põllumajandussaadustele. TuMS-i § 32 lg 5 annab loetelu, mida ei loeta töötlemiseks tulumaksuseaduse tähenduses. Selleks on põllumajandussaaduste puhastamine, sorteerimine, tükeldamine, kuivatamine, jahutamine ja pakendamine. Seega näiteks, kui loomakasvatajad müüvad elusloomi, loomade toornahku ja liha, siis nimetatud toodete müügist saadud tulule laieneb täiendav maksuvabastus kuni 45 000 krooni. Täiendav maksuvabastus ei laiene aga pargitud nahkade müügile, sest tegemist ei ole enam töötlemata põllumajandussaadusega. Sellest tulenevalt võib FIE jagada kulud vastavalt saadud tulu proportsioonile vorm E veeru 3 ja 4 vahel vastavalt sellele, kui suure osa tulust sai ta omatoodetud töödeldud ja töötlemata põllumajandussaaduse realiseerimisest. Kogu ettevõtluse tarbeks ostetava vara hind kantakse ostmise aastal kogu ulatuses ettevõtluse kuludesse. Kui aasta
(valitsuse ja kohaliku omavalitsuse) üldaktide jõustumiseks on kehtestatud teine kord nimelt valitsuse määrused ja ministri määrus jõustuvad aga juba kolmandal päeval pärast Riigi teatajas avaldamist, kui määruses endas ei ole määratud muu tähtaeg. Sama aeg (3 päeva) jõustumiseks on ette nähtud ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrustel. Reeglina ei ole jõustunud normatiivaktil tagasi ulatuvat jõudu, st et selle jõustunud akti regulatsioon ei laiene nendele juriidilistele aktidele, mis leidsid aset enne selle akti jõustumist. Ei saa inimest vastutusele võtta sellise teo eest, mis pandi toime enne selle seaduse jõustumist. Kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on need seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, seadusandja peab silmas pidama, et seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustusi ja õigusi????? 2) tagasiulatuva jõuga on aga see kriminaalseadus, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 30
KOKS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel kaks organit: nii volikogu, kui ka valitsus. Seega, KOV juhtimine toimub kahetasandiliselt. Volikogu määrab omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ning tema pädevuses on kõige tähtsamate kohaliku elu küsimuste otsustamine. Volikogu valitakse neljaks aastaks, v.a. juhul, kui toimuvad erakorralised valimised. Volikogu ei ole parlament, vaid tegemist on haldusorganiga. Volikogu liikmele ei laiene immuniteet ega indemniteet. Kuid kuna volikogule laieneb esindusdemokraatia põhimõte, kehtib volikogu liikmele vaba mandaadi põhimõte. 14.5. KOV õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid (Põhiseadus § 139) - Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide 3 RKPJo 21.11
45 .Euroopa Ühenduse Teataja. L 011.20.12.1993 Nõukogu määrus nr 40/94 EÜ kaubamärgi määrus. 28 jõutud. Ühenduse kaubamärkide õiguskaitse süsteemi loomisega ei likvideeritud liikmesriikide siseriiklike kaubamärkide õiguskaitse süsteeme ja tegelikult oleks õigustamatu nõuda, et iga ettevõtja peaks omandama Ühenduse kaubamärgi. Kooseksisteerimise põhimõte ei laiene konkreetsete kaubamärkide konfliktide, identsete või eksitavalt sarnaste kaubamärkide korral saab eelise märk, millele on õiguskaitset taotletud varem. Ühenduse kaubamärkide registreerimiseks loodi 1995 aastal Siseturu Ühtlustamise Amet, mille asukohaks sai Hispaania linn Alicante. Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlusi hakati vastu võtma 1996.aastal.46 EL nõukogu määrus nr 40/9447 eesmärgiks oli soodustada Ühenduse majandustegevuse
