Võnkeamplituudi saavutatud maksimaalseväärtus teatud sagedusel. Nt raadiosignaalide vastuvõtmine. 10.Mis on difraktsioon. Näide Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Nt ookenilaineid tõkestavad kaid. 11.Millal tekib interferents.Näide Lainet liituvad üheks resultantslaineks. Nt kahe kivi vettepillamisel hakkavad mõlema kukkumispaigast mööda veepinda levima ringlained, need lained liituvad ja tekib uus lainetuspilt, mis erineb kahest esialgsest. 12.Mis on laine. Võnkumise levimisprotsess ruumis. 13.Laine tekkimise tingimus. Püsiva tasakaaluasendi häirimine, elastse tõmbejõu olemasolu 14.Mis on lainefront. Piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol on jõudnud 15.Lainete liigid.Näited. Ristilained (nt merelained liiguvad piki veepinda kalda suunas) ja pikilained (nt heli levimine) 16.Mis on harmooniline võnkumine. Mistahes võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil.
elektrivõnkumised ja mida kasutatakse raadiosagedusliku (harilikult 30 kHz 300 MHz) filtrina. 3. Thomsoni valem: Thomsoni valemi kohaselt on võnkeperiood võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. Sageduse ja perioodi seos: Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f = ; T = , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). T f 4. Lained: Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas kapinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, kontsentriliste sfääridegasfäärilisteks laineteks. 5. Lainete omadused: Lained kannavad energiat, seda iseloomustavad füüsikalised suurused energiavoog läbi pinna ja energiavootihedus- Poyntingi vektor. 6
Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesi ei lisandu ega lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas: B = F/I.l. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda nimetatakse B-vektoriks. B-vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud
elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetvälju iseloomustavad järgmised omadused: need on nähtamatud; inimesel puudub organ nende tajumiseks; esinevad seal, kus esineb elekter; levivad valguskiirusel; on nii elektriline kui magnetiline. 12. Mis on elektromagnetlaine? Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Kontrolltöö Elektromagnetlained jagunevad: Madalsageduslained, Raadiolained, Infrapunane kiirgus, Nähtav valgus, Ultraviolettkiirgus ,Röntgenkiirgus, Gammakiirgus, Kosmiline gammakiirgus
siinus- või koosiinusfunktsioon Pendel Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel Venimatu, kaalutu, niidi otsas rippuv punktmass Vedrupendel Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega Laine Võnkumise edasikandumine ruumis Laine peegeldumine Lainete edasi-tagasi pöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Laine murdumine Laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul Interferents Võrdse perioodiga lainete liitumine üheks resultantlaineks Difraktsioon Lainete paindumine tõkete taha 2. Lehelt 3. 1) Vabavõnkumine Süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine
füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus.
Difraktsioon ja interferents ning nende rakendusalad Difraktsioon ja interferents on iseloomustavad mõlemad lainete liikumist, kuid teevad seda erinevalt. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes
Valguse kiirus vaakumis on c = 300 000 km/s n2 sin(alfa) langemisnurk n1 = sin(gamma) murdumisnurk 14. Mida nimetatakse valguse dispersiooniks ? Selleks nimetatakse valguse murdumisnäitajasõltuvust sagedusest (lainepikkusest). Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju aines esinevatedipoolidega. 15. Mida nimetatakse valguse interferentsiks ? See on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine, mille amplituud on suurem või väiksem. Üldjuhul mõeldakse interferentsi all selliste lainete liitumist, mis on üksteisega seotud või koherentsed. Selle jaoks peavad lained tulema samast allikast või olema lähedase sagedusega. 16. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks ? füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 17. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks
mõõdetakse satelliidi ja Third level Fourth level maapinnal oleva objekti vaheline Fifth level kaugus, seda läbi raadio impulsi edasi-tagasi peegeldumise aja. Lisaks kõrguse määramisele mõõdetakse: Laine kõrgus ja tuule kiirus ookeanides Enamike pindade karedus ja tagasihajumise koefitsent Mõõtmistel cm-täpsuse saavutamine nõuab väga täpset orbiidi asendi tundmist. Arvesse tuleb võtta ka raadiosignaalis tekkivaid häireid. Signaali edasi-tagasi liikumist võivad mõjutada veeaur ja elektronid atmosfääris, mere olek ja paljud muud tegurid. Häireid saab korrastada tehes mõõtmisi abivahenditega, erinevatel sagedustel või modelleerimise teel.
