Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid · kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltu...
hälve; 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud
Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. · Energia ja aine vahekord- · Laine tekkimise keskkond- laine saab tekkida elastses keskkonnas, kus on osakestel püsiv tasakaal ning on olemas jõud, mis püüab aineosakesi tasakaalu asendisse tagasi tuua. · Ristlained on lained, kus aine osakesed võnguvad laine levimissuunaga risti. · Pikilained on lained, kus aineosakesed võnguvad laine levimise sihis. · Lainefront on pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa keskkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. · Periood on aeg, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). · Sagedus võngete arv ajaühikus · Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. · Levimiskiiruse arvutamise valem - 12.
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 85. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. Sekundaarlained kiirguvad vaid ettepoole (teistes suundades kustuvad). Seega laine geomeetriline kuju ei muutu. Kui aga laine teele jääb ebaühtlus, siis muutub see ebaühtluse koht iseseisvaks laineallikaks. Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest. Kui ebaühtlus on suurem kui lainepikkus, siis märkame peegeldumist. Kui
ühik henri H Võnkering on vooluring elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. See sisaldab kondendaatorit ja induktiivpooli. Thompsoni valem ütleb, et periood sõltub induktiivusest ja mahtuvusest. T = 2 ruutjuurLC Vahelduvvool on elektri vool, mille tugevus ja suund ajas perioodiliselt muutub. OPTIKA Valgus kui elektromagnetlaine - Elektromagnetlaineks nimetatakse ruumis levivaid võnkumisi. Elektromagnetlainete skaala: Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu liane pole veel levinudsellest keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelist kaugust. 1 meeter Laine sagedus näitab täisvõngete arvu ajaühikus. Laine periood näitab aega, mille jooksul laine levib edasi lainepikkuse võrra. Laine faas määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel; valgus laien korral E-vektor.
nähtuseid ja rakendusi: elektriline varjestamine, polarisatsioon, piesoelektriline efekt ja selle kasutamine kaaludes ning kellades, kondensaator, kondensaatori kasutamine, elektrivool erinevates keskkondades, vooluraam, elektrimootor, osakeste liikumine magnetväljas, generaator, vahelduvvool, elektrienergia ülekanne, vahelduvvoolu võrk, transformaator, elektromagnetlained. Optika Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: elektromagnetlaine, valguskiir, valguse sirgjoonelise levimise seadus, lainefront, lainepikkus sagedus, periood, faas, peegeldumine, langemisnurk, peegeldumisnurk, peegeldumisseadus, tasapeegel, murdumine, murdumisnurk, murdumisseadus, suhteline murdumisnäitaja, absoluutne murdumisnäitaja, dispersioon, spekter, lääts, näiv kujutis, tõeline kujutis, läätse valem, valguse interferents valguse difraktsioon, , koherentsus, käiguvahe, polariseeritud valgus, valguse murdumine, valguse dispersioon, spekter, pidevspekter,
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
paremini". See, nn. selgendatud optika (e. sinine optika) on fotograafias, eriti aga binoklite juures, üsna levinud. Ja veel üks interferentsi rakendus - kauguste mõõtmine interferomeetritega. Peegeldavate pindade korral on interferentsimaksimumide vahe pool lainepikkust ja see lubab mõõta pinna kaugust (või täpsust) vähem kui 10 nanomeetrise veaga. Fresnel'i tsoonid. Oli ta kuidas oli, igatahes tekkis Fresnelil geniaalne mõte jagada lainefront tsoonideks. Et kõik frondi punktid on samas faasis, pole vaja arvestada laine poolt allikast frondini läbitud teed. Jääb ainult tee frondilt kuni vaatluspunktini. Kui nüüd ühendada geomeetriliselt need lainefrondi punktid, mille kaugus vaatluspunktist on , saame pinna, mille kõik punktid üksteise kiirgust võimendavad. Summaarne kiirgus on loomulikult võrdeline selle pinna pindalaga. Summeerides sellised pinnad vahemikus , saame nn.positiivse faasi võimsuse.
s 4. kursus OPTIKA Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E-vektori ja magnetvälja ehk B-vektori sinusoidaalseid võnkumisi, mis levivad ruumis edasi E B v . Lainefront on pind, mille kõik punktid võnguvad samas faasis. Lainefront ja valguskiir on teineteisega risti. Lainepikkus on valguslaine kahe samas faasis võnkuva lähima punkti vaheline kaugus. Sagedus f ehk võrdub laine täisvõngete arvuga ajaühikus. Periood T on aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas.
s 4. kursus OPTIKA Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E-vektori ja magnetvälja ehk B-vektori sinusoidaalseid võnkumisi, mis levivad ruumis edasi E B v . Lainefront on pind, mille kõik punktid võnguvad samas faasis. Lainefront ja valguskiir on teineteisega risti. Lainepikkus on valguslaine kahe samas faasis võnkuva lähima punkti vaheline kaugus. Sagedus f ehk võrdub laine täisvõngete arvuga ajaühikus. Periood T on aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas.