millest tuleneb välismõju. Regulatsioonide kehtestamisega seotud probleemid seisnevad regulatsioonidest kinnipidamise seirekulude suuruses, selles, et seadusandja peab olema kursis reguleeritava välismõju tasemega, seadusandlik regulatsioon ei ole suunatud tootmise efektiivse mahu kujundamisele, seadusandjal puudub adekvaatne info välismõjude vähendamise tehnoloogiate tõhususe kohta, regulatsioonist tulenev kasu ei laiene kõigile indiviididele, efektiivsuse ja õigluse samaaegne arvestamine on keeruline ning seadusandlikud regulatsioonid on ka poliitiliselt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? Kohtuprotsessidega seotud probleemid on nt suured tehingukulud, mis ei võimalda nõrgema finantsjõuga indiviididel enda huve üldse kaitsma hakata, küllaltki suur risk
tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene: 1) riigikaitselistele käitistele; 2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses; 3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja neist välja dokkides, kaidel ja sorteerimisjaamades; 4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades;
töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulpeppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Individuaalse töösuhte subjektiks on töötaja ja tööandja. Töötaja võib üldjuhul olla 18- aastaseks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Töölepingu seadus ei laiene: 1) teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna 2) riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega 3) kaitsejõudude tegevteenistusele 4) töötamisele taluperes või pereettevõttes talupere või pereettevõtte liikmena 5) vanemate, abikaasade ja laste töötamisele üksteise
o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne · Otsusta iga järgmise väite korral, missuguse veaga on tegemist. o Töötu võib tööd leida, kui ta hoolega tööd otsib, järelikult võivad tööd leida kõik töötud, kui nad töö otsimisel järjekindlad. Kompositsiooniviga (ei laiene kõigile, on erinevad töötuse tüübid) o N. Riigis, kus on palju arste, on ka palju haigeid inimesi, järelikult on arstide suur arv haigestumise peapõhjus. Vale põhjuse viga o Tundub, et alati, kui poodides on allahindlus, on merel torm, järelikult põhjustab torm allahindluse väljakuulutamist. Vale põhjuse viga · Otsusta, millise tootmisteguriga on iga alljärjneval juhul tegemist: o Kassaaparaat toidupoes kapital
valida piiskoppe, jagada ja ühendada piiskopkondi, valisejad peavad Rooma paavsti jalga suudlema (zestidel juriidiline jõud, loovad õiguslikusideme), võib keisrit tagandada, oikumeeniline kontsiil peab olema tema poolt heakskiidetud, otsustab tekstide kanoonilisuse üle, paavsti ei saa süüdistada ega tema üle kohutmõista, Rooma kirik pole kunagi eksinud ega eksi ka, Rooma kiriku vastane pole katoliiklane (ei saa lunastatud). Paavsti ilmeksimatus ei laiene igapäeva ellu, paavstid pole seda sätet kasutanud. Investituuri tüli paavsti ja keisri vahel. Paavst nõudis õigust Saksa piiskoppi ametisse nimetada. Kuninga ametnikke nimetab paavst. Heinrich IV lasi kokku kutsuda Saksa keisrisriigi sinodi ja lasi paavsti tagandada. Paavst surbendeeris ehk tagandas keisri ja piiskopid, Heinrich IV kirikuvande alla ja ta alluvad vabastati vandest. Vürstid kohustasid kuningat ühe aasta jooksul kirikuvande alt vabanema.
töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste :
kehtestamisega, samuti reguleeritakse tasuta ära antavate kvootide mahtu. Kvootide koguarv väheneb järgnevate väljastusperioodide jooksul. Probleemid: ● regulatsioonidest kinnipidamise kontrollimise kulud, ● peab eelnevalt teadma välismõju hulka, ● regulatsioon ei ole suunatud tootmise efektiivse mahu kujundamisele, ● reguleerijal puudub adekvaatne info välismõjude vähendamise tehnoloogiatest, ● tulenev kasu ei laiene kõigile indiviididele (mittealluva ettevõtte töötajad kaotavad töö), ● efektiivsuse ja õigluse samaaegse saavutamise raskus, ● seaduslikud regulatsioonid on poliitiliste huvigruppide poolt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? 36 ● Suured tehingukulud ei võimalda vaesematel indiviididel enda huve kaitsma
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
sätestatud hilisemat tähtpäeva. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi; 2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. 47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit: 1) Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2) Tagasiulatuva jõuga kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 48
Piiratud teovõime laiendamine 15-18.a teovõimet võib laiendada kohtu määrusega (TsÜS §9) alaealise huvides, kui tema arengutase seda võimaldab. Laiendamise ulatus sõltub konkreetse juhtumi sisust. Kohus määrab, milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik täiendavalt teha. Teovõimet võib laiendada kuni täieliku teovõimeni. Abiellumisõiguse saamisega teovõime automaatselt ei laiene, vaid teovõime laiendamisega antakse õigus abielluda. Kohus võib teovõimet laiendada esindaja nõusolekul. Ilma nõusolekuta võib seda teha, kui esindaja keeldumine on ilmselt vastuolus alaealise huvidega. Kohus võib laiendatud teovõime ka tühistada. Elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Võib olla mitu kohta üheaegselt. Faktilised asjolud omavad tähtsust. Elukoht on oluline hagi esitamisel, tehingu täitmise seisukohast. Erand: kui ei ole
territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast; 3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule. (2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis. Autoriõigus tekib kirjandus, kunsti ja teadusteostele. Teosed, millele tekib autoriõigus, on: 1) ilukirjandus, publitsistika, poliitika, haridusalased jms kirjalikud teosed;
· kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda; · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta;
Normatiivakti põhitunnused: 1) Sisaldab õigustloovaid õigusnorme 2) Üldkohustuslikud 3) Laienevad kõikidele subjektidele 4) Loovad objektiivse õiguse Seadused, seadlus (dekreet), määrus- kuuluvad normatiivaktide juurde. Individuaal (üksikakt) aktide põhitunnused: 1) Sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme 2) Loodud üldakti alusel 3) Subjektiivse õiguse tekkimise alus. Nt otsus, käskkiri, korraldus 4) Ei laiene kõigile, ainult teatud isikutele. Kohustuslik ainult subjektile. 27. Õigusaktide mõiste ja liigid. Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mis tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusaktid võib liigitada : Tunnuse alusel, kas on tegemist õigustloovate või õigustrakendavate aktidega: üldaktid (normatiivaktid) ja üksikaktid (individuaalaktid)
(“Avatud – Suletud”). Iga katel peab olema varustatud sulgarmatuuriga, mis võimaldab seda eraldada kõigist katlaga seotud süsteemidest. Vahetult katlale monteeritud armatuur peab olema valmistatud terasest. Erandina on madalate tööparameetritega kateldel (auru temperatuurid kuni 200 0C, töö - rõhkudel kuni 1 MPa ja tingimusel, et armatuuri tingläbimõõt ei ületa 200 mm) lubatud kasutada kõrgtugevat malmi. See erand ei laiene kaitseklappidele ning toite- ja läbipuhumis- ventiilidele või –kraanidele. 22 Skeemil on tinglikult kujutatud veetoru-abikatla minimaalne nõutav armatuur. Kõik skeemil toodud armatuurielemendid on kohustuslikud ka leektoru- ja kombineeritud ning utilisatsioonikateldele. VIII – 4 Aururuumi armatuuri: 6 7 5
eraõiguslikele juriidilistele isikutele põhiõigused sisustavad subjektiivse avaliku õiguse. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see probleem, et kas nad saavad olla samaaegselt põhiõiguste kandjaks ja adressaadiks. Põhiõigused on üldiselt ikkagi üksikisikutele. Põhiõigused laienevad juriidilistele isikutele niipalju, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (nt MTÜle ei laiene ettevõttevabadus, kuna MTÜ eesmärk ei saa olla kasumi saamine, mis on ettevõtluse eesmärk). Piiratud ulatuses on põhiõiguste kandjateks ka KOV üksused. Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud 21 4.3 Haldusõigussuhe: mõiste ja subjektid. (vaata õpikust juurde LK 55!!!!)
