kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus personaalselt kaitsealalt ei laiene juriidilistele isikutele. Esiteks, kui õigust kaitseb seadus, siis võib ka piirata seda, seega oleks teine lause kui lihtne piiriklausel. Teiseks, kaitse ja piirang on erinevad, seega ei tohiks piirata õigusi, järelikult piiriklausel puudub. §18 määratleb kehalise puutumatuse. Piinamine on füüsiline vahend haiget tegemiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Probleemkohaks, kas piinamine on ka vaimne valu. Piiriklausel puudub
(2) Metsa inventeeritakse katastri või majandamisüksuste kaupa ülepinnalise takseerimisega. § 15. Metsamajandamiskava (1) Riigile mittekuuluva metsa jaoks koostatakse metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa, riigimetsa jaoks metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. (2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa pindala on väiksem kui kaks hektarit. (3) Metsaomanikul on õigus osa võtta metsamajandamiskava koostamisest ning õigus teha kava koostajale omapoolseid ettepanekuid metsamajandamiskava sisu muutmise ja täiendamise kohta. (4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel. (5) Metsamajandamiskavas peavad sisalduma vähemalt: 1) metsamaa plaan koos metsa ja metsaosasid ümbritseva keskkonna kirjeldusega;
· töölepinguseadusest tulenevalt töölepingu alusel töötav isik; samuti spordiseaduse § 13 lg 2 alusel sõlmitava lepingu kohaselt toimuv tegevus · avalik teenistuja, s.t riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötav isik, sealhulgas kaitseväeteenistuja: avalike teenistujate hulka kuuluvad ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) §12 lõikes 2 ja 3 nimetatud teenistujad, kellele ATS täielikult või osaliselt ei laiene · juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse §9 lg 2 sätestab, et juhtimis- või kontrollorganiks on muuhulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidlise isiku registrisse kandmiseni , likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. · välismaa äriühingu filiaali juhataja ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha tegevjuht.
Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Säilitamine. Arhivaale tuleb hoida nõuetekohastes tingimustes, hoides ära nende lubamatu kasuta-mise, kahjustumise ja hävimise. Arhivaalis sisalduvat teavet võib üle kanda teisele teabekandjale, kui teabe hoidmine teisel teabekandjal on põhjendatud. Kasutamine. Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. RA võimaldab arhivaaliga tutvuda. Arhiivis kohapeal arhi-vaaliga tutvumise eest RA tasu ei võta. RA võib arhivaali kasutamist piirata teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades võimaluse korral juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. RA väljastab isiku
· 7-12-aastane kerge kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse töö · 13-14-aastane või 15-16-aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd vabariigi poolt kinnitatud nimekirjas loetud töödel · Vajalik tema seadusliku esindaja nõusolek 4. Kes võib olla tööandja? Tööandja võib olla: juriidiline isik või 18-aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laiene töölepingu seadus? Need töölepingu tingimused, mis on halvemad, võrreldes seadusega, haldusaktiga või kollektiivlepinguga ette nähtud tingimustest, on kehtetud. 6. Mis on tööleping? Millist osa etendab ta töösuhtes? Tööleping on leping, mille alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile; tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. 7. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed?
Need printsiibid on kirja pandud 1945.a loodud ÜRO põhikirjas 1970.a rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis (mis on juriidiliselt mittesiduv dokument). Riikide suveräänsus võim kõigi territooriumil elavate isikute üle, võim vabalt kasutada ja käsutada territooriumi ja teha tegusid, mis on vajalikud ja kasulikud seal elavale rahvale, õigus territooriumi puutumatusele teiste riikide poolt, õigus riigi esindajate puutumatusele (ei laiene rahvusvahelistele kurjatgijatele), õigus puutumatusele välisriigi kohtute jurisdiktsioonist, õigus riigi kodanike ja esindajate elu ja vara asutamisele välisriigis Riikide võrdsus Formaalselt on kõik riigid võrdsed, kuigi muud asjaolud (juurdepääsu puudumine merele, maavarad jms) võivad riigi seada sõltuvusse teistest riikidest ja mõjutada tema õiguslikku seisundit. Õiguslikud piirangud peavad olema riigi poolt vabatahtlikult heaks kiidetud (nt neutraliteet).