temperatuur 15. Kas on õige väide “soojusmasina tööks on vajalik jahuti olemasolu, mille temperatuur on kõrgem ssoojendi temperatuurist”? väär 6. Test 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? a. 16… 20 000 Hz heli b. väiksem kui 16 Hz infraheli c. suurem kui 20 000Hz ultraheli 2. Kuidas helisid liigitatakse? a. müra - Paljude erinevate ja muutuvate sagetuste summa b. Kõla - mitme harmoonilise laine summa c. toon - harmooniline lainetus 3. Millised lained levivad antud keskkonnas? a. Tahke keha - ristlaine ja pikilaine b. vedelikes - ainult pikilaine c. gaasis - ainult pikilaine 4. Seo vastavussse suuruse definitsioon ja nimetus a. ajavahemikus sooritatud võngete arv - Sagedus b. võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist - hälve c. aeg, mille jooksul sooritatakse 1 täisvõnge - võnkeperiood d. täisvõngete arv 2 pi sekundi jooksul - ringisagedus 5
KORDAMISKÜSIMUSED MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15
puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil. Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk. Kui tikk süüdata, siis tiku ja tikutoosi vahel toimub nii suur hõõrdumine, et selle temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Kui väljas on temperatuur madalam kui toas ja köögis keedetakse vett, siis on õhku läinud väga palju veeauru. Kartulid on toorena kõvad
· - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine.
rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltub kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes.
nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel Kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. Suhe väljendub järgmiselt: kus on helilaine või elektromagnetlaine pikkus on laine levimiskiirus
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid
Takistus ja eritakistus. Takistus ja temperatuur. 3. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud, sisetakistus. 4. Elektrivoolu töö ja võimsus, elektrienergia ja selle hind. 5. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. 6. Pn-siire. 3. Elektromagnetlained 1. Nimeta elektromagnetlainete ühised omadusi ja nende kasutamist. 2. Defineeri lainepikkus, sagedus, periood, intensiivsus, amplituud. 3. Valguse saamine, levimine. 4. Valguse dualism -millal on valgus kui laine, millal kui osake. 5. Footoni energia valemid. 6. Difraktsioon, mis tingimustel see tekib. 7. Koherentsed valguslained. 8. Polariseeritud valgus. 9. Selgita mõisted - intrferents, käiguvahe. Elektromagnetväli - vastused: 1. Elektrivool laengukandjate (elektronide) suunatud liikumine. On vaja püsimagnetit, pooli ja galvanomeetrit. Magnetit poolis/poolis magnetit liigutades tekib muutuv magnetväli, mis tekitab voolu
sõltuvus laengu märgist Loeng 14 o Suurused: sagedus, nurksagedus, periood, amplituud, hälve, faas. Nende SI-ühikud. o Võnkuva keha energia sõltuvus massist, amplituudist, sagedusest. o Elektrivõnked: kontuuri parameetrid ja nende seos sagedusega (perioodiga). Loeng 15 o Vahelduvvooluahel: selle elemendid, nende takistuste sõltuvus sagedusest. Loeng 16 o Suurused: lainepikkus, lainearv, nende ühikud. Lainevõrrand, selle tähised o Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. o Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine. Loeng 17 o Valgus: Huygensi lained, Newtoni korpusklid ja Maxwelli elektromagnetvõnkumised. o Suurused: langemisnurk, peegeldumisnurk, murdumisnurk o Fotomeetria: energeetilised ja fotomeetrilised suurused, nende SIühikud. Loeng 21 o Põhimõisted: aatomituum, tuuma koostisosad, , seoseenergia, massidefekt. Tuumajõud. Et tuuma koos hoida. oli vaja veel tugevamaid jõude, kui seda on tuumaosakeste
Enamasti tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on 24-26%. · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja kõrgusega 0,4-0,6 m. · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse edasist arengut. · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa tugevam Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/# middle http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/#middle Hoovused · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt muutlikud, sõltudes tuulest veetasemest vee erinevast tihedusest · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk
maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosiooni lained, mida suurem laine seda suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja õhus levivate materjalide ladustamisel. Ajurand ulatus 3-3,5m kaugusele vaadelavast uhtealast, mis põhimõtteliselt oli sisemaa alguseks. Enamjaolt toimus setete pikiränne ehk
Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile? Essee Tallinn 2014 18. detsembril 2010 Tuneesias alanud protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“. 26.01.2011 toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi – suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuritegur...