sätestatud hilisemat tähtpäeva. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsus ning Vabariigi Valitsuse korraldus, peaministri korraldus ja ministri käskkiri jõustuvad allakirjutamisega, kui õigusaktis eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse üksikaktid jõustuvad neis sätestatud tähtajast. Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist (nt ei saa võtta inimest vastutusele kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Siin on aga kaks erandit: 1) tagasiulatuva jõuga on seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvat kohustust ega piirata õigusi; 2) tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
See tuleb tõlgendada ja lahti mõtestada. §43 lause 1. Probleemiks, mis on kaitstud. Kas e-mail on kaitstud selle paragrahviga? See vastus ei ole lihtne. Kirja saatmist said endale lubada vaid rikkad inimesed (kellel oli oma käskjalg või tuvi). Kirja saladus oli tagatud lihtsalt tuvi ei lugenud kirju, käskjalg viis lihtsalt kohale. Kui käskjalg luges kirja, löödi tal pea maha. Inglismaal loodi kuninglik post. Ta ei laiene ka postkaardile, kuna see on nähtav. Pole ilus lugeda teiste postkaarte, kuid seda ei saa kontrollida. Kinnises ümbrikus kirja sisu on kaitsud, aga postkaardi tagumine külg pole kaitstud. Kas e-mail on pigem nagu kiri või nagu postkaart? Kas politsei tohib lihtsalt e-maile jälgida ilma kohtu loata? Peaks olema rohkem nagu kiri. Samas meil on see siiski probleem. Kirjutad e-maili valmis aga ei saada ära
Asi on jagatav, kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Seaduses sätestatud juhul võib jagatav asi osutuda mittejagatavaks. Asjade jaotamisel jagatavateks ja jagamatuteks on tähendus ühis-ja kaasomandi jagamisel, samuti pärimisel. Siis kuuluvad jagatavad asjad jagamisele, mittejagatavad aga müüakse enampakkumisel maha ja saadud raha jagatakse. Inimene ei ole asi, kuid Eesti õiguskirjanduses on laipa käsitletud asjana, millele ei laiene pieteeditundest ja põhiseaduslikust korrast tingituna tavapärasd asjaõigused. Lubatud toiminguna on nimetatud laiba väljahagemist võõrast valdusest. Üksikasjad ja asjade kogumid Õiguslikult saab eristada üksikasju ja asjade kogumeid. Üksikasi on asi, mis koosneb ,,ühest tükist" (nt kivi, viljatera). Kuid asi võib olla kokku pandud ka mitmest osast, mis on omavahel tugevamalt või nõrgemalt ühendatud (nt auto). Asjade kogumi korral saavad asjaõiguse esemeks olla vaid
osadel inimestel on pärilikult olemas, teistel aga puuduvad. See ongi põhjuseks, miks liigne soola tarbimine ei kutsu vererõhu tõusu esile kõikidel inimestel. Teiseks, vee-ainevahetuses osalejana seob naatrium meis ohtralt vett. Kui hüpertooniasoodumusega inimene kasutab liigselt soola, peetuvad tema organismis nii naatrium kui ka vesi. Vesi koguneb kudedesse, sealhulgas ka arteriseintesse, mis kaotavad osaliselt elastsuse ja ei laiene vastavalt füsioloogilistele vajadustele. See omakorda sunnib südant intensiivselt töötama, et pumbata verd läbi ahenenud soonte ning vererõhu tõus ongi paratamatus. Seetõttu on soolavaene dieet vajalik tursetega neeruhaiguste, südamepuudulikkuse ja muude haiguste korral. Ööpäevas suudavad meie neerud toime tulla 20...30g keedusoola eritamisega, suurem kogus muutub tervisele juba otseselt ohtlikuks. Kaalium
1. Juriidiline isik 2. Juriidilise isiku struktuurüksus, kui talle on antud tööandja õigused 3. Teovõimeline füüsiline isik Teatavatel seaduses ette nähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18 aastat. Töölepingu seadus laieneb kõigile töötajatele ja tööandjatele, kes on sõlminud töölepingu. Kui ettevõtte liige (aktsionär) töötab samas ettevõttes, siis sõlmib ettevõte töölepingu ka temaga. Juhud, millele töölepinguseadus ei laiene: 1. Saadiku tegevus 2. Eriseadustega reguleeritud teenistus riigi- ja kohalike omavalitsuse asutuses. Seda reguleerib avaliku teenistuse seadus 3. Kaitsejõududes töötamine 4. Töötamine taluperes või pereettevõttes pereliikmena 5. Vanemate, abikaasade ja laste töötamine koduses majapidamises, samuti mainitud isikute üksteise eest hoolitsemine 6. Pereliikmete töötamine ühises valduses majapidamises 7. Töötamine teenistuslepingu alusel 8
· Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides. · Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. Kontraktualismi puudused Kontraktualism on huvidel põhinev moraal. Küsimus on aga, kes on need huvide kandjad? Kas meil pole kohustusi nende ees, kes oma huve ei saa/suuda väljendada (tulevased põlved, looted, vanad, vaimse puudega inimesed jt). Kontraktualism põhjendab vaid põhilisi moraalinorme, ei laiene kõigile situatsioonidele, mida oleme harjunud moraalsete dilemmadena mõistma. ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) Preambula Pidades silmas, et inimkonna kõigi liikmete sünnipärase väärikuse ja nende võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja rahu alus maailmas; ja pidades silmas, et inimõiguste mittetunnustamine ja hülgamine on viinud barbaarsusteni,
Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks. Töö üleandmine venib, B ei ole rahul ka töö kvaliteediga. Seetõttu teatab B A-le, et nõuab kõigi tööde kohest nõuetekohast lõpetamist ja leppetrahvi hilinemise eest, samuti keeldub ta enne viimasena esitatud arve maksmisest. A etteheidetega ei nõustu ja leiab, et probleemid on tekkinud B enda soovitud projektimuudatustest ja lisatöödest ning nõuab A-lt
Endiste sõjaväelennuväljade (Tapa, Rakvere, Raadi, Ämari jms) maa-alad olid reostustunud peamiselt naftasaadustega, raketibaasides (Keila-Joa, Raadi jms) toimus maa-ala reostamine samiiniga. Nii sõjaväelennuväljade kui ka raketibaaside alad on ulatuslikud, kuid rakendatud meetmete tõttu (reostunud põhjavee väljapumpamine, reostunud pinnase likvideerimine) reostuskolded enam ei laiene. Tulevikus on oluline teostada aladel järeluuringuid, et selgitada välja alal asuva saastuse täpne maht ja ulatus ning hinnata saastuse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Täiendavad uuringute tulemused on aluseks edaspidiste meetmete kavandamisele. Jääkreostusobjektidena võib käsitleda ka endisi aherainemägesid. Põhjavees edasi kandudes võib reostus liikuda üksiktarbijate või asulate ja linnade veehaareteni.
inimese emotsioone, temperamenti ja inimestevahelist suhtlemist väljendavas käitumises. Isiksusejoonte põhjal otsustatakse isiksuse eripära üle. Isiksuse omadusi iseloomustab: püsivus unikaalsus universaalsus Emotsionaalne branding · Tugevad brändid omavad tugevat identiteeti · Tugevad brändid eristuvad · Tugevad brändid esindavad selgeid lubadusi · Tugevad brändid on järjepidevad · Tugevad brändid ei laiene lõputult · Tugevad brändid on emotsionaalsed Tugev ja edukas bränd peab olema hingestatud kui inimene: · Inimestel on nimed samuti brändidel · Inimesed kuuluvad perekonda nii ka brändid · Inimestel on isiksus (välimus, stiil, käitumine, imidz, veidrused, hirmud, unistused ...), mis eristavad teda teistest sama ka brändidel · Inimest iseloomustavad tema sõbrad sama ka brändide puhul · Inimestel on eluring, ka brändidel
seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest. [RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (5) Käesolevas seaduses suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte suhtes kohaldatavad nõuded ei laiene: 1) riigikaitselistele käitistele; 2) käitistele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses; 3) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine ja vedu muudesse transpordivahenditesse ja neist välja dokkides, kaidel ja sorteerimisjaamades; 4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades;
tegemisest kahtlustatavat või süüdistatavat eelnevalt ei teavitatud ja nõusolekut ei küsitud. KrMS § 385 p-s 7 sätestatut tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja viisil, et selles normis sisalduv edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta, KrMS § 385 p-s 7 sätestatu aga ei laiene. 3-1-1-87-12 Menetluse lõpetamine oportuniteediga: Lõpetamine seoses menetlushuvi puudumise ja süü väiksusega KrMS § 202 alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast kriminaalasja terviklahendust, mis jõustub kahtlustatava poolt kohustuste täitmisega. KrMS § 202 alusel tehtava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustamine on võimalik olukorras, mil määrusega on lahendatud küsimus, mis ei ole