1.1.7 Tuletundlikkus Tuletundlikuse klass tuleb määrata standardi EN 13501-1 järgi.[2] 1.1.7.1 Tulelevik Peamine ehitusmaterjalide iseloomulik joon on kas materjal võib tuld edasi levitada või ei. A1-, A2- ja B-klassi ehitusmaterjalid tule levikule (edasikandumisele) kaasa ei aita. C-klassi ehitusmaterjalid võivad ühineda hiljem kui 10 minuti pärast. D-klassi tooted ühinevad tulelevikuga 2-10 min jooksul. E-klassi tooted vähem kui 2 minutiga. F-klassi toodetele see omadus ei laiene. 2 2 Ehitusmaterjalide tuletundlikkuse klassifikatsioon. (2005). Rockwool [WWW].http://www.rockwoolestonia.com/tuleohutus/ehitusmaterjalide+tuletundlikkuse+klassifikatsioon. (29.04.2010). 3 Tabel 2 Tuleleviku klassid A1 klass A2 klass B klass C klass D klass E klass F klass
1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
nähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Eesti põhiseaduses on ka õigusi, mis ei laiene mittekodanikele: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asu mast (välisriigile võib kodanikku kui kurjategijat välja anda lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda; · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda and meid tema veendumuste kohta;
o Kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt. o Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akt, mis sisaldab erinorme. 6. ÕIGUSE ÜLDAKTI TAGASIULATUV JÕUD Reeglina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist. Selles reeglis on 2 erandit: 1. Tagasiulatuva jõuga on seaduse, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi. 2. Tagasiulatuva jõuga on kriminaalseadus, kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust. 7. RIIGI TERRITOORIUM ÕIGUSAKTI RUUMILISE KEHTIVUSE TÄHENDUSES
1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand. Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. X Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= M Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand. 2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks? Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused,...
kaua. Põhjavette sattunud naftasaadused on seal suhteliselt püsivad. Aeroobsetes tingimustes osa naftatasaadustest lagundatakse bakterite elutegevuse tulemusena, anaeroobses põhjavees toimub vaid lahjenemine ja hajumine. Lahustamatud naftasaadused või põlevkiviõli, mis esineb põhjavees eraldi kihina, lagunevad äärmiselt aeglaselt. Selline ulatuslik reostuskolle on näiteks endise Tapa sõjaväelennuvälja ümbruses (joonis 9). Reostunud ala pindalaliselt enam ei laiene, kuid vees lahustunud naftasaadused võivad liikuda ka sügavamatesse veekihtidesse. Seetõttu on reostunud põhjaveega aladel rajatud uued veehaarded asulast väljapoole, reostuskoldest kaugemale või sügavamatesse veekihtidesse (Kärdla, Paide, Rakvere, Tapa). 21 Põhjavee puhastamine
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
käte või jalgadega). Väravat ei loeta ka juhul, kui ründaja puudutab litrit väravalatist kõrgemale tõstetud hokikepiga või kui litter põrkab väravasse kohtunikust. Väravavise tühistatakse ka siis, kui värav on enne viset normaalasendist nihkunud. Mängijaid ja väravavahti võib vahetada kogu mängu vältel, samuti mänguseisaku ajal. Tingimuseks on, et jääl pole korraga rohkem kui kuus mängijat. Väravavahi võib vahetada väljakumängija vastu, kuid sel juhul ei laiene talle väravavahi õigused. Juhul, kui mängija on vigastatud ning ei saa mängu jätkata ega minna vahetuspingile, jätkub kohtumine seni, kuni tema võistkond saab litri enda valdusse. Kui mängija on saanud raskelt vigastada, peavad kohtunikud mängu viivitamatult peatama. Kui mängijal on veritsev haav või ta on määrinud end teise mängija verega, loetakse ta vigastatuks ning ta peab jäält lahkuma. 1.4 Kohtunikud ja Karistused
