koha võrgustiku The Berkeley Energy and Resources Collaborative korraldatud konkursil (lühidalt BERC). Seal tegeletakse maailma muutvate ja keskkonnasõbralike energiatootmisviisidega ja nende välja töötamisega. Nii nimetatud hüdraulilise vaiba kasutamine on üks kõige keskkonnasõbralikumaid ja puhtamaid energiatootmis viise. Sellega ei tekitata kahju ning ebameeldivusi elusloodusele ega ka veetranspordile. “Vaip” suudab imada ligikaudu 90% saabuva laine energiast ning kuna see asub merepõhjas, on kokkupõrge veetranspordiga välistatud. Lisaks peab see vastu tormistele ilmadele, tegelikult ongi kõige suurem võimalus energiat toota tormiste ilmade ja suurte lainetega. On teada, et 100 ruutmeetrit vaipa võib toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeetrit päikesepaneele (sama suur kui üks jalgpalli väljak). Teadlased usuvad, et selle lahenduse kasutuselevõtt võib langetada märgatavalt mereveest joogivee tootmise hinda
Valguse murdumine looduses ja tehismaailmas (siledatel ja kumeratel pindadel) Mis on valguse murdumine? ● nimetatakse laine levimissuuna muutust kahe keskkonna lahutuspiiril ● valguslaine murdub vaid tingimusel, et keskkond on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise ● Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub Milleks kasulik? ● Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, binokkel...) ● Samuti tekivad selle tõttu paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar
muutumine. • Füüsikaliselt rangelt võttes muutub kuju kui muutuvad keha punktide vahekaugused (k.a. paisumine ja kokkutõmbumine). • Võnkumised – perioodilised ehk kindla ajavahemiku (võnkeperioodi) tagant korduvad liikumised, keha perioodiline liikumine tasakaaluasendi ümber. • Kehale mõjub tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. Liikumise üldmudelid • Laine – võnkumise edasikandumine ruumis, võnkumise levimine ruumis (üldjuhul kaasneb energi levik). Laine puhul liigub ruumis edasi kehade või väljade kindel paigutus ehk konfiguratsioon. • Võib öelda ka, et võnkumine (seisulaine) on laine erijuht, mille korral energia levimist ruumis ei toimu. • Ka väli võib laineliselt levida. • Ühine nimetus nii võnke kui laine kohta on ostsillatsioon. Aine ja väli • Looduse põhivormid:
mõjuva välise perioodilise jõu sagedus saab võrdseks süsteemi niisuguse omavõnkesagedusega, mis tal oleks dissipatiivsete jõudude puudumisel. 22. Rist- ja pikilained. Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine Pikilainetuseks levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal.nimetatakse lainetust, kus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimise sihis, näiteks heli. Laine võnkesagedus - ajaühikus sooritatud võngete arv. Laine periood T ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg, Võrdub sageduse pöördväärtusega.
Suurust,mis vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained- W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine jaguneb kaheks-kin ja pot en.Ühikuks on J levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) 3.Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja
) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga ja pikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti. Lainepikk lamda nim kaugust, mille mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks e.lihtsalt pingeks
saunast, aurusaunast, sanaariumist, erinevatest suplusbasseinidest, fitnessruumist ning infrapuna- ja… Hedon Spaa Heaoluspaa | | (+372) 449 9011 Pärnu Mudaravila hoones asub hubane butiikspaa, mis jaguneb supelusalaks ja Vaikseks spaaks. Supelusalal on kaks sisebasseini, välibassein, auru- ja leilisaun ning selle külastus on kõikidele hotelli… Laine Spa Ravispaa | | (+372) 472 4400 Laine Spa leiad Haapsalus Väikese Viigi äärest, samas majas on ka hotell Laine. Kui soovid tugevadada ja taastada oma tervist, siis on Sul võimalik valida suure hulga protseduuride, hoolitsuste…
Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega Pöörleva keha energia Wk=I2/2. 3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul
liikumise käigus . Töödeldud pinna geomeetria Lõiketöötlemise kvaliteeti iseloomustatakse töödeldud pinnale jäävate töötlemisjärgede suuruse järgi . Töötlemise järljed töödeldud pinnal on : Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused . Pinnakaredus on detaili pnna reljeefi moodustavad suhteliselt väikese sammuga ebatasasused, mida vaadeldakse teataval kindlal alal ehk lähtepikkusel Puidu pinnakareduse moodustavad : Puidu anatoomilise ehituse elemendid ( aastarõngad, sooned) Lõikeprotsessi käigus tekkinud ebatasasused (n3äri tera poolt tekitatud jäljed)
) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga,nim.pingelaenguks e.lihtsalt pingeks
Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1.Algstaadium e lainestaadium soe õhk tungib peale nii, et ta moodustab laine kuju, õhurõhk hakkab keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (56km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transpordi teaduskond Õpperühm: EA-11 B2 Üliõpilased: Risto Kägo Kristjan Kütt Kalmer Laine Kalmer Lastik Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud? *Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. *Mida suurem on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse võimsus. *Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. *Mida kõrgem on temperatuur, seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Lambipirnid (hõõgniit) Wolframist hõõgniit hakkab temperatuuri tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. *Klaasist suletud anumas on hõrendatud gaas (võimalikult vähe I hapnikku, et W ei saaks oksüdeeruda) *Hõõgniidist juhitakse
6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust ja leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati I maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Otto Dix Max Beckmann Ernst Ludwig Kirchner Käthe Kollwitzi Franz Marc Emil Nolde Max Pechstein Karl SchmidtRottluff Egon Schiele Natüürmort maskidega III 1911 74/78 Õli lõuendil
Niedersachsen Tõlkides eesti keeled Niedersachsen tähendab Alam Saksimaa. Niedersachseni pealinnaks tänapäeval on Hannover. Niedersachsen on suuruselt teine Saksamaa maakond peale Hamburgi. Niedersachsenis asub kaks suurt linna Bremen ja Hamburg mi saga ei kuulu Niedersachseni territooriumisse kuid omavad föderaalse maa staatuse. Niedersachseni pindala on 47,609 km2 ning elanikkonna arv on kaheksa miljonit. Niedersachsenit ületavad mitmed raudteed ja kiirteed. Põhjas piirneb Niedersachsen Põhjamerega, edelas piirneb see aga Herzi mägedega. Suurim osa Niedersachsenist esineb tasandikuna. Kõige tuntum Niedersachseni osa on Lübenbergi kõnnumaa, mis asub Harzi ja Põhjamere vahel Kõige tähtsaimateksks ja tuntumateks Niedersachseni õppeasutusteks peetakse Georg-Augusti ülikool Güttenbergis, Tehnika ülikool Braunsvaigis, Tervishoiu- ja loomaarsti instituut Hannoveris. Niedersachsenis on väga arenenud ka turism. Peam...
elektriliselt ning lisaks on ka võimalus nurki ning kraade mõõta Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre Spektromeeter- goniomeeter Valgusvihk suunatakse prismale Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest Spektromeeter-goniomeeter Prismas toimub valguse dispersioon(ehk erineva värvusega valgusvihud levivad erinevas suunas) Neeldumisspektri uurimine Tulemused Mõ õ tmin Go nio me e t Laine pikk Difrakts io o e ri us ni nurk s kaalanäit n1 54°23' 435 nm 15°20' n2 59°23' 595 nm 19°58' n3 60°15' 605 nm 20°50' J äreldus Neelab alates 435 nm lühemad lainepikkused ning 595 nm-605 nm laiema lainepikkuse. Kiirgusspektri uurmine Tänan kuulamast!
Heli sagedus näitab, mitu täisvõnget sooritab õhuosake ühe sekundi jooksul, seda mõõdetakse hertsides (1 Hz = 1 s-1) Heli levib igas keskkonnas kindla, sellele keskkonnale omase kiirusega. Helikiirus v on on võrdne sageduse f ja lainepikkuse l korrutisega: v=f Heli kiirus õhus on 332 m/s. Heli lainepikkuse all mõistetakse vahemaad kahe teineteisele järgneva rõhu maksimum- või miinimumväärtuse vahel laine levimissuunas. Kõrgeid sagedusi väljendatakse sageli kilohertsides: 1 kHz = 1000 Hz. 1 sekundi pikkune helisignaal võtab õhus enda alla 332 meetri pikkuse lõigu (sõltumata heli sagedusest). Kui heli on mõnes punktis kord tekkinud, siis keskkonnatingimuste samaks jäämisel levib ta ajas muutumatu kiirusega. Sedamööda, kuidas helilained tekkekohast eemalduvad, muutuvad nad üha nõrgemaks ja kustuvad täielikult. Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees" ...