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
lepingutingimusi on järgitud. Vt. TsÜS §88. §88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Mis on käsutustehing, mis on kohustustehing? Kui on müügileping, siis see on kohustustehing, need mille puhul poolte vahel tekivad õigused ja kohustused. Käsutustehing on kohustustehingut elluviiv. Kui on kohustustehing tühine, siis see ei too kaasa käsutustehingu tühisust. Langeb ära alus. Teatud juhtudel on käsutustehing ka tühine, see peab olema eraldi välja toodud, tüüpiline
mida varjatakse pole tühine, selle suhtes tuleb eraldi vaadata, kas lepingutingimusi on järgitud. Vt. TsÜS §88. §88. Käsutuskeeldu rikkuv tehing (1) Kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Mis on käsutustehing, mis on kohustustehing? Kui on müügileping, siis see on kohustustehing, need mille puhul poolte vahel tekivad õigused ja kohustused. Käsutustehing on kohustustehingut elluviiv. Kui on kohustustehing tühine, siis see ei too kaasa käsutustehingu tühisust. Langeb ära alus. Teatud juhtudel on käsutustehing ka tühine, see peab olema eraldi välja toodud, tüüpiline näide:
Kui keegi on elanud elamisloa alusel Eestis, siis on õigus taotleda alalist elamisluba 2. Alaline elamisluba, selle juures tööluba ei nõuta. B. Eriregulatsioonid välismaalaste suhtes nende suhtes, kes asusid Eestisse elama enne 1 juulit 1990 ning viibisid Eestis endise ENSV sissekirjutusega. Need kes taotlesid elamisluba enne 1995 12 juulit, neil jäid alles enne seda kehtivad toetused (pension, toetused) Neile ei laiene need viie aasta ja kolme aasta tingimused. Neile ei nõutud ka tähtajalise elamisloa puhul ka tööluba. Neile anti ka hääleõigus samadel alustel EV elavate alaliste elamislubadega elavate välismaalastega. 79 HALDUSÕGUS ON LÄBI: 2 KÜSIMUST ENAM-VÄHEM TUNNIS KÄSITLETUD. ÕPIK SUHTELISELT VANANENUD. VÕÕRKEELSED ÕPIKUD LISAKS, KUID KÜSIMUSI
Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud teisiti. Üksikaktide lõpliku vormistamise ja jõustumise vahele ajavahemikku ei jäeta. Üldprintsiibina jõusunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Normatiivakti kehtivus lõppeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Normatiivakti lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Kui uus akt ei kehtesta vana kehtetuks, on tegu kollisiooniga. Selle lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1
Teenistuslepingut reguleerivate normide rakendamisel ei ole oluline, kas teenistust sooritatakse iseseisvalt tegutseva isiku poolt või lepingu õigustatud subjekti tahtele alludes ning enamasti tema ettevõttes või majapidamises. Kui teenistust sooritatakse teenistuslepingu alusel, alludes lepingu õigustatud subjekti korraldustele ja tahtele (võõra poolt määratud tegevus), on tegemist tööõigussuhtega. Töölepingu seaduse (TLS) § 7 punkti 7 kohaselt ei laiene töölepingu seadus töötamisele teenistuslepingu alusel. Samas punktis on sätestatud, et teenistuslepingut reguleerib eriseadus.(tegemist on vana seadusega). Käsunduslepingut reguleerib VÕS, ei rakendu TLS. Käsunduslepingu puhul on suurem lepinguvabadus, käsundisaajal on väiksemad sotsiaalsed tagatised ja suurem risk kui TL korral. Käsundisaaja osutab käsundiandjale teenust, lepingus lepitakse kokku protsessis. Käsundisaajal ei ole ülemust, vaid on käsundisaaja esindaja.
lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist ning viiviste väljamõistmist. AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmata jätmises on jurist ise süüdi – ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu. Juristi tahe oli suunatud töövõtulepingu sõlmimisele ja ta koostas vastava lepingu projekti ise. AS väitis veel, et juristi tahe sõlmida töövõtuleping oli kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Kuidas vaidlus lahendada?