kohtuotsusega, kui selleks on mõjuv põhjus (kohustuse olulisel määral täitmatajätmine või võimetus ühingut esindada). Taotluse peavad esitama kõik ülejäänud osanikud ühiselt. On selge, et nii täis-, kui ka usaldusühing vastutavad oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikele on seadusega kehtestatud täiendav vastutus - nad vastutavad oma isikliku varaga solidaarselt ühingu kohustuste täitmise eest. See säte ei laiene usaldusosanikule, kelle vastutus on piiratud. Kolmandate isikute õiguste kaitseks näeb ÄS ette normi, mille kohaselt osanikevaheline kokkulepe seaduses sätestatust erineva vastutuse kehtestamise kohta ei kehti kolmandate isikute suhtes See tähendab, et omavahel võivad osanikud jagada vastutust nii nagu soovivad (näit. välistada mõne osaniku vastutuse või panna kogu vastutuse ühele osanikule), kuid kolmandate isikute ees vastutavad nad ikka solidaarselt. Kui täisühinguga ühineb uus
*14 Tänase institutsiooni ametlik nimi on Riksdagens ombudsmän. Riksdagi ombudsmanid alluvad vastavalt Rootsi põhiseaduse 12. peatüki artiklile 6 Riksdagile. Vastavalt Riksdagi seaduse (Riksdagsordningen) 8. peatüki artiklile 10 on neid arvult neli, kusjuures üks on ülemombudsman. Riksdagi ombudsmanid teostavad järelevalvet riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusorganite ning kohtute üle. Järelevalve ei laiene valitsusele, ministritele ega poliitilisi otsuseid langetavatele kollegiaalorganitele nagu Riksdag ja kohali- ku omavalitsuse volikogud.*15 Soomes loodi Rootsi eeskujul justiitskantsleri amet Soome üleminekul Vene riigi koosseisu 19. sajandi algul. Küll aga ristiti põhjanaabrite justiitskantsler esialgu prokuröriks (prokuraattori) ning lisati talle süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999
koostatava üldplaneeringu või detailplaneeringu lahendusega kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigust. Ajutise ehituskeelu kehtimise ajal on keelatud välja anda ehituslube ehitamiseks maa-alal, mille kohta keeld on kehtestatud. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (2) Ajutise ehituskeelu võib kehtestada kuni kaheks aastaks. (3) Ajutine ehituskeeld ei laiene ehitisele, millele on antud ehitusluba enne ehituskeelu kehtestamist. (4) Kohalik omavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga edastatud kirjaga hiljemalt kaks nädalat enne ajutise ehituskeelu kehtestamist. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (5) Ajutine ehituskeeld tehakse kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab, teatavaks tähtkirjaga edastatud kirjaga
Riigikaitse korralduse PS §126 ja 127 kohaselt määravad Rahuaja riigikaitse seadus ja Sõjaaja riigikaitse seadus. Riigikaitse kõrgemaks juhiks on Vabariigi President, kelle juures nõuandva organina tegutseb Riigikaitse Nõukogu. Kaitseväge rahuajal juhib Kaitseväe juhataja, sõja ajal Kaitseväe ülemjuhataja. Viimase kätte läheb sõjaolukorras sisuliselt ka tsiviilvõim. Täitevvõimu ja sealhulgas Kaitseministeeriumi pädevus piirneb eelkõige tsiviilkontrolliga ning ei laiene otseselt kaitsejõudude käsuliinile. Seoses Eesti NATO liikmelisusega on päevakorrale tõusnud käsuliini allutamine täitevvõimule. Seda arvestavalt on Vabariigi president algatanud toimivate põhiseaduslike regulatsioonide muutmise menetluse. Täitevvõimu pädevust kaitseväe tegevusega seonduvalt reguleerib ka "Kaitseväe korralduse seaduse", mis jõustus 01.01.2009.a.. PS §128 ja 129 alustel võib Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul otsustada
See võib-olla piiratud, lisatingimused on lõplikud. Võib-olla suuline ja kirjalik. Määratud on alghind ja pakkumise samm. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Autorikaitse Autorikaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, et kaitsta autori õigusi. Autorikaitseühing Juhib Kalev Rattus Autoriõiguskaitse järgmisi teoseid: · Kirjandusteos · Kunstiteos · Teadusteos · Muusikateos · Filmid Autorikaitse ei laiene: · Ideedele · Kohtulahendid · Õigusaktid · Päevauudised · Üksikud väited · Riigi ametlikud sümbolid Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoril on rida õigusi: · mittevaralised a) õigus esineda teose loojana b) kasutab pseudonüümi (varjunimi) c) Lubada/lisada illustratsioone · varalised õigused 1. lubada oma teost müüa 2. õigus saada autoritasu 3. lubada tõlkida oma teost 4
sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Haldusjärelevalve ei laiene ametitoimingute sisule. Haldusjärelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul. Notar on kohustatud esitama haldusjärelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid.