,,Enamik tüdrukuid võtavad asju tihtipeale liiga südamesse." Raimo sõnas, et poisid käituvad ülbemalt kui tüdrukud. Kerli arvates suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel on see, et tüdrukud muretsevad ja mõtlevad palju rohkem asjade üle kui poisid. Maria hinnangul on poisid äkilisemad ja tüdrukud rahulikumad ning hoolsamad. ,,Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad," toonitas ta. Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on julgemad kui tüdrukud ja tüdrukud hoolivad poistest palju rohkem. ,,Poisid ei saa pidevalt aru, mida nad valesti on teinud," ütles ta. ,,Poisid on palju karmimad kui tüdrukud," vastas Ott. Anneli Meitsari tütre Maritana arvates on poisid palju lapsikuma käitumisega kui tüdrukud ja rõhutas, et tüdrukud arenevad kiiremini kui poisid. Meri-Liisi, kõige noorema küsitleja hinnangul meeldib poistele pahandusi teha ja tüdrukud on korralikumad.
infrapunane 3.nähtav valgus 4. ultraviolett kiirgus 5. röntgen kiirgus 6. Gamma kiirgus Pilet 3.3 Ül: Ohmi seaduse rakendamine I=U/R Pilet 4.1 Newtoni I ja III seadus. Newtoni I - Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliseltl. Newtoni III Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid suunalt vastupidised F1=F2( numbrite peal) Pilet 4.2 Valguse dispersioon. Valguse Dispersioon on nähtus, mis seisneb (valge valguse) laine lahutumises eri lainepikkusega spektraalkomponentideks (sõltub laine kiirusest ja pikkusest) nt. Valguse suunamisel läbi prisma, vee (nt Vikerkaar looduses) jne. Pilet 4.3 Laboratoorne töö: Vabalangemise kiirenduse määramine pendli abil. g=4Pii²/t² =nööri pikkus t=aeg/täisvõnkega Pilet 5.1 Jõud, Newtoni II seadus, SI-Süsteemi põhisuurused ja ühikud. Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele mille tagajärjel keha kiirus muutub
3% tuule kiirusest. 15.Kirjeldage õlilaikude väljanägemist, milles on 0,1, 0,3, 100 või 1000 kuupmeetrit naftat 1 ruutkilomeetri kohta. 0,1 kile hõbedane läige; 0,3 kile vikerkaarevärvides sillerdav; 100 nafta ja raskekütus pruunist mustani; 1000 vesi õlis emulsioon pruun/oranz. 16.Kirjeldage ujuvaid õlitõkkeid. poomtõkked ehk õlipoomid. Poomid võivad ehituselt erineda üksteisest, kuid nende põhidetailid on: 1) kõrgem äär laine üleviskumise vältimiseks 2) veealune "seelik" nafta leviku pidurdamiseks poomi alt 3) ujuvuse suurendamise vahendid (õhuballoonid, kerge materjal) 4) pikk ujuvast materjalist kett või ahel, et pehmendada tuule, lainetuse ja hoovuste mõju Ujuvad/uputatavad poomid ·sarnane ehitus eelnevatega, kuid pikemad ·kasutusel statsionaarsete poomidena näiteks naftaterminalides ·tavaolukorras on õhk välja lastud ning lamavad mere põhjas ·eelisteks kompaktne hoiustamine ja lainekindlus
protsessid kulgevad kehade süsteemi potentsiaalse energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. Dualismiprintsiip väidab, et nii aine kui välja algosakestel on nii laine- kui ka osakese-omadused. Laine- omadused tulevad ilmsiks osakeste liikumisel. Väljaosakeste (kvantide) korral seisneb laine vastava välja võnkumiste levikus. Aineosakestega kaasnev laine on leiulaine. Suuruseks, mis muutub selles laines, on tõenäosus osakese leidumiseks vastavas ruumiosas. Füüsikalise maailmapildi tõenäosuslikkus seisneb selles, et mitte ükski sündmus pole täiesti kindel ega ka täiesti võimatu. Kõik sündmused toimuvad mingi tõenäosusega, mis võimatuks peetaval sündmusel on aga väga väike (nullilähedane). Aineosakeste laineomadused ja tõenäosuslik käitumine tulevad