Autonoomsetel piirkondadel võib olla ka teisi föderaalriigi osariigile omaseid atribuute, näiteks on nii Ahvenasaartel kui Hispaania provintsidel enda parlament, valitsus ja kodakondsus. Vahel võib unitaarriigis autonoomiat omaval piirkonnal olla ka oma kohtusüsteem, nt. Šotimaal ja Kanalisaartel. Šoti omapäraks on veel see, et seal kehtivad kõik vanad Šoti seadused, mis kehtisid enne Inglismaaga ühinemist. Uued Briti seadused laienevad Šotimaale; nad ei laiene Šotimaale siis, kui seda on seaduses 26 eneses ette sätestatud. Kanalisaartel on säilinud enda Normandia päritoluga õiguskord. Puhtpraktilistel kaalutlustel korraldatakse (valikuliselt) Briti seadusi. Unitaarriigi autonoomia statuudid on harilikult kehtestatud riigi parlamendi poolt, aga nende
55. aasta järel olukord normaliseerub. Informatsiooni hulk sõjasündmuste kohta on kasvanud, seda võimaldas telegraafiliinide võrgustiku arenemine. Samuti ajakirjanduse osatähtsuse kasv toimuva kohta saadava teabe vahendamisel. Lüüasaamise ja troonivahetus tingivad reformid Venemaal (1861. aasta talurahvaseadus Venemaal). Aleksander II-ga tuleb Venemaal veel olulisi reforme, nimetatakse Aleksander II reformide ajastuks. Kõik reformid siinsele alale ei laiene. 1864. aastal tuleb Venemaal uus kohtukorraldus, mis on mitmest aspektist vägagi kõrgelt hinnatud ka laiemas Euroopa kontekstis. 1864. aastal viiakse Venemaal läbi veel üks reform: korraldatakse ümber ka kubermangude ja maakondade valitsemine. Infrastruktuurid reorganiseeritakse, moodustatakse uued omavalitsused, mida nimetatakse zemstvoks. Omavalitsusreformi juures on oluline, et omavalitsemist ei teosta enam vaid vene aadel, vaid selles osalevad ka teised ühiskonnakihid, kuni
[ F7 ]. Kuna osa käsu GRID omadusi sõltub käsu SNAP seadistusest, on soovitatav võrgustiku ridade ja veergude vahekaugused seadistada enne käsu SNAP vastavate omaduste seadistamist, vastasel juhul võetakse GRID-samm võrdseks SNAP- sammuga. ÜLESANNE I Pinnatükk 223 „Võrgustik” on kujutatud punktide kogumina (põhimuutujad GRIDDISPAY = 1). NB! Punktide asukohtale ei laiene käsu OSNAP asukoha täppismääramise alamprogrammid Võrgustik sammuga ≈10 mõlemas suunas; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 (iga viies joon on kujutatud veidi laiema joonena) ÜLESANNE I Pinnatükk 224 Võrgustikule on antud samm ≈ 25; põhimuutuja GRIDMAJOR = 5 Võrgustiku sammud: rõhtsuunas (X-suund) 25 ja püstsuunas (Y-suund) 10
§ 2. Nõuded sõidukile (1) Teeliikluses osaleva sõiduki tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded kehtestatakse järgmiselt: 1) pärast 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 1; 2) enne 1997. aasta 1. jaanuari liiklusregistrisse kantud sõidukile kehtivad nõuded on toodud lisas 2; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 toodud nõuded ei laiene 25aastasele ja vanemale sõidukile, v.a nõuded varustusele ja nõuded, mis on kehtestatud olenevalt sõiduki valmistamisaastast. 25aastase ja vanema sõiduki ehitus ja tehnoseisund peab vastama valmistaja nendele nõuetele, mis kehtisid sõiduki valmistamise ajal; 4) Eestis kasutatavad, teises riigis registreeritud veoautod, bussid ja nende haagised peavad vastama
see isik saab teada arestimisest ja seega ka eseme käsutuskeelust. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TsÜS § 88 lg 1 või TMS § 54 lg 2 järgi tühine sõltumata käsutuskeelu nähtavakstegemisest liiklusregistris. - Riigikohus on ka varem leidnud, et sõiduki suhtes käsutuskeelu kohaldamisel võib käsutustehing olla tühine, olenemata sellest, kas käsutuskeeld on registrisse kantud või mitte - TsÜS § 88 lgs 1 sätestatu ei laiene TsÜS § 88 lg 2 järgi enne käsutuskeelu andmist tekkinud asjaõiguste teostamisele. Seega ei takista käsutuskeeld ka enne sõiduki arestimist seatud või tekkinud pandiõiguse realiseerimist. Ka ei takista sõiduki arestimine iseenesest selle heauskset omandamist valdusele tuginedes AÕS § 95 alusel ega ka sõidukit koormavate õiguste lõppemist omandaja suhtes AÕS § 951 alusel.