harmoonilisteks võnkumisteks. Suunamuutusest tulenev kiirendus on suunatud alati keha trajektori kõveruspunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. Seda nim kesktõmbekiirenduseks. ak=v2/r ak=2r Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist M=F*l Välise jõumomendi puudumisel, suletud süsteemis, on impulsimoment jääv . Kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ei muutu. Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Lainefront on piir, kuhu esimene laine ulatub. Elastsed on keskkonnad, kus tasakaalu häirimisel tekivad jõud, mis taastavad tasakaalu. Lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti nimetatakse ristkaineteks. Kui võnkumine levib piki levimissihti on tegu pikilainetega. Lainepikkus v=/T Lainete ühinemist nimetatakse interferentsiks. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse lainete difraktsiooniks. Huygensi printsiip: Keskkonna iga kunkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikas.
3. Võnkeringi ülesanded. Sageduse ja perioodi seos. Thomsoni valem T = 2 L C T-periood( s-sekund) L-induktiivsus(H-henri) C-mahtuvus(F-farad) f-sagedus(Hz-herts) Sageduse ja perioodi vaheline seos : f=1 :T ; T=1:f, kus Ton periood(s) ja f on sagedus (pööret/s) 4. Lained Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).Näiteks :Lainete omadused mingis merepunktis
Interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe(või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel
Valgus kui elektromagnetlaine selgub elektromagnetlainete skaalast: Elektromagnetlaine, st ka valguslaine, sisaldab koostoimuvaid elektrivälja ehk E- vektori ja magnetvälja ehk B-vektori sinusoidaalseid võnkumisi, mis levivad ruumis edasi E B v . Lainefront on pind, mille kõik punktid võnguvad samas faasis. Lainefront ja valguskiir on teineteisega risti. Lainepikkus on valguslaine kahe samas faasis võnkuva lähima punkti vaheline kaugus. Sagedus f ehk võrdub laine täisvõngete arvuga ajaühikus. Periood T on aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on konkreetsete lainete liitumise tulemus vahelduvate maksimum- ja miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja
kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse X w P harmoonilise võnkumise võrrandiks (X= 0 sin( 0 t+ 0 )). Lainepikkus λ on vähim kaugus kahe sama faasis võnkuva faasipunkti vahel. Laineperiood T on aeg, mille jooksul keskkonnaosake sooritab täisvõnke. 8. Lainete superpositsiooniprintsiip, lainete interferents. Laine superpositsiooniprintsiip- kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonna osakeste summaarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete X X X geomeetriline summa (superpositsioon). Valemina X= 1 + 2 +...+ n Lainete interferents on ajas muutumatu laine energia ümberpaiknemine ruumis, mis on tingitud lainete liitumisest e. superpositsioonist
Mis on Bituumen? Bituumen laineplaat Onduline katuseplaat on elastne, see ei pragune, ei kaota värvi, ei vaja erilist hooldust, on tervisele ohutu. Kõige selle tagab koostis ja valmistamistehnoloogia. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on saadaval neljas toonis: must, punane, pruun ja roheline. Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Bituumensindlid s bivad k igile katustele (viil-, mansard-, kelpkatus jne.), mille kalle on vähemalt 11 kraadi. SBS baasil kummibituumenit sisaldav
matemaatiline ja vedrupendel- Mate-venimatu kaaluta niidi otsa riputatud punktmass. Vedru- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. resonants-nähtus,kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. lained-võnkumiste edasikandmine ruumis ristlained-laine,milles võnkumine toimub levimissuunuga risti. pikilained-laine,milles võnkumine toimub piki levimissuunda interferents-nähtus,kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus lainemuster. difraktsioon-nähtus,kus lained painduvad tõkete taha. s teepikkus m F jõud N f sagedus Hz t aeg s m mass k T periood s g v kiirus m/s r raadius m nurkkiirus rad/s a kiirendus m/s2 k jäikus x0 amplituud m g raskuskiirendu 9,8 l pikkus m lainepikkus m s= m/s2
Kuid teda võib vaadelda koosnevana teatud hulgast sinosoidaalsestest lainetest. Peaaegu alati on võimalik leida Iseloomusta, selgita valemi või graafiku alusel)??Nähtust kus sellist ideaalsete lainete summast ,mis interferentsi tulemusena amplituud kasvav järsult kui sundiva jõu sagedus (s) läheneb annaks reaalse laine. Niisugune lainete grupp kannab lainepakketi nime.Kuidas kahaneb energia võnkumisel, võrreledes amplituudi süsteemi oma võnkesagedusele ( või 0) Ristilainetus? kahanemist??Võnkuva keha energia on võrdeline amplutuudi Pikkilainetus?Võnkumise levimist ruumi nim lainetus.
Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu (fatalistlikke protsesse tegelikkuses ei ole). Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane)
1. Läätse ääred murravad kiiri tugevamini, kui oleks vajalik selleks, et nad läbiksid läätse keskosa poolt tekitatud kujutist. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2
resonants, mille tulemusel võnkeamplituud järsult suureneb. Resonantsi kasutatakse sagedusmõõturis ja sellega peab arvestama võnkuvate süsteemide korral (näiteks rippsild võib puruneda, kui tekib liiga tugev resonants). 3. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist keskkonnas. Kui osakesed võnguvad piki laine levimise sihti, siis on tegemist pikilainetega (näiteks helilained). Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga, siis on tegemist ristalinetega (näiteks vee pinnalained). Kaugust, mida mõõdetakse piki laine levimise sihti, kahe järjestikuse (täpselt ühte moodi) samas faasis võnkuva punkti vahel, nimetatakse lainepikkuseks. Tähis λ (loe lamda), ühik 1m. Aega, mis kulub võnkumise energial ühe lainepikkuse läbimiseks võib nimetada laineperioodiks, T. Selle abil saame leida lainete levimise kiiruse v= ehk sageduse kaudu v=λ·f. T
Arvutuste tulemused: Massiga 786g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 47 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 44,37 Hz. (Laine levimiskiirus: 89±0,35 m/s). Massiga 1600g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 67 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 63,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 127±0,50 m/s). Massiga 2368g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 81 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 77,30 Hz. (Laine levimiskiirus: 155±0,61 m/s). Massiga 3208g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 87 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 89,63 Hz. (Laine levimiskiirus: 179±0,71 m/s). Massiga 5576g tekitatud laine (n=1) sageduseks näitas generaator 117 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 118,17 Hz. (Laine levimiskiirus: 236±0,93 m/s).
max hälve, tähis x0 resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega harmooniline võnkumine-võnkumine mis toimub sin või cos funkts. Järgi Algfaas-näitab milline osa võnk. on ajahetkeks 0 juba perioodist möödunud Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine ristlaine-osakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Nt:merelaine pikilaine-võnkumine toimub aine levimises suunas laine periood 1) aeg mille jooksul lainepunkt teeb täispöörde 2) aeg millega laine front läbib ühe laine pikkuse laine sagedus-lainepunkti võngete arv ajaühikus Laine pikkus-pikki levimissihti mõõdetud vähim vahe kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus-laine frondi edasilevimise kiirus lainete interferents-kahe või enama laine liikumist üheks resultantlaineks
liikumatu punkti ümber Resonants Resonants- nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt Nt: kõlar võib mingi ühe kindla madala noodi kõlamisel valjult plärisema hakata Saab kasutada tundmatu võnkesageduse Võib olla ohtlik Lained Laine võnkumiste edasikandmine ruumis Laine tekib keskkonna häirimisel, tasakaalust välja viimine Lainete liigid Võnkumine saab toimuda mingis kindlas sihis Ristlaine laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. !üles-alla! Nt: veepinnal, raadio- ja valguslained Pikilaine laine, milles võnkumine toimub pikki levimissuunda Nt: heli Laineid iseloomustavad suurused Laine kõrgus on võrdne 2x amplituud Lainet iseloomustavad: 1) Võnkeamplituud x0 (ühik- 1m) 2) Periood T (1s)
valguslaine on ristlaine.elektriväli ja magnetväli on valguslaine lahutamatud osad. tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp, keralainele hajuv või koonduv kiirtekimp. valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides
OPTIKA optika-teadus, mis uurib valgust *neli seaduspärasust, mis olid teada juba antiikajal: 1.valgus levib sirgjooniliselt 2.valguskiired levivad teineteisest sõltumatult. Valguskiired lähevad teineteisest läbi 3.Valgus peegeldub siledatelt pindadelt 4.valgus murdub kahe läbipaistva keskkonna piiril. 17.saj Mis on valgus? 1.Vlgus on millegi liikumine. Teati, et liigub kaks objekti-liigub laine ja keha. Esimene teooria: korpuskulaarteooria-valgus koosneb osakestest. Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2.Valgus on laine, mis levib kogu univerumit täitvas nähtamatus keskkonnas. *Laineteooria puudus-teati, et laine levib ainult keskkonnas aga maailma ruumis oleva eetri olemasolu ei suudetud tõestada.