puudumise tõttu d) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist e) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 4. Kes võib olla tööandja Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused : 1) Tööd tehakse alluvussuhetes 2) Töö tegija sõltub tööd andvast isikust 3) Tööd tehakse isiklikult 4) Oluline on tööprotsess
optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniomanikule ei laiene aktsiaomaniku õigused, tal puudub üldkoosolekul hääleõigus ning samuti ei ole tal õigust dividendidele. Optsioonid on suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatisega on võimalik soetada suuri positsioone. Kui kõrge riskitase ei ole sulle sobilik, siis soovitame optsioonidega mitte kaubelda. Optsioonidega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: CHARACTERISTICS AND RISKS OF STANDARDIZED OPTIONS. 2. Optsiooni mõisted
munitsipaalseadused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid, munitsipaalmuuseumid, huvikoolid, rahvaraamatukogud, valla või linna omanduses olevad rahvamajad, spordibaasid, turva ja hooldekodud, jt. KOVi üksuse ametiasutuste hallatavate asutuste poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtestab oma korraldusega valla-või linnavalitsus, arvestades seejuures HMS § 5 lg-s 3 sätestatut. Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepingu seaduse õiguslik reziim. Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise e moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja KOVi asutuste registris. Valla vüi linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi esitab valla- või
Äärmusgrupi endised liikmed võivad jätkata destruktiivset käitumist Uskumuspõhised kriteeriumid. Äärmuslikel usugruppidel on rohkem või vähem väljakujunetud seisukohtade süsteem 1. kriteerium. Kas esineb usku dateeritud kosmilistesse sündmustesse? Kõige lihtsamaks näiteks siin on võimalik usk viimsesse päeva. 2. kriteerium. Kas esineb eksklusiivseid inimesekäsitlusi? See tähendab, et kas usutakse mõne inimrühma olemasolu, kellele jumala arm ei laiene või kellel puudub põhimõtteliselt ligipääs jumalale. 3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust? See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik haigused on tingimusteta saatanast 4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile Küsimused loengute põhjal
mõistest "kooskõlas vasturääkivusprintsiibiga"; sünteetilise otsus- tuse näiteks toob ta `kõik kehad on rasked'. Ka `7+5 = 12' nimetab ta sünteetiliseks otsustuseks, lähtudes sellest, et kaheteistkümne mõiste ei ole kuidagi juba mõeldud ainuüksi seitsme ja viie sum- male mõeldes. Ning paistab, et ta peab seda samaväärseks ütlu- sega, et see otsustus ei tugine ainuüksi vasturääkivusprintsiibile. Ta on ka seisukohal, et analüütiliste otsustuste kaudu meie tead- mine ei laiene, nagu see laieneb sünteetiliste otsustuste kaudu. Sest analüütilistes otsustustes "mõiste, mis mul juba on, lihtsalt esitatakse ning muudetakse mulle arusaadavaks". Ma arvan, et see on õiglane kokkuvõte Kanti käsitlusest analüütiliste ja sünteetiliste propositsioonide eristuse kohta, kuid ma ei leia, et see aitaks seda eristust selgeks muuta. Sest isegi kui me jätame vahele raskused, mis tekivad seoses ebamäärase termi-
kaasneda revolutsioon, jõukus seab teatud kohustusi ühiskonna ees -> õigused ja kohustused on ühiskonnas omavahel seotud; üks rahvas - rahvas ei tohi jaguneda rikasteks ega vaesteks, vaid peab moodustama ühe terviku Neokonservatism: vabaturu vaadete pooldamine ühelt poolt ning autoriteedi ja distsipliini rõhutamine teiselt poolt, lähedased liberalismile majanduspoliitikas, aga see ei laiene individualismi teistele elusfääridele Sotsialism Kõige varasem tänapäevane kasutus sellest terminist pärineb 1827 inglise ajakirjast Cooperative Magazone Tuleneb ladinakeelsest sõnast sociare, mis tähendab "jagama" või "kokku panema" Poliitiliselt on sotsialistlik ideoloogia 19.saj industriaalse kapitalismi arengu tagajärg Põhielemendid: inimesekäsitlus - inimene ei ole muutumatu, koostöö, võrdsus 20
Käsundusleping. Mõiste. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Käsunduslepingu kasutusalad: • Käsunduslepinguga on tegemist juriidilise isiku ning selle juhtorgani liikme vahel sõlmitava lepingu puhul. Töölepingu seaduse § 7 p. 10 kohaselt ei laiene juhatuse liikmele tööseaduste töötajat kaitsev regulatsioon (nt piirangud töölepingu lõpetamisel jne). Juriidilise isiku juhatuse liikmega sõlmitavas käsunduslepingus määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused(eelkõige juhatuse liikme kohustused juriidilise isiku juhtimisel, näiteks kohustus teha teatud tehinguid ainult nõukogu või üldkoosoleku nõusolekul, samuti võib seal