kohtute tõlgenduste ja kohtupraktika üldistused. Kaasaegses postindustriaalses ja samas õigusriiklikus demokraatias rajaneb õigusliku otsuse autoriteet asjatundlikule ja õigusteaduslikule õiguse ideest lähtuvale argumentatsioonile. Vaid selline otsus rahuldab kaasaegset õiguskaitseootust. Teadlased ei ole samas olukorras kui kohtunikud. Doktrinäärsed tõlgendused on prima facie aspektist lubatud õiguse allikad. Ka ei laiene õigusteadlasele otsustamis-kohustus, v.a juhtudel, mil ta on kaasatud kohtumenetlusse selle osalisena, näiteks eksperdina. Samas lasub teadlasel üldse ja sh õigusteadlasel moraalsest aspektist põhjendamisvastutus. See tuleneb, nagu A.Aarnio märgib, “...teadusele omastest reeglitest” (vt Aarnio, lk 145 – 146), see on ka eeti-line kohustus järgida teadustegevuses üldhumanistlikke eesmärke ning üldist teadusuuringute objektiivsuse nõuet.
kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte, mis sisaldab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud? Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit: Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt piirata kohustusi ega õigusi. Kasutatakse varalise suhte reguleerimisel. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab
Eesmärgil nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) on raamatukogu veebirakendustes kõrvaline roll, kuna see ilmneb asutuse funktsioonist. Eesmärki nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) saab viia ellu aktiivse raamatukogudevahelise laenutuse kaudu. Osalemine erinevates (nii üleriigilistes kui ka teistes) kultuuriprojektides aitab samuti seda eesmärki täita. Eesmärk nr 5 (sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus) ei laiene raamatukogude veebirakendustele, kuna raamatukogudele esitatavad nõudeid ja eeskirju koostavad teised üksused. Eesmärk nr 6 (kultuuriainese levitamine) saavutatakse, kirjeldades asutuse näitusi, konverentse ja mitmesuguseid kultuuriüritusi, avaldades teadusartikleid ja -materjale ning pakkudes elektroonilisi täistekste. 49
ülesutlemiseavaldus, mille tegemisel ei ole järgitud hea usu põhimõtet. 4) RKTKo 3-2-1-15-08: Mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Pooltevaheliste suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist (VÕS § 7), st muu hulgas ka täitmise vastuvõtmise aega ja asjaolusid. 5) RKTKo 3-2-1-62-13, p 16: VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 järgsed kohustused ei laiene kolleegiumi arvates mitte uksnes isikutele, kelle nimel läbirääkimisi peetakse, vaid ka nende esindajatele või muudele lepingueelsetest läbirääkimistest osa võtvate isikutele isiklikult. 6) (RKTKO 3-2-1-89-06) VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
eetilised normid on kokku võetud Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud väikeses raamatukeses "Igaüheõigus". Igaüheõigus tagab kõigile võimaluse viibida looduses ja kasutada loodusande, kaitstes samal ajal nii loodust kui ka omandit. Inimesel on õigus liikuda jalgsi, suuskadel, ratsa, jalgratta või paadiga ja viibida kõikjal vabas looduses, kui seda kooskõlas seadusega ei keela omanik või kaitseala eeskiri (asjaõigusseadus). See õigus ei laiene mootorsõidukitele väljaspool avalikke teid (kaitstavate loodusobjektide seadus). 98 Igaühel on õigus korjata metsamarju, seeni, lilli, sarapuupähkleid, ravimtaimi jt loodusande, kui seda tarastuse või sildiga ei keela maaomanik (asjaõigusseadus). Maaomanik ei tohi tõkestada inimeste pääsu avalikuks kasutamiseks määratud vee- kogude äärde: igaüks võib liikuda kallasrajal, randuda ning supelda ööpäev ringi. Silduda võib aga ainult sillaomaniku loal (asjaõigusseadus).
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