Optika tuleb kreeka keelest. Opsis-nägemine. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtuseid. Optika jaguneb kaheks kvantusoptika ja laineoptika. Valgusel on duaalne iseloom- ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguse osakest nim. valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste all, nim. kiirte optikaks. Valgus on elektromagnetlaine, milles elektriväli ning magnetväli võnguvad teineteisega ristuvates suundades. Valgus on ristlaine. W=2£, f=2 £/T, K= 2£/^. E- elektrivälja tugevus(V/m), E0- amplituut(V/m), w-ringsagedus(rad/s), t-aeg(s), k-laine arv(rad/s), f-sagedus. Laine kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus. /=^f
LAINED Laineks nimetatakse ruumis levivat häiritust, nt lööklaine. Mehaanilised lained vajavad levimiseks keskkonda, elektromagnetilised lained ei vaja. Kui häiritus on perioodiline, siis on ka laine perioodiline Ruumis levivat harmoonilist võnkumist nimetatakse sinusoidaalseks laineks. On olemas ristlained, mil võnkumine on risti laine levimise suunaga, ja pikilained, mil võnkumine toimub laine levimise sihis. Et sinusoidaalse laine põhjus on harmooniline võnkumine, siis iseloomustab lainet samamoodi nagu võnkumistki sagedus (f), ringsagedus ( ), amplituud (r) ja periood (T). Lisaks võnkumist iseloomustavatele suurustele iseloomustab lainet veel lainepikkus kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel. Järgnev joonis on lainepikkuse ja perioodi mõistete selgituseks. Joonisel toimub osakeste võnkumine y-telje suunas ja laine amplituudi tähis on A.
Resonants- võnkumise amplituudi tohutu kasv juhul, kui välise energiaallika sagedus ühtib võnkuva süsteemi oma sagedusega nt sõdurite marss sillal, kiigele hoo andmine. · Kahjulik- võnkuv süsteem võib puruneda nt auto mootor, pesumasin, laeva mootor. · Kasulik- nt heli tugevnemine teatud suu asendi korral, heli erinevates ruumides( e akustika), mitmesugustel pillidel. Laine- võnkumise levimine ruumis. Selleks, et tekkiks laine on vaja ruumi ja enamus juhtudel kaa ainet mt merelaine, raadiolaine, helilaine. Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund
Mis on lained? · Laine on liikumine. · Laine tekib ümbritseva keskkonna häirimisel. · Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Lainete tekkimine ja levimine · Lained tekivad juhul, kui mingi keha tasakaaluasendist välja viia ja see keha hakkab võnkuma. · Võnkuv keha liigutab selle keskkonna molekule milles ta asub. · Keskkonna molekulid mõjustavad omakorda naabermolekule. · Laineallikast kaugemates punktides toimub võnkumine ajalise nihkega, sest ka aineosakestel on inertsus. Laineperiood
LAINED;LAINED VEEKOGUDES Kalev Seilmaa ja Raul Pinta VÕNKUMISTE LEVIMINE · Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). · Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. · Laine teatud kiirusega leviv häiritus. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif · Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. · Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www
E 3 Tööleht: Elektromagnetlained 1.Igasugune elektrivälja ja magnetvälja muutus levib ruumis lainena, mida nimetatakse elektromagnetlaineks. 2.Muutuv elektriväli tekitab alati muutuva magnetvälja ja vastupidi. 3.Elektriväli ja magnetväli on omavahel elektromagnetlaines risti. 4.Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. 5.Kuidas on seotud omavahel sagedus, laine kiirus ja lainepikkus (valem?) Samas sõltub see ka lainepikkusest ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Nende kahe suuruse seos tuleneb ühtlase liikumise kiiruse valemist . Teepikkuseks s on laine korral lainepikkus , mille läbimiseks kuluv aeg on võnkeperiood . Perioodi pöördväärtus on aga sagedus . Seega laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. Kui tegemist on elektromagnetlainetega vaakumis, siis asendub