levib lainena! Tühja ruumi all mõtlen ma sellist ruumi, kus pole isegi mitte õhku! Valgusega seostub mis? Kõige intrigeerivam mulle vähemalt on näiteks fotosüntees ja elusloodus, kuidas füüsika võlu tungib elusloodusesse: Rohelised taimed (fotosüntees) ja seetõttu ja hapniku olemasolu, seega meie kõikide elu koos tema keerdkäikude ja üllatustega toimib tänu ELEKTI ja MAGNETENERGIA väga erilisele segule: tänu elektromagnetlainele. VALGUS KUI LAINE Valgus käitub tihti elektromagnetlainena. Laine all mõeldakse seda, et KIIRENDAVATE ehk kiirust muutvate laengute seest väljub igal ajahetkel KOOS · nii elektrieenergia (elektriväli) kui ka magnetenergia (magnetväli). AGA · iga järgnev väljuv koguseke energiat on EELMISE energiakogusega võrreldes teise väärtusega: see tähendab igas punktis on eelmisega võrreldes kas veidi rohkem või veidi vähem energiat peidus
Gustav Ernesaks (12. 12.1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Elulugu Gustav Ernesaks sündis 12.detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Erneseksade peres armastati laulmist, Gustavil aga oli teisigi huvialasid: muusika, joonistamine ja sport. Enamikule kaasaegsetele on tänini kättesaamatu tema tulemus kaugushüppes 6.30. Tema kunstnikukäe osavust väljendab isiklik autogramm-sarz. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astust ta alles 15- aastaselt (1924), ja õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, kuni mõitis, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal asutus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. aastal muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesak...
Euroopa. Eksperimentaalmuusika. Väga palju elektroonikat. John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed John Cage. Minimalism- 1960 ameerika, kordused, lühikesed teosed. Steve Raich, Philip Gloss. teosed. Steve Raich, Philip Gloss. Optika tuleb kreeka keelest Opsis. Optika on füüsikaline kogus, mis uurib ning seletab valgusnähtused. Optika jaguneb kaheks kvantoptika ja laine optika. Valgusel on duaalne iseloom ta on nii laine, kui ka osakeste voog. Valguseosakest nim. Valgus fandiks e. Kvotondiks. Optika vanemat osa, mis tugineb valgus kiire mõiste nimetatakse kiirte optikaks.
27. Millise valemiga on määratud ajaühikus tekkivate lainete energia? 28. Millise energia omandab deformeerimisel vedru? Deformeerimisel omandab vedru potentsiaalse energia. 29. Millistes suundades tekivad pinged kondensaatoril ja poolil? Kondensaatoril ja poolil tekkivad pinged toimivad vastandlikes suundades. 30. Mille vahendusel toimub elektrivälja levik? Muutuva elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel. 31. Mis on laine levimiskiirus? Laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. v =f · 32. Kuidas nimetatakse kiirgumist teisiti? Kiirgumist nimetatakse elektromagnetlainete tekkimiseks. 33. Mis on omavõnkesagedus? Millega on määratud võnkeringi omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega ja mahtuvusega. 34. Kuidas tekitada madalsageduslaineid ja kus need levivad? Madalsageduslaineid
1. Selgitage difraktsiooni mõistet. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. 2. Selgitage Huygens-Fresneli printsiibi sisu. Huygens-Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 3. Millised lained on koherentsed? Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Mida nimetatakse interferentsiks?