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
korral ka rannajoonest kaugemale ja kõrgemale üle madala ja sageli rohtunud rannaala. Kujunenud rannavallid on pool-kaarjad, hoburaua kujulised. Sellistes tingimustes on setete liikumise maa lühike ja setted praktiliselt kulutamata. Näiteks paekivide avamusel kujunevad kandilisest paeklibust vallidega kuhjerannad kliburannad. Ristirände puhul materjali kulutamist ei toimu. Iseloomulik laugetele randadele. Neemedelt lahepärade suunas Lainefront tuleb risti rannale, tekivad poolkaarjad moodustised (tegemist on laugete randadega) Ristiändega tulevad toiteained põhjast. Sadamate loodusesse paigutamise eeldused. Kuhu me neid paneme? Rannikukeskkond, topograafia, omandi küsimsed, majanduslikud põhjused, hüdrometeoroloogia, rannikugeoloogia. Sadamate rannikule paigutamise eeldused: 1. rannageoloogia: rannikutüüp, randlatüüp, rannaprotsesside iseloom 2
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
varju piirkonda, st valgus kaldub oma sirgjooneliselt teelt kõrvale. Doppleri efekt vaatleja ja laineallika lähenemisel teineteisele sagedus suureneb, teineteisest eemaldumisel väheneb. Heli on keskkonnas lainena leviv võnkumine, kitsamas mõttes inimkõrvaga kuldav võnkumine. (piki-) Huygensi printsiip lainefrondi iga punkt on elementaarlainete allikas, kus elementaarlained levivad igas suunas. Kõigi elementaarlainete mähispind ongi uus lainefront. Interferents on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest. Interferentsi maksimum kui lained liituvad ühesugustes faasides, st käiguvahesse mahub poollainepikkusi paarisarv kordi. Interferentsi miinimum kui lained liituvad vastupidustes faasides, st käiguvahesse mahub paaritu arv poollainepikkusi. Koherentseteks laineteks nim laineid, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe.
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on il...
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib...
MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarse...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomusta...
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
kalgendub munavalge kõrge temperatuuri tõttu. Piima hapendamisel toimub piimavalkude kalgendumine ja saaduseks võib olla hapupiim, kohupiim, juust. Koagulatsiooni tüüpnäiteks organismi tasandil on vere hüübimine, mis omab väga olulist tähendust homöostaasi aspektist. 91. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Juhtides valgust läbi isotroopse homogeense keskkonna, valgus ei haju, sest kui lainefront jõuab selles keskkonnas mingi punktini, siis võib seda punti vadelda kui uut võnkumise allikat. Sekundaarlained kiirguvad vaid ettepoole (teistes suundades kustuvad). Seega laine geomeetriline kuju ei muutu. Kui aga laine teele jääb ebaühtlus, siis muutub see ebaühtluse koht iseseisvaks laineallikaks. Tekib lainefront, mille suund muutub sõltuvalt ebaühtluse suurusest. Kui ebaühtlus on suurem kui lainepikkus, siis märkame peegeldumist. Kui
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda tra...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses kõigile el...
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse o...