Island, Labrador- Kanada, Iirimaa, Fääri saared jne) - rootslased- Balti meri, esimesed vene dünastiad - taanlased: asusid Inglismaa idaossa. Asutasid Normandia hertsogiriigi 911. See muutus tasapisis romaanikeelseks. (Sitsiilia, Apuulia) Araablased- islam hakkab levima pärast Muhhamedi surma Egiptus, Kürenaika (Liibüa), Põhja-Aafrika (Kartaago 698) 711 Läänegootide kuningriik 732 Potiers' lahing- tungivad Gibraltarilt Euroopasse, peatatakse frankide poolt ning üle Püreneede ei laiene. Córdoba emiraat- kestab sajandeid Kristlikud asundused Astuurias ja Kantaabrias- rekonkista algus u 800 Kataloonia Põhjaosa - karolingid Reconquista (1031-1260, lõplikult 1492) Sitsiilia (827-1016, Sardiinia (711-1016) Ladina keele kadumine-piirkonnad, mis enne olid latinis, kuid rahvaste pealetungiga lad keel kadus 1. Impeeriumi keskmine sektor (Baier, Sveits, Austria) Ladina keele saarekesed Reeti Alpide orgudes (Rhaetia) 2
kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
Teenistusest puudumise teatamise kord Muu ametiasutuse töökorraldust puudutav Ametnike ettepanekud kavade osas on soovituslikud. Ametiasutuse hallatav asutus: KOV eelarvest finantseeriv asutus, mille põhif-niks on avaliku teenuse osutamine (põhikool, gümn, rahvarmtk, spordibaasid jne). Nende poolt osutavate avalike teenuste hinnad kehtest oma korraldusega valla- või linnavalitsus, arvest seejuures HMS § 5 lg 3. Nende töötajatele ei laiene ATS, vaid töölepinguseaduse õiguslik režiim. Asutamise, ümberkorral, tegevuse lõpet otsustab volikogu. Põhimääruse, strukt, koosseisu kinnit ja muutm toimub volikogu poolt kehtest korras. Juhi kandidaadi esit valla- või linnavalitsusele ametisse kinnit-ks ja teeb valitsusele ettepaneku tema ametist vabastamise kohta vallavanem ja linnapea. Nende plankidel ja pitseritel võib kasut KOV üksuse vappi. KOV-e ajaloolis-teoreetilised alused Lühiülevaade KOV-e põhilistest teooriatest
Kui A ei maksnud võlgnevust A poolt määratud tähtajal, esitas A nõude põhivõla tasumiseks koos intressiga, põhivõlalt arvutatud viivise tasumiseks alates 1.01.; põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi tasumiseks. V keeldub nii suure summa tasumisest, põhjendades seda sellega, et A pidi arvesse võtma tema juhist kustutada makstud summast esimeses järjekorras põhivõlg. A omakorda vaidles vastu, et kuna lepingule ei laiene tarbijakrediidi sätted, siis ei ole V-l õigust võlgnevuse kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel
Üldiselt eraõiguslikele juriidilistele isikutele põhiõigused sisustavad subjektiivse avaliku õiguse. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on see probleem, et kas nad saavad olla samaaegselt põhiõiguste kandjaks ja adressaadiks. Põhiõigused on üldiselt ikkagi üksikisikutele. Põhiõigused laienevad juriidilistele isikutele niipalju, kui see on kooskõlas jur.isikute üldiste eesmärkidega ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (nt MTÜle ei laiene ettevõttevabadus, kuna MTÜ eesmärk ei saa olla kasumi saamine, mis on ettevõtluse eesmärk). Piiratud ulatuses on põhiõiguste kandjateks ka KOV üksused. Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud. §2 Subjektiivsete avalike õiguste liigid 1. Õigus avalikust elust osavõtuks - poliitilised õigused (valimisõigus) 2. Üksikisiku õigus esineda nõudega riigi ja teiste avaliku võimu kandjate vastu - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ük-
lise lauaarvutiga. 55 Mäluefekt on akumulaatori omadus, mis väljendub selles, et akut ei saa enam nii täis laadida kui peaks või pinge aku klemmidel langeb tühjendades ebanormaalselt kiiresti. Mäluefekt tuleneb tihti valest laadimisrezii- mist. 34 PEATÜKK 2 Arvuti komplekteerimine ja testimine Millistele seadmetele ja materjalidele ei laiene müügigarantii? Mis garantii neile võib laieneda? Garantiiremonti tuuakse (kehtiva garantiiga) arvuti, mis mõnede minutite töötamise järel viskab pildi mustaks. Mis olukorrad tulevad kõne alla selleks, et garantii korras remonti mitte teostada? (vähemalt 2 olukorda) Toimub SDRAM mälumooduli paigaldamine. Mis olukorras peab olema arvutisüs- teem, et tohiks paigaldada? Mida ei tohi paigaldamise käigus teha?