Lained LAINE on mehaanilise võnkumise levimine keskkonnas LAINEKS nim ühtedest punktidest teistesse levivaid võnkumisi. LAINEPIKKUS on teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul LAINEPIKKUS võrdub kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahelise kaugusega. MATEMAATILINE PENDEL koosneb kaaluta niidist ja punktmassist, väikeste amplituudide korral ei sõltu periood amplituudist LAINE LEVIMISKIIRUS v= / T=f INTERFERENTS on lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Laine levimisega ei kaasne keskkonna osakeste levimist ühest ruumiosast teise,
sees Amplituud max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge
· periood ajavahemik, mille jooksul sündmus kordub, tähis T, ühik 1s. (lk.90) · sagedus ajaühikus korduvate sündmuste arv, tähis f, ühik herts (Hz) (lk.90) · hälve keha kaugus tasakaaluasendist, tähis x (lk.97) · amplituud maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist, tähis x0 (lk.97) laine: · ristlaine võnkumine toimub levimissihiga risti. (lk.103) · pikilaine võnkumine toimub piki levimissihti. (lk.103) · laine levimiskiiruse ja lainepikkuse (tähis lambda ) seos Lainepikkus võrdub laine levimiskiiruse ja laine sageduse jagatisega. OSKUSED: ülesannete lahendamine ühtlase ringliikumise kohta. v joonkiirus nurkkiirus r raadius T periood an kesktõmbekiirendus f sagedus
INTERFERENTS KILEDES & SELGENDAVAD KATTED Interferents Valguse interferents - kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevates ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Interferentsi tulemusena võime seebimullidel või õlilaikudel näha värvidemängu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Interferents kiledes Tekib siis, kui liituvad kile esimeselt ja
· . Kui lisaks mõjub süsteemile ka väline perioodiline jõud , siis toimuvad sundvõnkumised, mis väikese keskkonnatakistuse ja piisava aja möödumisel võnkumiste algusest, on kirjeldatavad valemiga , kus on faasivahe sundiva jõu ja sundvõnkumise vahel. Amplituud A on võrdne sundiva jõu amplituudiga ja sõltub ka selle sagedusest . Sõltuvus omab teatud sageduse korral maksimumi, millist nähtust nim. resonantsiks. · 8. Tasalaine, teda iseloomustavad suurused. · Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind. · Tasalaine võrrand: , kus on võnkuva punkti hälve, lainearv, ja v laine levimiskiirus. Lainepikkus on kahe lähima punkti vaheline kaugus, mis võnguvad samas faasis, kusjuures . · 9. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand. · Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel
seeklite arvuni. Ankrus seistes hoitakse ankruketti kinni peli lintpiduritega, tugeva tuulega kinnitatakse lisaks vintpidur. Ankrut hiivates, niipea kui ankur on põhjast lahti, langetatakse ankrukera, öösel lülitatakse sisse käigutued. 15 Sõiduajal, kui ankur on klüüsis, kinnitatakse ankruketi kõik pidurid, kuna lintpidur võib laeva vibratsioonist avaneda. Ankrukoht peab kindlustama tuule ja laine varju. Akvatooriumi suurus peab tagama laeva ohutuse. Soovitatavad ankrukohad on tähistatud merekaartidel (A alfa, B bravo jne.). Ankrukoha valimisel tuleb arvestada laeva suurust, ankrupaiga sügavust, merepõhja iseloomustust jne. Merekaartidel märgitud ankrupaikadel on ära toodud nende sügavus ja põhja iseloomustus. Samuti on need karakteristikud välja toodud lootsi raamatutes. Kui tuleb jääda ankrusse rannikulähedusse, kus ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
