siinus- või koosiinusfunktsioon Pendel Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel Venimatu, kaalutu, niidi otsas rippuv punktmass Vedrupendel Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega Laine Võnkumise edasikandumine ruumis Laine peegeldumine Lainete edasi-tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Laine murdumine Laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents Võrdse perioodiga lainete liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon Lainete paindumine tõkete taha 2. Lehelt 3. 1) Vabavõnkumine Süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine...
Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine . Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus....
Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltub kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes....
Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine - kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane)...
Eml-s toimub elektri-ja magnetvälja perioodiline muutus. Muutumine on samas faasis ja toimub ajas sinusoidaalselt. Elektromagnetlained tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. Difraktsioon Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha, see ilmneb, kui tükkemõõde on võrreldav lainepikkusega. Tekib defraktsioonpilt. Interferents Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevduvad või nõrgendavad teineteist nim. interferentsiks. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel teineteist. Lained peavad olema kolurantsed. difraktsiooni ja interferentsi rakendused:Inferents kiledes Selgendavad katted . Kasutatakse neid, et vähendada valguse tagasi peegeldumist pindadelt. Fotoaparaadid, teleskoobid, optilised süsteemid. Newtoni rõngad. Valgus peegeldub klaasplaadi ja läätse vahelt. Difraktsioonvõre...
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid...
pendel: l pendli niidi pikkus, g - raskuskiirendus T = 2 T = 2 periood g k Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus Võnkliikumise võrrand x = x0 sin t x hälve, x0 amplituud, nurkkiirus, t aeg Laine levimiskiirus v = f lainepikkus , f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p = gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F = gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika...
Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. lained-võnkumiste edasikandmine ruumis ristlained-laine,milles võnkumine toimub levimissuunuga risti. pikilained-laine,milles võnkumine toimub piki levimissuunda interferents-nähtus,kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. difraktsioon-nähtus,kus lained painduvad tõkete taha. s teepikkus m F jõud N f sagedus Hz t aeg s m mass k T periood s g v kiirus m/s r raadius m nurkkiirus rad/s a kiirendus m/s2 k jäikus x0 amplituud m g raskuskiirendu 9,8 l pikkus m lainepikkus m s= m/s2...
KORDAMISKÜSIMUSED MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15...
0 + = s ehk 2 s 0 = s - = s - 02 - s2 F A= (valmite lehele) ( ) m 02 - 2 + 4 2 2 Resonants Väikese sumbuvuse korral amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele. Seda nim resonantsiks. Resonantssageduse saab arvutada valemiga: r = 02 - 2 2 44. Elastsuslained. Ristlainetus - osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. Pikilainetus - osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. Lainepikkus - laine levimise suunas võetud kahe lähima samas faasis võnkuva keskkonnaosakese vaheline kaugus....
Tuleb arvestada perioodiliste võnkumistega. 16.Too näiteid erinevatest lainetest . Mere lainetamine, maavärinate tekitatud hiidlained, heli ja valgus, teleprogrammid ja mobiilikõned raadiolainete vahendusel 17. Kas pallimerre hüppamisel tekivad lained? Miks? Tekivad. Pallide keskkond häiritakse ja need viiakse oma vanast asukohast välja ehk tasakaaluasend muutub. 18. Loetle, millistel tingimustel saab tekkida mehaaniline laine. Elastses keskkonnas 19.Mis liiki on emotsionaalse publiku tekitatud lained laulupeol või spordivõistlusel? Ristlaine 20. Mis liiki laine on üksteise taha püsti asetatud doominokivide reas leviv ühe kivi ümberminekul tekkiv häiritus? Pikilaine 21. Loetle kõik lainet iseloomustavad suurused. Võnkeamplituud x (1m), periood T (1s), sagedus f (1 Hz) 22. Üksteisest 9 meetri kaugusel asetsevad merelained jõuavad kaldale 12sekundiliste vahedega. Arvuta lainete levimiskiirus. 23...
Lained Mida nimetatakse laineks Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. Kuidas lained jagunevad ? Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks , keskkonna järgi ruumelastuslaineteks ja kujuelastuslaineteks. On olemas ka pinnalained, tasalained ja sfäärilised lained Kõige lihtsamad lained on ühtlases keskkonnas levivad elastuslained Elastsuslaine Elastsuslaine tekib keskkonnas, mille osakesed on püsivas tasakaalus (aatomid kristallvõres, molekulid vedeliku pinnal)...
Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Ei. El.magn. induktsiooniseadus- Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5. Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine , millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline (mitmevärviline)...
Demokratiseerumise lained 19.-20.sajandil: Diktatuuride kokku varisemine Lääne-Europpas 1970.aastatel ning Nõukogude bloki kollaps tõstatasid küsimuse millised on demokraatia leviku seaduspärasused. Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. SAMUEL HUNTINGTON märkas seda ja tõi välja demokratiseerumise lained. Esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks demokratiseerumiseks Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974...
on võnkumiste levimine elastses keskkonnas Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m)...
Resonantsi kasutatakse sagedusmõõturis ja sellega peab arvestama võnkuvate süsteemide korral (näiteks rippsild võib puruneda, kui tekib liiga tugev resonants). 3. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist keskkonnas. Kui osakesed võnguvad piki laine levimise sihti, siis on tegemist pikilainetega (näiteks helilained). Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga, siis on tegemist ristalinetega (näiteks vee pinnalained). Kaugust, mida mõõdetakse piki laine levimise sihti, kahe järjestikuse (täpselt ühte moodi) samas faasis võnkuva punkti vahel, nimetatakse lainepikkuseks. Tähis λ (loe lamda), ühik 1m. Aega, mis kulub võnkumise energial ühe lainepikkuse läbimiseks võib nimetada laineperioodiks, T. Selle abil saame leida lainete levimise kiiruse v= ehk sageduse kaudu v=λ·f. T...
kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse X w P harmoonilise võnkumise võrrandiks (X= 0 sin( 0 t+ 0 )). Lainepikkus λ on vähim kaugus kahe sama faasis võnkuva faasipunkti vahel. Laineperiood T on aeg, mille jooksul keskkonnaosake sooritab täisvõnke. 8. Lainete superpositsiooniprintsiip, lainete interferents. Laine superpositsiooniprintsiip- kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonna osakeste summaarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete X X X geomeetriline summa (superpositsioon). Valemina X= 1 + 2 +...+ n Lainete interferents on ajas muutumatu laine energia ümberpaiknemine ruumis, mis on tingitud lainete liitumisest e. superpositsioonist...
Sagenes korruptsioon ja arengumaade võlg kasvas, demokraatiale omast keskklassi ei tekkinud. Tänapäeval on olemas väga rikkaid riike, kus demokraatia ei kehti ning ka inimõigused mitte (Kuveit, Singapur, Saudi-Araabia), lisaks ka vaeseid, kus kehtib nö demokraatia musternäidis (Mali, Botswana) 7. Kirjelda demokratiseerumise laineid 19.-20. sajandil. Esimene laine – 1826-1922 – lõpetati totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis Teine laine – peale Teist maailmasõda – Lääne-Euroopas taastati demokraatia ning 1953-56 suurendas vabadust ka Ida-Euroopas Kolmas laine – algas diktatuuri langemisega 1974 Portugalis, seejärel Hispaanias, Kreekas, sinna mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine 8. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud...
Sundvõnkumine ja resonants Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse. 8. Võnkumiste liitmine: samasihilised (sama ja erineva ringsagedusega), tuiklemine ja virvendus; ristsihilised (sama ringsagedus) (+ joonis) 10. ELASTSUSLAINE 1.Piki- ja ristlaine (+joonised) Pikilaine on laine , milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 2. Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. v λ= f Laine levimiskiirus – laine levib ühe lainepikkuse võrra oma perioodi jooksul. Levimine toimub jääva kiirusega v. (Laineperiood on kahe laineharja vaheline „kaugus“ ajas.) v =λf 3...
Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6- 7km/h, tihedamates ainetes ~3.6km/h ; ainult tahketes ainetes Raylight lained (pinnalaine) Maapind liigub üles-alla vertikaalselt, lainetab Love lained (pinnalaine) Maapind liigub horisontaalsuunas küljelt-küljele e. risti laine leviku suunaga Pinnalained liiguvad mööda maapinda ning tekitavad oluliselt purustusi 10. Kuidas jagunevad nõlvaprotsessid? Selgita nende tekkepõhjuseid ja tagajärgi. Varisemine (osakesed veerevad vabalt) on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda. – võivad tekkida maanihete ja maalihete tõttu, maapind vajub järsult, purustused...