avaliku õiguse olemasolu. Põhiõigused ja subjektiivne avalik õigus Põhiõiguste kolm elementi: 1. õiguse kandja isik, kellele õigus laieneb 2. õiguse adresaat avaliku võimu kandja, kohustatud isik 3. õiguse ese Põhiõigused tekitavad subjektiivset avalikku õigust. Põhiõigused laienevad juriidilistele isikutele niipalju, kui see on kooskõlas jur.isikute üldiste eesmärkidega ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega (nt MTÜle ei laiene ettevõttevabadus, kuna MTÜ eesmärk ei saa olla kasumi saamine, mis on ettevõtluse eesmärk). Piiratud ulatuses on põhiõiguste kandjateks ka KOV üksused. Kirikud ja kogudused ei ole avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kui eraõiguslikele juriidilistele isikute jaoks tekitavad põhiõigused subjektiivset avalikku õigust, siis avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on küsitav, kas nad saavad olla samaaegselt põhiõiguste kandjaks ja adressaadiks.
(2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ”kehaline” - midagi meeltega tajutavat, seda on võimalik ruumiliselt piiritleda ja reaalselt valitseda. Asi ei ole ka elava inimese keha, samuti sellega püsivalt loomulikult või kunstlikult ühendatud kehaosad. Laipa vaadatakse küll asjana, kuid sellele ei laiene tavapärased asjaõigused. Asjaks muutuvad doonorveri, muud eraldatud elundid, lõigatud juuksed Vaimulooming ja õigused, sh nõuded, ei ole asjad Praktilise vajaduse tõttu loetakse asjadeks teatavaid õigusi: 1. Hoonestusõigus 2. Korteriomandiõigust KOHTULAHEND: 3-2-1-37-14 Väärtpaberitena VÕS § 917 lg 2 mõttes EVK-s kajastatud aktsiad on kehatud õigused ning need ei ole asjad (kehalised esemed) TsÜS § 49 lg 1 mõttes.
väikeste sissetulekutega isikud peaksid olema kohustatud finantseerima vastavaid toetusi. Miinimumstandardid kaitstavate isikute ringi suhtes Kaitstavate isikute minimaalne arv peab olema ILO konventsiooni nr 102 kohasel järgmine: 1) haigus-, töötus, vanadus-, pere- ja invaliidsustoetuste puhul kas a) 50 % kõigist töötavatest isikutest või b) Töötavad elanikud, kes on 20 % kõigist elanikest (ei laiene töötutoetusele) või c) Kus toetused võimaldatakse koos isiku materiaalse olukorra kontrollimisega, kõik elanikud, kelle vahendid on ettenähtud koguste piires; 1) meditsiiniline hooldus: a) kõik isikud, kes võiksid olla kaitstud haigustoetusega, nii nagu on ette nähtud punktides 1a ja 1b või b) 50% kõigist elanikest; 1) Tööõnnetustoetused kõik isikud, kes on kaetud haiguskindlustusega, nagu
Ühildub 1980.a. ÜRO Viini rahvusvahelise müügilepingute konventsooniga. Soome partnerite koostatud lepingutes kasutatakse sageli FINNTERMSi klausleid, millega eesti ettevõtja ei tohiks soostuda. Tuleks taotleda Soome rahvusliku normi asendamist rahvusvahelisega. Incoterms 2000 on fakultatiivne õigusallikas, mis hakkab lepingu pooltele kehtima alles siis, kui pooled on Incoterms2000 kasutamise kokku leppinud. NB! Incoterms2000 nõuded ei laiene automaatselt kolmandatele isikutele. Seda peab silmas pidama näiteks veolepingu sõlmimisel ja jälgima, et sõlmitav veoleping ei läheks vastuollu müügilepingus kasutatava Incotermsi tarneklausli nõuetega. Incoterms 2000 tarneklauslid reglementeerivad enamiku poolte kohustusi kauba tarnimisel Kõige üldisemalt fikseeritakse müüja kohustus kaup koos kõigi dokumentidega lepingujärgselt tarnida ning ostja kohustus kauba eest tasuda nii
töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja. Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste :
kaasa olulisi viivitusi, kuigi lõpptulemus sellest ei muutuks. 15 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Eeldused: 1. rikutud on menetlus- või vorminõudeid, st (NB!) säte ei laiene materiaalsele õiguspärasusele ja välise pädevuse rikkumisele; 2. rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist, s.t tuleb hinnata, kas kõikide õigusaktist tulenevate nõuete järgimisel oleks otsuse sisu olnud teistsugune (sageli keeruline hinnata). Tagajärg: HMS § 58 sätestab, et „kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda“. Seega on norm suunatud haldusorganitele, kellele on esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus (HMS § 64 jj),
märtsiks ettevõtluse tuludeklaratsioon ning 1. oktoobriks maksta juurdemaksmisel kuuluv tulu- ja sotsiaalmaks. Arvepidamise korraldamine Füüsilisest isikust ettevõtja lähtub raamatupidamise arvestuse korraldamisel Raamatupidamise seadusest (RPS). Arvestusperioodiks ehk majandusaastaks on kalendriaasta. RPS annab võimaluse FIE-l valida raamatupidamise arvestust korraldada kassapõhise või tekkepõhise meetodi põhjal. Kassapõhise arvestusmeetodi kasutamisel ei laiene FIE-le kõik RPS paragrahvid, vaid lähtuda tuleb seaduse §-dest 1–3, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks
AutÕS 12. Teose kasutamine autori nõusolekuta, kuid tasu maksmisega.: teose vaba kasutamine. Autori nõusolekuta võib küll kasutada audiovisaalset teost ja teose helisalvestist isiklikeks vajadusteks, kuid autoritel, samuti esitajatel ja fonogrammitootjatel on õigus saada sellise kasutamise eest tasu. Oluline on arvestada, et nimetatud vaba kasutamine on õiguspärane taas vaid füüsiliste isikute puhul ja erand juriidilistele isikutele ei laiene. Füüsiline isik on kohustatud tasu maksma vaid siis, kui tema impordib salvestusseadmeid ja - kandjaid või toob nimetatud tooteid Euroope Ühenduse tolliterritooriumilt Eestisse kaubanduslikul eesmärgil. Autori nõusolekuta võib füüsiline isik teoseid isiklikul otstarbel ka reprograafiliselt reprodutseerida, samut on reprodutseerimine lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel haridus- ja teadusasutustes. Nii
töö v osutama mingi teenuse ja teine pool (tellija) kohustub maksma selle eest tasu, VÕS § 635. Lepingu esemeks on töötulemus, mitte töötegemine. Ei ole alluvussuhet, töö tegija ise otsustab, kuidas tulemuse saavutab, s.t ta ise valib töötegemise aja ja viisi ning ise vastutab selle eest. Tööd ei pea töövõtja tegema isiklikult. Ei laiene töölepingu seadus. käsundusleping, teenuse osutamise leping, reguleerib käsundi täitmist või tehingu tegemist. (näit juhatuse liikme leping). VÕS § 619 – üks isik käsundisaaja kohustub osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksab selle eest tasu, kui selles on kokkulepitud
Suurte organisatsioonide süsteemi- ja võrguhaldusosakondade töö organiseerimist reglementeerivate dokumentide kogu. Defineerib asjassepuutuvaid tööprotsesse ja nendevahelisi liideseid. ITSM – Information Technology Service Management Kogu riistvara, tarkvara, andmesidevõrk, ehitised jne, mis on vajalikud IT teenuste arendamiseks, testimiseks, seireks, juhtimiseks ja toeks. IT infrastruktuur katab kogu tehnoloogia, kuid ei laiene sellega seotud inimestele, protsessidele ja dokumentatsioonile. KPI – Key Performance Indicator Mõõdik, mida kasutatakse protsessi, IT teenuse või tegevuse haldamisel. Ainult kõige olulisemaid kutsutakse KPI’deks. LTO – Linear Tape Open Magnetlindile salvestamise Open format tehnoloogia kuni 6,4 TB, ülekandekiirus 540 MB/s. MD5 – message-digest/hash algorithm
kui see ei ole vastuolus tema juriidilise isiku õigusvõimega. (näiteks. kaubandusettevõte ei saa esindada). 31. Töölepingu mõiste Tööleping on töötaja ja tööandja kahepoolne kokkulepe, tehing, mille kohaselt a) töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tööandja poolt kehtestatud sisekorrale, juhtumisele, kontrollile; b) tööandja kohustub maksma palka, tagama töötajale töötingimused. Töölepinguseadus ei laiene saadikutööle, avalikele teenistujatele (riigi- ja kohalikes omavalitsusasutustes töötajad), kaitsejõududes, taluperes või pereettevõttes, tegutsemisele tööettevõtu lepingu alusel jms) Tööleping võib olla sõlmitud määramata ja määratud ajaks. 32. Kes võib olla töötajaks töötajaks on 18-sks saanud teovõimeline või piiratud teovõimega füüsiline isik. Erandid: a) 15-sks saanud alaealine ja seda ühe vanema või
eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui saasteaineid heidetakse keskkonda või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu objekti omanik. Keskkonnatasu maksmise kohustus ei laiene isikule, kelle keskkonnakasutuse ulatus ei nõua keskkonnaloa olemasolu. 50. Kas Eestis on rakendatud ka kõrgendatud saastetasumäärad? Jah. Saasteainete heitmisel välisõhku suurendatakse sätestatud saastetasumäärasid: · 1,2 korda, kui saasteaineid heidetakse välisõhku Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvatest paiksetest saasteallikatest, kus saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast;
seaduses sätestatud alustel ja korras. 1) füüsilisest isikust ettevõtja; 2) notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus; 4) nimetatud avaliku teenistuse seaduse § 12 lõikes 2 ja lõike 3 punktides 13; 5) jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) või kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §- s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension. Töötuskindlustuse kindlustusandja on töötukassa. 47.Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
1). Riik - Riigivõimu teostamine on peamine vabadustesse sekkumise viis, põhiliselt üksikisiku kaitseks.; 2). Erasubjektid - oluline on arvestada üksikisikute õiguste kaitse vajadusega. Järelikult tuleb piirata erasektori subjekte põhiõiguste abil; 3). Välismaised ja rahvusvahelised subjektid - Riik kaitseb oma kodanikke välisriigis. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Põhiõigused ei ole piiramatud. PS sisaldab kohustuste osas ainult põhikohustusi. Põhikohustused ei laiene kõigile. Vahetegu tuleneb asjaolust, et iga põhiõiguse vastas on põhikohustus. Eristatakse põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkumist, mis on ebaseaduslik põhiõiguse piiramine. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust
Kõige lihtsamaks näiteks siin on võimalik usk viimsesse päeva. Seesugused uskumused võivad puudutata ka näiteks mingit võimalikku loodusõnnetust või Jumala otsest sekkumist ühiskonnaellu. Kui inimesed hakkkavad oma elu korraldama seesuguste uskumuste järgi, muutub nende usk ebafunktsionaalseks. 2. kriteerium. Kas esineb eksklusiivseid inimesekäsitlusi? See tähendab, et kas usutakse mõne inimrühma olemasolu, kellele jumala arm ei laiene või kellel puudub põhimõtteliselt ligipääs jumalale. Seesugune mõtteviis võib inimesi välja lülitada nende rassi, soo, perekonnaseisu või sotsiaalse kuuluvuse järgi. 3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust? Täielikult vastutusevaba maailmapilti võib pidada ebafunktsionaalseks, kuna inimesel endal pole võimalik midagi teha. See võib väljenduda näiteks uskumustes, et kõik
kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Paljuski on reguleeritud eriseadustega, mis määrab üksikasjalikult kindlaks, kuidas KOV teatud valdkonda korraldama peab. 2.5. Riiklikud ülesanded PS § 154 lg 2: pannakse KOV-le kohustusi kas seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Riiklike ülesannete täitmisele ei laiene KOV iseseisvuse (oma vastutuse) põhimõte (PS § 154 lg 1). Riikliku järelevalve objektiks võib lisaks seaduslikkusele teatud tingimustel olla ka otstarbekus, efektiivsus vms kriteerium. Kujuneb ülekantud pädevus nii seaduste alusel kui ka lepingulisel alusel. Eeldusel, et riiklike ülesannete KOV-le ülekandmisel on järgitud PS § 154 lõikes 2 sisalduvat nõuet nende adekvaatse finantseerimise kohta riigieelarvest ja seaduse reservatsiooni, samuti proportsionaalsuse printsiipi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