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
Seepärast oletas Huggens erilise keskkonna valguseetri olemasolu. Valguseeter pidi olema äärmiselt ,, peeneteraline " ja ta pidi täitma kogu ruumi, tungides isegi molekulide vaheruumi. Valguseeter pidi olema absoluutselt elastne, koguni kaalutu ja äärmiselt väikese tihedusega. Suurima väärtusega Huygensi ideedest on temanimeline printsiip, mille järgi võib igas laines mistahes punkti vaadelda kui uute lainete ehk nn. elementaarlainete levimise keskpunkti. Tegelik lainefront on elementaarlainete liitumisel saadud pind. 1802.a. tõestas inglise teadlane Thomas Young (jang) katseliselt kaht ava läbinud valguse interferentsi olemasolu; sõnastas üldise interferentsiprintsiibi. Mõõtis valguse lainepikkuse. Newtoni ja Huygensi seletused valguse olemusest ei suutnud anda vastust kõigile valgusnähtustele ja nendes esinesid ka mõningad vastuolud. Vastuolu kõrvaldas soti
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
5) põhjal kõik samas faasis ja paiknevad allikat ümbritseval sfääril raadiusega r, mida nimetatakse samafaasipinnaks. Et samafaasipinnad on sfäärikujulised, nimetatakse punktallikas lähtuvaid laineid sfäärilisteks laineteks ehk keralaineteks. Kaugeimat samafaasipinda, milleni laine vaadeldavaks ajahetkeks jõudnud on, nimetatakse lainefrondiks. Eespool lainefronti seetõttu võnkumist veel ei toimu. Lainefront Punktallik as Samafaasip innad Arvutame ka keskkonnaosakese võnkumise amplituudi kaugusel r laineallikast. Et allikast lähtuv energia jaotub edasi liikudes üha suurematele samafaasipindadele, ühe sellise pinna pindala on aga 4r 2 , siis järeldub siit, et ühe osakese võnkumise energia kahaneb võrdeliselt
67. Lainefunktsioon ja lainearv (definitsioon, valem, valemianalüüs) 49 Lainearv 68. Faas ja faasivahe mis need on, miks olulised (vt ka harmoonilise liikumise võrrandit eespool kus valemis olid ühel pool cos ja teises sin, ning vt üle samasihiliste võnkumiste liitumine) 69. Lainefront: keralaine, tasalaine 50 51 70. Difraktsioon 71. Detsibellskaala ja inimese kuuldepiirkond 52 72. Helirõhk 73. SEISULAINE- seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. Tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähnev laine ning otsalt tagasi
Huygens'i-Fresnel'i printsiip. Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taga (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. Huygens'i-Fresnel'i printsiip seob uue lainefrondi kujunemise sekundaarlainete interferentsiga. 1.Iga lainefrondi punkti võime vaadata kui sekundaarlainete allikat; 2.Uus lainefront tekib sekundaarlainete interferentsi tulemusel. 19. Põhimõistete sõnalised definitsioonid: hajumine, neeldumine, dispersioon, polarisatsioon. Polarisatsiooni liigid. Polarisatsiooniaste. Luminestsents, näited eri liikidest (seletusega!). Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus. Kiirgamisvõime, neelamisvõime, must keha. Spekter Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse.
Huygens'i-Fresnel'i printsiip. Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taga (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda). Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune. Huygens'i-Fresnel'i printsiip seob uue lainefrondi kujunemise sekundaarlainete interferentsiga. 1.Iga lainefrondi punkti võime vaadata kui sekundaarlainete allikat; 2.Uus lainefront tekib sekundaarlainete interferentsi tulemusel. 19. Põhimõistete sõnalised definitsioonid: hajumine, neeldumine, dispersioon, polarisatsioon. Polarisatsiooni liigid. Polarisatsiooniaste. Luminestsents, näited eri liikidest (seletusega!). Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus. Kiirgamisvõime, neelamisvõime, must keha. Spekter Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse.
laineallikast s). x T x t s Lainet iseloomustatakse ka sagedusega nagu võnkumisigi. Laine sagedus on võrdne võnkumiste sagedusega. Aega, mille jooksul võnkuv osake teeb ühe täisvõnke, nimetatakse perioodiks. Teepikkust, mille laine läbib ühe perioodi jooksul, nimetatakse lainepikkuseks. Laineid liigitatakse ka lainefrondi kuju järgi. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Kui lainefrondiks on kerapind, on keralaine, kui ringjoon, siis ringlaine, tasand, siis tasalaine. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest neisse jõudmiseks on laine levinud võrdse aja. Nii võib öelda, et lainefront on samafaasi joon või pind.
Osakeste liikumis- kiiruse saamiseks tuleb funktsioonist U võtta tuletis aja järgi. Heliväli on täielikult määratletud kui iga tema punkti jaoks igal ajahetkel on teada: - helirõhk P, n/m2 - võnkuvate osakeste nihe u, m või - võnkliikumise kiirus v m/sek Helilainete peegeldumine ja murdumine Huygensi printsiip. Huygensi printsiibi kohaselt on lainefrondi iga punkt uue elementaarlaine kese. Kõigi elementaarlainete mähispind on ongi uus lainefront. Oletame, et helilaine mingil ajahetkel jõuab osakesteni 1, 2, 3...m mille kaugus heliallikast on R. Need osakesed vastavalt Huygensi printsiibile saavad elementaarsete sfääriliste lainete allikaks. Sekundaarsed lained läbinud vahemaa r, moodustavad mähispinna, mis langeb kokku esmase laine frondiga. Kui helilaine oma teel kohtab takistust, mille mõõtmed on olulisemalt suuremad kui lainepikkus, toimub helilaine peegeldumine ja murdumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