1. Elektromagnetlaine ja selle omadused. Elektromagnetlaine keskkonda ei vaja, kuid ta võib liikuda ka keskkonnas. Elektromagnetlainete olemasolu ennustas Maxwell 1865. Aastal. Ta arvutas välja selle laine levimiskiiruse vaakumis ja selgus, et see on võrdne valguse kiirusega. (valem) Võrdluseks, hääle kiirus õhus on keskmiselt 330 m/s. Tulemus viis Maxwelli mõttele, et ka valgus on elektromagnetlaine. Hiljem selgus, et elektromagnetlaineid on veel väga mitmeid. (esimesena mõõtis valguse kiiruse 1675. Aastal Römer.) Veel tõestas Maxwell, et elektromagnetlaine on ristlaine, kus elektri ja magnetväljad võnguvad teineteise suhtes risti. Mudelina:
mehaaniline energia jääv. MAKROKEHA - Suurete kehade kohta kasutatakse nimetust "Makrokeha". Makrokehadeks on auto, rong, kivi, raamat jne. Makrokehad on ka planeedid ja tähed. Aineosakesed seevastu on mikrokehad MIKROKEHA on mikromaailma kuuluv osake.Väike keha. OSAKE on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud. Näiteks värviosake on värvilahuses oleva pigmendi tükike. PEEGELDUMINE Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb esimesse keskkonda. RASKUSJÕUD on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. SOOJUS on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. SOOJUSKIIRGUSEKS nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel
Vahelduvvool- perioodiliselt muutuva suunaga vool. IV kursus. Optika Laineoptika Valgus kui elektromagnetlaine- ristlaine, sellest rääkides peame silmas el.välja muutumist. Valguseks nim. elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Elektromagnetlainete skaala- skaala lainepikkuste kahanemise järjekorras madalsagedusvõnkumistest gammakiirguseni. Lainefront- piirkond või ala keskkonnas, kuhu lainevõnkumised on jõudnud. Lainepikkus- on kaugus, mille laine läbib ühe perioodiga. Sagedus- on võngete arv ühes sekundis. Periood- on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Faas- on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Valguse interferents- on kahe valguslaine liitumine, mille tagajärjel tekivad interferentsi maksimumid või miinimumid. Koherentsus- st lainepikkused peavad olema võrdsed ja käiguvahe ning faaside vahe ei tohi ruumis levimisel muutuda
Vedrupendel: m keha mass, k vedru jäikus g k Võnkliikumise võrrand x x0 sin t x hälve, x amplituud, nurkkiirus, t aeg 0 Laine levimiskiirus v f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud
ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5. Juunit, kuid tormisuse tõttu lükati toimumisaeg 6. Juunile. Kolmas probleem oli sõdurite varustamine vajalikuga ning sõjatehnika viimine üle La Manche’I väina. Probleem seisnes pidevas varustamises, mistõttu tuli rajada korralik sadam, nii et ajutisi sadamaid hakati ehitama 8. Juunil 1944. 5. Tähtsamad väejuhid: Montgomery – Liitlasmaavägede juht, Eisenhower –
· puit ja puittooted (11%); · metallid ja metalltooted (7%); · keemiatooted (6%); · masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed (2%). 4. Tähtsamad visiidid 2010. aastal toimus palju visiite Venemaale ning Venemaa külastas Eestit, tähtsamad neid olid: Venemaale · September 2010 Regionaalminister Siim Valmar Kiisler kohtus Peterburis Venemaa regionaalarenguministri Viktor Basarginiga. · Mai 2010 - Kultuuriminister Laine Jänes kohtus Peterburis Venemaa asekultuuriminister Andrei Busõginiga. · Mai 2010 - President Toomas-Hendrik Ilves osales koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega 9.mai pidustustel Moskvas. Eestisse · Juuni 2010 - Vene Riigikontrolli esimees Sergei Stepasin kohtus riigikogu esimehe Ene Ergma, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ning riigikontrolör Mihkel Oviiriga.
