (varasemvahest potentsiaalide tehnoloogia) ­ mida suurem võionvalgustundlikul potentsiaalide vahe, ·seda väiksem on elektronide paneelil, Tunnelmikroskoop mille võimaldab lainepikkus signaalesaadaanalüüsib arvuti informatsiooni aine pinna aatomitest ja nende massiividest 22.11.12 30 Molekulide moodustumine · Kovalentne NaCl näide: side: · Na1.muutub Aatomite tuumadejatõuge kergesti+ Cl ­ tasakaalustatakse iooniks elektronide · leidumise...

Füüsika
375 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

Amplituud suureneb seda enam, mida väiksem on väline takistus ja hôôrdumine süsteemis. Laineks nim. ruumis levivaid vônkumisi. Lained vôivad olla : a) pikilaines osakesed vônguvad piki laine levimise sihti b) ristilaines osakesed vônguvad risti laine levimise sihiga c) tasalaines on samafaasipinnad tasapinnad d) keralaines on samafaasipinnad kerakujulised Lainete levimise kiirus : v = . = / T (m/s) - lainepikkus , kahe järjestikuse samas faasis vônkuva punkti vaheline kaugus (m) - lainete sagedus = N / t T - osakeste vônkumise periood laines (s) Samafaasipinna kôik osakesed vônguvad samas faasis ehk ühtemoodi. Lainete interferentsiks nim. koherentsete lainete liitumise nähtust, mille tulemusena tekib ruumi igas punktis vônkumiste amplituudi kindel jaotus. Interferentsi max. tekib, kui liituvate lainete käiguvahe on vôrdne täisarvu lainepikkustega. d = k . (m) Interferentsi min...

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Koherentsus ­ Selliseid laineid, mis on võrdse lainepikkusega (sagedusega) ning mille faasivahe ajas ei muutu, nimetatakse koherentseteks. Valguse difraktsioon ­ Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valguskiir ei satu. v ­ valguse levimiskiirus, ­ valguse lainepikkus, f ­ sagedus, T-periood Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir ­ Valguskiir on kiir, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Valguse sirgjoonelise levimise seadus ­ Homogeenses, isotroopses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Isotroopses keskkonnas levib valgus kõigis suundades ühesuguselt. Homogeense keskkonna omadused on kõigis ruumipunktides ühesugused. Peegeldumine ­ Peegeldumine on valguse tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt sinna keskkonda, kust ta tuli....

Füüsika
460 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valguse murdumine

· Valguse murdumise seaduspärasus- valguse levikul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus keskkondade lahutuspinna ristsirge poole. 2. valguse kiiruse ja lainepikkuse muutumine murdumisel: · Murdumisel läheb valgus ühest keskkonnast teise, järelikult muutub ka valguse kiirus. · Murdumisel muutub valguse lainepikkus (v = f ?) · Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suueneb. Aine Valguse kiirus Õhk 300 000 Vesi 225 000 Klaas 200 000 Teemant 124 000 3. murdumisseadus: · Murdumisseadus: langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus (ns- suhteline murdumisnäitaja) · Ns = v1/v2 =sina/siny. 4...

Füüsika
217 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun