eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, interfeeruvad ja moodustavad seisulaineid samamoodi nagu helilained või lained kumminööris. Elektromagnetlained tekivad ja kaovad kindla energiaga portsjonite e kvantide kaupa. Elektromagnetvõnkumine võnkeringis Võnkering on kondensaatorit ja induktiivpooli sisaldav vooluring, milles kondensaatori
impulsimomendi muutus on samuti null. m , m , m = massid (kg) v , v , v = kiirused (m/s) r , r , r = raadiused (m) 10. Defineeri resonants + näide Keha võnkeamplituudi järsk suurenemine, oma võnke sageduse kokkulangemine välise võnkumise sagedusega. (nt. kui bussis midagi pläriseb, siis plekiotsa võnkesagedus langeb kokku mootori sagedusega) 11. Lainete tekkimise tingimused Allikas ja keskkond 12. Interferentsi miinimum, joonis, selgitus. Lained kustutavad teineteist. Kohtuvad hari+põhi. INT. miinimum tekib siis kui kohtuvad kaks samasageduslikku lainet ja kokku saavad ühe laine hari ja teise põhi. 13. Interferentsi maksimum, joonis, selgitus. Lained võimendavad teineteist. Kohtuvad hari+hari või põhi+põhi. INT. maksimum tekib siis kui kohtuvad kaks samasageduslikku lainet ja kokku saavad kas kahe laine põhjad või harjad.
ja maastiku iseärasused. Ruumilained on see osa kiiratud lainetest, mis lahkuvad maapinnalt ja jõuavad ionosfäärini. (Ruut 2006: 19) RAADIOLAINETE LEVIMINE Atmosfääri mõju laine levimisele Raadiojaamadest kiirguvad raadiolained levivad üheaegselt piki maapinda (pinnalained) ja suunaga atmosfääri kihtidesse üles (ruumilained). Ionosfäärini jõudnud ruumilaine muudab oma suunda (murdub), seejuures kaotavad lained osa oma energiast. Raadiolainete energiakadu ionosfääris on tingitud sellest, et elektrilaengud pannakse raadiojaamast saabunud elektro- magnetilise välja mõjul võnkuma ja need põrgates omavahel kokku tekitavadki soojust. Tähele- panuvääriv on järgmine fakt: ionosfääris tekkivaist vooludest põhjustatud kaod suurenevad laine- pikenemisel (sageduse vähenemisel); nii näiteks pikkade lainete ruumilaine jõudmisel ionos- fäärini kaotab ta selles pea täielikult oma energia
taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri merejää Tuulega tulev jää lükkab setteid ja kive sisemaa poole- kaitseb ka rannikuid jõed Kannavad suudmesse setteid- võivad tekkida DELTAD inimene Sadamaehitistegamuudetakse lainetus Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning
· Merevee soolsus mõjutab otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. Merevee koostises on enam klooridesulfaate ja karbonaate. Keskmine soolsus on 35 promilli. Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained
Kahjustamata kohti laiusega a läbib aga valgus ja nad moodustavad perioodilise pilude süsteemi. Kui paraleelsed monokromaatilised valguskiired langevad võrega risti, siis võrega paraleelselt paigutatud lääts L fokaaltasandis näeme vaheludvaid difraktsioonimaksimume ja miinimume. Suundades, kus kahest naaberpilust tulnud valguskiire käiguvahe sisaldab täisarvu lainepikkusi ( = m ), on valguse intensiivsus maksimaalne, kuna siis kõikidest piludest kiirgunud sekundaarsed lained liituvad samas faasis. Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse võrrandist: d sinm = m, m = 0, 1, 2, ... , kus m on peamaksimumi (spektri) järk, m peamaksimumi suund (difraktsiooni nurk), d = a+b võrekonstant, valguse lainepikkus. Võrrandiga antavas difraktsioonipildis on üks nulljärku peamaksimum, mille annavad võret otse läbinud kiired
Sagedus- on võngete arv ühes sekundis. Periood- on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Faas- on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda. Max tekkimine kui lained liituvad nii, et nende harjad ja nullpunktid on kohakuti, siis lained tugevdavad teineteist. Min tekkimine kui kohakuti satuvad ühe laine hari ja teise põhi, siis lained kustutavad teineteist. Valguse difraktsioon- on valguse paindumine kitsaste pilude või tõkete taha, need peavad olema suurusjärgus 1mikromeeter. Pilu muutub uueks valgusallikaks. Valguse ja aine vastastikmõju Valguskiir- on mõtteline joon, millega kujutatakse valguse energia levimise suuda sirgjooneliselt.
Sageli tardub vulkaani lõõris(hiljem võivad plahvatada). Tugevate vulkaanipursete käigus võib lõõr sisse vajuda, moodustade hiiglaslikku kaatri(kaldeera) Mudavoolud- Võivad laastada linnu jne. koosnevad vulkaanilise massi ja sulandu liustike või lume segust. Maavärinad- maapina vbratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel. Maavärina kolle- maavärina fookus( murrang) Mavärina keskme- epitsenter( maapinnal) On P-lained ja S- lained Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu.
edasi leinena, milles elektri- ja magnetvälja konponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi spektriteks. Skaala: 1) madalsageduslained 2)raadiolained 3)infravalgus 4) nähtav valgus 5) ultravalgus 6) röntgenvalgus 7)gammakiirgus Sageduste kasutusala nt. Raadio, röntgen, tolmuimeja, lamp. III Polarisatsioon Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, milll on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel (lainetel, mille levimis- ja võnkumissuunad on erinevad) Liigid: Lineaarselt polariseeritud, ringpolariseeritud, elliptiliselt polariseeritud. Kasutamine: nt. Polarisatsioonifiltritega päikeseprillid. Polariseeritud valgust kasutatakse vedelkristall ekraanid töös. Navigatsiooni eesmärkidel. Keemias kasutatakse opiliste isomeeride kiraalsuse mõõtmiseks. Geograafias kivimite uurimiseks
Valguse tugevnemisel esineb interferentsi maksimum (jutt käib kõrval oleva pildiga)Kui lained nõrgendavad üksteist on tegemist interferentsi miinimumiga. Interferents õhukestest kelmetes Koherentsed lained, mis tekitavad interferentsi. (Jutt käib pildiga) See õhuke kiht kilme on nt. õlikiht vee peal kui valgus langeb õlikihile, siis osa temast peegeldub õli ülemiselt pinnalt (alumine joon)
tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes. Murrangute teke on seotud maavärinatega. Maavärinad võivad põhjustada maalihkeid ja varinguid. Seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel ning mis liiguvad igas suunas. Jagunevad : 1.)Kehalained : a.)pikilained liiguvad lainete leviku sihiga samas suunas, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha ruumala. Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda. b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju, 2.)Pinnalained a.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight võngutavad maapinda horisontaalselt
4-aastane laps L,suudab juba vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine). (Lewis & Osborne (1990) väidavad oma katsete põhjal, et juba ka 3aastased suudavad, kuid tuleb osata nende käest õigesti küsida, st arvestada nende keele arengutaset!) 29. Kirjelda une staadiume. Mis on peamised une funktsioonid? Kuidas võib unepuudus mõjutada igapäevaelus hakkama saamist? 1. staadium ~ 5% uneajast - alfa lained (ärkveloleku lained) hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. Kestus - mõni minut. 2. staadium ~ 50% uneajast - domineerivad teeta lained, iseloomulikud on
Demokraatia *tunnused: valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõige võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikotroll) poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, poliitiline sõltumatus, *lained: demokraatimuse lained tõi välja S. Huntington. Demokraatia levik on olnud 20.saj viimase veerandi ülemaailmne suundumus. Kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendis demokraatia kindlustamine, mitte levimine. Kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. *tänapäevane ja antiik: Majanduse ja demokraatia suhe tänapäeval kaugeltki ühene, peale ühiskonna arengu on oluline veel demokraatlikud väärtused
temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. 26.Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed
Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon). Leviku seaduspärasused: laamade kokkupõrke ala, laamide servaaladel. Seismised lained on murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged. Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained. Mõõtmine: Seismograaf: mõõdab lainete liikumise suunda, tugevust, regristreerib maapinna võnkeid ja seismisi laineis seismogrammina. Seismogramm: paber, kuhu peale regristreerib seismograaf maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismised lained. Richteri skaala: on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks
uuritimõõdeti seda kera üsna põhjalikult. Eratosthenes Maa · Tänapäeval teame, et Maa on pisut lapik- pooluste vaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohta. · Maa lapikus on hästi seletav pöörlemisega. Maa- ellips MAA siseehitus maakoor vahevöö välimine tuum sisetuum Maa tuum · Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. · S lained sellest edasi ei levi, mis viitab selgelt tuuma välimisosa vedelale olekule. · Arvatavasti on Maa tuumas ülekaalus metallilised elemendid, (raud, nikkel, veidike väävlit, hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö
Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus. 5. M: Vahelduvvool, mille lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. R: Kaasnevad vahelduvvooluga, võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. O: Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. 6
muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumajanduses, kodumajapidamises Maailmamere tähtsus- toiduallikas- kalad, mereloomad, liikumistee, kaubateed, rannikud, kui puhkealad, soola tootmine, sademed olulised põllumajandusele, mageda vee tootmine. Maavarad- gaas, nafta. Elektritootmine- tuul, lained, looded. Organismide elupaik toodab hapnikku füktoplanktoni abil. Maailmamere mõju kliimale- kujundab kliimat: salvestab päikeseenergiat, põhjustab tuuli, pilvi, sademeid. Mereline kliima- väiksema temperatuuri amplituudiga, niiskem. Läänemeri- madal, sisemeri, riimveeline, reostunud- nõukogude aegne, saaste, väike läbivool Taani väinade kaudu. Merevee soolasus- keskm. 35%, kõige soolasem Punane meri u 40%, magedaim Läänemeri- 8-10%
Hiiumaa ja Saaremaa rannikulähedast mereala (Schmager jt., 2008; Räämet ja Soomere 2010). 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED Ligi kaks korda väiksemad laineenergia voo keskmised väärtused ilmnevad Soome lahe lõunaranniku arvutuspunktides. Tavapärased on väärtused alla 1 kW/m. Suurimaid väärtusi (kuni 1,5 kW/m) võib leida Soome lahe idaosas, kus soodsate läänetuulte korral võivad lained areneda küllaltki pikkadeks ning kõrgeteks ja proportsionaalselt sellega kasvab ka nende poolt edasi kantav energia (valem 15). Laineenergia tagasihoidlikud väärtused Soome lahe lõunarannikul on seotud eelkõige Läänemerel domineerivate tuulte suundadega. Kõige sagedasemad on S-SW tuuled (Soomere ja Keevallik, 2011), mistõttu nende tuulte poolt tekitatud lained levivad rannast avamere poole ning on arvutustest elimineeritud
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine...
süvend. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine. Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang. Epitsenter e. maavärina kese koht maapinnal maavärina kolde kohal. Seismilised lained Maapinna võnkumist põhjustavad lained. Kehalained läbivad Maa sisemust. Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kiire.
Intensiivsus määrab ära ainest eraldinud elektronide arvu ja seega ka voolutugevuse. 15. Milline on energiajaotus fotoefekti korral? Fotoefekti võrrand. - Väljumistöö, kineetilise energia andmiseks ehk (h x f) - hf= A + mv2 / 2 16. Kas alati tekib fotoefekt kui valgustada metalli pinda? Millest see sõltub? - Ei teki, sõltub sellest millise valgusega on tegu. - Ultravalgus ja violetne tekitavad hästi enamasti, punane aga peaaegu üldse mitte. - See sõltub punapiirist, pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 17. Mis on punapiir? - Sagesuse seisukohast: Mida väiksem on valguse sagedus seda halvemini vabanevad elektronid. - Lainepikkuse seisukohast: Mida pikemad lained seda halvemini vabanevad elektronid. - Fp= A/h 18. Kas elektronide kiirus sõltub kasutatava vaguse intensiivsusest? Miks? - Jah, sõtub. Mida intensiivsem on valgus, seda kiiremini elektronid eralduvad. 19. Kas fotoelektronide kiirus sõltub kasutatava valguse intensiivsusest? Miks?
28.Mis on maavärina kolle? Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab. Sügavus 60m-700km. 29.Mis on maavärina epitsenter? Maavärina kese. Kolde kohal olev maapinna koht. 30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki. Pinnalained ja ruumilained. 31.Iseloomusta tsunami teket. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal. Laine kaugused üksteisest suurenevad. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kõrguvad. Lained paiskuvd kaldasse. 32.Iseloomusta maavärinate mõõtmise Mercalli skaalat. Võttis aluseks Maavärina tugevuse -mõju, mida maaävrinad avaldavad pinnasele, ehitistele, inimestele ja loomadele. Ühikuks pallid(1-12) Ei ole usaldusväärne 33.Richteri skaala Võttis aluseks maavärina intensiivsuse näitab maavärina ajal vabanenud energia hulka. On numbriline skaala, kus numbrid on energiaga seotud kiiresti kasvavas projektsioonis. Ühikuks magnituud.
5. (2.poiss loeb veidi valjemalt) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.poiss sosistades) Kas siis selle maa keel … Ei või? … Taevani tõustes üles … 7. (2.poiss liigub ettepoole) Kas siis selle maa keel, Mis kui tasa ojake, Oma ilu tundmata … 8. (1. ja 2. poiss koos) Tõuse üles, mu rõõmulaulu Tuline oja. Rõõmuga üles taevani. Ole rõõmus mu meel. 9. (poistegrupp koos) Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse; Nii kui taeva pikne Musta pilvede kella Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. 10. (1.poiss) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 11. (poistegrupp koos) Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske´ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält, valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies.
Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju poolustelt kokkusurutud ellipsid. Maal on ellipsoidi kuju pöörlemise tõttu. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga (nn loodjoonega). 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss (nt maavärin või plahvatus) tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide laineline levik Maa sees). Seismilised lained jagunevad pinna- ja ruumilaineteks ehk Maa pinnal ja sees levivad lained. Seismoloogia kasutab seismilisi laineid Maa siseehituse uurimiseks
Mõisted: maavärin, maavärina kolle e hüpotsenter, maavärina kese e epitsenter, seismiline, seismograaf, tsunami, piki- ja ristlained, seismoloogia Laamade kokkupuutealal tekivad kivimites väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad, maakoorde tekivad lõhed, maapinnal kaasnevad vappumine ja kõikumine maavärin. Kõige suurema pinge koht on hüpotsenter e kolle(10 100 km sügavusel, harva üle 300 km), kus tekib järsk tõuge. Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained. Kolde kohal maapinnal, kus vappumine on kõige suurem, on maavärina epitsenter e kese. Koldest lähtub mitmesuguseid laineid. Pikilained e primaarlained (P- lained) levivad kuni 14 km/s ja läbivad kogu Maa. Ristlained e sekundaarlained (S-lained) levivad kuni 7 km/s, ei läbi Maa tuuma. Seismiliste lainete levimise järgi uuritakse Maa siseehitust, sest lained ei levi sirgjooneliselt, vaid võivad sõltuvalt mateeria
maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne.) fjordrannik – FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega skäärrannik – SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar laguunrannik - LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR järskrannik - veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. laugrannik - lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks.
Polariseeritud valgus, saamine ja omadused Polariseeritud valgus eelistatud võnkumiste suunaga lained ristlainetuse sõltuvus võnketasandist Võnkesiht ja võnketasand polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. polarisatsiooni liigid: * lineaarne polarisatsioon; * ringpolarisatsioon; * elliptiline polarisatsioon. loomulik ehk polariseerimata valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud valgus Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht osaliselt polariseeritud valgus polarisatsiooniaste P Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
difraktsiooni ja interferentsi abil) Massiga m ja kiirgusega v liikuvale osakeksele vastab lainepikkus h = mv Seisulained Täisarvuliselt muutuvate suurustega puutume kokku ka makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel näiteks. Vaata ka joonist. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained peavad mahtuma keele vabale osale. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmede vahele. Lained levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn. seisulained. Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, mille pool lainepikkust mahub täisarv kordi keele pikkusele. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. · Seisulained makromaailmas on oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See
Tehismaavärinad (lõhkmanised jms); Tektoonilised maavärinad. Tektoonilised maavärinad: maakoore laamade liikumisel tekkivad pinged, mis aeg-ajalt kutsuvad esile maakoore plokkide omavahelisi nihkeid ning vallandavad hiigelenergia. Maavärinad esinevad: laamade kokkupõrkealad, laamade lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Maavärina kolle: asub maa sees, kus maavärin alguse saab, sügavus 60m- 700km. Maavärina epitsenter: e maavärinakese-kolde kohal oleva maapinnakoht. Seismilised lained: murrangu tekkega kividest vabanevad elastsed pinged levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4. Hiigellained jõuavad kaldale.
Huygens'i- Fresnel'i printsiip töötab mõlemas suunas: interfereeruvad ka põhilainele vastassuunda levivad sekundaarlained. 6. Mis on interferents? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantsefaasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. Selliseid laineid nimetatakse koherentseteks. Laine amplituudid vastavas ruumipunkits sõltub interfereeruvate lainete amplituudist ja faasinihkest. Vastasfaasis lained "nõrgendavad" üksteist, aga samas faasis lained "tugevdavad" teineteist. Interfereeruvaid laineid võib olla minimaalselt kaks, enamasti on tegu paljude lainetega. 7. Kuidas mõista lauset ,,Difraktsioonivõre töö põhineb interferentsinätusel"? difraktsioonipilt tekib lainefrondilt lähtuvate sekundaarlainete interferentsi tulemusena. 8. Mis on lainete käiguvahe? Kiirte teepikkused kuni kohtumiseni on erinevad.
toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab kliima pehmemaks. · Külmad hoovused toovad kaasa kuiva ja jahedat õhku, sademeid ei teki. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks. Rannikut mõjutavad tegurid · Lainetus · Tuul · Hoovused · Tõus ja mõõn · Merejää · Taimed, loomad · Jõed · Inimene Laugrannik · Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus. · Kujunevad kulutusrannad.
Joonisel on näha mis juhtub valgusega. Tuues näiteks seebimulli katse, siis katseid tehes nägime, et seebimullid on vikerkaare värvilised, ehk tegemist on seitsme värvilise spektriga, kuid seebilahus ise on värvusetu. Sellist valguse lahutumist spektriks nimetatakase dispersiooniks. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Interferentsi maksimum tekib siis, kui liituvad samas faasis olevad lained, vastupidiselt sellele miinimum ehk lained liituvad vastupidistes faasides. Kile jaotab iga laine kaheks. Need läbivad erinevad teepikkused see tähendab, et lainete vahel tekib käiguvahe mis näitab kui palju jääb üks laine teisest maha. Kui keha neelab kogu talle langeva valguse, siis midagi tagasi ei peegeldu ja me näemegi valguse puudumist ehk musta. Valguse neeldumine tähendab, et valgus jääb kehasse ja muutub soojuseks. Millist värvi valgust keha neelab, oleneb selle keha aine ehitusest.
2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.
KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus.
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
ka Saavad tekkida ainult kindla pikkusega seisulained, makrofüüsikas. Pillikeele võnkumisel pool lainepikkust mahub täisarv kordinäiteks. keele pikkusele. 2. Pillikeelt saab panna võnkuma täisarvudega määratud 2. Kõik teised võnkumised summutatakse kiiresti. lainetena. See tähendab, et keele otsad ei saa võnkuda. Lained 3. peavad Seisulained makromaailmas mahtuma keele vabaleonosale. oma diskreetsete väärtustega samuti hüppeliselt muutuvad füüsikalised protsessid. See 3. Seisulainetes tekivad võnkumised sõlmedevahel. vahele. Lained moodustab silla mikro- ja makromaailma levivad keele kinnitusteni ja peegelduvad sellelt, tekitades interferentsi, mis omakorda tekitab nn
Maavärinad, laamad ja vulkaanid Jaapanis Jaapani saarestik asub piirkonnas, kus mitmed mandri ja ookeani plaate kokku põrkuvad. See põhjustab sageli maavärinaid ja vulkaanide purskeid ja kuumade allikate purskeid kogu Jaapanis. Kui maavärinad tekivad ookeani lähedal, võivad nad vallandada tõusuvee lained (tsunami). Indias 9-9,3magnituudi India poolsaarel on ajaloo laastavamad maavärinad. Itaalias BBC NEWS | Europe | Powerful Ita 6,0magnituudi Indoneesias Vulkaanid ja laamad Laamade kokkupõrkumis kohad Hawaii saar on tekkinud ookeani aluste vulkaanide pursete tagajärjel ja kerkinud nii veepinnast kõrgemale.
jôus paiskudes vastu rannanôlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus pôhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks.Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanôlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud.Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga
o Stabiilne populatsioon (arvukus on püsiv, sündimus ja suremus on tasakaalus) o Kasvav populatsioon (arvukus suureneb, sündimus on suurem kui suremus) o Kahanev populatsioon (arvukus langeb, suremus on suurem kui sündimus) paduvihm põud maavärinad erakorraliselt madal või kõrge territoorium kiskjate ja parasiitide suur arvukus · Populatsiooni lained on arvukuse kõikumised mingi aja jooksul. Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab..... KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on ökoloogia? 2. Kuidas jaotatakse ökoloogilisi tegureid ? +näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad
Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on
Registreerimine toimub nende biovoolude üleskirjutamise teel. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse elektroentsefalograafiks. Pealaele asetatakse eletroot, nendel eletrootidelt lähevad juhtmed aparaati. Aparaat võimendab biovoolu ning kirjutab üles liikuvale paberile (või ekraanile). Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva kuju ja sagedusega laineid. Sarnased lained esinevad rühmiti. Neid sarnaseid lainete rühmi kutsutakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: 1) alfa koosneb tsinusoidaalse kujuga korrapärastest lainetest. Nende amplituud, mis väljendub laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla piirkonnas ja iseloomustavad puhkeseisundit. Neid saab silmade kinnipanemisega esile kutsuda. Kui silmad lahti teha, siis alfalained kaovad ja asenduvad beetalainetega. Alfarütme iseloomustavad
asja. 23. Kus on kiire ja kus on aeglane veevool? Kus kulutab jõgi kallast ja kuhu materjali maha jätab? Kus tekib soot ehk vanajärv? kurvides on kiire, jõgi kulutab kaldaid, soot võib tekkida joonisel paremale suurele kaldale 24. Lõpeta tabel: Jõe mõju Reljeefi mõju reljeefile jõele: 25. Selgita lainetuse tegevust järsk- ja laugrannikutel Järskrannikutel sügavneb veekogu Laugrannikutel on ülekaalus lainete kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga lähedale suure energiaga. Seetõttu aladel ulatub lainetusest tingitud on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani tegevus. Rannajärsakutelt lahti juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste murtud materjal sorteeritakse hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained lainetuse poolt ning kantakse rannajoonele lähenedes järk-järgult eemale
31. Mis on võnkumine? Võnkumine on perioodiline liikumine, kus keha liigub tasakaaluasendi ümber, kord ühele, kord teisele poole. 32. Võnkumist iseloomustavad suurused: 1) Periood T(1s) 2) Hälve - kaugus tasakaaluasendist x, x (1m). 3) Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist m (1m). 4) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv. (1Hz) 33. Mis on laine? Võnkumiste edasikandumine ruumis. 34. Mõiste: Ristlaine: Lained, mis levivad risti raine levimise suunale. 35. Mõiste: Pikilaine: Lained, mis levivad piki laine levimise suunda. 36. Laineid iseloomustavad suurused: 1) Võnkeamplituud - kaugus tasakaaluasendist x , (m ) 2) Periood - ühe täisvõnke sooritamise aeg T (1s). 3) Sagedus - ühes sekundis toimunud võngete arv f (1Hz). 4) Lainepikkus 5) Laine levimiskiirus v (1m/s). 37. Mõiste: Lainete interferents: Interferentsiks nim
Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu. Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Lainefront on piir, kuhu esimene laine ulatub. Elastsed on keskkonnad, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti nimetatakse ristkaineteks. Kui võnkumine levib piki levimissihti on tegu pikilainetega. Lainepikkus v=/T Lainete ühinemist nimetatakse interferentsiks. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse lainete difraktsiooniks. Huygensi printsiip: Keskkonna iga kunkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikas.
on peegeldunud signaali amplituud ja faas võrreldes algse signaaliga. Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri 1. difraktsioon/ interferents Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2.Min ja max koha tekkimine Kui asetada laserikiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu. Difraktsioonis maksimumi tekkimise ligikaudne tingimus:
temperatuurierinevustest. Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine.
elementaarlainete liitumise tulemusena Valgusinterferents- 2laine liitumine mille tulemusena erinevas ruumis punktides võnkumisel tugevdavad või nõrgendavad teineteist Käiguvahe-kahe laine teepikkuste vahe Interferentsi max- 2K*lankta/2, d* sin alfa=K*lankta Interferentsi min-3/2K*lankta, d*sin alfa=3/2K*alfa Interfer. pilt-heledate ja tumedate ribade süsteem Difraktsiooni ja interfer. järlgimise tingimused- 1)Tõkete väiksed mõõtmed 2)lainete koherentsus- lained millel on sama laine pikkus ja mille amplituud ning kestvus ajajooksul ei muutu Valguse murdumise seadus- Valguse murdumisteooria järgi muutub laine kiirus KK vahetudes samuti ka valguse lainepikkus V=F*Lankta Suhteline murdumisnäitaja- teise keskkonna murdumisnäitaja esimese suhtes Abol. murdumisnäitaja- aine murdumisnäitaja vaakumi suhtes Na=C/V Vikerkaare tekkimine : päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub vihmapiisast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