Marko Mäetamm Marko Mäetamm on sündinud 13. detsembril 1965 Viljandis ja on eesti graafik ja multimeediakunstnik. Ta alustas aktiivsemat tegutsemist 1990ndate aastate algul, olles siinse neopopi laine juhtautoreid. Ta õppis EKAs graafika erialal ning trükitehnoloogiaid Swedish Royal Art High Schoolis. Mäetamm on teinud isikunäitusi, osalenud grupinäitustel mitmel pool maailmas. Välja andnud 2 raamatut, üks pseüdonüümi all (mida nad Kaido Olega jagavad) ,,John Smith". Marko Mäetamm on täiskohaga EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan. Kaido ole viljeleb kaasaegset maalikunsti ja installatsiooni. Tema teosed on nt. ,,Lennukid ja lilled", ,,Fenomen", ,,Worrying view
Keemilise loki skeemid. 1.)DOUBLE WRAP - Kasutatakse pikkade juuste korral. Intensiivsema laine saamiseks, keeratakse juuksesalgud väiksema läbimõõduga rullile. Et ei tekiks juustele käharaid kohti, siis tuleb rullid üksteise suunas keerata(üksteisele vastu) Juuksesalgud eraldatakse ziq-zaq meetodil, seejärale kammitakse salgud ettevaatlikult läbi ja keeratakse rulli Edasine töö toimubki teiste rullide järgi Trapetsi kujuliselt keeratud lokirullid annavad meile
1. Iseloomusta valguslainet. Valguslaine koosneb kahest komponendist: elektriväljast ja magnetväljast. Mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad alati teineteise suhtes risti. Sealjuures on nad risti ka valguse levimissuunaga. Valguslaine on ristlaine. Valguslaine levimist kirjeldatakse kas kera- või tasalainetena. 2. Iseloomusta valguse difraktsiooni. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus ruumipunktides võnkumised tugevdavad lained painduvad tõkete taha. või nõrgendavad üksteist. 3. Iseloomusta valguse interferentsi. 4. Iseloomusta polariseeritud valgust ja kus seda kasutatakse? Kui asetaksime loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis,
vaateid. - Tasakaalustada vaateid. - Menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigieelarve vastuvõtt. Kes kuuluvad juhatusse? (ametinimi + Esimees Ene Ergma ning kaks aseesimeest isikunimi) Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Millal saadetakse parlament ennetähtaegselt - Kui riigieelarve pole vastu võetud laiali? 1.märtsiks - Kolm peaministrikandidaati e suuda valitsust moodustada. Millest sõltub valitsuse kestus? Töötulemustest ja seadustest.
(murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine)
Doppleri efekt on laialt kasutusel astronoomias. Selle järgi on hinnatud tähtede liikumiskiirusi ja Universumi paisumiskiirust. Muusikas on Doppleri efekt kasutusel näiteks Leslie kõlarisüsteemis. Doppleri effekti kasutatakse ultraheli diagnostikas jälgimaks vere liikumist soontes ja kudedes. Võimalik on kasutada seda ka koe dünaamika uurimiseks, seda peamiselt südame uuringutes, andes hea visuaalse pildi südame tööst reaalajas. Effekt seisneb selles, et anduri kiiratud laine peegeldub tagasi faasinihkega võrreldes esialgsega. Faasinihke suurus on otseselt seotud liikumiskiirusega.
kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlainete skaala Raadiolained • Raadiolained (f = 105…1012 Hz, = 104 m… 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. • Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. • Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus
Sama isaautoriteedi ja muuga, aga selle tagant tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufražettide liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile
Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve xmax = x0 on amplituud. l Pendlivalem T = 2 . g Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka vee pinnakiht, aga mitte nii kiiresti kui lained. Levimise iseloomu järgi eristatakse ristlaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimisega (veelained, elektromagnetlained), ja pikilaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Seos laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vahel. Lähtume ühtlase liikumise põhivõrrandist s = v t . v See kehtib ka laine levimise kohta ning asendades s ja t T , saame = v T ehk f . 2. kursus SOOJUSÕPETUS Ideaalne gaas ja termodünaamika alused
Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve xmax = x0 on amplituud. l Pendlivalem T = 2 . g Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka vee pinnakiht, aga mitte nii kiiresti kui lained. Levimise iseloomu järgi eristatakse ristlaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimisega (veelained, elektromagnetlained), ja pikilaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Seos laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vahel. Lähtume ühtlase liikumise põhivõrrandist s = v t . v See kehtib ka laine levimise kohta ning asendades s ja t T , saame = v T ehk f . 2. kursus SOOJUSÕPETUS Ideaalne gaas ja termodünaamika alused
· Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon 4) maaelukomisjon; 3) Riigieelarve kontrolli 5) majanduskomisjon; erikomisjon 4) Välismaalasetele tähtajaliste
Pärnumaa Täiskasvanute Gümnaasium Essee Eesti kultuur Kätlin Orav XHB Pärnu 2011 Eesti kultuur Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähem alt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne . Eestlasest teeb eestlase keel ja kultuur. Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli...
Kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab elektroni käitumise eripärasid. Kaua on vaiendlud, kas elekron on laine nagu veel või aine nagu korvpall. Kõik viitab sellele, et elekrton on osake, tal on mass, tal on laeng ja spinn. Kuid on katsetega tõestatud ka seda, et elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste
siirdega kõrgemalt energiatasemelt madalamale energiatasemele. Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Luminestsents Heledus, mille põhjuseks ei ole kega hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
